mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus. Mõistusliku hingejaoga inimene sobis siis valitemise ametisse, söekusega sõjalisse ja administratiivsesse, ihalev tootmisega seaotud ametisse. Aristokraatias domineerib mõistuslik hingejagu ja see oligi Platoni arvates ideaalne valitsemiskord. Varsti tõukavad söeka hingejaoga inimesed aristokraadid võimult ja moodustavad timokraatia klassi. Timokraatia on auahnus.Nad hakkavad laiendama alasid ja saavad rahvalt toetuse lubades palju vallutada(ei jätaks ütlemata et timokraatidel domineerib söekas hingejagu).. Aristokraatias ei tohtind olla isikliku vara, aga timokraatid teevad seaduse ümbernii et valitsejatel võib olla isiklik vara. Ja just neist saavad oligarhid. Oligarhia on rikka vähemuse võim(valitsejatel domineerib ihalev hingejagu). Nemad
Aristokraatia ehk parimate võim tähistas kõrgema päritoluga isikute võimu. Parim valitseja on tarkuse poole püüdleja. Aristokraatias valitsevad need, kelle hinges domineerib mõistuslik hingejagu ja kes on võimelised riigiasju otsustama. · Tekivad inimesed, kes on väheharitud ja ei kuula enam oma valitsejaid, vaid kehtestavad oma võimu. Nende inimeste hinges domineerib söakas hingejagu. Tekib timokraatia, mis on austusarmastajate ja auahnete võim. Sõjaliste kangelastegude eest austuse saamiseks on vaja sõdida. Niisugune riigikord on oma naaberriikidega pidevalt sõjajalal. · Sõjakäikudelt saadud sõjasaake hakatakse endale jätma ja oma varalaegastesse koguma. Tekib oligarhia, mis tähendab rikka vähemuse võimu. Tekib isiklik vara ja kõrgeimaks väärtuseks kujuneb rikkus. Domineerib ihalev hingejagu.
*makedoonia faalanks - 8-24 viirust koosnev sõdurite rivi *aristokraatia - valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikuile *oligarhia - võim on koonudnud väikese rühma rikaste aristograatide kätte *demokraatia rahvavõim *türannia sõjalisele jõule toetuv valitsemisviis,kus riiki juhtis üks isik *areopaag kõrgeim võimu-, kontroll- ja kohtuorgan (aristokraatidest koosnev nõukogu) *timokraatia riigikord kus kodanikud omavad poliitilisi õigusi vastavalt jõukusele *liturgia kohustus riiklik ülesanne, mida kodanik oma kulul pidi täitma, nt. sõjalaevade ehitus *bulee riiginõukogu Ateena polises, koosnes 500'st inimesest, tegeles päevapoliitika *heliaia vandemeestekohus, mis arutas tsiviil- ja kriminaalasju *ostrakism killukohus, sinna kuulus 6000 liiget, kes kirjutasid savinõu killule isiku nime kes nende
*Demosthenes - Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advokaadina ja silmapaistva kõnemehena Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos II vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enese. Säilinud on 61 kõnet. *Solon - Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 e.Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused ( timokraatia ). Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. *Homeros - kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse üldse tema olemasolus, pidades suurteoseid kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid
Seejuures pole tähtis kas on tegemist võimul olijatega, võimu toetamise ja kindlustamisega või opositsiooniga, võimule pürgimisega. Poliitika kätkeb endas alati nii või teisiti võimuvõitlust. 2.Platon poliitikast? Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Parim tee ühiste vajaduste rahuldamiseks on tööjaotus kodanike vahel. Riigivormid: aristokraatia (parimate valitsus), timokraatia(riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest), oligarhia (väheste võim, mis on rajatud rikkusele), demokraatia (rahva enamuse valitsus), türannia (halvim riigikordadest, sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu). Riiki peavad valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine heaolu, mis annab kodanikule jõukuse, vabaduse ja rahulikkuse
