Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervislik toitumine kõne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hommikusöök, mõõdukus, mitmekesisus, mitmekesine, piimatooteid, magusat, ülekaalulised, tervisega, kiirtoitu, arvavad, tahad, varakult, pihtaMIDA TÄHENDAB TERVISLIK TOITUMINE ? Kõnekäänd ütleb, et sa oled see, mida sa sööd. Tänapäeval räägitakse väga palju tervislikust toitumisest, selle tähtsusest meie elus. Tervislik toit on hea tervise alus, toetab inimese head enesetunnet, säilitab normaalse kehakaalu ja parendab ajutööd. Mida tähendab tervislik toitumine ja mida see endas sisaldab? Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus. Tasakaalustatud toit tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu ja valke. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonidetööks ja organismi kaitseks. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige
et ainult 10% õpilastest tarvitab mingit vitamiini. See on väga madal tulemus, sest ükski inimene ei saa kõike vajalikke toitaineid toidust kätte ja selleks ongi olemas vitamiinid. 5. UURITAV OBJEKT 7 Uurisin õpilaste toitumisharjumusi ja tervislikke eluviise, sest see teema on mind juba ammu huvitanud, kuidas noored toituvad ja mida nad üldse tervislikust eluviisist arvavad. Mina isiklikult ei vaata eriti, mida söön. Samas olen teadlik, mida teeb rämpstoit ja igasugused energia joogid tervisele. Arvan, et iga tervislikke eluviise pooldav inimene peaks kindlasti tegema vähemalt kaks korda nädalas trenni, see teeb head kehalisele liikumisele ja enesetundele. Ise proovin ka võimaluse korral ikka liikuda nii palju kui saab jala. Toitumisharjumused ja tervislik eluviis on igale inimesele väga kasulik. 6. ANALÜÜS
4 Klassi küsimustik Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1). Küsimustele vastasid 14 õpilast. Järgnevalt analüüsingi nende vastuseid. 1)Kui mitu korda päevas sa sööd? Minu klassivennad söövad vägagi normaalses koguses iga päev mõni sööb 2 korda, aga mõni lausa 6 korda, keskmiselt süüakse ikkagi 4 korda. Õige söömiskogus on umbes 3-4 korda ehk täiesti korralikult söövad. Inimesed aga arvavad ka et peale kindlat kellaaega ei tohi enam süüa, see aga on puhta vale kuna kui te magate, siis teie keha on ilma toiduta umbes kaheksa tundi. Selle aja jooksul võib teie keha langeda kataboolsesse seisundisse. Teisisõnu, teie keha hakkab oma lihaskudet sööma, kui ta lülitub ümber nälgimisreziimile. Joonis 2: Söögikordade arv päevas 5 2)Kas sa sööd hommikusööki? Kui jah siis mida?
toidukordade vahel. Toitumise regulaarsuse eeldab korrapärast söömist ehk kindlastel kellaaegadel. JÄTA MEELDE: · Päevamenüü peab koosnema kolmest kuni viiest söögikorrast. · Päevamenüü peab sisaldama rohkesti värskeid puu-ja köögivilju. · Kolme põhisöögikorda peab kindlasti kuuluma kartul, makaronid, riis või tatar. · Päevamenüüsse peab kuuluma vähemalt kolm kuni viis täisteratoodet. · Päevamenüü peab sisaldama vähemalt pool liitrit erinevaid piimatooteid. · Suhkur ja soola tarbimine viia miinimumini. · Suurendada kehalist aktiivsust. 1.3 Mitu söögikorda päevas? Mõned inimesed söövad sisuliselt kogu päeva, teised seevastu ainult paar korda päevas. Aga need mõlemad teevad valesti. Miks? Sest pidevalt sööjad inimesed sunnivad oma magu puhkuseta töötama, aga mittepuhanud magu ei suuda kaua tervena püsida. Samas need kes, paar korda päevas söövad tarbivad tavaliselt korraga suure hulka toitu, mis tekitab mao
