Jaapani muusika (0)

RAKKE GÜMNAASIUM
REFERAAT
JAAPANI MUUSIKA
LIINA KANARBIK
7. KLASS
RAKKE 2009
SISUKORD
Sisukord .................................................................................................. LK 2
Sissejuhatus Jaapani muusikasse............................................................. LK 3
Traditsiooniline Jaapani muusika ............................................................. LK 4
Muusikainstrumendid - keelpillid .............................................................. LK 4
Keelpillid- Koto ........................................................................................ LK 4
Keelpill Biwa ........................................................................................... LK 5
Löökpillid................................................................................................. LK 5
Yamato....................................................................................................... LK 6
Pilt Yamato trummitrupist......................................................................... LK 7
Puhkpillid .................................................................................................. LK 8
Popmuusika ................................................................................................ LK 9
Miyavi........................................................................................................ LK 9
Kasutatud kirjandus.................................................................................... LK 10
SISSEJUHATUS JAAPANI MUUSIKASSE
Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Sisserändajad, kes saabusid sajandeid tagasi Jaapanisse võtsid endiga kaasa oma kultuuri. Sulades ise jaapanlaste sekka, sulandus nendega ka nende muusika. Seetõttu ongi nende kolme maa kultuurid suhteliselt sarnased, kuigi ammustel aegadel püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid , et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige.
Üheks jaapani kultuuri iseärasuseks on viis, kuidas erinevate maade kultuurilised elemendid eksisteerivad külg-külje kõrval harmoonias, mõjutades koos kohalikku kultuuri ja luues seega uue kultuuri. Muusika ei ole erand . Jaapanlaste igapäevases elus mängitav ja kuulatav muusika on väga mitmekesine : traditsiooniline jaapani muusika, jaapani poplaulud, Westerni klassika, ameerika poplaulud ja nii edasi. Alguses esitati muusikat vaid kontsertidel ja teatrites kuid tänu telerile ja raadiole ning mitmetele helisalvestusseadmetele on muusika saanud jaapanlaste elu igapäevaseks osaks.

TRADITSIOONILINE JAAPANI MUUSIKA

On olemas kaht tüüpi traditsioonilist jaapani muusikat: kunstmuusika ja folkmuusika Kunstmuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaamuusika. Traditsiooniline jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatriliikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku.
Enne ajaloolist perioodi arenes jaapani traditsiooniline muusika (hogaku) kui kaasmäng rituaalsetele tantsudele (kagura), mis olid seotud esmaste Jaapani asunike religioossete harjumustega. See muusika hõlmas nii laulu kui instrumentaalmuusika . Tolle aja instrumendid olid väga algelised ja jagunesid kolmeks rühmaks: löökpillid ( trummid ), puhkpillid (flöödid) ja keelpillid ( kannel ).
5. sajandil avas Jaapan end Aasia kultuurilisele mõjule. Korea ja Hiina muusikud panid keisri õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme.
Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenes see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas.
Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika Gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku.
MUUSIKAINSTRUMENDID
Keelpillid

Koto

Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri.
Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto.
See oli Edo ajajärgu ( 1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil : sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. See koostati, mängiti ja kanti edasi vaid pimedate naiste ja tüdrukute poolt. Kõrgemas militaar - ja jõukamas kaupmeeste klassis õpiti seda osana kultuurilisest haridusest. Edo perioodil rajati kaks Sokyoku koolkonda : Ikuta ja Yamada. Yamada koolkond rõhutas rohkem vokaalset osa. Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis.

Biwa

Biwa on hiina päritoluga keelpill, mis jõudis Jaapanisse Nara ajastul (710 - 794). Keisri õukonnas kasutati seda traditsiooniliste tantsude (bugaku) saateks. Biwa harjutamine taandarenes Heiani ajastu (794 - 1185 ) algul, kuni toodi uuesti kasutusse munkade (biwa hoshi) poolt. Need mungad kuulusid budistlikku Tendai sekti. Mungad (sageli olid nad pimedad ) rändasid mööda maad, lauldes vanu legende biwa saatel.
On olemas mitmeid erinevaid biwa variatsioone. Nad erinevad keelte arvu (4 või 5) ja sildade arvu poolest (3 kuni 9). Seetõttu eristatakse nelja keele ja nelja sillaga biwat ( Heike biwa, väga populaarne samuraide klassis keskajal), nelja keelega ja kolme sillaga biwat (bugaku biwa) ja ka shigeni biwat, millel oli neli keelt ja üheksa silda. Biwat mängitakse kasutades suurt elevandiluust või puust trillerit, nagu mängitakse bandžot.
Löökpillid
Taiko on üldine termin mitmesuguste jaapani trummide kohta, mis toodi sisse 7. sajandil Korea ja Hiina muusikute poolt. Traditsiooniline taiko on puust tünn, mis on pealt kaetud tiheda hobuse- või hirvenahaga. Taikot mängitakse kahe lühikese puust pulga ( bachi ) abil.
Jaapani trummide seas on kõige tavalisemad odaiko (suur kahepoolne kaunistustega trumm), tsuri daiko (teatud liiki gong ), kakko (väike kahepoolne trumm, mida kasutati orkestrites ja õukondades) ja uchiwa daiko (käepidemega tamburiin).