tunnetama ideid, filosoof. 2.sõjaline seisus - sõdurid, domineeriv hingejagu tahteline, sest peavad kaitsema riiki 2 3.tootjad - domineeriv hingejagu ihalev, hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Igasse klassi kuuluv inimene peab püsima oma kohal ja täitma talle omaseid ülesandeid - nii säilib õiglus riigis. 4.Riigikorraldused: tema kirjeldatud ideaalriik (tarkus) aristokraatia (vaprus) timokraatia (sõjaväelise valitsusega, nö II klass on võtnud võimu) plutokraatia (valitseb rikas vähemus, väga suur kihistumine) demokraatia (valitseb lihtrahvas, põhiline väärtus vabadus) türannia (ühe inimese hirmuvalitsus) ARISTOTELES 1.Käsitlus mõistusliku kõne ja oleva vahekorrast: Mõistuslik kõne- ta uuris meie keelt ja eristas kaht tüüpi keelelist tegevust. 1.) Mis toob esile kõnelejat, st. kui midagi küsitakse, tuuakse ennast esile. N: Mis kell on
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus
*Demosthenes Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advikaadina Ateenas, oli Makedoonia partei ägedaim vastane, õhutas Kreekat võitlusse Philippos teise vastu. Peale Makedoonia-vastase ülestõusu ebaõnnestumist mürgitas enda. Säilinud on 61 kõnet. *Solon Ateena riigimees ja luuletaja. Tegi arhondina 594 eKr mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras igaühe õigused ja kohustused (timokraatia) . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõju. Peeti üheks seitsmest targast. *Homeros Kreeka luuletaja. Elu ja tegevus pole teada, osalt kaheldakse tema olemasolus. Kujutatakse pimeda raugana. *Pindaros Kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks,kreeka rahuslike pidustuste puhuks. Säilinud 4 raamatut olümpia-. püütia-. Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione. *Aischylos Kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise
2. paremus (mees<->naine) 3. võrdsus (vennad omavahel) Aristotelese lahendus probleemile on, et täiuslik sõprus saab olla vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius tõelise hüve äratundmine ja saavutamine. Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased). Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia
Kui mees polnud 35-lt isa, siis ta maksustati. Naine maksis siis, kui ta oli abielus, kuid polnud lapsi, kuigi oli füsioloogiliselt terve; mees pidi nii või teisiti maksma. Naine on mehe intellektuaalne reserv. Platon analüüsis erinevaid riigi vorme- 6 valitsemise vormi: 1. monarhia- päritav võim 2. aristokraatia- targemate võim; targemate võim 3. oligarhia- võimul on rikkamad; rikkamate võim 4. timokraatia- võimul on tugevamad; tugevate võim 5. türannia- Kreeka diktatuud, võim kuulub ebaseaduslikult võimu haaranud diktaatorile 6. demokraatia- rahva võim Platon leidid, et kaks esimest on sobilikud, teistel suured puudused. Oligarhia puudus- raha ei anna mõistust, raha tekitab himu ja ahnust. Timokraatia puudus- kalduvus militarismi, liigne sõjakus. Türannia puuduseks- kasvatab demagoogiat ning populismi (apelleerimist rahva tahtele).
vhemate eeldustega inimesed, kes ei hinda enam tarkust selliselt, nagu seda hindama peaks. Nii kujunevad nad vheharituteks ja suureks kasvades ei kuula enam valitsejaid, vaid kehtestavad oma vimu. Need on inimesed kelle hinges domineerib sakas hingejagu. Vastavalt sellele saavad ka hiskonnas domineerivateks kujunevate vrtushinnangute jrgi hinnatavaimateks omadusteks fsiline jud ja osavus ning sjaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia austusarmastajate, auahnete vim. Jutt on austusest sjaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada sjalisi kangelastegusid ja saada tnu sellele respekteeritud hiskonnaliikmeteks, peab ju sdima. Tulemuseks on see, et niisugune riigikord on oma naabritega pidevalt sjajalal. Jrgmiseks valitsuskorraks on oligarhia vhemuse valitsus, kusjuures silmas peetakse just rikast vhemust. See valitsusvorm kujuneb vlja timokraatiast. Sjakikudelt tuuakse kaasa sjasaaki. Seaduse kohaselt peaks
