Soodustuse saamisel on oluline kauba päritoluriik ja selle tõendamine. Kolmanda riigi tollimaksu rakendatakse, kui soodustust ei ole ette nähtud. Erimeetmed on dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks ning kaitsemeetmed. Tollimakse ei pea maksma, kui tollimaksuvabastuse saamiseks õigusaktides ette nähtud tingimused on täidetud ja maksuvabastust taotletakse tollideklaratsioonil, kus kaup deklareeritakse vabaks ringluseks. Tollimaksust on vabastatud: - Postisaadetised väärtusega kuni 45 eurot ehk ca 700 krooni, kui saatja ja saaja on eraisikud, ning 22 eurot ehk ca 330 krooni, kui saatja on äriühing. - Kolmandast riigist saabunud reisija isiklikus pagasis sisalduv mittekaubanduslik kaup väärtusega kuni 175 eurot (ca 2700) krooni. Koguselised piirangud kehtivad alkoholile jms. - Pärandvara, välja arvatud alkohol, tubakas, sõidukid jms. Isiklik vara elukoha vahetusel
Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata komplekselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtte ega tarbijate jaoks.
Bürgermeister-linnavanem, linnapea. Raehärra-rae liige. 6. Millised olid rae ülesanded? Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kaubanduse ja käsitööga, oli tollimaksust vaba, linnakohus mõista kohut. 10. Millised olid linnakodaniku kohustused? Vahiteenistus linnamüüril, linna sõjline kaitse, maksude maksmine, osavõtt linnale vajalikest töödest. 11. Mis on Hansa Liit? Läänemereäärsete kaubalinnade liit. 12. Millised kaubad liikusid idast läände, millised läänest itta? Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad.
vabaturuga riikides. Saavad täiendavat kasumit. pakkuda maksimaalset nõutavat kogust, raha jääb rohkem riikgi pakkujatele. Saavad täiendavat kasumit 6. Valitsuse osa Tolli maksude näol riigieelarve suureneb. Otsene mõju riigieelarvele pudub. (riigieelarve) (e Eelarvetulu tollimaksust) 7. Negatiivne mõju Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele Nõudlus ja pakkumine võivad minna tasakaalust välja. rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele 8. Välismaiste puudub Omastavad selle osa, mis tollimaksu puhul läks
Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse; Linna kodanik- vaba ininene, kui ta elab püsivalt linnas ja maksab kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnas vajalikest töödest, maksude maksmine. Eesõigused: linna kohus mõistis kohut, ainult nemad tegelesid linna piires käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust, võisid kasutada maad. Raad- linna juhtkond, kuhu kuulusid raehärrad; Bürgermeister- linnavanem, linnapea, tähtsaim ametnik; Gild- ametialane ühendus, kuhu kuulusid ülem- või keskklassist kuuluv täiskasvanud mees. Gilidid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid abi ja toetust. Tsunft-käsitööliste vennaskond, kuhu linnakäsitöölised kogunesid ametialade järgi ja mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrollitit toodete hindu/kvaliteeti
eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega Nad olid vabastatud tollimaksust Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid Viru eelväravatornid Tallinnas. Tallinna raekoda, 1402-1404. Tallinna raekoja kodanikesaal. Toompea konvendihoone. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale linnuse arvatavasti 11. sajandil või 10. sajandi lõpul. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1219 vallutasid linnuse taanlased
· Linnakodaniku kohustused: · Vahiteenus linnamüüril ja tornides · Linna sõjaline kaitse · Osavõtt linnale vajalikes töödes · Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes · Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega · Nad olid vabastatud tollimaksust · Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid 2. Linnavalitsus · Linna valitses raad (st linnavalitsus) · Raadi suurus sõltus linna suurusest · Raehärra pidi · Olema sündinud seaduslikust abielust · Omama kinnisvara linna piires · Kuuluma kaupmeeste hulka · Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses 3. Rae võim
1. Linnakodaniku õigused ja kohustused. a) Õigused: vabastatud tollimaksust võisid kasutada metsa, heina- ja karjamaad võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega kohut mõisteti ainult linnakohtutes b) Kohustused: Vahiteenistus linnamüüril Sõjaline kaitse Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest 2. Rae õigused ja raehärraks saamise tingimused. Mõistis kohut linnakodanike üle Linna ja kodanike heakorra eest hoolitsemine Linna kaitsmine, suhted teiste linnadega
6. Kes said linna kodanikuks? Kodanikuks võis saada iga inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. 7. Millised olid kodaniku kohustused: vahiteenistus linnamüüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muiduigi maksude maksmine. õigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. 8. Kes sai olla raehärra? Mees, kes oli sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. 9. Milles seisnes linnavalitsuse roll? Linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus, rahade müntimine, kanda hoolt koolide ja kirikute eest, korraldada haigete ja vaeste ülalpidamine, jälgida, et kõik
Tavaliselt ümbritses seda, kas müür või kraav, sest see kaitses vaenlaste eest. Linnale andis linnaõiguse maaisand. Linnades tekkisid ajapikku linnakogukonnad, mille liikmeteks olid linnaelanikud. Kodanikud, kes tahtsid sinna kuuluda, pidid täitma ka kohustusi- nagu näiteks valvama linna müüril ja tornides ja muidugi pidid nad maksma makse. Kuid samas olid neil ka teiste kodanike ees eelised, ainult nemad võisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega. Nad olid vabastatud ka tollimaksust. Linna kolisid paljud inimesed, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu.Linna valitses Eestis
saagist mõisale, lisaks pidi ta veel tasuma erinevaid makse nagu kirikumaks ja käima avalikel töödel. Samuti oli talupojal teokohustus see tähendas, et ta pidi käima kindla arvu päevi nädalas mõisa põldudel tööl. Linnaelaniku kohustused seevastu olid väiksemad, ta pidi osalema avalikel töödel, maksma makse (mis olid väiksemad), käima vahel linnamüüridel ja tornides vahti pidamas, sõja korra pidi ta linna kaitsma aga sõdu toimus väga harva. Linnakodanik oli vabastatud tollimaksust. Eesti keeles on palju laensõnu ja mõisteid alamsaksa keelest. Kindlasti on üheks põhjuseks see, et linnades oli ärikeeleks alamsaksa keel ning ajapikku linnarahvas saksastus. See toimus küllalt kiirelt, äsja linnakodanikuks saanud isik teenis oma igapäevast leiba lihtsa töögaaga tema järeltulija võis sotsiaalsel redelil aga ülespoole ronida, näiteks käsitööliseks, sellega kaasnes ajaolu, et ta puutus rohkem kokku sakslastega ning saksastus rutem
tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). 6. Optimaalne tollimaks selle kehtestamise võimalused ja tulemused. Tollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga. Seepärast võis ka impordi pakkumist maailmaturu hinna juures vaadelda täiuslikult elastsena. Niisugusel juhul ei peegeldu tollimaks ka riigi kauplemistingimustes[1]. Tarbijate kahju tollimaksust a b c d Tootjate kasu tollimaskust +a Valitsuse eelarvetulud +c +e Puhas tulemus -b -d +e Puhas tulemus sõltub sellest, milline on vastus tehtele e - (b + d). Vahe võib olla positiivne või negatiivne. Mida suurem on e (osa tollimaksust, mis jääb välismaiste müüjate kanda), seda suurem on riigi A võit tollimaksu kehtestamisest.
9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). 6. Optimaalne tollimaks – selle kehtestamise võimalused ja tulemused. Tollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga. Seepärast võis ka impordi pakkumist maailmaturu hinna juures vaadelda täiuslikult elastsena. Niisugusel juhul ei peegeldu tollimaks ka riigi kauplemistingimustes[1]. Tarbijate kahju tollimaksust – a –b –c –d Tootjate kasu tollimaskust +a Valitsuse eelarvetulud +c +e Puhas tulemus -b -d +e Puhas tulemus sõltub sellest, milline on vastus tehtele e - (b + d). Vahe võib olla positiivne või negatiivne. Mida suurem on e (osa tollimaksust, mis jääb välismaiste müüjate kanda), seda suurem on riigi A võit tollimaksu kehtestamisest.
vabaks. · Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis makse. · Kohustused : vahiteenistus linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt erinevates linna abistavates töödes, maksude maksmine. · Õigused : nende üle võis kohut müista vaid linnakohus, ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna metsi, heinamaid ja karjad · raad- valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest. · Raehärra : sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kaupmees. Korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed. · Rae võim oli väga suur · Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim · Linna raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Linnade rahvastik · Suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu)
10. Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Maaisand andis linnaõiguse, linna kodanikuks sai inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Mitmed kohustused (maksude maksmine,sõjaline kaitse,vahiteenistus,erinevad tööd), Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega, vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad. Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu(pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele. 12. Gildid ja vennaskonnad. Korporatiivne, gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid. Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond vallalised kaupmehed
ristumiskohtades, sest siis oli lihtne tegeleda vahenduskaubandusega. Mööduvad kaupmehed põikasid linna sisse ja said seal oma kaupa vahetada. Erinevalt muinasajast olid keskajal linnakodanikud, kellel olid oma õigused ja kohustused. Nad pidid linna sõjaliselt kaitsma ja maksma makse. Ometi oli neil rohkelt vabadusi. Linnakodanike üle võidi kohut mõista ainult linnakohtus. Ainult nemad võisid linnapiires tegeleda kaubanduse ja käsitööga. Samuti olid nad vabad tollimaksust ja võisid kasutada linna metsi ja heinamaid. Talupojad, kes olid oma isandate juurest linna põgenenud ja suutsid ennast linnas aasta otsa varjata, pääsesid oma isanda käest ja said samuti linnakodanikeks. Mina leian, et linna elu muutus peale Liivimaa ristisõda kindlasti paremaks just selle pärast, et talupoegadel oli võimalus oma isandatest vabaneda ja linnas uut elu alustada. Andra Lepper 11B 21.11.2012
12. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Õiguskorraldus maaisandalt saadi linnaõigus, kes tagas autonoomia; linnakodanikud olid isiklikult vabad, sisserändajad, talupojad (orjad), kes tulid linna ja said siin 1 aasta ja 1 päev hakkama, said vabaks. Kodanikel oli õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega ning olid vabastatud tollimaksust, võisid kasutada linna metsasid, õigus mõista kohut ainult linnakohtutes. Kodanike kohustused olid: elama püsivalt linnas, tasuma kodanikumaksu, linna sõjaliselt kaitsta (vahiteenustus). 13. Iseloomusta lühidalt Vana-Liivimaa kiriklikku korraldust. Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust?
kehtestamine ja nende täitmise kord, julgeoleku ja ausa kauplemise tagamine. Linna juhid valiti kaupmeeste seast, kuna nad olid kõige rikkamad – elanikkonda kuulusid ka käsitöölised ning linna alamkihid. Kodanikeks saadi sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud – viimase puhul tuli anda kodanikuvanne – maksta tuli ka kodanikumaksu. Kodanike eesõigusteks olid käsitöö, kaubandus, linna metsade, karjamaade ja põllumaade vaba kasutamine, see, et nad olid tollimaksust vabad ning et linnakohus mõistis neile kohut. Kohustusteks oli aga vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest. 4) iseloomusta islami teket ja levikut, milline on kultuuripärand? Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k