Väikese lapse põhiline töö on kasvamine. Selleks et kasvamine oleks korrapärane ja loomulik, tuleb last toita nii, et ta saaks kõik vajalikud toitaineid. Niisiis lapse toidulaud peab olema mitmekesine ja rikkalik. Tähtsat rolli lapse tervisliku toitumise juures mängivad lapse vanemad. Kui teadlikud peaksid emad olema ja mis on tegelikkus? Kahjuks palju on selliseid vanemaid, kes ei näe eriti vajadust milleski rohkem teada saada ning arvavad, et teavad piisavalt. See on ka üks põhjusi, miks paljud lapsed kannatavad ülekaalulisuse all. Lihtsalt lapse vanemad ei vali lauale piisavalt mitmekesist toitu, liiga vähe antakse lapsele puu- ja juurvilju, ning liiga palju saavad nad selle asemel magusat ja rasvast toitu. Referaadis räägitakse lähemalt lapse tervisliku toitumise tähtsusest, milline peab olema lapse toidusedel, kuidas kujundada lapses toitumisharjumusi jms. Eriti on töös rõhutatud puu- ja juurviljade kasulikkust
kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2- 8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, siis saate vastuseks kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Enamasti on kõik vastused õiged, aga paljud vastused jäävad teadmatuse pärast ütlemata. 3 TERVISLIK TOIT JA SELLE TÄHTSUS Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa
[1] kuni täieliku kaoni – atroofiani (joonis kaheks lihtsuhkruks – glükoosiks ja 1). Et just peensoole limaskesta hattude galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas kaudu imenduvad organismi kõik sisaldavate toitude söömist satub sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, toitained – valgud, lipiidid, laktoos laktaasi puudumisel piimatooteid ja/või loomse töö süsivesikud, vitamiinid, mineraalained jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora tulemusel saadud aineid nagu näiteks ja mikroelemendid – kujuneb ta lagundab, tekitades gaase mesi. Veganism aga keelab kõikide kahjustunud peensoole limaskestaga (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) loomsete ainete tarbimise. Mõne tsöliaakiahaigel nende vaegus. ning happeid
..................................................3 2) Tervis ja toit.......................................................................................................4 3) Tasakaalustatud toitumine................................................................................4 4) Toidu vastavus organismi vajadustele..............................................................6 5) Päevamenüü koostamine..................................................................................6 6) Mitmekesisus ja toitumishäired.........................................................................7 7) Eesti toitumis- ja toidusoovitused......................................................................9 8) Südamesõbralik toit...........................................................................................9 9) Lisad................................................................................................................10 10) Kasutatud kirjandus...................................
juba aastakümneid (15). Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: mitmekesisus; tasakaalustatus; mõõdukus; vajadusele vastavus (15). Hiljuti Postimehes avaldatud uuringu kohaselt ei võimalda ligikaudu iga viienda eestlase rahakott osta seda toitu, mida ta sooviks, mille tulemusena võib toitumine muutuda ühekülgseks (7). Üks olulisemaid põhimõtteid mida toidu valikul jälgima peaks ongi aga selle mitmekesisus. Toit on mitmekesine, kui päevas tarbitavad toidud on erinevatest toidugruppidest- teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- kana- kala- muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal on oluline meeles pidada toidupüramiidi põhimõtet- tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Mida laiem ja mitmekesisem on toitude valik, seda tõenäolisem
Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 1015% valgud, 2530% rasvad, 5560% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb : Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt:
Uurimustöös on analüüsiks kasutatud 14 seitsmenda klassi tüdruku ja 28 seitsmenda klassi poisi päevamenüüd. Inimeseõpetuse tunnis oli õpilaste ülesandeks sisestada interneti keskkonda www.ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast
Niisiis minu uurimistöö räägib noorte toitumisharjumustest. 1. Noorte toitumine koolis Enamustes koolides maksab koolitoit ja sellel põhjusel ei saa paljud noored seda endale lubada. Kui kõhud lähevad tühjaks, siis ostetakse terve päeva peale endale puhvetist väike saiake, kuid sellest ei saa ju kõhtu täiski. Saiakesed pole tervislik toit, minumeelest võiks olla puhvetis müügil rohkem puu ja juurvilju, värskeid salateid, piimatooteid jms, see oleks noorele kehale tervislikum ja sellest saaks energiat. Praegu on puhvetites krõpsud, saiakesed, pulgakommid. Selline toit pigem teeb õpilased uniseks, mitte energiliseks, see on puhas rämps, aga samas ei saa keegi sinna midagi parata, kui puhvetis lihtsalt pole midagi muud müüa. Ma saan aru et kool tahab puhveti pealt kasumit saada ja selline kaup nagu seal praegu on, tõmbab väikeseid ostma, aga nad siiski ei mõtle meie tervisele. Õnneks on meie
normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab toitainete optimaalne suhe igapäevamenüüs. See eeldab toiduainete tarbimist erinevatest toiduainerühmadest nii, et süsivesikud toidus annaksid päevasest koguenergiast 5560%, toidurasvad 2530% ja toiduvalgud 1015%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 2535 g. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. Nii on näiteks piim ja
Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Pärnu 2015 2 Sissejuhatus Hommikusöögi tähtsus ja tervislik toitumine on hetkel aktuaalne teema, sest tehnoloogia uuenemise, mugava eluviisi ja ebatervisliku toitumise leviku tõttu kasvab rasvunud inimeste protsent iga aastaga. Näiteks Tervise Arengu Instituudi täiskasvanute tervisekäitumise uuringu järgi oli 2006. aastal 15 protsenti Eesti täiskasvanutest tugevalt ülekaalulised ehk rasvunud ning 2008. aastal oli see protsent juba 18. Valiti see teema, sest tihti klassikaaslastega suheldes arutati sagedasti hommikusöögi söömisest. Kuna koostajatest tegelesid 4 spordi või liikumist vajava huviringiga, mis omakorda nõuab head tervist ja tervislikku toitumist, siis oli teema koostajatele tähtis. Eesmärgiks püstitati andmete kogumine Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste söömisharjumiste ja teadlikuse kohta
Juhul, kui on tegemist väga aktiivse inimesega, sportlase või raske füüsilise tööga, võib kordajaks olla isegi 2,0-2,2 (Toitumissoovitused). Energia vajadusest arvutatakse edasi, kui palju on vaja erinevaid toitaineid nagu süsivesikud, valgud ja rasvad. Uurimuste järgi peetakse sobivaks vahekorraks 55-60% (suhkur 10%), rasvad 25-30% ning valgud 10-15%. Lõpuks on vaja kogu energiavajadus jaotada päeva peale ära ning soovitavaks päevaseks energia jaotuseks loetakse: 30% hommikusöök, 45-50% lõunasöök ning 20-25% õhtusöök. Tähtis on arvutamise juures teada ka toitainete energeetilisi väärtusi. Energeetilised väärtused 1 grammi toitaine kohta: süsivesikud 4,1 kcal; rasvad 9,3 kcal; valgud 7,1 kcal. Peale energeeriliste väärtuste on kõigil toitainetel oma lisaväärtused, millega peab samuti arvestama, mille tõttu ongi vajadused protsentuaalsetes vahemikes antud (Toitlustuse alused).
Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis vastuseks saate kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Need kõik on omamoodi õiged, kuid tuntuimad laused eri dieetidest. Oma referaadis annan ma ka ülevaate maailma tuntuimatest dieetidest. Tervislik toitumine on üks osa tervislikust eluviisist. Tervislik eluviis on kokku tähtsam, kui vaid tervislik toitumine. Tervislik eluviis koosneb ka liikumisest, mis on sama
Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis vastuseks saate kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Need kõik on omamoodi õiged, kuid tuntuimad laused eri dieetidest. Oma referaadis annan ma ka ülevaate maailma tuntuimatest dieetidest. Tervislik toitumine on üks osa tervislikust eluviisist. Tervislik eluviis on kokku tähtsam, kui vaid tervislik toitumine. Tervislik eluviis koosneb ka
32% täiskasvanud (1664 aastastest) meestest ning 30% naistest tegeleb spordiga 30 minutit või enam vähemalt korra nädalas. Kogu Eesti täiskasvanud elanikkonnast 43% tegeleb spordiga väga harva või üldse mitte. WHO soovitus täiskasvanutele on olla kehaliselt aktiivne vähemalt 30 minutit iga päev. Ülekaalulise elanikkonna osakaal on suurenenud alates 1998. aastast, mil 31% täisealistest (1564 aastastest) meestest ning 24% naistest olid ülekaalulised ja rasvumist esines 12%-l meestest ning 15%-l naistest. 2008. aasta andmete põhjal olid ülekaalulised vastavalt 39% Enda tervislikukäitumise muutmine meestest ja 26% naistest ning rasvumist esines 18%-l meestest ja 18%-l naistest. Seega 2008. aastal oli 50% Eesti täiskasvanud elanikkonnast (16-64 aastased) ülekaalulised, sh rasvunud. (Terviseinfo, 07.04.2011)
Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks südameprobleemidele, mis võivad tulla ette vanemas eas. Oluline on jälgida, et igapäevane toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekesine, ning mõõdukas. Lihtsamaks toitumise jälgimiseks on spetsialistid töötanud välja nii-öelda toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järjestusse. Selle kohaselt soovitatakse tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel,
7 ESMASPÄEV ,,Sööme terveks!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase nädala plaani tutvustamine. 08.00-08.30 : Lastega arutelu ringis: Räägitakse lastele laulmise ja muusika tähtsusest ja seda tervislikust aspektist lähtudes. Arutletakse lastega, millised toidud on tervislikud. 08.30-09.00 : Hommikusöök. Enne hommikusööki lauldakse koos lastelaulu ,,Hiiretips''. 09.00-10.30 : Tegelused õues, kus lapsed saavad mänguväljakutel iseseisvalt õpetaja silma all mängida. 10.30-11.30 : Mäng 1. Ollakse mänguruumis. Õpetajad küsivad lastelt, kus võiks kasvada erinevad puu- ja juurviljad ning ka marjad, mis meie tervisele head ning seoses sellega toimub ka mäng ,,Mõista - mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?''. 11.30-12.00 : Lõunasöök
Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib viia erinevate haiguste tekkeni. Näiteks kaltsiumi ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ja rauapuudusest verevaesus. Tasakaalustamata toitumise üheks tagajärjeks on ka kaaluprobleemid kui organism ei saa toidust vajalikke aineid, siis organism sunnib meid rohkem sööma. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Söö mitmekesiselt Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel
6 8. 8-kuju 8-kuju tuntud ka kui ,,liivakell" on geneetiline kingitus. Reeglina on nii pikkus kui kaal kehaga sümmeetrias. Puusad ja rinnad on samasuured ning vöökoht ca 25cm kitsam. Sellist keha loetakse modellindluse ekspertide poolt parimaks. Sellise kehatüübi puhul on nii juurdevõtt kui kaalukaotus ühtlaselt jaotunud. Kardiotreening kardio peaks olema balansis jõutreeninguga. Igasugune kardio on sobilik, parimaks on mitmekesisus. Jõutreening Tegemist on parima kehatüübiga kulturismi/fitnessi jaoks. Balansseeritud treeningprogramm koos mitmekesiste harjutustega töötab hästi. Paljud leiavad, et treeningkava vahetus 6 8 nädala järel töötab hästi ning ka korduste vahemik on vahelduv. Ovaal-kuju Ovaal-kuju või ,,õuna-kuju" on keskmise pikkusega või lühem, suurte rindadega, peenikeste jalgadega ning rasv koguneb peamiselt keskossa.
kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10–
jms. Tasakaalus toit peab sisaldama optimaalses koguses kõiki põhitoitaineid (valgu, lipiidid, süsivesikud ja vesi) ja ka mikrotoitaineid (vitamiinid, makro- ja mikroelemendid).Meie toidusedel on aastate jooksul nihkunud süsivesikuterikkalt (peamiselt taimne) vähe töödeldud toidult valg- ja rasvarikka (tugevalt loomne) kiudainevaese toidu suunas. See nihe on oluliselt halvendanud ka meie tervist. Oluline tasakaalustatud toidu juures on mõõdukus. See tähendab, et vajame küll lipiide (toidurasvu) ja suhkrut, kuid vähemal hulgal, kui seda himustame. (´´Targalt toitudes terveks´´ A. Luigela 2007, lk 12) Enamlevinud tervisliku toitumisealustalad on järgmised: 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade
Lisa 1 Lisa 2 (Näidis) Lisa 3 Õpetaja tunnikava Tunnitüüp: Teadmiste, oskuste ja vilumuse täiustamisr tund Teema: Tervisliku toitumise põhimõtted Aine: Inimeseõpetus Klass: 5 a klass Tase: tavaklass Õpetaja: Eesmärk: · Tunneb peamiste soovitustega tervislikuks toitumiseks. · Omandab seda teemat haaravad mõisted · Teab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid. · Selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega. · Oskab koostada oma menüü. Õpioskused: · Oskab informatsiooni koguda ja tõlgendada · Oskab töötada grupis, paaris, koos. · Oskab analüüsida informatsioone. · Kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid. Mõisted: Toiduained mõõdukus, tasakaalustatus, mitmekesisus, toitained, toiduenergia, taldrikureegel. Õpilaste eelteadmised ja oskused: · Tunneb soovitustega tervislikuks toitumiseks, toidupüramiidiga.
suhkur ise ning selliste toodete "tervislikkus" seisneb vaid vähemas hulgas kalorites. Teine ohugrupp on vähendatud rasvasisaldusega tooted, milles samuti kasutatakse light-märgistust - kehakaalu vähendamiseks või normishoidmiseks tundub eriti loogiline osta sellise märgistusega tooteid, kuid tervislikkuse seisukohast on see väär. Kui lehmapiimas on rasvaprotsent 4-5 ligi, siis poelettidel märkame müügil ka 0,1%-lise rasvasisaldusega piimatooteid - neist toodetest ei suuda organism kaltsiumi omastada, seetõttu tuleks eelkõige lastele, kelle luud alles kasvavad, anda kaltsiumi imendumiseks just rasvademaid piimatooteid. Hüdrogeenitud rasvad (trans-rasvad) - ei kuulu samuti otseselt E-ainete kategooriasse, kuid nende kestev tarbimine on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustaja. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli; tervisele ohtlik on aga see meetod, kuidas seda
Päevas peaks inimene saaba 25- 35 g kiudaineid, mis on umbes 12,6 g 1000 kcal kohta. Puu- ja köögiviljad Soovitav on päevas süüa vähemalt 2 portsjonit puuvilju ja marju ning 3-5 portsjonid köögivilju. 1 portsjon on umbes 80-100 g. Eriti tuleb rõhutada seda, et köögiviljade osa võib suurendada kuni 9 portsjonini. Piim ja piimatooted, liha, kala ja muna on väärtusliku loomse valgu allikateks. Eelistada tuleks taist liha, väiksema rasvasisaldusega piima ja piimatooteid ning kala. Kala on eriti väärtuslik omega- rasvhapete allikas. Päevas piisab 100-200 g taisest lihast või kalast, 2 klaasist piimast ja lisaks väikesest kogusest piimasaadusest. Viimaste hulk sõltub eelkõige rasvasisaldusest lahjemaid tooteid (näiteks lahja kohupiim) võib tarbida rohkem, kõrge rasvasisaldusega juuste aga vähem. Lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned on energiarikkad ning nende kogused ei tohi ületada 2-4 tl õli või 20-40 g pähkleid.
.............................................................................30 LISAD............................................................................................................ 31 LISA 1. Toidukordade lisamine Nutridata programmi.................................31 2 SISSEJUHATUS Toit on elu alus, tänu millele toimub kasvamine, arenemine, liikumine organismi hoidmine kindlal temperatuuril, paranemine pärast haigusi ja traumasid. On oluline, et meie toit oleks mitmekesine, värske ja optimaalsel kulinaarsel töötlemisel võimalikult tervislik. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10 15 % valgud, 25 30 % rasvad ja 55 60 % süsivesikud. Igal toitainel on organismis oma ülesanne. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse
Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. Keedusoola kasutamist piirata 5 g-le päevas. Jälgida kindlasti toidupakenditel olevat informatsiooni, eriti toidu rasvasisalduse, soola hulga kohta. Toituda regulaarselt (mitte alla 3 korra päevas).Toiduvalmistamisviisidest eelistada hautamist ja keetmist.Vett tarbida iga päev vastavalt individuaalsele vajadusele ja tervislikule seisundile.Alkoholi tarvitamisel on märksõnaks mõõdukus väikese alkoholikoguse tarbimine ja kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle või veini eelistamine.8. Imiku tervisliku toitumise põhimõtted.Toitumissoovituste eesmärk on anda juhised toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohtade ja teadusuuringute tulemustega, mis tagavad toiduenergia ja toitained organismi optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise kogu eluea jooksul.Laste
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete,
" Polkovnik Bredford soovitab süüa aeglaselt, hoolikalt läbi mäludes seda, mis teil suus on. ,,Mälumine see on esimene ja mitte vähetähtis seedimise ja organismi poolt toidu omandamise aste, selgitab ta. Kõik, mida inimene sööb, peab olema eelnevalt seeditud suus ja alles pärast maos." Võttes kokku arutlused toiduainete kombineerimisest ja ratsionaalse toitumise kasulikkusest, kinnitab polkovnik: ,,Toiduainete õige kombineerimine, õige tarbimise viis ja toitumise mõõdukus annavad koos suurepärase tulemuse. Kui te olete ülekaaluline, kaovad üleliigsed kilod, kui kannatate liigse kõhnuse pärast, siis võtate juurde." Lisaks toob polkovnik välja ratsionaalse toitumise viis reeglit, mida järgides võib oma tervist parandada: 1. Kunagi ärge kombineerige liha koos tärklist sisaldavate toiduainetega. Kuigi, kui olete noor ja tugev, pole teil vajalik tingimata seda reeglit järgida.
kogu aeg). Välimised põhjused - võimalus süüa palju ja head toitu, kergesti omandavate energiarikaste süsivesikute rohkus, vähene kehaline aktiivsus. Ülekaalulisus tekitab rasvumist, mis avaldab suurt koormust liigestele ja südame-vereringele, raskendab soojusvahetust, tekitab enam vigastusi ja haigusi. Kõhu ümbermõõdu riskisuurus on naistel 88cm ja meestel 102cm. 50% kogu maailma rahvastikust on ülekaalulised. Suhkurtõbi ehk diabeet on krooniline ja eluaegne haigusseisund, mida iseloomustavad tugev janu ja rohke uriinieritus. Seeditud süsivesikute pääs rakkudesse on häiritud, glükoosi pääsemiseks verest rakkudesse on vajalik insuliin. Süües toodab pankreas alati paraja koguse hormoon – insuliini, mis aitab tekkinud glükoosi viia verest rakkudesse. Diabeedi puhul aga insuliini tootmine pole piisav või on lõppenud. I tüüpi ehk noore ea suhkurhaigus on 5% juhtudest
kasutavad tabletikujul doseeritavad ravimid on DPP-4-inhibiitorid (gliptiinid), sulfonüüluuread, gliniidid, SGLT-2-inhibiitorid ja glitasoonid. 7 Diabeedi ravi eesmärgiks on ennetada diabeediga kaasnevaid haigusi ning tagada patsiendi haigusnähtude taandumine ja hea elukvaliteet. II tüübi ravi aluseks on alati eluviisi muutus: tervislik ja mitmekesine toitumine ning füüsiline aktiivsus II.tüüpi diabeet Diabeetiku menüüs pööratakse tähelepanu toidu süsivesikute, rasva ja energia sisaldusele. Diabeetikutele soovitatakse sarnast dieeti nagu tervetele inimestele: rohkesti köögivilju ja täisteratooteid, võimalikult vähe suhkrut ja valget jahu, vähesel määral kõva ja mõõdukalt pehmet rasva ning vähe soola ja minimaalselt alkoholi. Proteiiniallikatena on soovitatav süüa kala, kaunvilju ja väherasvaseid piimatooteid
annaabi.ee 
