Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töö-ökonoomika 2. test". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötu, kahanevad2.HÕIVE JA TÖÖTUS 1. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka a. Heitunud isikud b. Hulk kõrgkoolidest välja langenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd c. Petised, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel d. Palgata sundpuhkused e. Kodumajapidamistes tegutsevad koduperenaised 2. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones a. vabatahtlikku töötust b. siirdetöötust c. töötuse loomulikku määra d. tsüklililist töötust e. struktuurset töötust 3. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d
b. Keskkonna seisundit c. Keskmist oodatavat eluiga d. SKP per capita 20. Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Bulgaaria c. Taani d. Rumeenia 21. Töötuse allokatiivne (paigutuslik) kasu ilmneb põhiliselt selles, et a. Töötajaid koolitatakse ümber b. Tehingukulud (tööjõu käibekulud) tööotsijate ja vabade töökohtadega firmade jaoks kahanevad c. On olemas töötuse vastane kindlustussüsteem d. Logelejaid on kergem vallandada e. Palgad langevad suhteliselt kergemini, võrreldes kulutustega kapitalile 22. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC Töö-ökonoomika arvestustest d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 23
Küsimus 4 Heitunud ja ,,mustalt" töötajate arvu kasv suurendab otseselt ka töötusemäära näitajat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Töötuse määr väljendab töötute osakaalu majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Heitunud kuuluvad aga majanduslikult mitteaktiivsesse rahvastiku gruppi. "Mustalt" töötajate arv võiks olemuslikult töötusemäära hoopis kahandada (isik ju töötab), samas riikliku statistika kohaselt on ta ilmselt töötu edasi, mistõttu töötusemäära ei muuda. Küsimus 5 Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka leiavad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Täishõiveks loetakse olukorda, kus tööjõuressurss on täielikult rakendatud ehk kõik töösoovijad on ka töö leidnud. mpYFGV1Sba
on olemas ka Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd kodumajapidamises tegutsevad koduperenaised heitunud isikud spekulandid, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel palgata sundpuhkused Question 7 Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 heitunud isikute kategooriasse tööjõu koosseisu „mustalt“ töötajate hulka töötute hulka
a) keldripoodide ning teiste allpool hoone nulltsüklit töötavad isikud; b) on see osa tööealistest, kes ei soovi töötada ei maa peal ega keldris; c) hõivatud varimajanduses ning reeglina ei arvestata neid tööjõu hulka ja loetakse töötuteks; d) isikud, kes jäävad ametlikust statistikast täielikult välja. 17. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka : a) petised kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil; petised, b) hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd; c) heidutatud töötajad; d) koduperenaised; e) palgata sundpuhkused. 18. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a)) tööjõu j koosseisu;; b) töötute hulka; c)) heidutatud töötajate j kategooriasse; g d) väljaspool väljaspool tööjõudu
Madalamad hinnad suurendavad nõudlust, seega ka tootmist ja tööhõivet. Kolmandaks langeb hinnaindeks, seega reaalpalk kasvab ning töölised ei nõua g kõrgemaid nominaalpalku. p Järeldus. Neoklassikud leidsid, et kui tööline ei suuda sellistes tingimuste tööd leida, siis ta eriti ei p püüagi g või küsib p palka,, mis ületab tema tootlikkuse. Mõlemal jjuhul öeldi,, et ta on vabatahtlikult töötu. NB! Probleem on selles, et maailm alati nii ei toimi. Väikesed langused saavad sageli suurteks suurteks, enne kui oleks mingitki märki taastumisest taastumisest. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Jäikade palkade probleem Neoklassikud seletasid tööpuudust ka palkade jäikuse kaudu kaudu. 1
(Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab (Henry) Charles Bukowski ütlusest: ,,Thanksgiving. It proved you had survived.another year with its wars, inflation, unemployment, smog, presidents." Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus. 1.2. Töötu või tööotsija Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. (Taskuraha noorte tööportaal 2011) Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd
c. on töötus, mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele antud piirkonnas d. probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole 44. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka: a. heidutatud töötajad b. koduperenaised c. petised, kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil d. hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd e. palgata sundpuhkused 45. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a. tööjõu koosseisu b. töötute hulka c. heidutatud töötajate kategooriasse d. väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. põrandaaluste töötajate hulka 46. Struktuurne töötus kasvab, kui a
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate os
Organization, lühendatud ILO). Esitatud jaotuses tuleb kindlasti tähelepanu pöörata mõistele töötud, sest tavatunnetusel erineb see oluliselt ILO või Tööturuameti definitsioonist. Inimene, kes ei tööta ei ole veel töötu, kuna näiteks lapsega kodus olev ema ega ka üliõpilane pole töötud. Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib leida tööd. Kehtiva seaduse seisukohalt võib töötu Eestis defineerida lühidalt kui isiku, kelle puhul on üheaegselt täidetud kaks tingimust: 1) seadusandlus lubab teda end Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvele võtta, 2) ta on end Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses töötuna arvele võtnud. Nii Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses kui ka meie tööturuteenuste ja- toetuste seaduse definitsiooni ühisosaks on see, et töötuks olemine eeldab inimese aktiivsust (otsib
mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil; tootmise või tarbimise välismõju; avalike hüviste jaotamine; informatsiooni asümmteetri.a 41. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika? Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemalt määral- sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi- töötu abiraha, pension, lapsehoolduspuhkus. Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud
· Kutsehariduse madalseis · Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul · Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt Tööpoliitika meetmed · Aktiivne tööpoliitika (töötuse ennetamine) Uute töökohtade loomine Täiend- ja ümberõpe Hädaabitööd (sotsiaalsed töökohad) Palgatoetused Spetsiaalsed tööturuprogrammid Ettevõtlusega alustamisele suunatud meetmed · Passiivne tööpoliitika (toimetuleku tagamine) Töötu abiraha Stipendiumid ümberõppeks AVALIK SEKTOR, MAKSUD JA RIIGIEELARVE 25.11.2013 · Valitsussektor · Avalik sektor · Riik, valitsus (sünonüümid) Üldvalitsuse struktuur · Keskvalitsus (riigieelarvelised asutused, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja äriühingud) · Kohalikud omavalitsused (haigekassa ja töötukassa) · Muud institutsioonid
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute
Töötuse madala taseme juures kus on enamus hõivatud tööga hakkavad palgad kasvama 27.Riigi tegevus tööpuuduse vähendamiseks ja ennetamiseks. Tööturupoliitika Valitsus peab sekkuma majandusse, selleks jaguneb tööpoliitika tingl.kaheks: Aktiivne tööpoliitika on ennetav ehk uute töökohtade loomine, täiend ja ümberõpe, hädaabitööd ja tööturuprogrammid Passiivne poliitika tähendab et riik tegeleb töötuse tagajärgedega: töötu abiraha ja stipendiumid. 28.Phillipsi kõver Mida kiiremini kasvasid palgad, seda kiiremini kasvasid hinnad. Inflatsioon ja tööpuudus on pöördvõrdeliselt seotud. Seost hakati nimetama Phillipsi kõveraks. Phillipsi kõver on verikaaljoon, fikseeritud loomuliku tööpuuduse juures. A.W.Phillips (Uus Meremaa majandusteadlane) uuris inflatsiooni ja töötuse vahelist seost Inglismaa näitel ajavahemikus 1867 1957 ja jõudis järeldusele, et inflatsiooni ja
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõ
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik majandus on just ebastabii
Kuna eestis kasutatakse proportsionaalset füüsilise isiku tulumaksu, siis maksu mõju automaatse stabilisaatorina on väiksem kui progressiivse maksustamise korral. Osalt kompenseerib seda maksuvaba miinimum, mis teeb tulumaksu Eestis kergelt progresseeruvaks. Riigieelarve kulude poolel on kõige tähtsamad automaatsed stabilisaatorid avaliku sektori tulusiirded. Neist ca 2/3 moodustavad pensionid. Väiksema osakaaluga on toetused, hüvitised, abirahad. Näide: töötu abiraha. Majanduse langusfaasis kasvavad nii töötus kui töötu abirahad. Kuna inimeste kasutatav tulu kasvab, kogunõudluse pidurdumine väheneb. Vastupidi juhtub majanduse tõusufaasis. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika Seisneb muudatuste tegemises riigi seadusandluses. Täpsemalt: tegu avaliku sektori kulutuste ja maksude kohta käiva seadusandluse ettekavatsetud muutmisega, et majandustingimusi vastavalt konkreetsele olukorrale muuta.
