Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TEST-informatsiooni vastuvõtt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tehnoloogia, silmadega, vigade, ergonoomika, spetsialistid, ühtemoodi, infra, ultraheli, kasutamisel, ettevaatlik, kõrgtehnoloogia, operaator, lendurTartu Kutsehariduskeskus TÖÖKESKKOND Kuuma töökeskkonna toime Referaat Õpilane: Ingmar Rõustik Kursuse nr: EV 106 Tartu 2008 Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul. Praegu ei eraldata rangelt suurõnnetusi väikestest
analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju
Piktogrammidel on eelis seal, kus on tegemist eri keelt kõnelevate inimestega Sümbolite tähendus võib olla erinev erineva kultuuritausta tõttu Füüsiline kohandamine (Physical match hõlmab töökoha ja töökeskkonna kavandamist lähtuvalt töökohal olevast töötajast Vaimne kohandamine (Mental match ) hõlmab meelte kaudu saadavast informatsioonist (tajust) ja otsuste vastuvõtmist Tööülesande täitmist ja sellega seonduvatest riskidest Töös esinevate vigade lähtekohaks Inimese suutlikkuse ja tööülesannete mittevastavus võib olla potentsiaalseks inimvigade või teadlikult vale käitumise tekke põhjuseks. Inimesel on temale ainuomased omadused ja ühiskonnas (socium) tekkinud suhtumised, harjumused, oskused, mis mõjuvad kas positiivselt või negatiivselt tööülesannete täitmisele. Muutuvad aga eesmärgid ja oskused , mis omakorda mõjutavad inimese otsustuste vastuvõtmist.
Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist
Tavaliselt süveneb valu öösel, inimene ärkab käe valu, torgete ja tuimuse tõttu ning raputab kätt, mis vähendab vaevusi. Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda ka mõlemas käes korraga. Ravimitest kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette või kortikosteroidi süste randmakanalisse. Ennetamiseks on eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. 60. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Eesmärgiks eelkõige haiguste ennetamine. Ergonoomika eesmärk on uurida ja luua ergonoomilis majanduslikku tootmis ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. 61
Juurdluspsühholoogia kordamisküsimused 1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde
4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine inimese tervise säilitamiseks tööprotsessis.Kergem on uuendada seadme parki kui muuta inimeste mõtlemist ohutumas suunas,kuid ka seadmepargi uuendamine võtab küllalt palju aega.Me saame kehtestada toote ohutuse seaduse kuid me ei saa keelata töö tegemist.Kuni ei ole piisavalt kaitstud vaikselt töötavaid hermeetilisi seadmeid seni jätkuvad ikka õnnetused ja haigestumised töökeskkonnas
valgustite sisse- ja väljalülitamiseks. Juhitavate valgustite korral hoiab aga päevavalgusandur valgustustaset inimeste ruumis viibimise ajal konstantse sõltuvalt sellest, kui palju valgust ruumi anduri märkamisalasse pääseb. 9 Kokkuvõte ..... 10 Kasutatud kirjandus 1 Eva-Maria Reimers. (2000). Töökeskkond ja ohutus). /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 120–ˇ123. lk. 2 Ülu Kristjuhan. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 49-53 lk.. 3 www.lihula.edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 5 http://www.xn--energiasst-x5aa.ee/et/c/valgustus 6 http://www.fagerhult.com/ee/Lighting-control/e-Sense2/e-Sense- ActiLume/Paigaldamise-naide-e-Sense-ActiLume-suures-buroos-/
ja kergendust, ebaõnnestunud eemaldumisega aga hirm ja abitust REGULATSIOON Paljudes olukordades on motiivid ja emotsioonid omavahel vastuolus Osa taolisi konflikte lahendatakse motivatsioonilisteemotsionaalsete süsteemide sees, näiteks arvestades tagajärgede erineva tõenäosusega Vajadusel rakendab psüühika ka teadlikku (prefrontaalset) kontroll nii motivatsiooni kui emotsioonide üle Eneseregulatsioon on sarnane lihasele – väsib korduval kasutamisel, kuid võib pikaajalise treeninguga tugevneda EMOTSIOONI KOMPONENDID Emotsioon koosneb üheaegsest subjektiivsest (elamus), kognitiivsest (tõlgendus), käitumuslikust (tegevusalge) ja väljenduslikust (väljendus) reaktsioonist teatud olukorrale Igal komponendil on kitsam funkstioon, mis muudab emotsiooni tervikuna teadvustatud seisundiks, mis suunab organismi olukorrale eesmärgipäraselt reageerima Mõne
sooritamisel Segavorm Hemipleegia Dipleegia Tetrapleegia kahjustatud on kõik 4 jäset; pseudopulbaarne paralüüs ei suuda ise normaalselt neelata, süüa, imeda Tripleegia Monopleegia Diagnoosimine arengu jälgimine laboratoorsed analüüsid MRT ehk magnetresonantstomograafia või CT ehk kompuutertomograafia ultraheli EEG (elektroentsefalograafia) Ravivõimalused ja prognoos füsioteraapia massaaz, võimlemine kõne treening kui laps ei räägi korralikult; ilmneb siis, kui laps hakkab rääkima ortopeediline korrigeerimine kui on vaja liigeseid korrigeerida psühhoteraapia antikonvulsandid VAIMNE ALAARENG Vaimne alaareng on intellekti peetunud või puudulik areng, mida iseloomustab oskuste puudulik areng.