Omand on ainult tootjad (3. kiht-töölised). Pl. struktuur on India kasti süsteem Kreekalik variant. Hinge osad. Riik on ülemuslik. Individid on allutatud in-d, ka perekonna elu. Lapsed kasvatas riik- lasteaed. Maksud lastetuse eest. Naine on intell. reserv. Atlantoloogia-atkantuse teadus, müütiline mander. Pl. pidi kõlblikuks 2 riigivormi: monarhia- päritav võim(dünastia) ja aristokratia-targemate võim.Järgmised ei kõlble: oligarhia-rikkus ei tähenda alati tarkust, timokraatia-diktaator kasutati võimul olemisel demagoogiat, odav populaarsus, demokraatia-rahvas on omamoodi ohtlik, meeletused. Aristoteles(384-322) loogika teaduse rajaja, süllogistika.Poliitiline fil."In on poliitiline loom" ,,Zoon politikon".Pl. õp. Ritorika kõnekunsti õppejõud. avas Lyceion (pr lütseum), kus uurisid tead. meetodil. Õppetöö: 1)eksoteeriline-laiale publikule- pop-teaduslik. 2)esoteeriline-huvistele, kitsas ring.Teaduslik.Õnne õpetus e eudaimonoloogia
Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Õigusriiklus ja võimude lahusus Toimiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Milles seisnes demokraatia "mahajäämus" aristokraatia, timokraatia ja oligarhiaga võrreldes - Platoni põhjal? Demokraatia "mahajäämus" teistest valitsemisvormidest seisnes Platoni arvates selles, et demokraatias oli võimul palju inimesi ning erinevaid arvamusi, mis võib tekitada kaose, kuna suurel rahva massil puudub mõistus ja tarkus. Samas kui aristokraatias, timokraatias ja oligarhias oli vähene grupp inimesi või üks inimene, kes juhtis kogu riiki, mis tõttu tehtud otsused olid konstruktiivsed.
Türann jälgib oma kasu, kuningas aga alluvate oma. Türannia on ainuvalitsuse kõlbmatu vorm, rikutud loomuga kuningas võib saada türanniks. ● Aristokraatia – läheb üle oligarhiaks valitsejate pahelisuse tõttu, kes jaotavad riigile kuuluvat teeneid arvestamata — hüvedest kas kõik või enamuse endale, ametid alati samadele inimestele, tegutsedes eelkõige rikastumise huvides. valitsevad vähesed rikutud loomuga inimesed korralike asemel. ● Timokraatia – halvim - varanduslik tsensus, millest kasvab välja demokraatia, mis on väärastustest kõige väiksem, kuid loomutäiusest kõige kaugemal. Demokraatia on peremeheta suhe, kus kõik on võrdsed ja valitsejaks võib olla ka nõrk ning igaühel on vaba voli. Iga riigikorda iseloomustab vastav sõprus. Türannias esineb sõprust kõige vähem, suhe on pigem nagu peremehel ja tööriistal ja demokraatias kõige rohkem, sest võrdsete vahel on palju ühist.
Polise tekkega asendus kogukondlik võrdsus alluvus- st võimusuhtega. See tõi kaasa linnriikide sisemise ja omavahelise võimuvõitluse. Võitluse sisuks oli eri ühiskonnakihtide soov võtta võim ja kujundada võimusuhted vastavalt oma huvidele ja arusaamadele. Need kihid andsid nime tollastele valitsusvormidele: · aristokraatia (aristos-parem+kratos-võim) ehk paremate võim ehk ülikute ja eliidi võim · oligarhia (oligos vähene) ehk väheste (maaomanike) võim · timokraatia (time-väärtus) ehk jõukuse võim (kodanike õigused vastasid nende varanduslikule seisundile) · demokraatia (demos-rahvas) ehk rahvavõim · monarhia - ainuvalitseja · türannia hirmuvalitsus türanni poolt Vana-Kreeka poliitilised ideed. Algus 9-6 saj.eKr. Homerose ja Hesiodose mütoloogilised ettekujutused riiklusest ühiskonnaelu korraldamisel on eeskujuks jumalale ja müütiliste kangelaste elu ja teod
kuulanud nad enam valitsejaid, vaid kehtestasid enda võimu. Need olid inimesed, kelle hinges domineeris söakas hingejagu. Vastavalt sellele said ka omadusteks, 12 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. mida ühiskonnas domineerivateks kujunenud väärtushinnangute järgi enim hinnati, füüsiline jõud ja osavus ning sõjaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia – austuse-armastajate, auahnete võim. Jutt on austusest sõjaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada sõjalisi kangelastegusid ja saada tänu sellele respekteeritud ühiskonnaliikmeteks, peab ju sõdima. Tulemuseks oli see, et niisugune riigikord oli oma naabritega pidevalt sõjajalal. Järgmiseks valitsuskorraks on oligarhia – “vähemuse valitsus”, kusjuures silmas peetakse just rikast vähemust. See valitsusvorm kujunes välja timokraatiast.
