Väike karihiir (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Salumetsa loomastiku jutt

Pesakonnas on tavaliselt 6 kuni 8, minimaalselt 4 kuni 10 ja maksimaalselt 22 kutsikat. Vastsündinud pojad on pimedad, silmad avanevad kahe nädala vanuselt. Imetamine kauem kui kuu aega. Kutsikad iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpsus saabub aasta vanuselt. Elavad kuni 12 aasta vanuseks. Introdutseritud liigina on Eesti looduse jaoks kahjulik liik. Ta levitab kärntõbe ja marutaudi. Hävitab suurel hulgal maaspesitsevate lindude pesi ja poegi. Võib jahtida aastaringselt. Mets- karihiir: Eestis tavaline liik. Eestis elavad peamiselt võsarindega metsades, parkides ning aedades. Eluasemena kasutavad teiste loomade mahajäetud urge ja käike, õõnsaid kände ja varisenud puutüvesid. Valmistavad ise ka urge. Aktiivsed ööpäevaringselt. Magavad sageli kuid lühiajaliselt. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Rangelt loomtoidulised. Söövad kõiki loomi kellest jõud üle käib. Peamise toidu moodustavad putukad. Söömata

Bioloogia

30

doc

Eesti imetajad

tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas -37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist maini (tiine 40 päeva). Pesakamber on 12-25cm läbimõõduga umb. 10-70 cm sügavusel. 2-7 poega. Vaenlased on rebane, kärplased, viud, kakud, metssiga.  KARIHIIRLASED (Sorex) - eristatakse vahehammaste järgi. Suurim on mets-karihiir, väikseim on väike- karihiir. Vahepealne on laane-karihiir. Vesimutt (Neumys fodiens) on karihiirte perekonnas suurim ning tal on ujumiseks kohanenud pikem karvakiil sabal ning tagajalgade tagaküljel. Vahehambaid on tal 4. Toituvad peamiselt putukatest ja nende vastsetest, selgrootutest. Kiire ainevahetusega ja suure toidutarbega. Kiirelt võib saabuda näljasurm, eriti temperatuuri langemisel. Elavad keskm 1,5.a. ja sigvad 1-3 korda sigimissessooni vältel..Poegi 4-12, imetamine kestab 3 nädalat

Loodus

8

doc

Imetajad eestis

Kadrina Keskkool IMETAJAD EESTI METSADES Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 Sisukord 2 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest haavikuisandast - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha jooksmas üle kogu Eesti. Elab ta metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Väjaspool Eestit elab ta terves Põhja-Euraasias. Lastesaadetest võib näha, et jänes on hästi palju jooksev loom. Tegelikult liigub valgejänes väga vä

Bioloogia

19

pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes)  www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäkad on paljad: lumme jäävad ,,tavali

Jahindus

19

doc

Eesti kärplased

Elavad nad kuni kahekümne aasta vanuseks. ( Eesti selgroogsed) 13 Saarmas (foto Sven Zacek) Mäger (Meles meles) Tema tüvepikkus on kuni 90 cm, sabapikkus 24 cm, mass kuni 24 kg. Kasukas on hallikas, keha jässakas, jalgad lühikesed, pea kiilu kujuline, kaetud valge karvkattega ja üle silmade kulgevad mustad vöödid. (vt fotot lk 14) Nende keha on jässakas ja väike pea pikka koonuga, millega tuhnitakse välja toitu. Söögi peenestamiseks on võimsad lõuad varustatud suurte eespurihammastega. (Looduse entsüklopeedia, Tallinn "Varrak" 19989) Mägralinnakuteks on valitud metsas sellise pinnasega paigad, kuhu urge annab kaevata - liivane pinnas sobib hästi. Kui mägraurgudes on ainult üks- kaks sissekäiku, on tegemist iseseisvat elu alustavate noorloomadega. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad

Bioloogia

10

doc

Referaat kärplased

 Mäger ( Meles Meles) Kehaehitus ja välimus Keha jässkas, jalad lühikesed. Saba on lühike ja jäme, valge otsaga, samuti on valged kõrvalestade servad. Mägral on pikk koon. Valge pea kummalgi küljel kulgeb üle silma musti pikitriip, mida peetakse hoiatusvärvuseks. Karvastiku eri värvusvormidest leidub albiinot, poolalbiinot, melanismi ja erütrismi (punakat värvust). Keha on kiilukujuline, pea üsna väike. Ainuke kuid kauakestev karvavahetus algab kevadel, uus pealiskarv ja aluskarv kasvab sügisel. Üks silmatorkavamaid tegevusjälgi on ühispesa ehk mägralinn, millest annavad tunnistust 3-10 üksteisest kümne- kahekümne meetri kaugusel asuvat suurt sissekäiguala. ( Euroopa imetajad) Leviala Mäger väldib suuri metsamassiive, ta eelistab metsaservi ning on sagedasem lehtpuu- segametsades. Ta eelistab kuiva ja hästi kaevatavat pinnast, nt.liivapinnast

Bioloogia

16

odt

LINNUD JA LOOMAD

Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Mudakonn Mudakonn on suhteliselt väike (kehapikkus kuni 8 cm) kirev konn, kelle selg on kollakaspruun või helehall, kaetud punaste täppide ja tumepruunide laikudega, kuid kõhualune on ühtlaselt hele. Ümara kehakuju tõttu meenutab ta veidi kärnkonna, kuid ta nahk on sile, liigutused kiiremad ning tagajalgade vahel on ujulestad. Mudakonna nahanäärmete eritis on küüslaugulõhnaline. Omapära, mis eristab mudakonna kõikidest teistest Eesti kahepaiksetest, on tema püstise (vertikaalse) pupilliga silm

Bioloogia

8

pdf

Eesti imetajad

TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUM Eesti imetajad Referaat Nimi: Anabell Sarv Klass:5.c Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................1 2. Põder .........................................................................................................................2 3. Valgejänes..................................................................................................................3 4. Karu ..........................................................................................................................4 5. Rebane ......................................................................................................................5 6. Kokkuvõte.................................................................................................................6

Loodus õpetus

Meedia

Kommentaarid (0)