Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toitumine ja sportlik saavutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, võistlus, sportlase, toitumis, vitamiin, treening, rasvad, õuna, hommiku, valgud, töövõime, spordijook, trenn, menüü, süsivesikud, trenni, kartul, spordijoogid, söök, kehakaal, kiudained, sportlastel, valguvajadus, lihastel, vitamiinid, mineraalvett, jood, hommikusöök, hommikul, kohupiim, kiivi, nendest, rein, vahur, energiavajadus, kcalTOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks,
lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud toidu all mõeldakse toitu, kust saab kõiki vajaminevaid vitamiine ja mineraalaineid ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Kõiki vitamiine pole organismis ja seepärast on nende täiendav toiduga saamine eriti vajalik. Regulaarselt spordiga tegeldes organismi vitamiini vajadus suureneb. Organismi varustamine valguga on äärmiselt tähtis, kuna sportlik treening põhineb suures osas valgusünteesil. Treeningu käigus aktiveeritakse valgusünteesi protsess, kuid kui toiduga ei saa sportlane piisavalt uusi valke, siis treeningu efekt väheneb. Toit peaks sisaldama taimse ja loomse päritoluga valku enamvähem võrdses koguses. Süsivesikute valikul tuleb meelde jätta, et tarbida tuleb süsivesikuid mida sisaldavad leib, riis, täisteratooted, kaerahelbed, nisuhelbed, herned, oad, banaanid, õunad jne. Hoiduda
Organism omandab süsivesikuterikast toitu kiiresti ja sellest tulenev energia aitab treeningut sooritada. Energiavarude lõppedes on soovitav varud kiiresti taastada, et taastumine oleks kiire ja sportlane oleks valmis järgmiseks soorituseks. Eriti turniiridel on mängude vahel vajalik süüa puuvilju, leiba ja palju juua, et süsivesikute tase oleks kõrge ja organism valmis uueks pingutuseks. Süüa on soovitav 3-4 tundi enne trenni või mängu. Samuti on jalgpalluri, kui sportlase vajalike toitude hulgas need, mis sisaldavad valkusid, kuna valgud on samuti väga tähtsad energiaallikad inimorganismile, mis osalevad meie kasvamisprotsessis, ehitavad üles meie keha ning samuti aitab valgurikas toit kaasa ka lihasjõu arenemisele. Samuti on jalgpalluritel oluline tarbida igapäevaselt vett ning spordijooke, milles on vajalikke vitamiine ning mis aitavad treeningutel tõhusalt töötada.
paigas. Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 %. Tavaliselt on probleemiks valkude saamine, sel ajal kui süsivesikuid ja rasvu kipub menüüs liialt olema. Valgurikkad toiduained on tailiha, linnuliha (ilma nahata), kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid. Organismi varustamine valguga on sportlastele äärmiselt oluline, kuna sportlik treening baseerub suures osas valgusünteesil. Treeninguga aktiveeritakse valgusünteesi protsess, kuid kui toiduga ei saa sportlane piisavalt uusi valke (materjali valgusünteesiks), siis treeningu efekt väheneb ja areng pole nii kiire kui treener ja sportlane tahaksid. Süsivesikute valikul tuleb silmas pidada, et tarbitaks just komplekssüsivesikuid leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks,
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
Valkude tarbimine ja kehaline aktiivsus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägidValkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvadkatalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest, kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist ( valgud: Vikipeedia-http://et.wikipedia.org). Ehkki valgud on energiarikkad toitained , pole valkude osa organismi energiavajaduste katteks optomaalse koormuse korral määrav.Aminohapete kasutamine lisaenergia allikana tuleb kõne alla vastupidavustreeningute puhul , mistõttu tuleks valgu tarbimist toiduga suurendama. Sama kehtib jõualade puhul, kus soovitatud keskmine valgutarbimise kogus 0,8 g valku kehakaalu kg kohta on ebapiisav. Sellistel juhtudel on soovitatav valgutarbimise
