50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
140 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sander sild
Õppematerjali autor
PAN KLEKSI AKADEEMIA lugemistesti vastused 1. Loo peategelane on a) Angelika Kuldsuu b) Matteus Maipôrnikas c) Adam Pôikpea d) Anatol Kikerik 2. Pan Kleksi akadeemias savad ôppida a) poisid ja tüdrukud b) poisid, kelle nimi algas A-tähega c) tüdrukud d) tüdrukud, kelle nimi algas K-tähega 3. Pan Kleksi eesnimi on a) Aleksander b) Ferdinand c) August d) Ambrosius 4. Kirjelda pan Kleksi välimust. Pan Kleks on keskmist kasvu, upub oma ülikonda, millel on lugematul arvul taskuid. Ta kannab laiu pükse, pikka sokolaasikarva vôi erepunast visiitkuube, ploomisuuruste klaasnööpidega sidrunikollast sametvesti, kaelasidemeks samettähte. Kleksil on pikk liikuv nina, vikerkaarevärvides sillerdav juukselakk, paks must habe, tillukese jalgratta moodi hôberaamiga prillid. (lk 28-29) 5. Mis on pan Kleksi akadeemia kôrgeimaks aumärgiks? a) khaani vôlumüts b) tedretähed c) medal d) rändkarikas 6
" 1.)Kes on peategelane,kui vana ta on,miks ta õpib selles koolis? Peategelane Adam Põikpea on 12.aastane;Ta on selles koolis,sest tal olid kogu aeg kodused tööd tegemata ja lõpuks ajas ta mitmesse kohta tinti peale mis maha ei tulnud.Peale seda otsustasid ta vanemad panna ta sinna kooli. 2.)Kus asub akadeemia;milline on see hoone?Akadeemia asub sokolaadi tänava lõpus;Hoone on neljakordne,mis on ehitatud värvilistest telliskividest. 3.)Millise põhimõtte järgi võtab Pan Kleks oma kooli õpilasi,miks?Kuidas see tava sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud õpilased hariduseta. 4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,,Vaeslaps ja pöialpoiss",,,Inetu pardipoeg"jne
ajad on LAMBAKARJUS JA AEG* aotame Kui see etajatel, vadiile ) k5lab. !e enam li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel 1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud. Mone vanakese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid juured alla ja surid, ilma et kellelgi oleks kordki tulnud tahtmist oma k
Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4. (25) Pearu joudis kortsist alles teisip tgsi maani tais ja kisas, pearu vs villem, naine vs pearu, pearu tahab voimu naitamiseks kaevu sittuda, teised paluvad 5. (31) tammsaarelik tootegemine jalle, andres peab pearuga labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, teisel puhal tuleb kularahvas kulla
KUULAMISTÕKKED. Kuulamine põhineb alljärgneval: mõista kedagi nautida kellegi seltskonda saada midagi teada pakkuda abi või lohutust. . 1. Võrdlemine. Raske on kuulata, kui võrdlete kogu aeg, kumb on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem, -teie või vestluskaaslane. 2. Mõtete lugemine. Mõtetelugeja ei pööra inimeste jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda, ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3. Vastuseks valmistumine. Teil pole aega kaaslast kuulata, kui mõtlete, mida te talle järgmiseks öelda tahate. Mõned inimesed kipuvad treenima kogu vastuste ahelat. 4. Sõelumine. Sõeludes kuulete vaid osa partneri jutust, ulejäänu aga lasete kõrvust mööda. Teine sõelumismeetod on kõrvade sulgemine teatud asjade suhtes - kriitika, ebameeldivused, ähvardused, siis te ei mäletagi, et teile midagi sellist öeldi. 5. Siltide kleepimine. Siltide kleepimine on igapäevane, kui ristite mõttes oma vestluskaaslase lollpeaks,
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta ko
Pea suu Helga Nou Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks. Mul on tulikas vend Kalle ja olen armunud 19-aastasesse Ra
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid