Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toiduainete kulinaarne töötlemine - Külmtöötlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
köögivilja, külmutatud, pikkimine, külmtöötlemine, sulatamine, köögiviljad, puuviljad, koorimine, sulgede, fileerimine, fileeks, prepareerimine, toiduainetele, tükeldamine, tükelduskujud, vormimine, vahustamine, hakkliha, paneerimine, kruubid, herned, soolaliha, marineerimineKoka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru
vahustatakse kohevaks ning heledaks. 2. Laktoositalumatus. See väljendub selles, et inimene ei saa piima ega ka piimatooteid süüa. 3. Lasanje. Lasanje on suussulav vormiroog, mille kihid koosnevad pastalehtedest. Lasanje valmistamiseks tuleb keeta kaks erinevat kastet. Valmistamine: Tuleb võtta ahjuvorm ja laduda selle põhja kiht lasanjeplaate nii, et nende ääred ei kattuks. Plaatide peale peanna õhuke kiht eelnevalt sibulaga läbi praetud ja purustatud tomatiga segatud hakkliha. Juustukaste võiks olla küllaltki paks, siis jääb lasanje püsivam. Juustukastme valmistamiseks panna piim keema, lisada kuumale piimale riivitud juust, basiilika ja pune. Kastet tuleb maitsestada aroomisoolaga. Lasanjeplaadi-hakkliha kiht tuleb katta kastmega, eriti just võrmiseinad, kuna sealt kipub lasanje kuivama. Kihtide paigutust tuleb korrata umbes kolm korda. Viimane kiht katta ainult juustukastmega ja puistata üle riivjuustuga
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Kaod(kaalu,toitainetekaod) · Sorteerimine · Mittesöödavate osade eraldamine · Pesemine(vajadusel harjaga) · Puhastamine,koorimine · Pesemine · Tükeldamine-erinevad tükelduskujud · Külmutatud köögivili-ei vaja sulamist · Kuivatatud köögivili-leotamine Toorsalatid · Peaaegu kõik köögiviljad,puuviljad,marjad · Ei sobi toores kartul,aeduba,vanad põldoad ja herned o Tükeltatud o Riivitud o Rebitud o Salatikastmed Õli-äädikakastmed Piimatoodetest kastmed(hapukoor) Majoneeskastmed Mahlakastmed · Köögiviljavaagnad dipikastmega o Väikesed terved köögiviljad(redis,kirsstomat) Suuremad tükleduskujud(sektorid,kangid) · Kõik kuumtöötlemisevõted, ka mitmekordne kuumtöötlemine
4.Külmtöötlemise võtted 5.Kuumtöötlemine: Keetmine 6.Keetmise võtted 7.Kuumtöötlemine: Praadimine 8.Praadimise võtted 9.Kasutatud materjalid 10.Kasutatud materjalid vol2 Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6
· Munapuder- võib valmistada veevannil, pannil või aurukapis. Munamass lükatakse äärtest keskele, et küpsemata mass pääseks nõu äärtele. Munamass peaks muutuma teraliseks. · Munahüübed - valmistatakse vahetult enne serveerimist. Munasegu piima või veega, maitsestatud soola ja valge pipraga valatakse vormi ja keedetakse veevannil, kuni hüübimiseni või küpsetatakse ahjus 150-175*c juures. 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel · Hakkliha · Puljong 9. Kirjelda püreesuppide valmistamist (toorained, tehnoloogia, kasutamine) · Valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. · Vedelikuks on puljong või vesi. · Püreesupid on mahedad supid, kus teravaid maitseaineid ei kasutata · Serveeritakse 65*c juures eelsoojendatud kausis, serveeritakse saia krutoonidega · Püreesupp saab nime põhi toiduaine järgi 10. Portsjontükilise liha praadimise reeglid. ·
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine
Kirjelda külmtöötlemismeetodid lehekülg 12-13 Selleks, et toiduaineid saaks kas toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid pesta, koorida sellist tegevust nimetatakse toiduainete külmtöötlemiseks. Külmtöötlemisel toiduainete mass enamasti väheneb. Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine:
Toiduks kasutatakse loomade ja lindude liha Koduloomad Veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Kodulinnud Kanad, kalkunid, haned, pardid, vutid Ulukid Põdrad, metskitsed, metssead, karud, jänesed Metslinnud Tedred, metsised, põldpüüd, pardid, nepid, faasanid LIHA EELTÖÖTLEMINE Liha eeltöötlemine sõltub: selle eelnevast säilitamisest tükeldamisest, loomaliigist soovitavast lõpptulemusest Lihade eeltöötlemine Külmutatud liha sulatamine Sulatada aeglaselt madalamatel t 4...6 *C Sulatada suuremate tükkidena (1...2 kg) Pärast sulatamist tuleks liha hoida veel 24 h 2*C juures, et sellest lõikamisel võimalikult vähe lihamahla välja nõrguks Soolaliha tuleb enne kuumtöötlemist leotada 1-2 kg massiga tükkidena Jooksva vee all Vahetatavas vees; 1kg liha kohta 1l külma vett, mida vahetatakse Lihade eeltöötlemine Liha jaotustükid tuleb pesta, seejärel kuivatada
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus.
3. Toiduained 41 Toiduainete kvaliteet 42 Toiduainete pakendid ja märgistus 43 Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44 Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53 Liha ja lihatooted 55 Kala ja kalatooted 57 Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63
poolsfäärikujulist lõikurit. Mehaaniliselt teostatakse õunasüdamike eemaldamine koos tükeldamisega. Kõige optimaalsem on kasutada seadet, mis koorib, eemaldab südamiku ja tükeldab. Õun fikseeritakse eelnevalt seadme külge. Ploomi- ja kirsikivide eemaldamine on vajalik keediste valmistamisel. Viljad sobitatakse pesadesse. Teravad nõelataolised tõukurid suruvad kivi läbi vilja. Kivid kukuvad pesade põhjas olevatest avadest kogujasse. Juurvilja koorimine ehk mehhaaniline koorekihi eemaldamine juurviljalt. Kasutatakse karborund- koorijaid. Silindrikujulise pöörleva põhjaga seade on kaetud seest kareda kihiga. Tsentrifugaaljõuga paisatakse juurikad vastu karedaid seinu, mis kraabib maha koorekihi. Jäätmed pestakse seadmest välja pidevalt peale voolava veega. Konditustamine on pehmete kudede eemaldamine kontidelt. Kuna looma skelett on keeruka
KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3
8. milline on maitsestamise põhimõtte? Maitseaineid, vürtse, ürte võib toidule lisada kogu valmistamise aja jooksul. Arvestama peab, et maitseainetel jääks aega toidu mõjutamiseks ning samas liiga pikk toiduvalmistusaeg võib muuta vürtside maitset. Siit lihtne reegel: kui toiduvalmistamisaeg on lühike võib maitseained lisada üsna alguses, kui toiduvalmistamisaeg on pikk siis maitseained lisada valmistusaja keskel. 9. nimeta 6 külmtöötlemise võtet 1. Sulatamine 2. Pesemine 3. Koorimine 4. Tükeldamine 5. Fileerimine 6. Vahustamine 10. nimeta 10 kuumtöötlemise võtet 1. Keetmine 2. Praadimine 3. Hautamine 4. Grillimine 5. Küpsetamine 6. Röstimine 7. Frittimine 8. Pruunistamine 9. Kupatamine 10. Blanseerimine 11. nimeta 3 säilitusviisi 1. Soolamine 2. Marineerimine 3. Suitsutamine 12. nimeta 5 praadimise kuldreeglit 1.2/3 max on pannil kaetud lihaga 2
4. Kuidas vormitakse suuri, väikesi lihatükke? Lihatüki vormimiseks kasutatakse lihavasara siledat poolt, paletti või noaselga, millega lihatüki ääred kujundatakse.Vasardamisel tekkinud õhukesed ääred keeratakse lihatüki peale ja lüüakse kinni. Lihatükile antakse kuju vastavalt sellele, mis toitu sellest valmistada soovitatakse. Suuri lihatükke võrmitakse neid vorstisidumise võttega sidudes. 5. Kuidas valmistatakse hakkliha? Valmistatakse hakklihamasinaga, kõikidest lihaliikidest, kusjuures kasutatakse eelkõige kaela-, kõhu-, külje- ja labatükid. Selleks lõigatakse lihatükid väiksemaks, nii et need hakklihamasina avast sisse mahuksid ja aetakse 1-3 korda läbi hakkmasina. 6. Milliseid pooltooteid valmistatakse veiselihast? Rostbiif, rulaad, pikitud liha, klops, liharull, antrekoot, biifsteek, langett, filee, romsteek, filet mignon, chateaubriand, tournedos, böfstrooganov, guljass, asuu. 7
ohtu oma tervis. 1. Eeltöötluse vajalikkus Kartulite eeltöötlus on vajalik pikemas või lühemas perspektiivis nende säilitamiseks. Planeerides söögikorda suuremale seltskonnale on mugav, kui kartulid on ette valmistatud. Nii sujub söögikorra planeerimine muretult ja kiirelt. Kartulite kulinaarse ehk eeltöötlemise viise on kaks. 1. Külmtöötlemine- Kartulite külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemise hulka kuuluvad näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Kartulite kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. ( Nadja Liira koduleht. Toiduainete kulinaarne töötlemine 2013). Külmtöötlemise võtted: 1. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 2. Kartulitele kuju andmine. 3. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 4. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. ( Retseptiveeb Toidutare