(1189-1192) Neljas ristisõda · Bütsantsi vallutamine (1202-1204) KOKKU TOIMUS KAHEKSA RISTISÕDA!!! Linnad (valitsemine, käsitöö ja kaubandus) Linnad tekivad transpordiliselt soodsatesse kohtadesse( teede ristumispaigad, meredeede äärde jne). Kaks peamist kekspunkti: · Katedraal · Turuplats · (Raekoda) Linnakodanike õigused: 1)Kohut võis mõista vaid linnakohtutes 2)Ainult nemad võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega 3)Vabastatud tollimaksust 4)Võisid kasutada linna metsasid, heina-ja karjamaid Linnavalitsus: Valitses RAAD- · Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine · Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks · Linna huvide kaitsmine suhtes teiste linnade ja maahärradega · Hoolitsemine kirikute ja koolide eest · Hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest · Kohtumõistmine TSUNFTID-käsitööliste ühingud
Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine, neil oli ka eesõigusi: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed, teine pool raest sai samal ajal isiklikke äriasju korraldada
Euroopa kultuuri juurdumise maarahva hulgas aeglasemalt 28. -Millised õigused ja kohustused olid keskaegse linna kodanikul? 3p Kohustused: vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. 29. Mis oli gild? 1p Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses ja ühendas oma liikmeid 30. -Mis oli skraa? 1p Skraa on iga tsunfti põhikiri 31. -Kes oli skolastik keskaegsel Liivimaal? 1p Skolastik toomhärrast toomkapiitli (toomkooli toomkorikute juurest) juhataja 32. -Kuidas püüti kirikut reformeerida 15.-16. sajandil? 2p 15. saj
3. Tüüpilisem teonorm oli talvel 6 päeva nädalas ja suvel 12 päeva nädalas. Peale korralise teo lasus talupoegadel abiteo kohustus. Selle kõige ajal pidid talupojad hakkama saama ka oma põllutööga. 4. Vabadust ei toonud, kuid stabiliseeris talupoegade olukorra. Neile siiski ei lubatud ühe mõisa alt teise alla asuda ega ettenähtud koormistest kõrvale hoida. Ptk 5. Linnad ja kaubandus 1. Kaubanduselt kasseeritavast tollimaksust kujunes riigi peamine tuluallikas. 2. Rootsi jagas kõik riigi linnad kohaliku tähtsusega tagamaalinnadeks – võisid tegeleda ainult siseriikliku kaubandusega, ning laolinnades -> väliskaubanduse privileeg. 3. 1) vilja väljaveo keeld -> ainult Soome ja Rootsi -> aadel kaotas suure sissetuleku -> piisavad viljatagavarad ja leivahind mõistlikul tasemel. 2) reguleeriti kaubandust. 4. 1) Kärbiti linnade autonoomiast <- Tallinn ja Tartu. Narvas
LINNAKODANIK. KUIDAS SAADI, NENDE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED. Linnakodanikuks oli isik , kes oli vaba, omas alalist elupaika ning maksis makse. Kui talupoeg varjas ennast linnas 1 aasta ja 1päeva sai ta vabaks. Linnakodaniku kohustus oli maksta makse, olla vahis linnamüüris või mujal ning linnakaitse. Õigusteks olid tegeleda kaubandusega ja käsitööga, kasutada linnaäärseid karjamaid ja heinamaid, nad olid vabastatud tollimaksust. Nende üle võis kohut mõista ainult linnakohus. Esimese põlve rahvakodanik luges ennast eestlaseks kuna ei erinenud kommetest ja tegemistest talupoegadega. Teise või kolmanda põlve linlane tehes karjääri (sai meistriks) hakkas nim ennast sakslaseks. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 13431345 Põhjus: eestlaste soov taastada muistne iseseisvus. Tulemused: 1. eestlaste kaotus 2. Taani müüs 1346.a. oma valdused Saksa ordule, kes andis need alad 1347.a
2)Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Hamburgi õigusel rajanev Riia õigus. 3)Vana-Pärnus kehtis piiskopiõigus. Kes said linna kodanikuks? Linna kodanikuks said kõik vabad inimesed, kes elasid linnas ja maksid räa kodanikumaksu. Millised olid kodaniku:1)õigused; 2)kohustused 1)ÕIGUSED 1)Kohut võis linnakodanike üle mõiste ainult linna kohus. 2)Linna piires võisid ainult nemad käsitöö ja kaubandusega tegeleda. 3)Vabastatud tollimaksust. 4)Võisid vbalt kasutada linna metsi, heina-ja karjamaid. 2)KOHUSTUSED 1)Vahiteenistus linna müüril ja tornides. 2)Linna sõjaline kaitse. 3)Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest. 4)Maksude maksmine. Kes sai ola raehärraks? Raehärraks sai olla inimene, kes oli sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raad suri, valis raad ise sobiliku järglase. Missugune oli keskaegne linnaühiskond?