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst. Näiteks on piimasaadused rikkalikud kaltsiumi ja valgu poolest, kuid samal ajal rauavaesed. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis puudub C vitamiin, mida leidub jällegi puuviljades (Deikina & Jõeleht: 2010). Toitumisekspertide poolt on välja toodud soovitused mitmekesiseks toitumiseks: · kindlasti peab sööma hommikusööki, mis koosneks süsivesikutest, sest see annab terveks päevaks energiat; · süüa tuleb regulaarselt, 3-5 korda päevas, 3 põhitoidukorda ja vahele puu- ja köögivilju; · kindlasti tasub süüa kiudaineterikast toitu, sest need on seedimisele väga kasulikud;
Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest. Nähud: vastupandamatu janu, sage urineerimine, nõrkus, väsimus, naha sügelemine, kehakaalu langus. Ravi: insuliini süstimine, tervislik toitumine, mõistlik kehaline koormus. Soovitused: 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest. Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad
Juba vedelikukaotus 2 % kehakaalust kutsub esile inimese töövõime languse, 70 kg kehakaalu juures tähendaks see vedelikukaotust 1,4 kg ja 100 kg kaaluval mehel 2 kilogrammi. Reegel ei kehti loomulikult siis, kui sportliku tegevuse eesmärgiks on ülemäärase kehakaalu vähendamine. Toodud arvud näitavad, kuivõrd oluline on sportliku tegevuse järgselt kaotatud vedeliku kogus taastada. Teadusuuringud on tõestanud, et kõige enam kannatab aeroobne töövõime , mis teatavasti iseloomustab sportlase vastupidavust. Mida enam me kaotame vedelikku, seda enam kajastub see ka sportlikus saavutusvõimes, nii võib vedelikukaotus 3 % kehakaalust esile kutsuda töövõime languse kuni 8 protsenti. Ebasoovitavad muutused kajastuvad ka südame- vereringe talitluses, mis veelgi pärsib organismi töövõimet. Seda peab tingimata arvestama ka raskejõustikualadel , kui vahetult enne võistlusi soovitakse kiiresti liigsest kehakaalust vabaneda. Veelgi suurem oht on
vajadus võrreldes samasoolise, sama vana ja pikkusega inimesega enamasti märgatavalt suurem. Näiteks ca 70 kg ja kõrge kehalise koormusega 20-25 aastase mehe toiduenergia vajadus on ligikaudu 2800 kcal. Samas on Rootsi rahvuskoondise suustajatel võistluste eel välja mõõdetud 8000 kcal toiduenergia kulu (1, lk 6). Peamiseks ehitusmaterjaliks, millest inimese keha on üles ehitatud võib pidada valkusid. Valgud meie kehas on pidevas sünteesis ning lammutusprotsessis. Sellest tegevusest sõltub, kas organismi struktuurid täiustuvad ja arenevad (1, lk 6 ja 7). Igapäevases elus me tavaliselt teeme vahet söögil ja joogil, organismi talitluse seisukohalt neil aga erinevust ei ole vesi on lihtsalt üks toitainetest. Sportlastele on keha vedeliku tasakaalu säilitamine esmase tähtsusega ülesanne veekaotus kahjustab kehalist töövõimet
kartulis, banaanis, rosinas, küpsises seega on need kõige efektiivsemad kiirel taastumisel. Enne võistlusi tuleks 23 päeva trennist hoiduda ja süüa 80% ulatuses süsivesikuterikast toitu, et keha energiavarud üle laadida, et võistlusel need maksimaalsed oleks. Viimane söögikord enne võistlusi võiks olla pasta, kaerahelbepuder, kartulikrõpsud, õunad sest süsivesik nendes imendub aeglasemalt, seega võimalikult võistluse jooksul. 3. Rasvad: Rasvadega on keeruline lugu. Üle tunnipooleteisesel treeningul saab keha suure osa energiast juba rasvadest, aga sellele vaatamata ei ole vaja rasvu koormusaegselt ega enne lisaks tarbida, sest rasvast saadav energia tuleb rasvkoest ja seda on meil meeletu energiavaruga niigi. Rasvarikkaid toite enne treeningul vältida, sest rasv seedub väga aeglaselt ja mitte maos, seega takistab kõigi muude vajalike toitainete omastamist ja tekitab seedehäireid.
