Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vesi meie ümber (0)

1 Hindamata
Punktid
VESI MEIE ÜMBER
Vee leidumine looduses:
* ookeanides
* meredes
* jõgedes
* järvedes
* maa sees
* mägedes lumena ja jääna
* elusorganismides
FAKTE JA ARVE
vesi on ainus aine
maailmas, mida
leidub üheagselt
kolmes olekus:
tahkes, vedelas ja
gaasilises.
80% Maakerast on
kaetud veega.
Päike aurustab iga
päev 1 000 000 000
000 (triljon) tonni
vett
Inimene suudab olla
toiduta üle 30
päeva, veeta peab ta
vastu vähem kui
nädala.
66% inimkehast
koosneb veest. Seda
on ajus 85%, veres
80%, ja luudes
25%.
Maailma
Tervishoiu-
organisatsioon
soovitab päevas
juua 6-8 klaasi vett.
Kuumaga vee
vajadus tõuseb.
Maismaast asub ligi
60% veevaeguse
tsoonis ja vähemalt
25% inimkonnast
kannatab magevee
nappuse all.
Inimorganismi
elutalitlus on
mõeldamatu ilma
veeta.
70 kilose
kehakaaluga isik
sisaldab 42...45
liitrit vett.
VEEPÄEV
22. märtsil
tähistakse
ülemaailmset
veepäeva.
VÕIMALUSI VEE SÄÄSTLIKUMAKS
KASUTAMISEKS
Nõude pesemisel
täitke
kraanikauss veega
Parandage tilkuvad
kraanid
Käige parem dusi all
kui vannis.
Kastke aeda õhtuti,
kui päike on
loojunud
Sulgege hammaste
pesemise ajal kraan.
Säästad 15-20 liitrit
vett päevas
Pesemisel keerake
vee surve väikeseks,
keera kraan
vahepeal kinni.
Pane nõudepesu- või
pesumasinasse
optimaalne kogus
pesu (nõusid).
Ärge võtke rohkem
vett kui vaja
Üksikuid
riideesemeid peske
käsitsi
Puu- ja köögivilju
peske kausis
kasutades seejuures
harja.
Ärge kasutage wc-
potti prügikastina
Toidu valmistamisel
kasutage aedviljade
keetmise asemel
näiteks aurutamist
Jaheda joogivee
saamiseks
hoidke vett
kannuga
külmkapis
Ärge raisake vett
kõnniteede ega
rentslite
puhastamiseks
tolmust ja prügist.
PANDIVERE RIIKLIK
VEEKAITSEALA
Pandivere Riiklik
Veekaitseala
pindalaga 350 875
ha moodustati 1988.
aastal vabariigi
tähtsama
veekompleksi
kaitseks.
Põllumajanduse intensiivse arengu tagajärjel
oli aastatel 1974-1985 Pandivere veeseisund
muutunud kriitiliseks.
AITÄH!
Vasakule Paremale
Vesi meie ümber #1 Vesi meie ümber #2 Vesi meie ümber #3 Vesi meie ümber #4 Vesi meie ümber #5 Vesi meie ümber #6 Vesi meie ümber #7 Vesi meie ümber #8 Vesi meie ümber #9 Vesi meie ümber #10 Vesi meie ümber #11 Vesi meie ümber #12 Vesi meie ümber #13 Vesi meie ümber #14 Vesi meie ümber #15 Vesi meie ümber #16 Vesi meie ümber #17 Vesi meie ümber #18 Vesi meie ümber #19 Vesi meie ümber #20 Vesi meie ümber #21 Vesi meie ümber #22 Vesi meie ümber #23 Vesi meie ümber #24
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andu115 Õppematerjali autor
esitlus veest

Sarnased õppematerjalid

Vesi-referaat
11
doc

Vesi-referaat

Väike-Maarja Gümnaasium VESI Referaat Andreas Preisfreund Väike-Maarja 2007 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VESI.................................................................................................................................................4 2. VEE HOID.......................................................................................................................................7 4. VESI JA TERVIS...........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................

Loodusõpetus
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist.  Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist peetakse üheks inimkonda kõige rohkem ohustavaks keskkonnaprobleemiks. Inimtekkelise kiire kliimamuutuse põhjuseks peetakse 20. sajandi kiiret majanduskasvu ja fossiilsete kütuste põletamist, mis on kaasaegse majanduse peamiseks energiaga varustajaks. Kliimasoojenemisel on mõju nii veeringlusele

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

kordusküsimused. Rohked illustratsioonid igapäevasest tööst aitavad paremini mõista tekstis toodut. Õpiku lõpus on võtmesõnade register, koos vastava peatüki äranäitamisega, mis hõlbustab konkreetse teema otsingut. Iga mahukama peatüki lõpus on lühem, teemat kokku võttev osa, mis aitab kõige olulisemast lihtsalt aru saada ja see meelde jätta. Õpiku koostajad on maksimaalselt püüdnud kasutada meie meditsiinikultuurile iseloomulikku ladinakeelset erialaterminoloogiat, andes igas peatükis nendele ka eestikeelse vaste. See hõlbustab erakorralise meditsiini tehnikutel paremini aru saada oma patsientide diagnoosidest ja raviprotseduuridest ning ka ise neid termineid õigesti vormistada. Vajalikul määral on õpikus toodud levinumad ingliskeelsed terminid koos nende eestikeelsete vastetega. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabitöö eetikale, tööstressile ja töös esinevatele ohtudele

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun