Tere austatud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Sander ja räägin täna teile tervisespordist. Mis on tervisesport?? Tervise sport on liikumine mida sa teed enda tervise jaoks, et ennast vormis ja tervena hoida, sest on ammu teada see tõsi asi, et liikumine hoiab sind tervena. Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene: vaid ligikaudu 10% naistest ja 15% meestest tegelevad regulaarselt aktiivse liikumisega. Tervisesport on kasulik kuna see aitab hoida südant korras, vähendab ohtu jääda haigustesse alustades gripist kuni kasvajateni välja. Liikumisega me treenime südame- veresoonkonna vastupidavust, lihasjõudu, painduvust ja tasakaalu. Aga kas tervisesport võib olla ka kahjulik?? Tervisesport võib olla kahjulik kui seda valesti teha. Nt. kui sul on kõrge vererõhk ja sa jooksed väga kõrgel pulsi sagedusel siis võid sa kokku kukkuda. Või siis kui sul on suur ülekaal ja oled otsustanud et tahad kaalust alla võtta, ja hakkad sel eesmärgi...
Nõo Reaalgümnaasium Sonja Gross 10.c TERVISESPORT Referaat Nõo 2017 Tervisesport on rahulik treening, mida saad enda tunde järgi teha täpselt nii palju kui ise jaksad. Tervisespordi eesmärk on hoida või parandada oma tervist ning tõsta füüsilist võimekust - nii suudab meie keha vastu panna igasugustele haigustele, tuju on parem ning energiat palju rohkem. Hea kehaline ja vaimne enesetunne ning töövõime aitavad igapäevaelus paremini toime tulla. Mida tervemana, jõulisemana ning enesekindlamana ennast inimene tunneb, seda väärtuslikumalt mööduvad päevad ja see loob eelduse elukvaliteedi parandamiseks.
docstxt/13804021399431.txt
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Victoria Orav NT-11 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE TÄHTSUS NOORE ELUS Referaat Juhendaja: M.Veigel Tallinn 2010 2 Sisukord TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR.............................................................1 Noorsootöö- ja täiendõppe osakond............................................................................ 1 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE..................................................1
Tervisespordikeskus Hoonetekonstruktsioonid Teostaja: XXX XXXXX Kontrollis: T.Kalamees TTÜ 2010 Sügissemester 1. Algaandmed 1) Kasutusotstarve: Tegemist on tervisespordihoonega. Hoonet kasutatakse talvel erinevate talispordialade tugihoonena. Nimelt sealt saab varustust rentida ja peale trenni saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on ...
...................................................................... 15 40 MIN MÖÖDUKA TEPOGA KÕND.............................................................................. 15 2 Tervisesportlase treening SISSEJUHATUS Mis on tervisesportlase ja sportlase vahe? Millised on tervisespordi reeglid, millised nõuanded algajale milline on tervisesportlase toitumine ,mis on tervisesportlasele parim energiaallikas millega peab tegelema Tervisesportlane , Toitumissoovitused vastupidavustreeningu puhul ja kuidas iseseisvalt treenida . Kuidas langetada kaalu millised ja kui suure koormusega on venitus ja jõuharjutused . 3
tööd, omavad rolli luu ning lihaskoe moodustumisel. Lisaks veel kaitsevad organismi vabade rdikaalide kahjulike mõjude eest. e) köögiviljad ja kaunviljad, just, leib , täisteratoted, piim, pähklid, teraviljatooted üldisemalt, et saada mineraalaineid, kuna need on on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. 10. Kirjuta vähemalt 10 tervisespordi kasu · hea jume ja elastsem nahk · parem muskulatuur ja toonuses keha · parem ainevahetus · hea rüht · terve süda · korrastatum närvikava · korras vererõhk (kui ei ole vastunäidustusi ega ületreenimist, mis võib põhimõtteliselt nullida ka eeltoodud kasud...) · parem (kiirem) ajutegevus · tugevam luustik · parem stressitaluvus · saavutusvajaduse suurenemine ja saavutuslikkus 11
Kas spordiriik peab tähendama seda, et kõik riigi kodanikud on tippsportlased ning sünnivad suusakepid käes või võib spordiriigi mõiste defineerida ka aktiivse eluviisi jârjest suuremat levikut ja rahva osavõtlikkust erinevatel spordiüritustel? Võttes arvesse meie riigi väikest rahvaarvu, siis võib päris kentsaka koguse sporditähti kokku lugeda, kelle vägiteod ulatuvad tagasi lausa eelmise sajandi algusesse, kui mitte veel kaugemale. Tervisespordi harrastajate arv kasvab märgatavalt igal aastal. Oma panuse sellele annab riik, rajades aina enam kergliiklusteid, välijõusaale, erinevaid matkaradu. Seoses huvi kasvamisega aktiivse eluviisiga seoses, korraldatakse ka järjest enam spordiüritusi nagu näiteks maratonid, elamusretked jne. Praeguseks on võimalused tervisespordi harrastamiseks välitingimustes kasvanud samale maale, kus 10 aastat tagasi oli Soome. Areng on märgatav! Siinkohal jääb meie igaühe individuaalseks
Cooper Mis on Cooperi test? Cooperi test on 12 minuti jooks, kus hinnatakse kooliõpilaste, tavainimaste ja tervisesportlaste töövõimu. Cooperi test näitab millises füüsilises vormis inimene on ja kuidas inimene jaksab oma kiirust jagada. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel. Test võimaldab hinnata ka kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste (suhkruhaigus, kõrgvererõhuhaigus, kõrgenenud vere kolesteroolisisaldus) jt tegurite mõjul. Mida rohkem inimene jookseb seda tervem on ta. Testi tulemus jaotub 5 rühma: VÄGA HEA; HEA; RAHULDA; NÕRK; VÄGA NÕRK. Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest. Naised alla 30 a. 30-39 a. 40-49a. üle 50 a. TULEMUS
Austatud õpetajad ja klassikaaslased. Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Tervislik eluviis ei seisne kapsalehe närimises, vaid selliselt elamises, et tervis oleks korras nii praegu tsitaatides tulevikus. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Alandab vähki haigestumise riski. Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel määral pärilik, ent
Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Leib, tangained, riis, makaronid - teraviljatooted - on hea tervise aluseks. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule, musklitele ja närvisüsteemile. Inimesele kasulik on tervisesport. Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu, alandab depressiooni, aeglustab vananemisprotsessi, säilitab kehakaalu, tugevdab südant ja kopse, tugevdab lihaseid ja luid, ergutab mõttetegevust, tõstab kõrge tihedusega lipiidide ehk niinimetatud hea kolesterooli taset, alandab vähki haigestumise riski. Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu. Sööge palju juur- ja puuvilju, enam grillitud kala ja nahata kana fritreeritud liha asemel.
sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja, mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel. Regulaarse terviseliikumise korral on mõttekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste mõjul. Testi läbiviimine Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Hinnatakse 12 minuti jooksul kas kõndides-sõrkides või joostes läbitud maa pikkus meetrites. Tähtis on võimalus hinnata läbitud vahemaad, selleks on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion, täpselt mõõdetud tervisespordirada vm. Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening. Testi tulemus
energiat vajab ja süüa tuleks midagi kergemat ja vähem rasvast. Toidukordi päevas võiks olla viis. Põhikordade vahele tuleks süüa midagi kerget näiteks jogurtit. Tervisesport on väga tähtis igas eas inimestele. Kui me tahame, et me oleksime normaal kaalus, terved, reipad ja energilised. Inimesed peaksid sportimisel arvestama oma vanust ja võimeid, et üle ei pingutaks. Tervisesporti peab harrastama parajal koormusel, liiga vähe või liiga palju sportides pole erilist kasu. Tervisespordi alasi on tohutult palju ja iga inimene peaks endale leidma sobiva.
Kepikõnni harrastajaid on praegu kõige rohkem Soomes, Saksamaal, Norras, Austrias ja Sveitsis. Kepikõnni harrastamise algus on laias plaanis väga paljus sarnane mistahes maailmanurgas pärast esmast hämmeldust ja isegi häbenemist on üsna pea teedel, parkides, mererannas või kus iganes näha igas vanuses ja suuruses innukaid naerusuiseid kepikõndijaid. Jubva esimesed sammus ja kepitõuked annavad kõndijale kohese ja afektiivse tagasiside. Tervisespordi- ja kehakultuurialana ongi kepikõnd praegu maailmas üks kõige kiiremini levivaid spordialasid. Kepikõnni oskusteabe levitamiseks maailmas asutati 2000. Aastal Soomes selle tervisespordiala katusorganisatsioon International Nordic Walking Association (INWA). INWA edastas üsna lühikese aja jooksul ja väga edukalt teavet kepikõnnikohta terves maailmas. Praegu on kepikõnni harrastajaid kogu maailmas üle kuue miljoni inimese.
prokrastineerimine Tegemist on kohustuste irratsionaalse edasilükkamisega, mida peetakse häirunud eneseregulatsiooniks. Selle otsese tagajärjena kaldume toimima ebaefektiivsemalt, kui võiksime ja suudaksime. Prokrastineerimiskäitumine võib ilmneda kõikvõimalikes elusfäärides: me lükkame edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete, süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni
Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening. Testi tulemus jaotub 5 rühma: VÄGA HEA; HEA; RAHULDA; NÕRK; VÄGA NÕRK. Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest Regulaarse terviseliikumise korral on mõtekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste (suhkruhaigus, kõrgvererõhuhaigus, kõrgenenud vere kolesteroolisisaldus) jt tegurite mõjul. 16-aastaste tulemused: Poisid Tüdrukud Suurepärane: 3050m 2850m Väga Hea: 2850m 2650m Hea: 2450m 2250m Rahuldav: 2050m 1850m Kasutatud kirjandus:
HUVIVÄÄRSUSED . *Vilja nd i le g e nd a a rs e linna p e a Aug us t Ma ra m a a ja te m a ko e ra (Ne ffi) s kulp tuur *P urs kka e vus kulp tuur " P a s to ra a l a llika l" *Ko nd a s e m a a s ika d * R ip p s ild TURISM *Viljandi linn paelub külalisi ürgse looduse ja toredate kultuuriüritustega. *All orus peegelduv järv on meeliskoht suvitajatele, kalameestele ja tervisespordi harrastajatele. *Iga aasta 1.mail kogunevad tuhanded jooksusõbrad, et mõõtu võtta ümber järve jooksust. FAKTID *Eesti kdi külje alt rändasid Riiga Eesti esimese luuletõige vaheldusrikkama reljeefiga linn. *Viljanaja Kristjan Jaak Petersoni vanemad *Viljandi on olnud Eesti ärkamisajal Peterburi ja Tartu kõrval üks olulisemaid rahvusliku liikumise keskusi. *2005. aastal jõudis Guinnessi rekordite raamatusse 100 aasta vanuse Viljandi
pulsist või õigest treeningtehnikast ning teevad enesele pigem kahju kui kasu. Vanemad inimesed teavad, et liikumisharrastus on neile vajalik ning peavad seda oluliseks. Noorte seas on lähiajal populaarsust kogumas muude liikumisharrastuste kõrval discgolf. Kuna ala on Eestis alles päris uus, tahavad noored seda ise proovida ning sellel on olnud positiivsed tagajärjed. Isegi kui enamus sellega tegelevad isikud mängivad discgolfi mitte tervisespordi vaid meelelahutuse eesmärgil, nad siiski liiguvad, on värskes õhus ja seega saavad meelelahutusele lisaks tervisele kasu. Liiga paljud teismelised veedavad oma vaba aja istudes siseruumides või kaubanduskeskustes, kuigi seda on vähem kui varem, leidub siiski veel arenguruumi. Liikumisharrastusega kaasneb sageli suhtlemine, noored leiavad samade huvidega sõpru ning seega veedavad liikudes meeldivamalt aega, kui seda üksi tehes. Aktiivne eluviis valmistab rõõmu ja ühendab noori
Kepikõnni harrastajaid on praegu kõige rohkem Soomes, Saksamaal, Norras, Austrias ja Sveitsis. Kepikõnni harrastamise algus on laias plaanis väga paljus sarnane mistahes maailmanurgas pärast esmast hämmeldust ja isegi häbenemist on üsna pea teedel, parkides, mererannas või kus iganes näha igas vanuses ja suuruses innukaid naerusuiseid kepikõndijaid. Jubva esimesed sammus ja kepitõuked annavad kõndijale kohese ja afektiivse tagasiside. Tervisespordi- ja kehakultuurialana ongi kepikõnd praegu maailmas üks kõige kiiremini levivaid spordialasid. Kepikõnni oskusteabe levitamiseks maailmas asutati 2000. Aastal Soomes selle tervisespordiala katusorganisatsioon International Nordic Walking Association (INWA). INWA edastas üsna lühikese aja jooksul ja väga edukalt teavet kepikõnnikohta terves maailmas. Praegu on kepikõnni harrastajaid kogu maailmas üle kuue miljoni inimese.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS.
