(Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. 11. Kirjelda hilisromantilist helikeelt. iseloomulikud jooned:hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. 12. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Ta kasutab sama materjali ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. 13. Kellena ja kus nad töötasid (Mahler ja Strauss) ? Nad töötasid dirigentidena teatris. Strauss- Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Oli dirigent ja helilooja Mahler Tuntud kahel alal: 1)hea dirigent (despootlik, võrreldav Lylly’ga).Teater, kuhu
MÕISTED 1. Polütonaalsus- mitme toonika üheaegne olemasolu. 2. Sümfoonia- harilikult 3-4-osaline teos suurele orkestrile 3. Atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist 4. Kromatism- diatoonilise heli ja teda täiendava altereeritud heli järgnevus. Täielik kromaatiline helirida sisaldab 12 helikõrgust. 5. Homofoonia- mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate 6. Polüfoonia- mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest 7
· Süvendatud huvi inimese siseelu vastu · Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951). Loomingus erinevad etapid Melodraama "Kuu-Pierrot" - naishäälele ja kaheksale instrumendile atonaalse perioodi tippteos Atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist Kasutab siin kõnelaulu. On muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist. Serialism - peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid "Viis pala orkestrile" . 7 6. Hilisromantism 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks.
Veljo Tormis (1930) Eelkõige koorihelilooja Õppis orelit,koorijuhtimist,kompositsiiooni. Koorimuusikas 2 suunda: *avangardismile omased kõlad *1970 aastail kujunes välja Tormise omalaadne Soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Sageli kasutab oma teostes eeslaulja ja Koori vaheldumist..Arendusvõtetest on esikohal Varieerumine.(Dünaamika,tonaalsuse,tempo, Tämbri muutmisega annab igale viisikordusele uue Värvingu). ,,Maarjamaa ballaad" Tsükkel ,,Eesti kalendrilaulud" Suursari ,,Unustatud rahvad" ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud" ,,Iheri eepos" , ,,Ingerimaa õhtud" ,,Vepsa sajad", ,,Karjala saatus" Kirj ka filmimuusikat ,,Kevade"
Tuntumad ,,Bolero" ,,Ellujäänu Varssavist" ,,Kuningas Oidipus" teosed ballett "Kevadpühitsus" Keskendub hetkele, ilu Ülimalt intensiivne, Huvitus antiikaegade nautimisele, tunneb sügavat huvi sündmustest, hoiduti programmiline inimese siseelu vastu, äärmuslikest muusika, peamine tonaalsuse kadumine, emotsioonidest, selge Iseloomulik tähelepanu peenetel tekkis dodekafoonia. meloodiline joonis, detailidel, kindla heliloojate teostes pole piirjoonega meloodia mõtet otsida ühiseid asendub jooni, harmoonia kooskõladega. lihtsustamine.
loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapäraste seostega" Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed:klaveripalad, üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus) Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt TÄHTSAIMAD TEOSED ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Muusikalisdramaturgilise arenduse puudumine, algmaterjali nappus, heakõlaline konsoneeriv helikeel 5. Iseloomusta A.Pärdi tintinnabuli stiili. Mis see on? Nimeta selles stiilis 2 teost. Tintinnabuli stiil e kellukeste stiil põhineb kolmkõladel ja teatoonilistel helilaadidel. Aeglases tempos kulgev väljenduslaad. Rahu ja lihtsause muusika, kindel seondus religioosse mõttemaailmaga. ,,Fratrus", ,,Aliinale". 6. Selgita mõisteid. atonaalsus- selge põhihelistiku e tonaalsuse puudumine helitöös, mille puhul üksikud helid ja akordid ei sõltu kesksest põhihelist. dodekafoonia- kahe kompositsiooni meetod. aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab kõike 12 kromaatilist heli. eksperimentaalmuusika- kasutatakse ebatraditsioonilisi instrumente. nt elektrikell, tühjad konservikarbid, raadio vastuvõtja.