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks.
aktiivselt tööd. Tööhõive näitab, kui suur osa tööjõust leiab parajasti majanduses rakendust. Selle näitaja olulisust ei pea pikalt seletama - töö annab inimesele sissetuleku, millega end ära elatada, riigi tasandil tähendab madal tööhõive sotsiaalseid probleeme (halvemal juhul rahvarahutusteni välja). 20. Töötuse liigid (friktsiooniline, struktuurne, tsükliline töötus) 1)Friktsionaalne e. Siirde töötus Ajutine töötu olek, mis on seotud ühelt töökohalt teise(sobivama töökoha otsing) Eristatakse : 1) ümberõppest tingitud siirde tõõtus ( õpib otsib tööd) 2) töötajate voolavusest tingitud töötus 3) sessoone töötus tekib hooajalise hõive vähenemise tõttu teatud majandusharudes (põllumajandus, turism, metsandus) 2)Struktuurne töötus Näitab majandus struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mitte vastavust tööjõu pakkumisele
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
L=E+U L-tööjõud, E-hõivatud, U-töötud Tööhõivemäär (employment-to-popupation ratio) on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Töötusemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui töötute inimeste arv jagatakse tööjõuga. u = U/L x 100 % Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida sobivat tööd Isik on töötu, kui ta a) ei töötanud kogu arvestusnädala jooksul b) on aktiivselt tööd otsinud eelneva nelja nädala jooksul c) on võimeline kohe tööle asuma Isikud, kes ei vasta märgitud kolmele tingimusele, ei ole töötud ja seega ei kuulu tööjõu hulka. Tööpuudus on vabatahtlik, kui inimesed võiksid kiiresti leida tööd, kuid nad otsivad parema palga ja tingimustega tööd. Tööpuudus on mittevabatahtlik, kui inimesed on kaotanud töö, kuid nad tahavad ja on võimelised
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
Kuuluvad kõik töötavad ja töötud isikud.(sp, et ta soovib ja on võimeline töötama) L (tööjõud)= E (töötavad isikud)+U (töötud) Hõivatu Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv (Tööga) hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil - töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; - töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; - ajutiselt ei töötanud. Töötu Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: - on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt) - on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; - otsib aktiivselt tööd. Mitteaktiivne rahvastik (mõjutab tööjõu hulka) Mitteaktiivsed ehk väljaspool tööjõudu on isikud,kes ei tööta ning ei ole end tööotsijana registreerinud. (õppurid, koduperenaised, heitunud isikud)
1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võ
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents......................................................................
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Samas liigse tootmisega tekib liigne reostus. Ühiskondliku piirkulu juures peaks tootma vähem. 3. Puudulik konkurents – ühe inimese/ettevõtte kontroll mingi ressursi/teadmiste üle, teistel raske siseneda. Riik on tekitanud barjäärid, sest toetab teatud ettevõtteid (nt ravimitööstused) ja teadmised on riigi käes. Monopolid – poliitikad/seadused annavad mõnele firmale monopoli seisundi, mastaabisääst – tootmise laienemisega kaasnevad kahanevad keskmised kulud. Monopolistlik konkurents – turul palju firmasid, kes toodavad kõik natuke erinevaid tooteid. Loomulik monopol – erinevatest oskustest, teadmistest, ressurssidest tekkinud barjäärid teistele ettevõtetele. Avalik monopol – tegutseb kulud=tulud piiril, lähtub kodanike vajadustest. Monopoli ebaefektiivsus: madalam tootmistase kui konkurentsi tingimustes. P>MC selline Q, kus MB>MC ebaefektiivsus.
Tööotsija - on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Töötukassa piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma töötukassa piirkondliku struktuuriüksuse poole. Töötu - on tööealine (15-74 aastane) isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Töötukassa piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe (2 nädala jooksul) tööle asuma. Isik klassifitseeritakse töötuks: ● Kui ta ei ole töötanud kogu arvestusnädala jooksul; ● Täidab tööotsimiskava; ● On eelneva 4 nädala jooksul aktiivselt tööd otsinud; ● On valmis kohe tööle asuma. Isikui, kes ei vasta nendele tingimustele töötuks ei loeta ja seega ei kuulu tööjõu hulka. Töötuna ei võeta arvele:
Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne · Otsusta iga järgmise väite korral, missuguse veaga on tegemist. o Töötu võib tööd leida, kui ta hoolega tööd otsib, järelikult võivad tööd leida kõik töötud, kui nad töö otsimisel järjekindlad. Kompositsiooniviga (ei laiene kõigile, on erinevad töötuse tüübid) o N. Riigis, kus on palju arste, on ka palju haigeid inimesi, järelikult on arstide suur arv haigestumise peapõhjus. Vale põhjuse viga o Tundub, et alati, kui poodides on allahindlus, on merel torm, järelikult põhjustab
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
annaabi.ee 