on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion, täpselt mõõdetud tervisespordirada vm.; · Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening.; · Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest; · Regulaarse terviseliikumise korral on mõttekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste (suhkruhaigus, kõrgvererõhuhaigus, kõrgenenud vere kolesteroolisisaldus) jt tegurite mõjul. Saavutused Eesti meeste pikamaajooksu hiigelaeg vaatab meile vastu 1970. ja 1980. aastate edetabelitest. Sellal tegid ilma nii-öelda süsteemiväliselt esile kerkinud Iisaku keskkooli õpilased, jooksutähed Enn Sellik (oli juba 21-aastaselt maailma kolmas mees 5000 meetri jooksus
suurimaks koostööpartneriks Eesti Suusaliit, kes korraldavad seal suusatuure. Lisaks suusaliidule ka teised erinevad Eesti spordiklubid. Tervisekeskuse konkurentideks on igasugused teised organisatsioonid ja piirkonnad kus saab veeta vaba aega. Suurimaks kindlasti Soomaa rahvuspargi alad, kus on olemas matkarajad ja võimalus aktiivseks puhkuseks. Väiksemad konkurendid on ka heaoluettevõtted. 6 2. ETTEPANEKUD Jõulumäe Tervisespordi keskus on väga hästi välja arendatud ja pakub väga palju erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Loodussõpradele võiks pakkuda taimevaatlusi, sest Jõulumäe territooriumil leidub erinevaid liike maapinnasamblaid ning teisi raba-ja luitemaastikule iseloomulikke taimi. Aastatel 1994-2002 oli Jõulumäel, paikselt elutsevaid päkapikke näha ja kuulda. Jõulumäe päkapikumaal askeldas ligikaudu 50 erineva ametiga päkapikku: Kiikerpäkk,
· Tippsportlasteks või üldsse sportlaseks on võimeline saama ca 2% elanikkonnast · Tervisespordiga võiks tegeleda igaüks · Tippspordis on võimalik ennast kindlustada ka majanduslikult, kui ollakse andekas valitud erialal, ning õnn sattuda hea treeneri käe alla ning vigastusi vältides. · Tervisespordile peame ise tavaliselt peale maksma, õnneks küll sõltuvalt alast, ei pruugi väljaminekud olla märkimisväärsed. Erinevad tervisespordi alad Aeroobika, Cross-Trainer, Jalgrattasõit, Jooksmine, Jõuharjutused kummilintidega, Kepikõnd, Käimine, Matkamine, Rulluisutamine, Sõudeergomeeter, Suusatamine, Tervisekõnd, Ujumine, Veloergomeeter. Aeroobika - on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse töösse suur osa lihaskonnast ja energiatootmine toimub hapniku osalusel. Vastavalt muusikale saab läbi viia erinevaid treeninguid, kergemaid ja raskemaid.
õppematerjaliks eeskätt kehalise kasvatuse õpetajatele ja võimlemise rühmajuhtidele. Tähtsaks peeti ka teoreetilist ja metoodilist tööd. 1970. aastad on naisvõimlemise ajaloos erilise tähtsusega - ala jõudis üleliidulise tunnustuseni. Sporditeadlased olid teravalt tõstatanud küsimuse rahvatervise halvast olukorrast ja naiste vähesest sportlikust aktiivsusest. Ametiühingute spordiühingute üleliidulise nõukogu tervisespordi osakond asus otsima uusi võimalusi naiste kaasamiseks sportimisse. Kuuldust ajendatuna korraldati 1970. aastal Tallinnas üleliiduline seminar naisvõimlemise rühmajuhtide koolitamiseks. Seminari õppekava koostati toetudes naisvõimlemise kogemustele Eestis ja Leningradis. Paljud lektorid olid Eestist. Iga üleliidulise seminariga, mis toimusid 1984. aastani kaasnesid ka trükitud metoodilised soovitused ja võistluste kohustuslike kavade kirjeldused. 1980
annab juurde ka jõudu. 6 Tallinna Ülikool 3 Varustusest Õige suusavarustuse leidmine pole nii lihtne kui esmapilgul paistab. Kuna tegemist on tehnikaspordiga ja suuski, keppe ning saapaid lihvitakse täiuslikkuseni, siis tasub alati silmas pidada, mis eesmärgil varustus soetatakse. Tervisespordi tegemiseks võib alati ka suusakeskustest varustust laenutada. Küll aga kui ollakse tõsine harrastaja tasub endale siiski oma komplekt hankida. Soovitavalt tasuks abi paluda asjatundjalt kui suuski valima minnakse. 3.1 Suusad Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Klassikasuusad on sõitjast umbes 20- 25cm pikemad, uisutehnika suusad 5-15cm.
