Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervislik toitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, köögivilja, toitumis, köögiviljad, söömine, portsjon, aastastel, kartul, menüü, toitude, veevajadus, toore, anoreksia, ortoreksia, energiavajadus, vanusest, piimatooted, toidurasvad, toiduenergia, kogused, oodet, mahl, imikute, salatid, lisand, buliimia, talitluseks, teraviljatooted, kana, tasakaalustatus, viinerid, sardellid, karastusÜkski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Toiduvaliku põhimõtted 4. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt
....................................5 4.4 Vastavus vajadusele.....................................................5 5. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök................................................5 5.1. Hommikusöök..............................................................5 7 5.2. Lõunasöök...................................................................5 5.3. Õhtusöök.....................................................................6 6.Minu ühe päeva menüü..........................................................6 KOKKUVÕTE.............................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................7 Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks,
.................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus on liikumine..............................................................................................5 2.2.Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul......................................................................5 2.3.Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad..................................................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid
.........................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7
ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi
päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde
2.2. Toidupüramiid Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (all oleval fotol) või toiduaineringist (vaata lisa1). Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju.
Selle kohaselt soovitatakse tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda
spordiks jm aktiivsuseks. Siin sõltub palju meist endist - kes on väheaktiivne, istuva eluviisiga, saab endale lubada ka väiksemaid toidukoguseid. Toidu väärtuslikkuse määrab toitainete kogus ja vahekord. Tänapäeval teame täpselt, kui palju erinevas eas inimesed vajavad valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360
vajadusele vastavus (15). Hiljuti Postimehes avaldatud uuringu kohaselt ei võimalda ligikaudu iga viienda eestlase rahakott osta seda toitu, mida ta sooviks, mille tulemusena võib toitumine muutuda ühekülgseks (7). Üks olulisemaid põhimõtteid mida toidu valikul jälgima peaks ongi aga selle mitmekesisus. Toit on mitmekesine, kui päevas tarbitavad toidud on erinevatest toidugruppidest- teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- kana- kala- muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal on oluline meeles pidada toidupüramiidi põhimõtet- tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Mida laiem ja mitmekesisem on toitude valik, seda tõenäolisem on vajalike toiduainete kättesaamine igapäevasest menüüst (15).
rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal),
son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähele- panu. Põhjus on lihtne: söömine on eluks vajalik. Toitumis- harjumused mõjutavad inimese heaolu söömine võib tagada tervise, aga võib ka soodustada haigestumist. Suurimad tervise- ohud, mis on tasakaalustatud toitumisega ennetatavad või vähe- malt mõjutatavad, on südame-veresoonkonna haigused, rasvumine, suhkruhaigus, liigeste ülekoormus ja mõned vähiliigid. Seega, hea tervise alus on õige toitumine. Kõrge vererõhu, vere suurenenud kolesteroolisisalduse ja ülekaa-
mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5
toidu toitainetest koostist paremini tasakaalustada. Mitmekülgne toiduvalik vähendab ka ohtu saada suures koguses ebasoovitavaid lisaaineid (raskemetalle, pestitsiide). Seega vaheldusrikas toit annab hea söögiisu ja vähendab saasteainete ohtu. Toiduvaliku hõlbustamiseks on soovitav lähtuda toiduringist (vaata lisa nr2) või toidupüramiidist (vaata lisa nr 1). Toidupõhiosa peaks koosnema suhteliselt väikese energiasisaldusega toiduainetest, nagu kartul, leib, pastatooted ja tangained. Need toiduained täidavad hästi kõhyu, sisaldavad mitmesuguseid makro- ja mikroelemente ning vitamiine. Koguseliselt järgmise rühma peaksid moodustama köögiviljad ing peaaegu samas mahus puuviljad ja marjad, mis on põhilised vitamiinide ja mineraalide allikad. Järgnevad piim ja piimatooted, kust saame valku ja kaltsiumi. Eriti olulised on piimatooted laste ja noorte toidus. Umbes võrdses koguses peaks tarbima liha-ja kalatooteid
Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas. Laste tervise ja toitumiskäitumise uuringute andmetel on õpilaste tervis halvenenud ning linnastumisest tingitult on levinud ebatervislikud toitumisharjumused, nagu sagedane kiirtoidu valik, liigne rasvase ja soolase söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Laste toitumine vajab pidevalt tähelepanu ja suunamist. Lasteaias ja kooliajal saadud tarkused panevad aluse tervislikust toidust arusaamisele ja mõtteviisile
lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana
ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja
seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk. Uus toidupüramiid Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon (ETA) töötas välja uue toidupüramiidi, mis põhineb Harvardi tervisliku toitumise püramiidil ning viimastel aastakümnetel toitumise vallas tehtud teadusuuringutel. Tegemist riiklike toitumissoovitustega. Suuremateks erinevusteks võrreldes riiklikult kinnitatud toidupüramiidiga on see, et riis ja kartul on püramiidi alusest liikunud hoopis püramiidi tippu ning toidurasvad vastupidi ülemisest otsast allapoole. Rasvade puhul rõhutatakse enim seda, et tuleb vahet teha headel ja halbadel rasvadel. Koguseliselt kõige rohkem soovitab ETA tarbida köögi- ja puuvilju. Köögivilju peaks tarbima kindlasti 5-7 portsjonit päevas, kusjuures üks portsjon on umbes 1 klaasitäis (umbes 220 milliliitrit) lehtvilja või pool klaasitäit mittelehtvilja või värsket köögiviljamahla. Eelistada
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................lk 4 1.MIS ON TERVISLIK TOITUMINE?...............................................................lk 5 2.TOIDU OLEMUS..............................................................................................lk 6 2.1 Toidupüramiid..................................................................................................lk 7-9 2.2 Näidismenüü ja minu menüü............................................................................lk 10 KOKKUVÕTE......................................................................................................lk 11 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................lk 12 LISAD LISA 1 Toidupüramiid...........................................................................................lk 13 SISSEJUHATUS
5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesupp Pane herned ja kruubid eelmisel õhtul likku. Kuumuta vesi keemiseni, lisa suitsuribi, eemalda tekkinud vaht. Seejärel lisa leotatud herned ja kruubid. Lisa terve mugulsibul. Keeda tasasel tulel umbes tund aega. Lisa väikesed kartulitükid ja riivitud porgand. Maitsesta soolaga ja keeda, kuni kartul on pehme. Keera tuli kinni, eemalda supi seest sibul ja küüslauk. Tõsta suitsuribi eraldi vaagnale ja lõika viiludeks. Lisa supile maitserohelist. Maksapasteet Lõika maks 4-5 cm suurusteks tükkideks ning prae keedunõu põhjas võis kiiresti pruuniks. Maitsesta soola ja pipraga. Tõsta potti. Pruunista ka sibul ja porgand ning sealiha. Tõsta ka need potti. Kalla maksale, lihale ja köögiviljadele peale nii palju vett, et see kõik ained kataks. Hauta üks tund
pikendab eluiga ja hoiab meid rasvumuse eest. Nagu on öeldud: ,,Sa oled see, mida sa sööd ?" Meie organis sõltub palju sellest mida me sööme. Organismi jaoks on väga tähtis, et oleks erinev toit, mitte ainult coca-cola ja hamburger. Organism vajab seda selleks, et oleks vastupidavus nakkustele ja haigustele, et normaalselt areneda ja funktsioneerida, ning et suudaks parandada kehalisi kahjustusi. Tasakaalustatud toitumise puhul on oluline kalori- ja vaheldusrikas toit ning söömine kindlatel kellaaegadel. Igapäevaselt tuleks tarbida kõiki toiduenergiagruppe. Ei tohi liialdada keedusoolaga (piisab 0.5 grammist päevas). Toidu valmistamisel tuleks eelistada keetmist või hautamist. Paljud arvavad, et milleks mulle vaja seda tervislikku toitumist. Kuid nad ei pruugigi teada, mida toob endaga kaasa ebatervislik toitumine. Rasvumine kurnab meie südant ja lühendab eluiga. Kust teada saada mida tervisliku toitumise all mõeldakse? Tänapäeval on selleks
organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett
väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. · Söö mitmekesiselt Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt säilitusained, toiduvärvid), kuigi
.................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü lasteaias.....................................................................................................7 2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired..........................................................9 2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine............................................................................................... 9 2.2 Alatoitumine...................................................................................................................
kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest. Tervislik dieet sisaldab mõõdukas koguses piimatooteid ning küllaldaselt valke sisaldavaid toiduaineid, näiteks: tailiha, kala, muna, herneid, läätsi. Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam
Imikule piisab ainult rinnapiimast umbes 5.elukuuni. Ainult rinnapiim tähendab seda, et laps ei vaja lisaks ei teed, vett ega mahla. Erandiks on D vitamiin, mida laps vajab rinnapiimale lisaks meie kliimavööndis aastaringselt. Rinnapiim katab beebi rasva, valgu, süsivesiku, soolade, kaltsiumi ja samuti ka vitamiinide (välja arvatud D-vitamiini) vajaduse. Beebi vajab palju rasva. Kogu saadud energiast peab rasv andma 50% (hiljem ainult 30%). Samuti vajab beebi kiireks kasvuks palju valku (7% koguenergiast). Süsivesikud peavad andma 40% energiast. Rinnapiimas on küllaldaselt sooli, et kindlustada organismile piisav veevaru ning samuti on piimas ka luude kasvu jaoks piisavalt kaltsiumi. Kuuendast elukuust alates vajab imik tahket toitu. Siis on tal vaja rohkem rauda ning uusi valke, samuti kiudaineid, et sool hästi töötaks. 6. 8. elukuu vahel asendab igal kuul üks uus lusikatoit ühte piimakorda
Alumises osas on need,mida organism kõige rohkem vajab Mida üles poole,seda vähem neid toiduaineid tuleb süüa Püramiidi alus: liikumine! (iga päev vähemalt 30 minutit) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Taldrikureegel Erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust Põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi Lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi Segatoitude puhul peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
uriiniproov ning kontrollitakse jalgade ja hammaste seisukorda. Samuti uuritakse silmapõhju 10 ja täiskasvanud diabeetikule tehakse elektrokardiogramm (EKG ehk südamefilm) ning ENMG ( närvide) uuring. 11 DIABEETIKU TOITUMINE Diabeetiku toiduvalik, milles arvestatakse nii menüü tasakaalustatust kui ka õigeid toitumisharjumusi, sobib igaühele, kes soovib jälgida tervislikke toitumisharjumusi. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond. Süüa tuleb mõnuga ning see peaks pakkuma naudingut. Toidu seedimine ja imendumine on parim, kui toidus on õiges vahekorras ja hulgas valke,
aastased lapsed tarbima päevas kiudaineid 5g+vanus aastates (nt. 5-aastane 10g kiudaineid päevas). Samuti on muudatusi vitamiinide tarbimissoovitustes, peamine vitamiin D soovituse tõus on 5mcg-t 7,5 mcg/p. Naatriumi toidusoovitus lastele on uutes soovitustes väljendatud mg tarbitud energia kohta. Lisaks tavalistele mikrotoitainete soovitavatele kogustele on esitatud nende minimaalne ja maksimaalne kogus, samuti lisatud informatsiooni toidulisandite ja rikastatud toitude hulgas. Toitainete ja toiduenergia määrad rahuldavad organismi esmaseid toitaine- ja toiduenergia vajadusi, mis sõltuvad vanusest, soost ning töö ja tegevuse iseloomust. Toitumissoovituste koostamise esmane eesmärk oli siiski toitainete vaegusest tingitud haiguste ennetamine, nagu seda on joodi defitsiidist põhjustatud kilpnäärme haigused või vitamiin D puudusega seotud rahhiit. Tänapäeval arvestatakse kõigi arenenud riikide toitumissoovituste
Lapsed kasvavad periooditi, mistõttu võib olla perioode, kus laps sööb väga vähe või rohkem kui täiskasvanud inimene. 3 Lastel võiks olla päevas kolm põhitoidukorda ning paar oodet. Hommikusöök on päeva olulisem toidukord, mis annab energiat mängimiseks või õppimiseks. Vahepalad peaksid olema vitamiinide ja mineraalainete rikkad (värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib, mahl). Kuid samuti ei tohiks haarata kohe vitamiini- ja mineraalainetopsi järele piisav, tasakaalustatud ja mitmekesine toit sisaldab neid niigi. Süüa tuleks täpselt nii palju, kui kulutatakse. Aktiivne laps peaks sööma rohkem ning väheaktiivne laps vähem, mistõttu peaksid ka toidukogused olema väiksemad. Samuti peaks väheaktiivse lapse toiduvalikus olema tagasihoidlikult rasvaseid ja magusaid tooteid
Rakvere Ametikool Tervislik toitumine Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ). Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust) ( nt. 1 2 dl piima või hapendatud piimatooteid, 100 g kohupiima, 80 g kodujuustu, 20-35 g juustu ). Liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) ( nt. 50 g taist liha, 60 g kanaliha, 30 g vorsti, 50 g pasteeti, 50 g rasvast
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada
Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012). Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel. Soovitatav kogus marju ja puuvilju oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa suurendada, tuleb vähendada vastavalt leiba ja kartulit. Soovitav on vältida loomsete ehk kõvade rasvade kasutamist ja nende asemel kasutada taimseid rasvu. Loomsete rasvade hulka kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv, s.h. või. (Vesingi 2011). II tüübi diabeetikutele tuleks soovitada süüa 3-5 toidukorda päevas, kindlatel kellaaegadel ning väikestes kogustes. Tavaline on hommikusöök, lõuna, õhtusöök, vajadusel lisatakse 1-2 ootekorda. Ooteks sobib suurepäraselt üks puuvili või dieetjogurt (mitte rasvane pirukas). Kindlasti peab diabeetiku menüüsse kuuluma üks soe söök päevas. Sobivad supid, ühepajatoidud, vormiroad jne (Tammer 2012). 3. TOIDUAINETE MÕJU
annaabi.ee 