kuni üheminutiline puhkepaus. Kestvustreening võib olla nii rasvapõletus kui intensiivne ja raske intervalltreening. Sobib ka jooks, kardioseadmed ( sõudeergomeeter, jooksulint, aeroobika) Treenida võiks 2-3 korda nädalas ülepäeviti. Piiramatu treeningaeg, miinimum 30 minutit aeroobset treeningut, lihastreening mitte üle tunni. ENDOMORF Õun, lühikest kuni keskmist kasvu, kalduv ülekaalulisusele. Naistel kipuvad rasvad ladestuma alakehale, peamiselt puusadele ja taljele, meestel kõhule ja ülaseljale. Aeglase ainevahetuse tõttu salvestab tema organism toiduenergiat rasvana tunduvalt rohkem kui teistel kehatüüpidel. Kuulsad endomorfid Kelly Osbourne, Ivi Eenmaa, Luciano Pavarotti. Toidusoovitused: Keha on tundlik vale toitumisstiili ja rämpstoidu suhtes. Kõige suurem vaenlane on kannatamatus. Tihti on võimeline end
Õige toitlustus on kõigeenne hästiorganiseeritud ja õigeaegne organismivarustus vajalike toitainetega, kuid ka nende üleküllus mitte ainult ei too kasu, vaid võib tekitada organismile tõsist kahju. Viimasel ajal on väga palju juttu ohust liigse rasva ja süsivesikute tarvitamisest. Kuid kahju võib tekitada ka soolade ja valgu küllus. Sellepärast peab igapäevases menüüs olema erinev toiduainete sisaldus piim ja kohupiim, mis sisaldavad valke. Möödapääsmatud on ka rasvad. Valesti organiseerivad oma toitumist need inimesed, kes keelduvad mõnedest toitainetest, sest need ei meeldi neile maitse poolest. Nii nad jätavad krooniliselt oma keha vajalikest toitainetest, mis edukalt täiendavad üksteist, ilma. Toit peab sisaldama valke, rasvu, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ning vett. Nii üldine toidukogus, kui ka toiduainete sisaldus eraldi sõltub lastel esmakordselt vanusest, aga täiskasvanutel nende eluviisist ning elutingimustest.
annab vedelikku ära saab vedelikku SÜLG 100ml TOITUMINE 700ml URIIN 1000-1500ml JOOMINE 1000-1500ml KOPSUD 400ml OKSÜDEERUMINE 300ml NAHK 500ml Vedeliku tarbimine oleneb · koormuse intensiivsusest · väliskeskkonna temperatuurist · sportlase kehakaalust. · tuule tugevusest · õhuniiskusest · päikesekiiritusest Vanasti kardeti spordis juua · Veel 60-ndatel aastatel oli joomine kestvusaladel justkui kahjulik · Füsioloogiliselt oli tõestamata, et dehüdratatsioon töövõimet langetab · Kuid OM maratonijooksu 1. olümpiavõitja Spiridon Louis jõi viimastel kilomeetritel vedelikku ja tarvitas toitu · Kestval koormusel ja eriti kuumas kliimas ei tohi dehüdratatsioon ületada 3% kehakaalust
Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012). Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel. Soovitatav kogus marju ja puuvilju oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa suurendada, tuleb vähendada vastavalt leiba ja kartulit. Soovitav on vältida loomsete ehk kõvade rasvade kasutamist ja nende asemel kasutada taimseid rasvu. Loomsete rasvade hulka kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv, s.h. või. (Vesingi 2011). II tüübi diabeetikutele tuleks soovitada süüa 3-5 toidukorda päevas, kindlatel kellaaegadel ning väikestes kogustes. Tavaline on hommikusöök, lõuna, õhtusöök, vajadusel lisatakse 1-2 ootekorda. Ooteks sobib suurepäraselt üks puuvili või dieetjogurt (mitte rasvane pirukas). Kindlasti peab diabeetiku menüüsse kuuluma üks soe söök päevas. Sobivad supid, ühepajatoidud, vormiroad jne (Tammer 2012). 3. TOIDUAINETE MÕJU
..................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt
puhastatud) toiduainete, nt. suhkru, või liiga rohke tarvitamine. Pärast EV tulekut muutusid Eesti poed rohkem tervisesõbralikeks. Kuid heal asjal on ka oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav koostisosa: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. oma halb külg: hakati kasutama rohkem ka kiirtoite. Nende vastu peaks võitlema, süües rohkem tervislikku kui kiirtoitu. Piim, kohupiim ja juust on valgu - ja kaltsiumirikkad, nad sisaldavad ka vitamiine, eriti A - ja D- vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav
TOIDUPÜRAMIID Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Inimese päevane süsivesikute norm on 55-60%, rasvade norm 25-30%, sealhulgas 1/3 peaks olema loomsed rasvad ja 2/3 taimsed rasvad, ning valkude norm 10-15%, lisanduvad veel mineraalained ja vitamiinid. Joonis 1. Toidupüramiid 1 5 Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine.
Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist.
Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist.
...................... 7 5Kokkuvõte............................................................................................................. 9 6KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Mis on tervislik toitumine? Tervislikult toitumine tähendab lihtsust toidu suhtes, et inimene ei söö rohkem ega vähem kui ta vajab ehk sööb tasakaalustatult. Süüa tuleb regulaarselt ning mõistlikult. Toitained valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, kiudained, mineraalained jm, saab organism vajalikust toidust elutegevuseks. Toitaineid jagatakse organismi vajaduste järgi kaheks: Makro-ja mikrotoitained. Makrotoitained ehk põhitoitained on päevases ulatuses organismile vajalikud grammides, milleks on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitaineid vajab organism milli-või mikrogrammides, milleks on erinevad vitamiinid ja mineraalained.
SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest
· hingamise järgi 4. Treeningpulsi arvutamise valem: treeningpulss = 180 vanus 5. 3 soovitust tervisespordiga algajale. Põhjenda oma soovitusi. · treeni mõõdukalt, sest organismi energiavarud saavad otsa ning langeb ka vaimne sooritusvõime. · alusta soojendusega, sest see vähendab vigastuste ohtu ja parandab saavutusvõimet. · puhka piisavalt, sest ka treeningute vahepeal lihased arenevad. 6. Mida tähendab aeroobne treening? Aeroobne treening on hapniku osavõtul toimuv liikumine, kui pulss on tõusnud umbes 60 protsendini maksimumist. Kui pulss tõuseb 70%ni maksimumist, hakkab lihastes moodustuma piimhape. Hetke, mil algab piimhappe tootmine, nimetatakse aeroobseks läveks. Aeroobsest lävest madalamal toimuvat treeningut nimetatakse põhikvastupidavus-treeninguks. 7.Mida tähendab anaeroobne treening? Anaeroobne treening on see, kui treenitakse nii, et piimhapet tekib
Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb
Suured polüpeptiidid lagundatakse dipeptiidideks. Algab ka rasva lammutamine, kuna meie keha omapära tõttu siseneb kaksteistsõrmiksoolest ka rasva lõhustavat fermenti, lipaasi. Edasi liigubki kogu mass kakstestsõrmisoolde edasi, kus üldiselt toimub viimane oluline toitainete lõhustamise protsess. Nimelt lagundatakse kõik toitained väikseimaiks osadeks, mis võimalik, sahariidid monosahariidideks, polüpeptiidid monopeptiidideks ning rasvad vastavalt glütseriiniks, di- ja monoglütseriidiks ning rasvhapeteks. Kaksteistsõrmiksoolde suubub ka sapp, mis on vajalik ainult rasva seedimiseks. Kogu seeditu liigub edasi peensoolde ja jämesoolde, kus toimub toitainete lõplik imendumine organismi. Mingi osa imendub juba varasema protsessi käigus, aga peamine toimub ikkagi soolestikus. Lisaks toitainetele imenduvad ka vesi ja igasugused vitamiinid ning mineraalained (loengu konspekt).
Trenn ja söök Toidus peaks süsivesikuid olema 55-60%, proteiine 10-15%, rasva mitte rohkem kui 30%. Peale selle peaks eine sisaldama organismile vajalikke vitamiine, kiud- ja mineraalaineid. Kasulik on süüa 5-6 korda päevas. Päevase energiahulga peaks jagama: hommikusöök 25%, oode 10%, lõunasöök 30%, oode 10%, õhtusöök 25%. Hommikune treening ei tohiks olla liiga raske ega kesta pikalt, sest trenni eesmärk ei ole organismi nõrgendada ja n-ö tühjaks tõmmata, vaid üleliigseid rasvu põletada. Hommikuse treeningu sobiv kestus on 20-60 minutit. Intensiivse treeningu puhul piisab 20 minutist. Enne varahommikust treeningut on soovitav juua üks või kaks klaasi vett või veega lahjendatud mahla, ka gaasita mineraalvesi on hea. Kui lõuna on olnud väga kerge, on oht, et tunned end treeningus nõrga ja väsinuna
annaabi.ee 