b) teos räägib mustanahalise Porgy ja külakaunitari Bessi armastusest 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunstis a) väljuti umbsest ateljeest loodusesse b)jäädvustada mulje ümbritsevast Muusikas c)keskendub hetke ilu nautimisele d) kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega 5.Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunst a) väljendati inimese äärmuslikk emotsioone Muusika a) ülimalt intensiivne b) tonaalsuse kadumine c) forsseeritud väljenduslaadiga 6. Debussy loomingust 3 fakti a) kaugete helistike ootamatu vastandamine b) tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel c)faktuuri mitmeplaanilisus 7. Raveli loomingust 3 fakti a) pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele b) tema lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid c) konkreetne muusikateose faktuur ja vorm 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda "Boolero" - kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult
Esse M.Vaitmaa artikli kohta arvamus XX sajand on hävitanud asjade algloomust. Positiivne on, et viimasel ajal näeme, kuidas pöördutakse vanade väärtuste juurde tagasi. Tähtsaim nähtus on see, et on avatud uks tonaalsuse, puhtuse suunas. Näen positiivset suundumust selles, et erinevad religioonid hakkavad tunnetama, et maailmal on üks Jumal, et oleme ühest juurest. See väljendub ka kunstis. Kahekümnenda sajandi olulisimaid muusikanähtusi või suundumusi on raske hierarhiasse paigutada, selleks on XX sajandi muusikapilt liiga kirju, isegi juhul, kui arvesse võtta ainult Euroopa muusikas toimunut. Ma arvan, et liiga lähedal olemine, vajaliku distantsi puudumine
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast”
Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg.Lisaks muusikale huvitus Arnold Schönberg intensiivselt teistest loomevaldkondadest. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti. Schönberg tegutses ka leiutajana, kelle loomingut on patenteeritud.Atonaalsus on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist.Mõiste `atonaalsus' kasutamine on vahel seotud märkimisväärsete lahknevustega põhisõna tähendusest. Erinevusi esineb harmoonia (muusika vertikaali) või meloodia (muusika horisontaali) ning nende muusikateoreetilistes määratlustes, kuulamise rollis võrreldes nooditeksti visuaalse analüüsiga, käsitustega mõistes sisalduvast negatsioonist
raamatus ,,Serialism" sõnastanud 3 erinevat serialismi meetodi kolm arengufaasi. Multidimensionaalne serialism Polümoduleeriv serialism Dodekafoonia Seriaalsest muusikast: Seriaalne muusika, ka serialistlik muusika või seeriamuusika on muusika, mille loomisel on kasutatud seriaalset meetodit. Seriaalse meetodi kasutuselevõtt ja seriaalse muusika loomine olid seotud oluliste muudatustega 1900-ndate aastate alguse muusikas, kui toimus tonaalsuse lagunemine ning tekkis atonaalsuse. Seriaalse muusika ajaloo võib jaotada kolmeks põhiperioodiks: 1920-ndad kuni 1940-ndad: dodekafoonilise muusika periood. Seriaalset meetodit kasutati ainult helikõrguse parameetris. 1950-ndad kuni 1960-ndad: multidimensionaalse serialismi, ka nö "totaalse serialismi" periood. Muusika loomisel allutati seriaalsele kontrollile võimalikult paljud muusikalised parameetrid
• Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelieder“) • Kirjutas teost 11 aastat (1900-1911) • Wagneri ooperite emotsionaalne pilge ja Mahleri ja Straussi sümfooniline orkestratsioon • Kas tonaalsus on enesestmõistetav? II antonaalne periood (1905- 1913) • Eelistab väikseimaid koosseise • Antonaalsus – tonaalsuse puudumine – helide sõltumatus põhihelist • Lühiooper „Ootus“ („Erwartung“) - hirmuunenägu • Melodraama „Kuu-Pierrot“ („Pierrot lunaire“) • Kõnelaul (Sprachgesang) – meloodiline rääkimine • Antonaalsuse lõpp • Kas on võimalik vältida tonaalsust kuid nautida muusikat? III seeriatehnika periood (1923-1936) • Dodekafoonia – kaksteisttoontehnika – nootide võrdväärsus • Kromaatiline helirida on 12 nooti – ükski neist ei tohi
Avamiseks etendati suurejooneline ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus". Looming Wagner oli 19saj suurim ooperireformaator. Tema ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad., mis ei jagunenud mitte numbriteks vaid stseenideks. Paljud ooperid põhinerid saksa ja skandinaavia eeposte legendidel ja müütidel(libretod kirjutas ise). Harmoonias oli tal suurteks eeskujudeks Liszt: kromantismid ja pingelised kooskõlad viisid Wagneri puhul juba tonaalsuse kadumiseni. Erakordselt võimas oli ta orkester- tavalisest 4*'ne, suur oli vaskpuhkpillide osatähtsus.