Väljaõpe - Selle käigus õpitakse rakendama ohutusjuhendis esitatut praktiliselt. 2. Pääseda ettevõttes kõikidessse töökohtadesse, saada vajalikku teavet. Täiendjuhendamine Teostatakse uute TTH või TO nõuete rakendamisel või 3. Pöörduda asukoha järgse tööinspektsiooni poole. õigusaktide muutmisel, töökorralduse muutmisel, tehnoloogia muutmisel, töötaja 4. Peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus ohu korral, kui seda pole võimalik kõrvaldada. ümberpaigaldamisel teisele tööle või siis kui töötaja rikkus TO nõudeid, mis Ohust peab teatama tööandjale. põhjustas/oleks põhjustanud tööõnnetust
Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.
Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad
Spetsiaalne ja erilist ettevalmistust nõudev riskianalüüs oleks vajalik väga ohtlike ettevõtete jaoks. Riskianalüüsi läbiviimiseks ei ole üldjuhul vajalik iga tootmisprotsessis kasutatava seadme, masina või töövahendi üksikute detailide või sõlmedeni minev analüüs. Tootja poolt peab juba projekteerimise staadiumist alates kuni seadme või masina valmiskujuni olema tagatud kasutaja ohutus. Seadmega kaasasolev dokumentatsioon juhib tähelepanu seadme kasutamisel kaasnevatele võimalikele ohtudele ja nende vältimisele (ohutud töövõtted, kaitsevahendid, blokeeringud, avariiline seiskamine). Tootja tagab tootmisprotsessis kasutatavate seadmete ohutuse. Tööandja kohus on tagada ohutu töökeskkond . Miks on riskianalüüs vajalik? Tööõnnetused, kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigused ohustavad töötaja elu, kahjustavad suuremal või vähemal määral tema tervist, mõjutades ühtlasi
Nad mängivad oma suuga ning kuulavad suure põnevusega tekitatud helisid. Kui lapsel on sageli lutt suus, siis ei saa ta sellist vajalikku harjutamist piisavalt palju teha. Beebid õpivad ka meie katkematut juttu sõnadeks ja häälikuteks lahutama, sest see aitab neil hakata sõnu õppima. Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad häälikuid erinevalt. Väikesed beebid eristavad iga keele häälikuid ning kõikide kultuuride imikud lalisevad algul ühtemoodi. Mõni kuu enne aastaseks saamist lõpeb võõraste häälikute eristamise võime ära. Erinevate kultuuride lapsed hakkavad oma kultuurile ja keelele omaseid hääli tegema u 1-1,5 aasta vanuselt. Näiteks Rootsi väikelaps laliseb selliselt, et see meenutab rootsi keelt (intonatsioonilt, sõnade rõhuasetuselt) ning eesti keele keskel kasvanud laps laliseb eesti keelele sarnaselt. Enamasti räägivad täiskasvanud beebidega n-ö titekeeles – tavalisest kõnest aeglasemalt,
· Ära kurda publikule oma probleeme · Keskendu nende vajadustele 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Ekspromt kõne, peast, (märkmed,) maha lugemine, vabalt loetud kõne, päheõppitud kõne, vabalt rääkimine 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et muuta kõne huvitavamaks kogu publikule, sest erinevatel inimestel on erinevad lähenemisviisid. 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? · Ära vurista numbreid · Ümarda arvud · Kasuta usutavat allikat · Korda võtmearve · Pane statistika tuttavatesse terminitesse · Loo pilt 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? · Ootuste seadmine · Tähelepanu äratamine · Sümpaatia loomine · Edaspidiste teemade kirjeldus · Ütle kes sa oled ja milleks siin oled · Anna vajalikku taustinfot
Raamdirektiiv meetmete kohta töötajate tervise kaitseks ja tööohutuseks Eridirektiivid raamdirektiivi 89/391/EEC juurde: I: mis käsitleb töötervishoiu nõudeid töökohtadel (OJ L II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.1990) V: 90/270/EEC 29.05.1990 töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta kuvaritega töötamisel (OJ L 156,21.06.1990) VI: 90/394/EEC 28.06