Näiteks piimhapebakterid, äädikhapebakterid jne b) seened pärmseened käärimine, tulemuseks on alkohol ja süsihapegaas, hallitusseened jne 2) õhu koostis kõikides õhus leiduvates ainetes kõige aktiivsem mõjutab hapnik (tekib rasva rääsumine), mõned toiduained vajavad hapniku nt kuivained 3) õhuniiskus vett rohkem sisaldavad toiduaineid tuleb hoida niiskemas kohas (70-80%) köögiviljad, liha, kala jne, väike õhuniiskuse puhul tuleb hoida 50-70% - need on kuivained (suhkur, jahu jne) 4) temperatuur kõrge temperatuuriga toiduained kuivavad, kvaliteet muutub, halvaneb konsistsentsi, põhjustab aroomainet äralendumist 5) valguse mõju A ja C-vit hävib 6) pakkendamine vaakumiga parem säilivad Toiduainete kvaliteedi hindamine 1) organoleptiline hindamine - toimub meeleorganite abil
on punase värvusega, sitkem - sidekojarikam Liha liigitus termilise seisundi järgi: 1) värske liha - peale looma tapmist ei sobi toidu valmistamiseks, peab seisma 24 tundi (laagerduda), temperatuuri null lähedane 2) jahutatud liha - 0+4 (sisemine t) kõige parema maitseomadustega, säilib paremini 3) laagerdunud ehk toorvalminud liha - tumepunase värvusega; valmistamise viis: vaakuum, pakendis, 1-2 nädalad, null kraadi juures, saadakse kiiresti valmivliha 4) külmutatud liha - mida rutem külmub, seda parema kvaliteediga sulatatud on, t 20-24 Liha kvaliteet Toiduks kasutatakse ainult loomuliku ja värske lõhnaga ning värvusega liha. Hallikas, pruunikas, libe või laiguline pealispind ja ebameeldiv lõhn viitavad liha riknemisele Liha pehmust mõjutab kõige enam sidekoe hulk. Mida rohkem sidekude seda tuimem liha. Sidekoerikas liha vajab pikemat laagerdamiseaega ja ka marineerimist. termiliselt töötlemata ja termiliselt töödeldud
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge
rasvased osad õhuga kokkupuutumisel ei rääsuks. Sügavkülmutatud liha tuleb sulatada aeglaselt, soovitavalt külmikus, et vältida lihamahla kadu, millega halveneb liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. Liha eeltöötlus võtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred. Liha tükeldatakse vastavalt sellele, milliseid roogi kavatsetakse sellest valmistada. Liha lõigatakse ainult selleks mõeldud lõikelaual, terava noaga
Hävivad tervistkahjustavad mikroobis Ventilatsioon: Vajalik aurude ja tolmu eemaldamiseks õhust Vajalik optimaalse temperatuuri säilitamiseks Vajalik optimaalse õhuniiskuse säilitamiseks Kaubaline naabrus: Ei tohi koos hoida kaupu, mis võivad ühepoolselt või vastastikku kutsuda esile ebasoovitavaid muutusi nende omadustes · Või ja heeringas · Puuvili ja jahu · Erinevad puu- ja köögiviljad (kurk-tomat) tomatid toodavad etüleeni, mis närtsitab kurgi. [õun, pirn, tomat ja luuviljalised toodavad etüleeni] ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD TOIDU SÄILITAMISTEMPERATUURID Põllumajandusministri 5. augusti 2002. a määruse nr 66 «Toidu säilitamisnõuded» lisa
et rasvased osad õhuga kokkupuutumisel ei rääsuks. Sügavkülmutatud liha tuleb sulatada aeglaselt, soovitavalt külmikus, et vältida lihamahla kadu, millega halveneb liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. (Lõhmus 2009: 467,468) 1.2Liha eeltöötlusvõtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred. Liha tükeldatakse vastavalt sellele, milliseid roogi kavatsetakse sellest valmistada. Liha lõigatakse ainult selleks mõeldud lõikelaual, terava noaga
Lihatoodete tehnoloogia Lihatooted on lihast valmistatud või liha sisaldavad tooted, mida on töödeldud sellisel viisil, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Toode võib lisaks lihale sisaldada ka muid toiduaineid. Tooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud (see on värske liha), samuti hakkliha ja tükiliha. Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud.
· Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond Suitsutussaaduste tootmise osakond Kulinaartoodete osakond
· Toit valmistatakse liiga varakult (57% juhtudest) ja säilitatakse toatemperatuuril (38%) · Liiga aeglane (üle 2 tunni) jahutamine enne külmikusse panemist (Cl. perfringens!) · Ebapiisav toidu taas-kuumutamise temperatuur(26%) (õige 75°Cni 1 tunni jooksul, serv.Mitte alla 60°C) · Patogeenidega saastunud kuumtöödeldud toiduainete ja konservide kasutamine (17%) · Liha- ja lihatoodete mittetäielik kuumtöötlemine (15%) · Külmutatud liha ja linnuliha mittetäielik sulatamine (6%) · Ristsaastumine tooretelt toiduainetelt (6%) · Kuuma toidu säilitamine temperatuuril alla 63 °C (5%) · Nakatunud toidukäitlejad (4%) · Toidu ülejääkide kasutamine (4%) · Ülisuurte toidukoguste valmistamine (3%) Toidujärelevalve korraldus Eestis (Alates 1. juulist 2007) Toiduohutuse ja järelvalve korraldajaks on Põllumajandusministeerium ja järelevalveasutuseks Veterinaar- ja Toiduamet. Järelevalve etteteatamata. VTA
39. kali - see on pärmiga kääritatud jook, mida valmistatakse kas linnaste, jahu või leiva leotisest. Leotisveele lisatakse maitseaineid ja suhkrut. Tööstuslikult toodetakse kalja selleks spetsiaalselt küpsetatud kaljaleivast või virdest tehtud kaljakontsentraadist 40. kanapeed - väikesed võileivad (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks või söögikorra lõpul 41. kandeerimine - näit. puuviljad, maiustused või lilled kastetakse keedetud suhkrulahusesse ja lastakse jahtuda 42. karahvin - kannutaoline klaasist või portselanist anum lauaveinide serveerimiseks 43. kombineeritud põrandapesumasin - sobivad ideaalselt kõvade põrandapindade sügavpuhastuseks, hooldamiseks ja poleerimiseks 44. kontsentraat - tihkestatud v rikastatud aine 45. koristamine - siseruumides toimuva mustsue eemaldamine, korrastamine, pindade
Analoogset sorteerimismeetodit võib kasutada ka teiste lihaliikide puhul Lihalõikusruumi temperatuur maksimaalselt +12 °C. 45. Kuterdamise olemus ja kuterdamise käigus toimuvad protsessid (etapid), kuterdamise kestus, erineva rasvasisaldusega lihade kutrisse lisamise printsiibid. Kutter on peenpeenestusseade, mida kasutatakse vorstimassi valmistamiseks. Kasutatav tooraine võib olenevalt kutrist olla jahutatud, külmutatud või ka kõrgemal temperatuuril (maksavorst). Kutris toimub vorstimassi täielik valmistamine, s.o. peenestamine, segamine ja vorstimassi moodustumine. Seadmesse sisestatakse eelnevalt peenestatud liha, millele lisatakse järgemööda kõik üksikud komponendid. Kutrikauss pöörleb ja seal asuvad noad peenestavad ja segavad toorainet. Kuterdamise lõpuks saadakse homogeenne vorstisegu - viinerid, sardellid, keeduvorstid. Olenevalt kutrist võib see töötada vaakumis või atmosfäärirõhul.