tähtsust. Olukord muutub, kui seame sihtmärgiks preventiivse mõju kahandamaks haiguse riski, eriti aga kui sihiks on tervisevaru suurendamine. Esmane tähtsus on mõõduka intensiivsusega kestusharjutustel. Tunnuseks on kestev katkestamatu tsükliline tegevus, mille intensiivsus pole niivõrd suur, et lihased jääksid aeroobsesse tööreziimi. See tähendab, et lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnul võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.aastal ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast
tähtsust. Olukord muutub, kui seame sihtmärgiks preventiivse mõju kahandamaks haiguse riski, eriti aga kui sihiks on tervisevaru suurendamine. Esmane tähtsus on mõõduka intensiivsusega kestusharjutustel. Tunnuseks on kestev katkestamatu tsükliline tegevus, mille intensiivsus pole niivõrd suur, et lihased jääksid aeroobsesse tööreziimi. See tähendab, et lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi
lisada ja käsi hoogsalt liigutada. Et süda saaks piisavalt koormust, peaks iga päev käima vähemalt 800010 000 sammu. Kellele käimine ei sobi, võib sõita jalgrattaga või näiteks ujuda. Hea tulemuse annab, kui liigute regulaarselt. See aitab hoida normi piirides vererõhu, veresuhkru ja reguleerib vererasvade ainevahetust. Loomulikult on liikumine kasulik ka lihaste ja luustiku tugevdamiseks. Tervisespordiga muutuvad liigesed liikuvamaks, paraneb tasakaal ja koordinatsioon. Tervisespordi eesmärk on hea enesetunne. Esmatähtis on positiivne emotsioon liikumisest. Tervisesport on inimese elus väga tähtsal kohal. Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme vähem haiged, tervemad ning energilisemad. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Iga aastaga muutub tervisesport järjest populaarsemaks ja kasutatakse isegi taastusraviks.
tähtsust. Olukord muutub, kui seame sihtmärgiks preventiivse mõju kahandamaks haiguse riski, eriti aga kui sihiks on tervisevaru suurendamine. Esmane tähtsus on mõõduka intensiivsusega kestusharjutustel. Tunnuseks on kestev katkestamatu tsükliline tegevus, mille intensiivsus pole niivõrd suur, et lihased jääksid aeroobsesse tööreziimi. See tähendab, et lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi
kasutama. Suhtumise järgi lisaainetesse saab inimesed jagada kahte põhirühma - pooldajad ja vastased, sest päris ükskõikseks ei jäta see teema vist kedagi. On neid, kes kinnitavad lisaainete vääramatut ohutust ja leidub neidki, kes näevad lisaainetes rahva tervise otsest laastajat. Püüamegi järgnevalt heita pilgu E-tähise ja numbrikoodidega ainete maailma ning vaagida nende ohutust/ohtlikkust inimese tervisele erapooletu pilgu läbi. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Alandab depressiooni - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Ergutab mõttetegevust - Tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset - Alandab vähki haigestumise riski Kuidas kõrge kolesteroolitase kahjustab? Liigne kolesterooli tase veres suurendab infarkti ja rabanduse ohtu ja võib olla ka ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjustajaks
Spordi osatähtsus meie rahva elus kasvab. Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt. Tervisespordina ei tunne tennis aga vanusepiire, seda võib mängida alati, kusjuures pole üldse oluline, kui vanalt mängima hakatakse ühe suvega omandatakse põhioskused tennisest ning suudetakse oma lõbuks mängida. Seega tennis on mäng, nagu öeldakse, kaheksandast kuni
lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobika on viimaste aastatega hoogsalt arenenud ning kogu maailmas üks enamharrastavatest (spordi) aladest. Aeroobikatunni ülesandeks on pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalise tegevust. Mõiste aeroobika võttis kasutusele 60 ndate lõpul üks populaarsemaid ja tunnustatumaid tervisespordi spetsialiste ameeriklane Kenneth Cooper, kes nimetas oma uurimusi ja kogemusi kokkuvõtvat raamatut nimega ,,Aeroobika". Ta lähtus oma töös lihtsast põhimõttest: kõige efektiivsemad harjutused on need, mis haaravad tegevusse suure osa lihaskonnast, on kauakestvad ja põhinevad aeroobsetel energiatootmise protsessidel. Algselt seostati aeroobika
Männikuid, kus inimene metsist ei häiri, on Eestis vähe järele jäänud. Seetõttu on vähene ka metsiste hulk. Metsis on meil looduskaitse all. (http://www.moment.ee/aju/linnud/metsis_3969.jpg ) 8 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine Kuna nõmmemetsad on kõige ilusamad metsad, siis on seal hea ja mõnus jalutada. See mets on hõre ja seal on kaugele näha seetõttu tehakse sinna palju tervisespordi radasid. Need on ka head seene ja marja metsad. Nõmmemetsa männik on kõrged ja sirged ja seetõttu kasutati nende tüvesid vanasti purjelaevade mastiks. Peaaegu kõik teede ja tänavate ääres seisvad telefonipostid olid samuti okaspuust. Puusepa töökodades kasutatakse palju männi puitu põrandalaudade ja seina paneelide ning tervete palk- majade valmistamiseks. Kogutakse ka okaspuu vaiku mida kasutatakse keemiatööstuses. (http://palkmajad.planet.ee/images/home_1_01.png )
· Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet · Olulisel kohal on ka vanemaealiste taastusravi ja tervisespordiga seotud probleemid kasvab vajadus vanuritega tegelevate füsioterapeutide ja tervisespordi treenerite järgi VANANEMISPROTSESS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID · Vananemise puhul on tegemist multifaktoriaalse bioloogilise protsessiga, mida patoloogilised faktorid modifitseerivad · Vananemine on pärilikult määratud protsess, mis järgib teatud graafikut, nagu kasvamine ja areng · Vananemise põhimehhanisme veel ei tunta · Inimese kasvamist kuni täiseani juhivad geneetilised regulatsioonisüsteemid, mis ei ole veatud ja
Ahja jõgi, 2015). 7. LOODUSRESSURSID Mets hõlmab Otepää kõrgustikust kaugseire andmeil 46% alast, peale selle on ka võsa ja metsastuvaid sööte. Põllumajanduslikku maad on 43% alast (EE 2003 s.v. Otepää kõrgustik). Kuna Otepää kõrgustiku maastik on väga mägine, kasutatakse maad, eriti mäenõlvasid, talispordi otstarbel. Otepää ja suuremate mägede läheduses on talvel palju murdmaasuusaradasid, suvel on seal tervisespordi- ja jalgrattarajad ning korraldatakse matku. Mäenõlvadele on rajatud suusahüppemägesid, mäesuusa ja lumelauaradasid, kelgu ja tuubimägesid. Samuti on rajatud radasid mootorsaanidele, mida suvel kasutatakse ATV radadena. Maavaradest kasutatakse liiva ja kruusa ehitusmaterjalina. Kõrgustikku isloomustab tihe vetevõrk ning põhjavett kasutatakse joogiveena. Otepää kõrgustiku põhjavee kättesaadavus võib kohati halb olla. Kuid selle eest on vesi
Tulemuseks on ülekoormusnähud pöia, põlve, ja puusaliigeses, aga ka lülisamba kahjustused ning lihasevalud. 9 3. Kepikõnd Kepiga või kepi abil on inimene liikunud juba sajandeid. Taolist liikumisviisi on kasutanud nii karjused kui ka mägedes rändajad. Kepikõnd tänapäeva mõistes sündis meie põhjanaabrite soomlaste juures. Esialgu ei leidnud kümmekond aastat tagasi välja pakutud keppidega kõndimise idee tervisespordi seas heakskiitvat vastuvõttu. Alles 1997. aasta sügisel tehtud teine katse kepikõndi juurutada õnnestus paremini ja täna võib julgesti öelda, et liikumisharrastajad on keppidega kõndimise omaks võtnud ning sellega tegelevad juba sajad tuhanded harrastajad. Kepikõnd on eriti moes Soomes, kus sügiseti Helsingis toimuvatel kepikäimise treeningutel on juhendajate suunamisel võimalik käia 5 või 10 kilomeetri pikkusel rajal. Moodi on läinud firmade,