(improvisatsioon); huviorbiiti tõusid funktsionaalse harmoonia asemel pentatooniline laad, täistoonlaad ning polütonaalsed kihistused. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju oli teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis: väljendati inimese äärmuslikke emotsioone. Ekspressionismi põhimõtted muusikas: ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga; tonaalsuse kadumine; uue kompositsioonitehnikana, mille eesmärk oli sisemiselt korrastada atonaalset muusikat, tekkis dodekafoonia ehk kaksteisthelitehnika. 6. Debussy looming: klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, kaugete helistike ootamatustes vastandamistes, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kompleksides
Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa tonaalsuse lagunemine ja atonaalsuse tekkimine 20. sajandi alguse muusikas. ,,Viis klaveripala" - dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafoonialine klaverisüit. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid (1928), ooper ,,Moses" ja ,,Aron" (1932), klaverikontsert (1942), viiulikontsert (1936), Kantaat ,,Ellujääja Varssavist" (1947). Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad Uus-Viini koolkonna.
Kui impressionistid jäädvustasid kunstis muljet, mis ümbritsev neile avaldas, siis ekspressionistid vastupidiselt tahtsid oma kunsti kaudu mõjutada neid ümbritsevaid inimesi - ekspressionistid olid oma mõtete ja tunnete väljendajad. Ekspressionismi tõi muusikasse Arnold Schönberg, kelle loomingus valitsevad tugevad pinged, raskemeelsus ja süngus, teravajoonelised meloodiad ja äärmuslikud kontrastid. Schönberg jõudis tonaalsuse avardamisega selleni, et kaotas helistiku. Atonaalsed teravakõlalised kooskõlad sobisid sassis tunnete väljendamiseks suurepäraselt. 20. sajandi teise poole uued muusikavoolud olid "taltsamad", kuid tagasipöördumist klassikalise süsteemi juurde ei tulnud. Muusika liikus oma arengus edasi järjest uute loominguliste võimaluste suunas. Sajandi lõpuks oli maailma muusikapildis käibel üheaegselt palju erinevaid stiile. Need olid tekkinud ükshaaval - traditsioonidest eemalduvale
langused karjääris, maised kired, mis samas vahelduvadreligioosse müstikaga kõik see kajastus ka Liszti loomingus. Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tema oligi Brahmsi vastasleeri eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle. Liszt oli uuendaja harmoonias, ta kasutas väga julgelt dissonantse, mis hakkasid juba hajutama tonaalsuse tunnetust. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis omakorda tõi kaasa muutused vormis tekkis üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid, nende hulgas kogumikud (,,Transtsendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad"), kaks klaverikontserti, umbes 400 klaveritranskriptsiooni (tuntuim Berliozi ,,Fantastilisest sümfooniast") jm.
Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu orkestri. Klaveriteosed kas palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaveid. Kõik see nõudis suurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Teosed kogumik ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja regilioossed harmooniad", 2 klaverikontserti, u 400 klaveritranskriptsiooni. Sümfoonilised teosed Lõi uue zanri, üheosalise sümf. Poeemi(jutustav või kirjeldav teos)-kirj neid kokku 13
kaunitar""Pähklipureja". ,,Kallis Mari", ,,Padaema". Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg ja Webern valmistas ette soodsa pinnase avangardistlikele heliloojatele, kes 50ndate aastate seeriatehnika kompsoitsioone edasi arendades panid aluse serialismile. Hilisromantismi iseloomustavad ebapüsivad, rohkete kromatismidega harmooniad ja tonaalsuse mõiste avardamine. Gustav Mahler- 9 sümfooniat, orkestrisaatega laulutsüklid, kantaatsümfoonia. Richard Strauss-Sümfoonilised poeemid , Don Juan" "Macbeth", ooperid "Salome""Roosikavaler""Daphne". Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrmentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasadetailirohkuse. Alus- ,,Impressioon.Tõusev päike". Maurice Ravel- Boolero- rütmi mängivad kaks hispaania trummi, pidev cresc, 17
Muutunud ajas ja tagasivaateliselt on kunagised tähendused küll teisenenud, kuid määrab, et praegu annab luulet mitmeti ja vabamalt mõtestada ning see on huvitav nüüdseski kontekstis. Nördimust tekitab sisukama järelsõna puudumine. Samas sarjas ilmunud poetesside Luige ja Underi kogus sisaldusid põhjalikud järelsõnad, Vaarandi luuleraamatu lõpetab kahetsusväärselt pelk kronoloogia. Luulekogu sisaldab eri teematahke, millest nähtub metafoorika, tonaalsuse ning sõnakasutuse mitmekesisus ja muutumine. Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame. Ühe luuletuse analüüs ,,Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale... Kaugete tähtede lõputu valgus rahuna voolas mu peale. Pahiseb meri ja neelavad leegid sarvikut kadakakändu. Öö läbi, öö läbi endas ja kõiges tajuda laineterändu! Lebada kastesel murul ja tunda
kasutades. Pehmete pastellkriitide nõrk külg on see, et värvipind on väga õrn kuna pole piisavalt siduvat ainet mis seoks pigmendi paberiga. Kriidid ka murduvad lihtsalt, või pudenevad tugevamal vajutamisel laiali. Seetõttu võib kasutada fiksatiivi ka töö vaheetappides, fikseerides nii erinevad värvikihid. Töö lõpetamisel tuleb kogu pinnale kindlasti pihustada kas spetsiaalset fiksatiivi või siis kasvõi juukselakki. Fiksatiiv muudab töö tonaalsuse veidi küpsemaks. Tuleb arvestada, et lakiga fikseerimisel või liiga paksu kihi pihustamisel muutub pildi tonaalsus kollakamaks. Kõvad pastellkriidid sisaldavad vähem pigmenti ja rohkem sideainet. Nad on vähem õrnad käsitsemisel ja neid saab vajadusel ka teritada, et tuua töös välja detailkohti. Neid saab väga edukalt kasutada kombineerituna teiste töövahenditega. Kortsutamise tehnika rasvakriitidega Vajaminevad vahendid: Rasvakriidid, paber.
Muutunud ajas ja tagasivaateliselt on kunagised tähendused küll teisenenud, kuid määrab, et praegu annab luulet mitmeti ja vabamalt mõtestada ning see on huvitav nüüdseski kontekstis. Nördimust tekitab sisukama järelsõna puudumine. Samas sarjas ilmunud poetesside Luige ja Underi kogus sisaldusid põhjalikud järelsõnad, Vaarandi luuleraamatu lõpetab kahetsusväärselt pelk kronoloogia. Luulekogu sisaldab eri teematahke, millest nähtub metafoorika, tonaalsuse ning sõnakasutuse mitmekesisus ja muutumine. 6 Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame. Vahel läänetaevas keset sügispilvi nagu otsiksid sa oma Tallinnat, meeles lapsepõlve kordumatud pildid, mälestustepaigad kõige kallimad. Siis vast mõistad tuhandete tuski päevalillemailt või Musta mere kaldalt-
sajandi muusikal puuduvad kindlad tunnusjooned, kuna neid on nii palju. Seda sajandit iseloomustab stiilide paljusus. 20. saj esimesel pooolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism · Impressionism · Neoklassitsim · Ekspressionism HILISROMANTISM See on romantismi järellainetus, mis leidis kõige enam kõlapinda Saksamaal ja Austrias. Wagner oli oma ooperireformiga oli eeskujuks. Iseloomulik: · Suured esituskoossseisud · Vaskpillide suur osakaal · Tonaalsuse kadumine- kaob ära teosest põhiheli, ei saa enam helistikku määrata (atonaalne) GUSTAV MAHLEV 1860-1911 On sündinud Tsehhis, koolis käinud Austrias. Esimese tunnustuse saavutas dirigendina, töötas ooperiteatrtes ja ta heliloomise avastas hiljem. Ta on kirjutanud sümfooniad, suurele koosseisule. Orkestri laulutsüklid: rändselli laulud(4 osaline laulutsükkel, ,,Kui mu kallim peab pulmi" I osa), Laulud poisi võlusalvers, Laulud surnud lastest.
KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut? Orkestri töö nõuab head orkestri tundmist, ei lämmatanud kedagi ära, pööras tähelepanu pausidele. Ooperi dirigent Dirigendina pälvis ta palju tunnustust ja see tegi ka kindlasti teda enesekindlamaks muusikamaastikul. Dirigenditöö oli mahukas ja aeganõudev,
Henet Ohna Karita London Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" Iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism 20datel aastatel tekib neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse 19. saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi.
spirituaalide, töölaulude ja ragtime´i kõrval. Kinnistusid bluusi harmoonilised vormid, millest levinuim on 12-taktilise bluusi vorm. Bluusist arenes a rocknroll Menestrelid - rändmuusikud Ragtime - sünkopeeritud rütm. Ragtime on üks mitmetest varajase dzässi eelkäijatest Tonaalsus - helistiku olemasolu, mis tähendab muusikalise struktuuri heliklasside funktsionaalset sõltuvust kesksest heliklassist, näiteks toonikast. Atonaalsus - Tonaalsuse puudumine. Dodekafoonia - Schönbergi kompositsioonitehnika; Helitoese aluseks on 12-heliline seeria, mis sisaldab oktaavi kõiki pooltoone. Dodekafoonilise teose aluseks on kromaatilise helirea 12 noodist koosnev seeria, kuhu noodid on valitud nii, et ükski ei tohi enne korduda, kui teised 11 ei ole kõlanud. Serialism - seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikultuur. Nt. Boulez Elektronmuusika - helide elektrooniline tõõtlemine. Nt. Stockhausen
Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on iseseisvad teosed erinevatele koosseisudele ja nad ei moodusta terviklikku tsüklit. · Puhkpillikvintetile- ,,Arhitektoonika I" · viiulile,fagotile,baritonsaksofonile ja süntesaatorile- ,,Arhitektoonika IV" · elektrikitarrile ja klaverile- ,,Arhitektoonika V" Kammermuusikas on Tüür nii tonaalne kui atonaalne ja ta ühendab tonaalsuse ja atonaalsuse ühes ja samas teoses.Teostes on kujundeid vanemast muusikast.Teine kaasaegne kujundimaailm seostub tal puhk ja löökpillidega, tihti kasutab pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid või siis tämbrite elektroonilist töötlemist. 7 Ooper ,,Wallenberg" 4.mail 2001 aastal oli Erkki-Sven Tüüri ooperi ,,Wallenberg" esietendus Saksamaal Dortmundis.Libretto autoriks on Lutz Hübner ja lavastajaks Philipp Kochheim.Ooperi
enim neoklassitsismile. Tema teostest on kõige selgema vormiplaaniga 4. keelpillikvartett(1938), mille viis osa vastavad muusikaliselt materjalilt hästi tasakaalustatud sümmeetrilisele ABCBA-skeemile. Analoogselt tasakaalustatud vormilahendusi võib leida ka 5. keelpillikvartettis (1934) ja 2. klaverikonserdis (!931). Bartoki teoste harmoonia lähtub tavaliselt meloodiajooniste helilaadist: nende astmetele tugineb ka harmoonia. Kuigi Bartoki kompositsioonid on enamasti tonaalsed, avardas ta tonaalsuse mõistet nii rohkete laadiväliste dissonantside sissetoomisega kui ka mitme erineva helistiku kooskõlamise ehk polütonaalsusega. Teoses "Muusika keelpillidele. Löökpillidele ja tselestale" katsetas helilooja ka atonaalsuse ja seeriatehnikaga, kuid schönbergi laadis 12-helitehnika ehk dodekafooniani ta seda meetodit siiski ei arendanud (Bartoki seerias on siin vaid viis nooti ).