b)Kaugkaubandus: - Eesti transiidi tähtsus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel vähenes tänu uutele kaubateedele - transiit oli võõramaalaste käes (saksa ja inglise kaupmehed) - 17.saj. edenes Narva kaubandus tänu soodsale asendile Vene piiril - eksportkaubad: vili, Venemaalt lina, kanep, puit, tõrv... - importkaubad: sool, metall, heeringas, tubakas, vürtsid, vein, klaas, paber... - riik sai tulu tollimaksust c) Sisekaubandus: - säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelise konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir (n. Viljandis 6) - 18.saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt - sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada
saadud õigus); Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu (Hamburgi õigusel rajanev Riia õigus); Vana-Pärnu (kohaliku päritoluga piiskopiõigus). · Linna kodanikeks said vabad inimesed, kes elasid püsivalt linnas ja maksid ära kodanikumaksu. · Kodaniku õigused: a) Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohtus. b) Ainult nemad võisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega. c) Nad olid vabastatud tollimaksust. d) Nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. · Kodaniku kohustused: a) Vahiteenistus linna müüril ja tornides. b) Linna sõjaline kaitse. c) Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest. d) Maksude maksmine. · Linna valitses raad linnavalitsus, mille suurus sõltus linna suurusest ja mida juhtis raehärra. Raehärraks sai olla seaduslikust abielust sündinu, ta pidi omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka.
”, “Sellest küljest oleks see film esimese järgu eksportfilmiks.”, “sest õige kinoinstinkt on siin pilte valmistanud täis hoogu ja temperamenti, liikuvust ja effekti.” 1930. aasta maikuus pöördus Luts märgukirjaga haridusministri poole. Selles rääkis ta vaatajate huvist omatoodangufilmide vastu, valuuta kinnistamisest massiliselt sisseveetavate välisfilmide alla ja tegi ettepaneku asutada riiklik filmifond, mis importfilmide kõrgendatud tollimaksust osaliseltki tagaks rahvusliku filmitööstuse arendamiseks vajalikud summad. Dokumentaalfilmide teemadena nimetas Luts väljapaistvate isikute ja ühiskondlikult kaalukate sündmuste jäädvustamist, rõhutas vajadust valmistada teadmisi populaariseerivaid filme Eesti ajaloost, loodusest, geograafiast jm. Põhimõtteliselt ühtusid need ettepanekud kõigi tollal Eesti filmitootmise ja –levi küsimuses sõnavõtnute soovitustega, mida edaspidi filmiala suunamisel ka arvestati. 1930
2. Kaubandus a. Kaugkaubandus: · Eesti transiidi tähtsus Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel vähenes tänu uutele kaubateedele. · Transiit oli võõramaalaste käes (saksa ja inglise kaupmehed). · 17. saj. edenes Narva kaubandus tänu soodsale asendile Vene piiril. · Vene ajal pakkus Eesti sadamalinnadele konkurentsi Peterburi sadam. · Eksportkaubad: vili, Venemaalt lina, kanep, puit, tõrv. · Importkaubad: sool, metall, heeringas, tubakas, vürtsid, vein, klaas, paber. · Riik sai tulu tollimaksust. Ka vene ajal (kuni asehalduskorrani) oli baltikum omaette majanduspiirkonnaks, mida muust Venemaast eraldas tollipiir. · Seetõttu levis salakaubandus. b. Sisekaubandus: · Säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelse konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir. (n. Viljandis 6 ) · 18. saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt.