17) muud võimalikud õnnetused. §8. Võimalike õnnetuste tõenäosuse hindamine (1) Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramisel tuginetakse selle võimalikele põhjustele, õnnetuste statistikale ja eksperthinnangutele. Õnnetuse tekke tõenäosuse kindlaksmääramiseks tuleb nimetada ja kirjeldada neid ennetavaid meetmeid, mis on rakendatud algsündmuse tekke tõenäosuse vähendamiseks. (2) Õnnetuste võimalikud põhjused: 1) tehnoloogia ja nõuete eiramine; 2) inimlikud eksimused või tahtlik ebaõige käitumine (väärad otsused, ebakompetentsus, hooletus, võimete ülehindamine, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlikud õnnetuste tekitamised); 3) inimese emotsionaalne ja tervislik seisund; 4) tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne);
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
vabaduste süsteemile. Vabadust võib piirata vaid vabaduse saamata jms ettevõte võib jääda vinduma. enda nimel või juhul kui väiksema vabadusega inimesed on Mis on väärtpaberiturul iseloomulik investorilikule efektiivsuse tõusule või ei? Miks?Ettevõttes (või riigis), kus fosfaadivaba pesupulber) või kahjutu kasutamisel (nt sellega ise nõus. Vabaduse piiramine peab alati olema ametiühing on väga tugev (ja vastavalt on töötajate osoonikihti mitte kahjustavad pihustid, külmikud vms). Säärane tegevusele? Spekulatiivsele tegevusele? põhjendatud
saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e-mail. Alates 1990 aastate lõpust on hakanud kiiresti levima ka interneti vahendusel failide vahetamine. Kõige levinumad failid, mida internetis vahetatatkse on MP3'ed, mis on muusikafailid. Tulevikus hakatakse arvatavasti tegema ka kvantarvuteid, mis peaksid olema tavalistest PC tüüpi arvutitest väga palju kordi kiiremad, need arvutid on juba osaliselt välja mõeldud, aga puudub tehnoloogia nende valmistamiseks. Tänu mikroprotsessorite kiirele arengule ja levikule on arvutid tänapäeval kasutusel peaaegu kõikides ühiskonna valdkondades ja neile leitakse iga päevaga juurde uusi kasutusalasid. Arvutid on muutunud peaaegu asendamatuks näiteks suurte firmade raamatupidamises, teaduses (ülikoolides, laboratooriumides) ja paljudele inimestele ka suhtlemises. 12 MIS ON ARVUTI?
eseme või asja juurde. · Objektide väline horisont ehk asjade väli. · Ruumiline süntees mulle tundub, et näen kolmemõõtmelisi objekte, tegelikult ma ju neid nii ei näe. · Ajalised horisondid: retentsioon ja proentsioon mineviku suunaline asjade taju. · Kinesteetilised horisondid see, mida ma silmadega näen võib muutuda, oskan ühendada erinevad perspektiivid nii, et ma suudan nad üheks esemeks luua. Kultuurifenomenoloogia kollektiivselt struktureeritud kogemuse uurimine. Kogemuse kollektiivsed struktuurid on moodustatud kultuurisümbolite poolt Kultuurisümbolid on sõnalise, narratiivse, teoreetilise, pildilise, ruumilise või helilise vormi saanud ideaalsused, mis moodustavad ühe kultuurikogukonna kollektiivse teadvuse ja
mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi,s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Kriminoloogia rajaneb paljude teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel.Kriminoloogia kuulumist õigusteaduste hulka põhjendab kuriteo,s.o uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega. Juristid on psühholoogidele ette heitnud täpsete,konkreetsete argumentide vähest esitamisevõimelisust(nt kriminaalmenetluse käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel.Kriminaalpsühholoogia
meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, fa
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
tugevdada kontrolli või enne uute süsteemide rakendamist tehtavate testide hulka. Mõistliku jõupingutuse efekt väidab, et inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt. Arvutikuriteod eksisteerivad nüüd suuremas mahus, sest kuigi nad olid ka varem võimalikud, siis nüüd on nendega saavutatav mastaap ja hüve nii palju suurem, et häkkimine on vargale pingutust väärt. Samas mõistliku jõupingutuse efektil on ka positiivseid külgi. Tehnoloogia arenb on andnud meile võimaluse ka positiivse tulemuse nimel analüüsida väga suuri andmemahtusid ja saada täpsemaid-paremaid tulemusi. 3. Kui te vaatlete Baringsi panga juhtumit (Ärieetika õpik lk. 96) - milles avaldub siin suurusjärgu-efekti mõju, milles mõistliku jõupingutuse efekti mõju? Suurusjärguefekti mõju kauplemismahud olid suured ning pangal puudus kontroll börsimaakleri/diileri tegevuse üle
privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? 3 avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel
avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
Mõned soovitused juhtide kuulamiseks ja neile vastamiseks: 1. Kuula oma ülemust, et teda tundma õppida - millal eelistab ta teha koosolekuid, milliseid mitteverbaalseid signaale ta kasutab ja mida need tähendavad, millal on ta kõige vastuvõtlikum halbadele uudistele. 2. Kasuta eelmisi teadmisi oma ülemusest temaga hea koostöö arendamiseks- kasuta tema poolt soositud väljendeid, räägi halbadest uudistest ajal, kui need on talle enim vastuvõetavamad. 3. Ole ettevaatlik nõuannete andmisega - esita oma arvamused rohkem küsimuste vormis. 4. Ära kritiseeri oma ülemust - "selja taga" kritiseerimine jõuab niikuinii ülemuseni, otsest kriitikat ei pruugi juht aga välja kannatada. Seega, ole kritiseerimisel taktitundeline. /10/ 3.3 Kuulamise tüübid On olemas viis erinevat tüüpi kuulamist: kriitiline, kaasamõtlev, teraapiline, väärtustav, viisakas. Kriitiline kuulamine
metafoore, võrdluskonstruktsioone, omandatakse mõned sõnatuletusmallid. VI-VII klassis jõuab enamus õpilasi ladusa lugemise etapile. Süntaktiline lugemine ei ole tavaliselt küll ilmekas ja keeruliste sõnade puhul rakendatakse mõnikord primitiivsemaid lugemisviise, isegi veerimist. Laste aktiivne sõnavara kasvab märgatavalt, kuid ühtlasi ilmneb sagedamini semantilisi eksimusi (on rohkem sõnu, mille kasutamisel eksida). Enam eksitakse omadussõnade valikul ja mõistmisel, mis tuleneb keskkonna ebatäpsest tunnetamisest. Psüühika ja kõne ning lugemisoskuse kirjeldatud tase võimaldab kasutada teadmiste omandamiseks tekste (VI klassist alates õpitakse nn. jutustavaid aineid), õppida süstemaatiliselt grammatika põhitõdesid ja omandada metakeeleline baassõnavara, kasutada hargnenud verbaalseid instruktsioone, õppida konspekteerimist (märkmete
ülesande täitmisega peast toime, on edaspidine materialiseerimisvahendite kasutamine tema arengu pidurdarnine. Ei tohi klassis orienteeruda ka keskmisele õpilasele, sest nõrgemad vajavad materialiseerimisvahendeid pikema aja vältel. • Üleminekuetapp vaimsele toimingule. Minnakse üle sosinkõnele, harjutatakse ülesannete täitmist kiirendatud tempos, muudetakse teadlikult hääle tugevust ja töö tempot. Etapp on küllaltki oluline, sest vaikse artikuleerimise keelamine suurendab vigade arvu 3-4 korda. Seda on tõestanud eksperiment, milles I—II klassi lastel takistati etteütluste ajal artikuleerimist: lastel tuli suu lahti hoida või midagi suus hoida (A. Luria). Vajadusele kaasa artikuleerida viitab ka nende laste endamisi lugemine, kes on alles üleminekul veerimiselt sõnade kaupa lugemisele. Sel juhul on alati märgata huulte liigutusi. • Vaimse toimingu sooritamine automatiseeritult. Kasulik on õpetatav toiming lülitada operatsioonina mingi teise toimingu koosseisu
hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused? Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid. Pakkimine ja nummerdamine. Probleem tagajärg. Teooria praktika. Püüdev fraas 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Tuleb peast panna 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? Sellega seab ootused. Ärata tähelepanu, Loo sümpaatiat, Esita põhjuseid kuulamiseks, Kirjelda, millest sa räägid. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Ära nendi, et oleksid meelsamini kusagil mujal, Ära nendi, et sa pole ette valmistanud, Ära kasuta solvavaid nalju, Ära küsi aja kohta. 12
annaabi.ee 