talupojad ning käsitöölised. (Vastavalt omadused tarkus,mehisus,ahnus).Pideva riikliku hariduse ja kasvatuse läbinud kodanikud selgitavad läbi aastate arengut, kõige andekamaid ja toovad neid võimule, riigi etteotsa. Platon ei tee kasvatusideedes vahet sugupoolte vahel. Tema arvates peavad tütarlapsel olema samad võimalused saada riigis kõrgematele kohtadele valitsusema. Platon esitas riigivormide klassifikatsiooni: 1.Ideaalne riik, aristokraatia (parimate valitsus) 2. Timokraatia, riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest. 3. Oligarhia, väheste võim, mis on rajatud rikkusele. 4. Demokraatia, rahva enamuse valitsus 5. Türannia, halvim riigikordadest , sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu. Türannia tähendab üksikisiku võimu kogu ühiskonna üle. Platon seob riigivormid valitsemisvormidega ja eraldi kuningavõimu ehk monarhiat, väheste valitsust ja enamuse valitsust.
2. paremus (mees<->naine) 3. võrdsus (vennad omavahel) Aristotelese lahendus probleemile on, et täiuslik sõprus saab olla vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius tõelise hüve äratundmine ja saavutamine. Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased). Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest 9 Cicero: "ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus", seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Tõeline sõber ei saa minna vastuollu riigiga. Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on
· paremus (mees naise suhtes) · võrdsus (vennad omavahel) Aristotelese lahendus · Täiuslik sõprus on vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius tõelise hüve äratundmine ja saavutamine · Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased) · Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest · Cicero: "ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus", seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik · Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige" Laelius, sõprusest (Laelius de
juriidiline laad ning pädevus. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS I Platoni käsitluses on riigi ülesanded huvide ühendamine ja konfliktide lahendamine; igaühele tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine. Hinge kolmele omadusele - mõistus, tahe ja himud - vastas tema arvates ühiskonnas ja riigis oma spetsiifiline valdkond ning sellele omakorda vastavate eeldustega rahvakiht. Platoni ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia, millele vastandusid: timokraatia, oligarhia, demokraatia ja türannia. II Aristotelese teooria oli esimene teadaolev riigi tekkimise teooria Euroopas, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks tasandilt tasandile: ¤ perekond ¤ asundus ¤ riik Võrdleb riigivormide õiglase valitsemise realiseerimist. Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki. Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik
tõeline aristokraatia; tahtele – ametnikud ja valvurid, keda iseloomustab ülim vaprus; himule – kogu ülejäänud rahvas ehk talupojad, kaupmehed jm. Lisaks on riigi ülesandeks huvide ühendamine, tülide lahendamine – tagatakse seadusandlusega ja viiakse täide ametnike ja valvurite poolt. Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia. Platoni arvates on täiesti kõlbmatud riigivormid: Timokraatia – kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja seisusest; Oligarhia – võimu- ja varanduslike õiguste abil on võimu haaranud väike ladvik; Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja võimuahnete hulkade valitsemine teiste üle; Türannia – demokraatiast välja kasvanud, halvim kõigist, sest võimule pääsenud üksainus vähearukas, kuid kaval ja võimuahne isik.