Jaapani kakko

Yamato – jaapanlaste iidne trummikunst

Yamato show teeb nauditavaks temperamentne esitus, eksootiliselt rütmiline ja kohati spirituaalne muusika ning huvitav koreograafia, milles leiab nii akrobaatilisi kui ka Jaapani erinevate võitluskunstistiilide elemente. Eestisse saabub Yamato oma uue show-programmiga " Shin -on", mis jaapani keeles tähendab südametukset.
"Meie hääl ja rütm on meie südamete tuksumine. Inimesed vaatavad meie etendust ja kuulavad meie muusikat, mis tekitab rütmilise sideme meie südametega. Neisse voolaks nagu uus annus elujõudu," ütleb Yamato asutaja Masa Ogawa.
Oma 13 tegevusaasta jooksul on Yamato tutvustanud miljonitele vaatajatele-kuulajatele üle kogu maailma jaapani traditsioonilise löökriistamuusika pärandit. Ansamblil on Jaapanis ka oma kool, mis õpetab trummimängu. Yamatos mängivad 5 nais - ja 5 meessoost trummarit, kes kasutavad traditsioonilisi jaapani wadaiko-trumme. Trummide suurused varieeruvad 15 sentimeetrist kuni 1,8 meetrini ja trummide vanus on nii mõnelgi üle paarisaja aasta. Tallinna kontserdil kasutatakse paari tosinat suuremat ja väiksemat trummi . Neist huvipakkuvaim on ehk odaiko, mis on valmistatud enam kui 400 aasta vanusest puust.
Yamato naisartistide trummid on väiksemad ning nende mängida on etendusele delikaatset õrnust lisavad instrumendid – shakuhachi (flööt) ja koto (kannel, tsitter ). Hoolimata sellest mõjuvad nad sama võimsalt kui nende meessoost kolleegid .
Maailm avastas enda jaoks Yamato pärast Edinburghi Fringe Festivali 1998. aastal, kus trummarid võitsid Spirit of Fringle auhinna . Sealt sai alguse ansambli lõputu tuuritamine mööda maailma. Trummarid rändavad mööda maailma, kaasas mitukümmend trummi, millest igal on oma legend – neist ühe järgi elavad trummis muistsete muusikute hinged ja trummi helid on nende läkitus elavatele.
Sõnal ‘yamato’ on jaapani keeles mitu tähendust. See on Nara linna endine nimi, kuid tähistab ka tervet Jaapanit ning ka üht perioodi Jaapani ajaloos, mil õitsesid kaunid kunstid .
Peatselt Eestis esinev Yamato trummitrupp
 Puhkpillid
Shakuhachi on flööt, mis toodi sisse Hiinast Nara ajastu algul. Sakuhachi on umbes 55 cm pikk bambustoru. Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks.
Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Shakuhachit mängiti algselt Zen- teenistustel ja oli rändavate buda- preestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas. Seda kasutati ka koos Koto ja Shamiseniga lihtsas puhtas muusikas ilma religioosse tagapõhjata.
Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on yokobue (flööt), ryuteki or kichiriki (seitsme auguga toru), Sho no fue (meenutab paani flööti, 10 kuni 24 toruga) ja sho (suuorel 17 toruga).

Valik erinevaid Shakuhachisid.

POPMUUSIKA
Jaapanlased naudivad ka paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayo - kyoku ja inimesed ei naudi seda vaid kontserditel ja raadiost-telerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena.
Kayo-kyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910 -ndatel ja läbi 1920-ndate. Nüüdisajaks on see muutunud tänu muu maailma popmuusika mõjudele. Nende uute stiilide meloodiad on kõrgematasemelised ja rütm on rohkem artikuleeritud tugeva elektroonilise trummiga.
Popid on siiski ka Ameerika jazz - ja popmuusika ja latiinomuusika. Viimasel ajal on üha rohkem võitnud populaarsust rock, soul ja folk läänemaadest ja seda eriti noorema generatsiooni seas.

MIYAVI

Miyavi on Jaapani popmuusika üks tuntumaid tegijaid . Ta on 27-aastane ja sündinud 14. septembril 1981. Oma suuremat muusikakarjääri alustas ta 15-aastaselt, kui ta pidi vigastuse pärast jalgpalli muusika vastu vahetama . Ta on olnud osaline rohkem kui kolmes erinevas bändis enne kui hakkas soolikarjäärile mõtlema. Viljeleb ta visual kei, rokk , pop muusikastiile.
Lisaks muusiku ametile peab ta ka produtsendi ametit. Ta on produtseerinud enamuse oma muusikavideotest ja ka teiste tuntud nägude videosid.
Väike näide Miyavi muusikast:
http://www.youtube.com/watch?v=YV7RSWwPHgs
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.youtube.com/watch?v=YV7RSWwPHgs

http://www.google.ee/search?hl=et&q=jaapani+muusika&btnG=Otsi&lr =

www. ohtuleht .ee

http://et.wikipedia.org/wiki/Miyav i

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_muusika
10