Kui istutada puu tugevalt soostunud alale, nagu seda tehti Kaukaasias, võib saavutada kahekordse tulemuse : kuivendada maapinda ja küllastada õhku lenduvate eeterlike õlidega. Lisaks sellele ei talu eukalüpti lõhna moskiitod (malaaria levitajad) ja sääsed. On pandud tähele, et õitsvalt eukalüptilt mett korjavad mesilased ei haigestu ise ning nende poolt kojatud meel on suurepärane tervistav toime. Eukalüpti õli aroom : hele, jahutav, vaigulis-kirbe, selge, terav, läbitungiv. Tonaalsuse varjundid : ülemine külm, piparmüntjas-kampriline; keskmine alkohoolse aseptiku nüanss; alumine sulanud lumi. Toime: 1.Tugevdab immuunsüsteemi. Aitab kiiresti taastuda pärast stressi või läbipõetud haigusi. Kergendab joomisejärgset kaatrisündroomi (,,pohmelli"). 2.On toimiv vahend peavalu korral, mis on tingitud lämbest õhust, hüpodünaamiast (vähesest liikumisest) ja väsimusest. 3.Kõrvaldab suurenenud väsimuse, leiab üles organismi reservjõud
muusika õppetoolid ülikoolides. (Jaapani muusika 2014) Jaapani muusika säilitamine ja areng toimub praegugi. (Samast) MUUSIKAINSTRUMENDID Keelpillid Koto Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instrumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. (K.Sepp) Biwa Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt
.. tervik (ühiskonnaelu traditsioonid, domineeriv maailmavaade) Hilisromantism 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hilisromantism oli kõrgromantismi 20. sajandisse kandunud järellainetus. Kus oli kõige tuntavam hilisromantismi mõju? Kirjuta, millele tugines suuresti helikeel. Hilisromantismi mõju oli kõige tuntavam Saksamaal ja Austrias. Helikeel tugines väga suurel määral harmooniale, millega kaasnes tonaalsuse mõiste avardumine ning hiljem tonaalsusest loobumine Richard Strauss (1864-1949). Kuidas jaguned tema loodud looming? Looming jaguneb: lavamuusika, instrumentaalne orkestrimuusika, programmilised sümfoonilised poeemid Kes olid muusikalised eeskujud ja kust oli võetud teoste teemad? Eeskujudeks olid Wagneri ja Liszti programmilised sümfooniad. Teemad olid võetud peamiselt kirjandusest. IMPRESSIONISM Millal tekkis ja kus
Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapärase seostega".Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed. Nende hulgas on klaveripalu, üheosalisi orkestriteoseid ja romansse. Suurteoseid lõi Debussy harva. Tema helikeele iseloomustus: 1) Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla. 2) Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon. 3) Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine). 4) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne-basso ostinato (võte barokkajastust). 5) Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus). 6)Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt. 7 Teosed Viimase teosed: 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki. Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin, ja
muusikaliigid nt. Sarugaku. MUUSIKAINSTRUMENDID Keelpillid Koto Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. See oli Edo ajajärgu (1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. See koostati, mängiti ja kanti edasi vaid pimedate naiste ja tüdrukute poolt. Kõrgemas militaar- ja
populaarsust. Keelpillid Koto Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. See oli Edo ajajärgu (1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. See koostati, mängiti ja kanti edasi vaid pimedate naiste ja tüdrukute poolt. Kõrgemas militaar- ja
a. Sellest tulenevalt klaveritsükkel ,,Karneval" c. Klaveriteostest eelistatud väikevormid, mida liitis sageli tsükliteks: ,,Karneval", ,,Davidsbündlerite tantsud", ,,Lastestseenid", ,,Sümfoonilised etüüdid" d. Klaverikontsert e. Laulud ka tsükliteks: ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus", ,,Mirdid" f. 4 sümfooniat g. Küroplast lõpetas klaverikarjääri 4. Ferenc Liszt a. Programmilise muusika pooldaja, palju dissonantse, hajutama tonaalsuse tunnetust, monotematismi põhimõte b. Klaveriteoste kogumikud: ,,Transendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad" c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b
Kasutades Jaapani rahvuslikke pille on neil lai repertuaar, mis oma vormilt on lähedane lääne muusikale. (2) Instrumendid Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. saj. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli ainult 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. (2) Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. See oli Edo ajajärgu (1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794)