võlgade katteks orjusesse müüa. Reformis kaalu-, mõõdu- ja rahasüsteemi, keelas teravilja väljaveo, kehtestas vaba pärandamisõiguse, jaotas kodanikud omandi järgi (algul arvestati ainult maaomandit, hiljem iga-aastast viljasaaki). 4 varanduslikku klassi. Peagi hakati maksustamisel arvestama ka rahalisi sissetulekuid. Kodanike õigused ja kohustused jaotas Solon põhimõttel, et varakail isikuil on küll suuremad poliitilised õigused, kuid neil oli ka rohkem kohustusi (timokraatia üks modifikatsioon, tänapäevane plutokraatia). Soloni reformid nõrgestasid sugukondlikku aristokraatiat ning edendasid Ateena majandust ning poliitikat, vabastades tee orjandusliku demokraatia arengule. Soloni ideaaliks oli ühiskonnakord, kus ei tunta äärmist vaesust, kuid ei ole ka üleliigset rikkust. Soloni arvates pidi riik majandusellu vahele segama, seda reguleerima ning kontrollima eraisikute tehinguid. Solonile
Valitsemisviiside võrdlus. Seni oleme vaadanud seda, kuidas üks riik oma idee kohaselt ideaalsena peaks olema. Selle alusel saab sarnasuse ja erinevuse järgi hinnata reaalselt olemasolevaid ühiskonnakorraldusi, valitsemisviise, valitsejate hingelaade, mida Platon ka tegi. Kõige lähedasem ideaalsele on tema järgi aristokraatia. Aristokraatia ,,parimate võim" hävitab end sellega, et piirab selle ringi, kellele kuulub võim, väga kitsaks. Sõjakangelaste võim timokraatia on naabritega pidevalt sõjajalal. Oligarhia ,,rikka vähemuse valitsus" töötab endale vastu kiire rikastumise pürgimusega, st liialt domineeriva ihaleva hingeosa alluvuses tekib kaks teineteisega mitteläbisaavat ,,riiki" rikaste ja vaeste oma. Üleminek demokraatiale leiab aset siis, kui vaesel enamusel õnnestub kukutada rikaste oligarhide võim. Tühistatakse varandustsensused, kõik on võrdsed võimu teostama. Aga inimesed, kes pole hariduse ja kasvatuse kaudu
tikkuma). Platoni ideaalriigi vormiks on seega ideaalne aristokraatia. Reaalne Antiik-Kreekas tuntud vorm oli vabariik orjandusliku aristokraatia vormis, kus võim kuulus suhteliselt väiksearvulisele päritavate eesõigustega ülikkonnale (tüüpiline oli veel nt Rooma vabariigi perioodil, kus võim oli patriitside käes). Platon peab ideaalse aristokraatia vastandiks kõiki temale tollal tuntud reaalseid riigivorme, millest neli on seejuures täiesti kõlbmatud: 1) timokraatia - siin on kodaniku õigused sõltuvuses varandusest ja mittekõlbelisest seisusest ühsikonnas - seega ei saa avalduda puhtad sünnipärased võimed, mis paneksid ta "õigesse" seisusse; 2) oligarhia - veel kõlbmatum - siin valitseb kõlblusetu, pärilike võimu- või varanduslike õiguste abil võimu haaranud väike ladvik, kildkond ("oligarhid"); 3) demokraatia - kahest eelmisestki kehvem - see vorm viivat alati andetute, ent samas
” ühistegevust ja ühishüve taotlemist Isiklik ja poliitiline sõprus Linnriik toetub sõprusel ja kiindumusel põhinevatele inimestevahelistele Cicero: “ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus”, seetõttu sõber armastab suhetele oma sõbras isamaad. Parim sõber = parim kodanik Parim selleks: timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev süsteem), mis Sõpruse 1. seadus: “me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige (auväärne) põhineb võrdsusel ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige” Probleemsituatsioon Roomas Sõpruse ja kodanikukohuse konflikt?
Valitsejad on filosoofid, valvurid on sõjamehed, käsitöölised ja põllutöölised kui produtseerijad. Et valitseks õiglus, peab igaüks täitma talle loomuomast ülesannet. Riik on totalitaarne, rahvas on rangelt jagatud klassidesse. Riigi saatuse määrab valitsev klass, mis on ühtlasi monopoolne relvakandmise ja hariduse suhtes ja eraldatud majandustegevusest. Intellektuaalne elu on allutatud tsensuurile. Teisi valitsemisvorme käistleb kui allakäiku timokraatia (aristokraatlik, mida hoiab üleval kodanike poolt omaks võetud traditsioon), kui rikkad ei suuda masse valitseda, tekib demokraatia (indiviidide huvide domineerimine, seadusetus ja segadus suureneb) ning lõpuks võtab karismaatiline liider võimu üle ja tekib diktatuur või türannia (põhineb toorel jõul). Kui olukord enam hullemaks minna ei saa, on lootust, et tekib ehk ka ideaalriik.