segu katab karamelline krõbe koorik. Harilikult kasutatakse põhilise maitsenüansi andjana vaniljekauna, ent sageli on maitse andjateks ka apelsini- või sidrunikoor, marjad, šokolaad ning vahel isegi ürdid. Crème brûlée’d võib nautida nii soojalt kui ka külmalt. 4.9 Suflee See on toit, mis võib olla nii soolane kui ka magus, ahjus küpsetatud või sootuks küpsetamata, kuum, külm või suisa külmutatud. Lühidalt öeldes valmistatakse suflee paksust valgest põhikastmest (bechamellkaste), munarebudest ja vahustatud munavalgetest. Lisaks võib suflee koostisse kuuluda ka köögiviljad, sink, juust, linnuliha, kala ja kalatooted, maitsetaimed. Lisaks kuulub sufleega kokku ka kaste. See võõrapärase nimetusega toitu serveeritakse nii eelroaks, põhiroaks kui ka desserdiks. 25
*Temperatuur toidu keskosas tuleb alandada +600C-lt +100C-ni vähem kui kahe tunniga. Toit tuleb koheselt panna säilitusele temperatuuril +40C. *Jahutatult hoitakse loomse päritoluga toidutooret temperatuuril vahemikus +10C kuni +40C. *Jahutatud toormaterjalide puhul kehtib reegel, et mida külmem säilitamistemperatuur ilma külmumata, seda parem. Toiduaineid peab külmutama temperatuuril alla -250C ja säilitama -180C juures või alla selle. Külmutatud toiduainetes enamik mikroorganisme ei hävi, nende areng vaid peatub. Pikaajalisel säilitamisel mikroobide arv väheneb. Külmutusprotsess peab olema kiire. See tagab paremad maitseomadused ja toiduaine säilumise. 3 külmutatav toidukogus ei tohi ületada 5-10% külmiku mahust.
Soovitatavad toiduained soovitatakse süüa kasutada mõõdukalt Jahu, Täisteraleib, Makaronitooted Manna, lehttaignasaiakesed 15 jahutooted täisterakaerahelbed Värsked ja külmutatud Köögiviljad, Magus mais, keedetud Kartulikrõpsud, praetud- ja köögiviljad, värsked puuviljad, puuviljad kartul friikartulid suhkruta hoidised Kala-, loomaliha- ja Rasvased supid koos Supid köögiviljasupid hapukoorega
vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.
töötlemist enne tarbimist. Eraldi külmikud on alati eelistatud, kuid kui on ühes, siis tuleb toored toiduained asetada põhja, et vältida reostuse tilkumist valmistoodetele. Jää tekkimine külmikutes viitab kõikuvale temperatuurile. Kõrge õhuniiskus ja kõikuv temperatuur põhjustab hallituse teket ja roisubakterite, mis põhjustavad lihatoodete roiskumise. NIISKUS Vaba vee olemasolu, s. o. vee aktiivsus soolatud, magusas ja külmutatud toidus olev vesi on mikroobidele kättesaamatu, mistõttu mikroobid neis toitudes ei kasva või kasvavad aeglaselt. Mikroobid vajavad eluks ja paljunemiseks vett, mikroorganismi rakus on vett 75 85% Vajalik on: toidus olev niiskus; keskkonnaniiskus (äratõmbekubudega vähendatakse keskkonnaniiskust) Veevajaduse kasv: Bakterid (vajavad kasvuks kõige rohkem niiskust) Pärmid (vajavad keskmiselt niiskust)
elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist, võib toimuda eri temperatuuridel. Erinevad meetodid lahja kala kuivatamisel : · Külmkuivatus - looduslikes tingimustes temperatuuril 35 oC. · Kuumkuivatus - spetsiaalsetes kuivatusahjudes algul temperatuuril 200 ºC, hiljem aga temperatuuril 90 100 ºC. Protsessi kestab 34,5 t. · Sublimatsioonkuivatus - toimub kahes osas: kalade külmutamine (temperatuuril 10 kuni 15 kraadi) ja külmutatud kalade kuivatamine vaakumis. Sublimatsioonikuivatus - meetod, kus kuivatatav toiduaine enne külmutatakse, tagab vitamiinide ja lõhnaainete parema säilimise tootes, kasutatakse nt lahustuvate kohvijookide tootmisel, tulemuseks on granuleeritud lahustuv kohvijook. 7. EAN kood ja selle ülesanded. EAN (European Article Numbering) kood - vöötkood e. ribakood e. joonkood e. triipkood on välimuselt eri
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
annaabi.ee 
