Kõne (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Sandra Nõmmik
10 BH
Kõne
Juhendaja :
Pärnu 2011
Tere lugupeetud kuulajad.
Minu tänaseks teemaks on puhta joogivee puudus maailmas. Nagu teada, ei puuduta see meid eriti. Me ei ole kunagi pidanud muretsema selle pärast, et meil puuduks, puhas vesi. Me oleme sellega nii harjunud , et ei pane seda isegi tähelegi. Me kuuleme sellest probleemist küll läbi televisiooni või interneti, ent tegelikult ei tee me midagi selleks, et veidigi kokku hoida puhast vett. Kui mõelda sellele kui palju me tegelikult raiskame on see päris jube. Toiduta on inimene võimeline elama nädalaid, aga veeta ei pea ta vastu mõnda päevagi. Sellest aspektist vaadates elame meie siin Eestimaal majanduslangusele vaatamata võrdlemisi hästi – puhast ja kvaliteetset vett tuleb enamikust kaevudest ja kraanidest. Meie jaoks on tavaline, et saame käia duši all ja vannis ning käia ujumas. Meil on vedanud ka sellega, et me ei pea toidu valmistamiseks endale vett pudelitega kohale vedame. Nõnda on aga paljudes riikides. Meil on kõik hästi ka selles mõttes, et ka meie jõesängides voolab puhas vesi, mitte nagu Bangkokis. Igal aastal sureb maailmas veepuuduse või rikutud vee tõttu umbes 1,5 miljonit last ja kui vaadata põhjust miks see nii on, saame me vaid süüdistada iseendid, sest inimtegevus on see, millest on tingitud reostused. Viimase 50 aasta jooksul on inimtegevuse tagajärjel tekkinud niisuguseid reostusi, mida pole varem kunagi ajaloos esinenud . Ühel pool maakera nõutakse tööstuselt reovee kogumist ja puhastamist, aga teisel pool maakera voolab iga päev looduses miljoneid tonne reovett ja igasuguseid saasteaineid. Umbes 2,5 miljardil inimesel puuduvad esmased vajalikud sanitaartingimused vee kasutamiseks ning reoveest vabanemiseks. On tehtud uuringuid mille järgi aastaks 2030 elab iga kolmas inimene maailmas veepuuduses. Elanikkonna kiire juurdekasv ja rikaste riikide hoolimatu suhtumine piiratud veevarudesse võivad kaasa tuua ohtlikke sõjalisi konflikte. „Maailmas on sõditud nafta pärast. Ka vee pärast peetav sõda on võimalik, “ on öelnud USA Ohio ülikooli proferssor. Kroonilise veepuuduse all kannatavate piirkondade arv järjest suureneb. Eriti süveneb veepuudus maailma kuivemates paikades, kus elab üle 2 miljardi inimese, kellest suur osa on vaesed. Iga päev sureb maailmas ligi 3800 last just seepärast, et inimeste kasutatav mageda vee hulk on viimase kolmesaja aasta jooksul suurenenud 35 korda. Hambaid pestes võiks mõelda, et kolme minutiga, mis sellele tegevusele kulub, jookseb kraanist kanalisatsiooni 19 liitrit vett. Seepärast tasub kraan hambapesu ajal kinni hoida. Tark oleks ka loobuda pudeliveest ning juua pigem kraanivett. Suurtes kogustes vee pudelitesse panek ja laialivedu nõuab palju energiat ning aitab sellega kaasa kliimasoojenemisele, mis omakorda soodustab veepuuduse teket. Alustada tuleks vee kasutamise jälgimisest. Näiteks võiks vanni asemel kasutada dušši. Kui vanniskäiguks kulub keskmiselt 80 liitrit vett, siis duši all saab läbi 2 korda väiksema kogusega. Seega kallid kuulajad, ma kutsuksin teid kõiki üles tarbima vett säästlikult. Selle kõne ajal suri umbes 5 last just seepärast, et polnud eluks vajalikku joogivett.
3