õiglane. Nende roll on teenindada kaht esimest väikesearvulist rahvakihti voorulikul riigivalitsemisel. Platoni käsitlus riigis on märgatavalt staatiline. Nii indiviidi tarve olla ühiskondlikult ja ühiskonnale kui ka riik on juba loomupäraselt ette antud. Seejuures idealiseerib Platon riigi vormi. Täiuslik vorm on ülim st ideaalne aristokraatia. Platoni järgi kulgeb riigivormide areng suletud ringis, st ideaalne aristokraatia-> timokraatia -> oligarhia-> demokraatia-> türannia-> aristokraatia. Platon leiab, et areng aristokraatialt oligarhiani kulgeb tänapäevases mõistes evolutsiooniliselt, üleminek oligarhialt demokraatiale toimub aga revolutsioonilise murrangu kaudu, misjärel demokraatiat asendab võimule tulnud türannia, türannia hävib järgnevalt oma sisevastuolude tõttu ning algab uus ring aristokraatia ... jne 86. Aristotelese riigi tekkimise teooriad.
Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Loodus on määranud, et inimesed oleks omavahel suhetes. Tihedamad suhted on määratud pere, riigi ja keelega. Voorus on kõige armastusväärsem, mistõttu armastabki sõber oma sõbras isamaad. Parim sõber on ka parim kodanik, seega on iga inimese kohustus olla riigi sõber
· Täiuslik sõprus on vaid üksikute vahel, selles teostub loomutäius. Tõelise hüve äratundmine ja saavutamine. · Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist. Üheski sõbrasuhtes ei ole võistlus ja võimuvõitlus kohased. Need hävitavad selle suhte. Igasugune sõprus on linnriigile hea. · Linnriik toetub sõprusele; kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. · Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. Klassi sees on inimesed võrdsed. Probleemsituatsioon Roomas 1. saj. eKr Vabariik 510 eKr kuningate väljaajamine Roomast Laienemine vallutuste ja liitlassuhete abil Peamine võim Senatisse kuuluval aristokraatlikul eliidil Aristokraatia võimuvõitlus Senatis, populaarsus rahva hulgas, vahendiks on populism (propaganda rahva hulgas) Alates 2. sajandist eKr impeeriumi kiire kasv
Riigikohtu otsus on lõplik. [Eesti vabariigis mõistab õigust kohus. Kohtualune ei pea oma süütust tõestama. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, mingi teine võim seda karmistada ei saa.] DEMOKRAATIA PÕHIIDEED [Demokraatia on selline leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, mille me oleme ära teeninud. G. B. Shaw ] Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Timokraatia `varanduslik võim' Solon jagas kodanikud varanduse järgi 4 liiki. Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides.
varandusliku tsensusega. Tähendas sõjaväekohustuslikele kodanikele tuginevat ühiskonda, mille moodustasid elanikerühmad, kes suutsid kanda kulutusi sõjavarustustele. ,,On olemas kolm riigivormi ja samapalju ka kõrvalekaldeid, nagu väärvorme nendest. Riigivormid on: kuningriik, aristokraatia, kolmas aga põhineb varanduslikul tsensusel seda oleks ilmselt kohane nimetada timokraatiaks, kuid enamus kutsub seda tavaliselt politeiaks. Neist parim on kuningriik7, halvim timokraatia. ... Türann järgib ju oma kasu, kuningas aga alluvate oma. Kuningaks ei saa olla muidu, kui pole eneseküllane8 ja kõikides hüvedes teistest üle sellisel inimesel pole midagi juurde vaja, seega ei jälgi ta iseenda tulu, vaid nende oma, keda valitseb. (NE 1996:182) Türann on kõige halvim. ,,Rikutud loomuga kuningas võib saada türanniks. Aristokraatia läheb üle oligarhiaks valitsejate pahelisuse tõttu, kes jaotavad riigile kuuluvat teeneid arvestamata hüvedest
Despootia on valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet – kas üksikisik või omavahel seotud rühm inimesi – omab riigis absoluutset poliitilist võimu. Diktatuur tähendab tänapäeval sellist valitsemise vormi, mille juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Türann on valitseja, kes kasutab hirmu oma ainuvalitsemise abinõuna. Plutokraatia ehk timokraatia ehk rikaste valitsus on valitsemisvorm, kus otsustamine on tsentraliseeritud ning otsustusõigus on vaid riigi rikastel kodanikel. Teokraatia on valitsemisvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult Vatikanis, mida juhib paavst. Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandist kuni 1959. aastani.
annaabi.ee 