on vaid ajutine toimetulekuvõimalus, tuleb aktiivselt tööd otsida, uurida ettevõtluse alustamise võimalusi · Võtta vastu töö, mis ei vasta haridusele ja tööoskustele, kuid leevendab toimetulekuraskusi, pakub uusi tööoskusi ja vajalikke tööalaseid tutvusi · Kasutada kõiki võimalusi uue eriala omandamiseks, õppida iseseisvalt võõrkeeli, aktiivselt kasutada internetivõimalusi töö leidmiseks, tegeleda tervisespordi ja hobidega, mõelda positiivselt (lugeda eneseabi-alast kirjandust) · Puuduliku haridusega noortel on mõistlik jätkata õpinguid Küsimus: mida lisaks eeltoodule soovitaksite teie? Töötute sotsiaalsed tagatised · Töötuskindlustushüvitis laieneb neile, kes on töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud vähemalt 12 kuud töötuks jäämisele eelnenud 36 kuu jooksul (v.a. omal soovil, poolte kokkuleppel ja vallandatud)
· Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemisega ühiskonnas · Praegu on Eestis üle 60-aastaste elanike osakaal 19%, aastal 2050 on see prognooside kohaselt üle 40% · Elanikkonna vananemine mõjutab tervishoiu ja sotsiaalteenuste nõudlust, samuti tööhõivet · Olulisel kohal on ka vanemaealiste taastusravi ja tervisespordiga seotud probleemid kasvab vajadus vanuritega tegelevate füsioterapeutide ja tervisespordi treenerite järgi VANANEMISPROTSESS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID · Vananemise puhul on tegemist multifaktoriaalse bioloogilise protsessiga, mida patoloogilised faktorid modifitseerivad · Vananemine on pärilikult määratud protsess, mis järgib teatud graafikut, nagu kasvamine ja areng · Vananemise põhimehhanisme veel ei tunta · Inimese kasvamist kuni täiseani juhivad geneetilised regulatsioonisüsteemid, mis ei ole veatud
ning rohkem lisaaineid kasutama. Suhtumise järgi lisaainetesse saab inimesed jagada kahte põhirühma - pooldajad ja vastased, sest päris ükskõikseks ei jäta see teema vist kedagi. On neid, kes kinnitavad lisaainete vääramatut ohutust ja leidub neidki, kes näevad lisaainetes rahva tervise otsest laastajat. Püüamegi järgnevalt heita pilgu E-tähise ja numbrikoodidega ainete maailma ning vaagida nende ohutust/ohtlikkust inimese tervisele erapooletu pilgu läbi. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Alandab depressiooni - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Ergutab mõttetegevust - Tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset - Alandab vähki haigestumise riski 3 Kuidas kõrge kolesteroolitase kahjustab?
Sagedamini esineb neid jalgades. Tõsisem on olukord, kui tekib valu rinnus, rütmihäired, hingamisraskused, peapööritus- ja minestushood, käimise katkestus ning suur väsimustunne koormuse ajal. Nende sümptomite puhul tuleb kindlasti teha arstlikud uuringud. Südametegevusega seotud haigusnähtude risk kasvab, kui treeningu intensiivsus ületab 80 % VO2 (VO2 max - maksimaalne hapnikutarbimine ml/kg/min.) max-st. Viimast võib pidada tervisespordi intensiisvuse soovitavaks ülempiiriks. 24 Külmetushaiguste puhul peaks treeningu ära jätma, Samuti halvendavad kehalist vormi tavalised põletikuhaigused, ebapiisav puhkus, ühekülgne toit, nakkused, stress jne. Tekib üleväsimus. Liikuja kuulaku oma keha signaale ning vastavalt sellele ka korrigeerigu treeningkoormust. Katrin Kurmiste väljaandest Sydan ja liikunta Kasutatud kirjandus:
annaabi.ee 