kõigepealt seestpoolt ja siis väljastpoolt siledaks lihvitakse. Täiuslikult häälestatud kella helitäpsus saavutatakse just lihvimisprotsessi käigus. Käsikella teised osad nagu käepide, käepideme piiraja, haamri ja tila mehhanism valmistatakse oskusliku ja hoolika käsitööna ning valmistatakse ette kella lõplikuks montaaziks. Seejärel teeb kokku pandud kell läbi indekseerimisprotsessi, et kindlaks määrata need valuparameetrid, mis võimaldavad saavutada parima tonaalsuse. Kella omadused pannakse nende parameetrite alusel kirja ning kellavalu loetakse kinnitatuks. Sellele järgneb iga kella täielik muusikaline ja mehaaniline kontroll, enne kui koostatakse üksteisega sobivate kellade harmoonilised oktaav-komplektid. Lõpuks poleeritakse kõik kellad käsitsi läikima nagu juveliirikunsti teosed. Iga kell pakitakse kaitsvasse kilekotti ja asetatakse transportimiseks kohvrisse. Kohvrid on kelladele koduks nii nende hoidmisel kui transportimisel. Kohvrid on
HILISROMANTISM Anton Bruckner (1824-1896) Tekkis 19. saj II poole kõrgromantismi järellainetusena. Tekkis 19. 20. saj vahetusel Gustav Mahler (1860-1911) Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad, harmoonia oli rohkete Saksamaal ja Austrias. Richard Strauss (1864-1949) kromantismidega ja ebapüsiv, tonaalsuse mõiste hakkas kaduma. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui kirjanduslik. IMPRESSIONISM Claude Debussy (1862 -1918) Stiili nimetus pärit 1874. a-st kujutavast kunstist (impressioon mulje). Tekkis 19. 20. saj vahetusel Maurice Ravel (1875-1937) Peatähelepanu oli instrumentide ja orkestri kõlavärvidel. Harmooniat rikastasid Prantsusmaal
(Hayashi, mis sisaldas bambusflööti, ja kolm trummi). Laulu ei saadetud mitte alati instrumentidega. Instrumendid Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. saj. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli ainult 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5st (yamato koto) kuni 50ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. See oli Edo ajajärgu (1603 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 794). Keisri õukonnas kasutati
kaheköitelisest teosest, mille zhanr jäägu esialgu nimetamata. Kolmanda raamatu lisandumist kirjad ei seleta. Küll selgub, et kõigi raamatute lõpunikirjutamine on tähendanud ajahäda ja kiirustamist. Kirjastusel olid oma plaanid ja tähtajad. Kirjanik püüdis neid respekteerida, ja see ei ole olnud kerge. Juba viiekümnendate alguse kirjades on nappe märkusi tervise kohta, mis jäävadki korduma. Siin on küllap ka üks seletus triloogia tonaalsuse kindlasuunalisele muutumisele. Algul jäid tumedad toonid varju, esiplaanil on gailitlik bravuur. Just kolmandas köites tähendab muutumine ka enamat süvenemist ja probleemsust. Päritolu, Gailiti haridustee, Gailiti ametikäik, Gailit paguluses, Mälestusmärk Nipernaadile võiksid olla vormistatud alapeatükkidena. 6 TEOSED · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · ''Saatana karusell" (novellikogu), 1917
langused karjääris, maised kired, mis samas vahelduvad religioosse müstikaga kõik see kajastus ka Liszti loomingus. Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tema oligi Brahmsi vastasleeri eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle. Liszt oli uuendaja harmoonias, ta kasutas väga julgelt dissonantse, mis hakkasid juba hajutama tonaalsuse tunnetust. Ta tõi muusikasse monoteismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis omakorda tõi kaasa muutused vormis tekkisid üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt lõi täiesti uue klaverimängu stiili, suutes panna klaveri kõlama nagu orkestri ning võludes selt välja enneolematuid kõlavärve. Liszt on loonud klaveriteoseid, 2 klaverikontserti, umbes 400 klaveritranskriptsiooni,
neid importima teistest maadest. Hermeetilistes kilepakendites savi on koheselt kasutamiskõlbulik ning vastavalt töö iseloomule on võimalik valida sobivate omadustega savi. Samas saab keraamika tegemiseks kasutada ka maa seest kaevatud savi, kuid sel juhul on vajalik aega nõudev töötlusprotsess. Glasuurid, angoobid- Laiema värvigamma annavad keraamilistele esemetele angoobid ja glasuurid need on keraamika pealispinna tonaalsuse muutmiseks. Angoob on värvainega toonitud vedel savi, mis kantakse põletamata niiskele savipinnale keskmiselt 2mm paksuselt ja hiljem kaetakse läbipaistva glasuurikihiga. Angoobi põhimassina saab kasutada nii heledaid kui ka tumedamaid savisid, tingimuseks on eseme massile võimalikult sarnane olemus. Glasuur on oma keemiliselt koostiselt lähedane klaasile ning ta katab savi pinda õhukese tiheda kihina, mis kinnitub sinna kõrgetel temperatuuridel põletusprotsessi käigus.
saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. saj. 70-ndatel aastatel. Stiili nimetus on tulnud Claude Monet` maali järgi " Impression, soleil levant "1874 (Mulje, tõusev päike). Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng. Muusikasse tuli impressionism 1890-datel
suurt populaarsust. 5 Keelpillid KOTO Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. See oli Edo ajajärgu (1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. See koostati, mängiti ja kanti edasi vaid pimedate naiste ja tüdrukute poolt.
pealkirjastas need. *" Couperini haud" barokiaegsete teoste juurde tagasi (Bach, Hädel). Hilisromantism Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. MK: V sümfoonia, Mahler. Gustav Mahler (1860-1911) Tuntud kahel alal: 1)hea dirigent (despootlik, võrreldav Lylly'ga).Teater, kuhu ta läks, seal hakkas kohe see teater väga hästi mängima. Eelkõige oli ta ooperi dirigent; 2)hea sümfoonik. Ta on täpne, punktuaalne (kui ta tõstis teatris käed, suleti teatri uksed ja hakati mängima ning isegi keiser
Koos tahtsid Agamemnoni ja Orestese tappa, aga Orestes jäi ellu. • Elektra elas protestiks koos koertega, mitte kodus. Elektra õde oli naiselikum, malbem. • Orestes tappis isa surma eest kätte makstes oma ema Klytämnesta ja ta armukese. Elektra on võidujoovastuses, tantsib hullumeelselt – vajub lõpuks surnult kokku. • Põhiline ooperimotiiv dm – d a f d • Ooperis on lõike, kus Strauss ületab tonaalsuse piiri. Peale seda ooperit astus Strauss tagasi väiksemate orkestrikoosseisude juurde ning faktuur muutus õhulisemaks (tonaalsemaks). „Der Rosenkavalier“ (1911, Dresdesn) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt 6 Koomiline ooper „Ariadne Naxosel“ (1912, Stusttgart) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt
sessiooni tähistamist üle reformidekreedid, mis sisaldasid naiste kloostrite kohta järgnevaid muusikalisi piiranguid: Peatükk 7. Las nad viivad jumalateenistusi läbi ise oma häälte abil, mitte professionaalide abiga, kes on selleks otstarbeks palgatud; ja missa ohverdusel las toovad ise kuuldavale vastulaulmised, mida koor tavaliselt teeb, kuid neil ei tohi lasta usurpeerida diakoni ja asediakoni rolli jumalasõna tsiteerimisel. Las nad hoiduvad hääle ja selle tonaalsuse modifitseerimisest või muudest laulmiste vahenditest, mida nimetatakse ,,ilustatuks" või ,,instrumentaalseks" nii kooris kui ka mujal. See kujutas endast muusika keeldu, mis oli sama tõsine kui Palestrina legendis kirjeldatu. Nunnade kirikutest oli lisaks professionaalsetele muusikutele välja jäetud ka polüfoonia. Võtmeisik kogu kloostrireformis oli meile juba tuttav Gabriele Paleotti, kes 24. sessioonile
saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Iseloomulik orkestratsiooni lihtsustamine, loobuti keerulistest harmooniast, liigsetest kõlavärvidest. Esikohal oli selge meloodiline joon ja teose kindel vorm. Meloodiad lihtsamad ja lühemad Ekspressionism iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus, teravjoonelised meloodiad, dissonantside rohkus, äärmuslikud kontrastid. Teosed on traagilised sünged
Honegger, Sergei Prokofjev, Carl Orff, D. Milhaud, P. Hindemith 3. Hilisromantism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 1890 - Peamiselt Saksamaal ja Austrias; helikeel tugines Wagneril ja tema ooperil “Tristan ja Isolde” ning sellest alguse saanud ebapüsivale rohkete kromatismidega harmooniale; suurenes vaskpuhkpillide osakaal/tähtsus ning vastukaaluks suurenes ka löök-ja keelpillide osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning
annaabi.ee 