· 14 saj II poolel narva ja Rakvere b) Alevist eristas neid linnaõigus keskaegse linna õiguslik alus(?) mis saadi maismaalt · Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (Tallinnal oli taani kuningalt saadud Lubecki linnaõigus) · Linnakodanikele tagasi isiklik vabadus · Kaitstud olid kodanike omand ja pärimisõigus · Linnakodanike eesõigused: võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega, kasutada linnamaad, olid vabastatud tollimaksust · Linnalodanikuks sai vaba inimene, kes elas püsivalt linnas, maksis makse · Kohustused: Linna kaitsmine, linnatööd, maksud c)Linna elanikud · Keskaegsed linnad olid väikesed (Tln 7000, Trt 4000, mujal alla 1000 elaniku), rahvastikust moodustas 8% · Suurem roll sakslastel kuid arvuline ülekaal eestlastel · Juurdekasvu tagasid talupoegadest põgenikud (,,Linnaõhk teeb vabaks!") 2. Linnade välisilme a) Kaitseks:
- Turvalisus - linn oli kaitstud müüriga, need pidid tagama linna püsimise Esimesed linnad Eesti alal Tallinn, Rakvere, Narva, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi, Paide, Tartu, Haapsalu. Hansa Liit ühendas Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna, sealjuures Tallinn, Tartu ja Viljandi Vahenduskaubandus Euroopast sool, tekstiil, metall Venemaalt karusnahad, vaha Linnakodanikud: Variteenistus Linna sõjaline kaitse Maksude maksmine Olid vabastatud tollimaksust Võisid kasutada linna metsi, heina- ja karjamaid Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid Risti usul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Risti usk kuulutab usku ainujumalasse, ligemisearmastust ja halastust. Kuid risti usk suruti eestlastele peale tule ja mõõkadega. Piiskopile andis nõu ja abistas piiskopkonna valitsemisel 12 toomhärrast koosnev toomkapitel.
kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol. Mis maksud, see sõltus linnast. Näited: Zähringeri Konrad jagas kaupmeestele Freiburgis krunte. Pidid tasuma iga-aastast lõivu. Lüübeki maahärra teenis tulu raha müntimisest ja tollimaksust. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnas jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust, ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis aga olla erinev. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistasid paljud linnad kuninga meeleldi oma senjööriks, et vabaneda kohalike feodaalide ülemvõimu alt
Tekkis Poola-Leedu liitriik' 1340. said Saksa ordu lüüa Tannenbergi lahingus. Idas kerkis esile Moskva suurvürstiriik, mis hakkas endaga ühendama teisi Vene vürstiriike Nende keskele jäi Vana-liivimaa, mis oli killustatud ja sõjaliselt nõrk, mis oli väga heaks sõjaliseks objektiks nendele tugevatele naabritele. KESKAEGSED LINNAD Linnakodanikel olid õigused: 1) õigus tegeleda linna territooriumil tegeleda käsitöö ja kaubandusega 2) olid vabastatud tollimaksust 3) võisid kasutada linna metsi, heinamaid, karjamaid kohustused: 1) pidada linna vahiteenistust 2) linna sõjaline kaitse 3) pidid maksma maksu Linna valitses raad. rae liikmeteks said suurkaupmehed, eluaeg oldi rae liige. Palka ei saadud. Eesti linnadest kuulusid neli ka Hansaliitu: 1)Pärnu (Uus-Pärnu) 2)Tartu 3)Tallinn 4)Viljandi Nende linnade kaupmeestel oli võimalik vahetada kaupu kusagilt kuhugi.(läänest itta?????? ei tea) Peamine kaup, mida eestisse sisse toodi oli sool
kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast. Tema sai kasu erinevate maksude näol. Mis maksud, see sõltus linnast. Näited: Zähringeri Konrad jagas kaupmeestele Freiburgis krunte. Pidid tasuma iga-aastast lõivu. Lüübeki maahärra teenis tulu raha müntimisest ja tollimaksust. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnas jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust, ega vabaneda senjööri võimu alt. Suuremate linnade käekäik võis aga olla erinev. Prantsusmaal ja Inglismaal tunnistasid paljud linnad kuninga meeleldi oma senjööriks, et vabaneda kohalike feodaalide ülemvõimu alt
10.Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Maaisand andis linnaõiguse, linna kodanikuks sai inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Mitmed kohustused (maksude maksmine,sõjaline kaitse,vahiteenistus,erinevad tööd), Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega, vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad. Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu(pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele. 12. Gildid ja vennaskonnad. Korporatiivne, gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid. Suurgild kaugkaupmehi ühendav gild. Mustpeade Vennaskond
kindel tollimaks: P+tk+P*tv. Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud mingite teiste teguritega. Alates 1. jaanuarist 2000 hakkas Eestis kehtima enamsoodustusreziimi tollimaksu seadus. Seaduse kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest riikidest pärinevad toidukaubad. Kolmandateks maadeks nimetatakse riike, millega Eestil ei ole sõlmitud vabakaubanduslepingut. Tollimaksust vabastav vabakaubandusleping on sõlmitud Ukrainaga, Tsehhiga, Slovakkiaga, Türgiga, Lätiga, Leeduga, Poolaga, Sloveeniaga, Ungariga, EFTA- riikidega - (Norra, Island, Sveits, Lichtenshtein), EL-riikidega ja Fääri saartega. Alates Euroopa Liiduga liitumisest kehtivad Eestis kõik EL-i väliskaubanduspiirangud. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 74 Tollimaksu mõju tarbijatele, tootjatele ja rahvamajandusele tervikuna
turustada 2. töö viljakus pidi kasvama. Vähem inimesi tegi rohkem tööd, vabanesid tööjõud, kes läksid linna. Sest võeti kastusele hobune ja ratastefa hõlmader. Tekkekohad: 1. kaubateede ristumiskohad 2. põllumajanduslikult arenenud piirkondadesse. Linn laienes kontsentriliselt Linnad tekkisid feodaalide maa peale. Siis andis feodaal linnale õiguse tegeleda käsitöö ja kaubandusega ja ka luba kohut mõista, ise kogus tollimaksust teatud osa. Feodaal annetas linnale linnaõiguse: seaduste kogum, mille alusel linn elu korraldas. Vahel võeti olemasolev linnaõigus ja annetati linnadele. Keskaegse linna tunnused: 1. linnaõigus 2. linnakodanikud on vabad koormistest 3. linnal on maksustamisõigus oma territooriumil 4. omavalitsus raad 5. oma kohtusüsteem 6. oma kaitse 7. oli ka müntide vermimise õigus 16. Eluolu keskaegses linnas
suured, elava kaubandusega ja komplekssed, kuid ilma linnaõigusteta, teised jälle väikesed maa-asulad, kuid õiguslikult linna staatuses. * linnavabadus linnastaatusega seotud privileegide ja vabaduste teatud kindel konstellatsioon Linnaõiguste perekonnad * 12. sajandiks oli saadaval õiguslike tingimuste standardiseeritud komplektid. Kõige üldisemal tasandil oli tegemist linnavabaduste mõnede põhiprintsiipidega nagu vaba staatus, vabastamine tollimaksust ja piiratud monopolide võimaldamine, mis tulenesid juba privilegeeritud linna kontseptsioonist enesest. Konkreetsemal tasandil võidi linna juhtimist, tsiviil- ja kriminaalasjade arutamise protseduurireegleid ja majandusliku tegevuse reguleerimist puudutavad õigused laenata tervikuna mõnelt teiselt linnalt. Selle tulemuseks oli linnaõiguste perekondade teke, ning nendesse perekondadesse kuulusid linnade grupid, mille õiguskorraldus oli vähemalt algselt modelleeritud ,,emalinna" järgi.
- Paide - Viljandi - Haapsalu Vana-Pärnus kehtis kohaliku püritoluga piiskopiõigus. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodaniku kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse ja oselemine linnale vajalikes töödes. Kodaniku eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtus, ainult nemad võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust ja võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitsemine: Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema kaupmees, omama linna piirides kinnisvara, sündinud seaduslikus abielust jm. eest tasu ei makstud. Raad vehetus aasta kaupa ja töötas kahes vahetuses. Rae võim oli piiramatu. - Kohtuvõim (tsiviil ja kriminaal) - Münditi oma raha (Tallinnal & Tartul)
annaabi.ee 
