Tervisespordikeskus (0)

H
  EGEL:  K
  es mõtleb  abstraktselt ?  1807
 
 
1)Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise kirjeldust / määratlust.
   a)Nähakse asju pealiskaudselt eirates asjade olemust
„See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on 
mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud  inimloomus .“
  b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline.
„Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja 
muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult sel e kuritööga, et teine tema 
munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui 
nood  ohvitserid , kel est turunaine rääkis, – kui neil muidugi sel e asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga 
kahtlane – tol e naise juures hoopis muid asju oleksid märganud.“
2) Iseloomustage  lühidalt kahe abstaktse mõtlemise erinevust
   Erinevus seisneb selles, et esimene  nendest  abstraktsetest mõtlemisviisidest tähtsutab ainult asjade 
välimust, aga teine hõlmab ka asjade sisulist poolt.
3)Tooge oma elukogemusest kummagi abstraktse mõtlemise viisi kohta üks näide
   Esimese abstraktse mõtlemisviisi kohta tooks ma siinkohal näiteks selle, et kui ma olin väiksem, 
siis nägin ma meie hoovis üht väikest  koera , kes tundus sõbralik olevat, kuid kui üritasin talle pai 
teha hakkas ta minu peale urisema.
   Teise abstraktse mõtlemisviisikohta tooks näiteks selle, et ükskord läksid kaks minu sõpra millegi 
pärast tülli ning nad hakkasid lihtsalt üksteist solvama täiesti olukorras seosusetute asjadega, näiteks 
tehti maha üksteise perekondi, kuigi nad ei puutunud üldse asjasse.
   
  
4)Miks isikule, kes taipab kõike isegi, paistab seletamine abstraktse mõtlemisena 
(talumatu ja õudsena), mille eest peab põgenema?
   Sest isik, kes  asjast  ise aru saab ei pruugi osata oma teadmisi teisele arusaadavalt seletada ning 
leiab, et lihtsam on sellest hoiduda või isikule tundub, et teema on nii iseenesest mõistetav ning ei 
näe selle seletamiseks mingit põhjust.
5)Mispärast näib inimesele, kellele õpetatakse abstraktset mõtlemist, see abstraktse 
õpetusena, mis toimub vastu tema enda tahtmist (häbi ja edevus tühjavad õppetunni)?
   Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada.
6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja  abstraktne , eraldub 
tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui  kandes  kas näruseid 
hilpe või vastupidi liiga kalleid  riideid )?
Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse 
eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad  ajendid  
(kirjutada pelgalt preemia pärast)? 
   Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta  kardab tavalise seltskonna ees 
targutajana näida või siis vastupidi liiga teadmatuna näida.
   Kultuurne inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega näeb läbi 
ajalehe artikli kirjutaja madalate ajendite kuna ta vaatab asjadesse sügavamalt kui enamik inimesi, 
kes ei pruugi asju nii palju ja põhjalikult läbi analüüsida ning ta suudab end panna artikli kirjutaja 
asemele, mis annab talle parema nägemuse sellest, mis eesmärgiga see artikkel on kirjutatud.
7) Lihtrahvas  ja inimesetundja: mis mõttes nad mõtlevad tapmise toime  pannud  
mehest erinevalt?
   Lihtrahvas näeb tapmise toime pannud mehes vaid kurjategijat ega mõtle sellele, miks ta seda tegi 
või mis võis ta selle teoni viia.
   Inimesetundja aga mõtleb ka sellele miks ta seda tegi või mis ta  selleni  viis ehk ta vaatab 
sügavamale kui tavainimene.
8) Turueit  ja ohvitserid: mille poolest mõtlevad nad ostu sooritavast naisterahvast 
erinevalt? 
    Turueit ei näe  naises  muud kui tõusikut, kes poleks omal jõul võimeline soetama uhkeid asju ning 
kõik mis tal on on saadud tänu ohvitseridele.
    Ohvitserid oleks naises näinud jõukat isikut ning ei mõtleks sellele, kuidas see jõukus on 
saavutatud. Nad näeksid naist, kes elab head elu.
9)Kas on keegi, kes on võimeline ja suuteline päästma end abstraktse mõtlemise eest ja 
käest? Miks?
    Ma arvan, et see ei ole võimalik, sest  vähemalt korra elus puututakse kokku sellise olukorra, kus 
on vaja abstraktselt mõelda. 
Kant: Mis on  valgustus ?
1)Millised on need kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis? 
Selgitage lühidalt milles on nende kahe teguri oluline erinevus.  
    Argus  ja laiskus. Inimene on loomu poolest  laisk  ning leia, et miks peab ta ise midagi 
tegema kui seda võivad tema eest ära teha teised. Arg ollakse sellepärast, et kogu elu on 
keegi  neid ohtude eest hoiatanud  ning  põhimõtteliselt kaitsnud  ning  seetõttu  kardetakse  
omapead jääda, sest pole kunagi ise pidanud probleemidega tegelema.
2)Miks on mugav jätta mõtlemine teiste hooleks (olla laisk) ja missugune oht ähvardab 
inimest , kes proovib ise mõelda (argus) ?  
  (Laisk) Mugav on jätta mõtlemine teiste hooleks, sest siis ei pea ise selleks pingutama ning kogu 
mõttetöö teeb keegi teine ära. (Arg)Inimene, kes proovib ise mõelda, võib teha vigu ning kui midagi 
valesti läheb võib see inimese elu lõpuni ebakindlaks teha.
3)Mis takistab enamikku inimesi alaealisusest välja rabelda ja kindlal  sammul  edasi 
astuda?  
   Kuna inimese eest on terve elu keegi tema eest otsused ära teinud ning tal on olnud ees kindlad 
reeglid, mida jälgida, siis on talle see süsteem turvaline ning ta ei tahagi sellest lahti ütelda, et 
iseseisvaks saada, kuna see tähendaks, et peab hakkama ise mõtlema ning otsuseid vastu võtma ning 
keegi teine ei hakka ette ütlema mida teha kui midagi valesti läheb.
4)Mis on valgustuse  tingimuseks  ja miks on valgustatus saavutatav mitte revolutsiooni 
vaid mõtlemisviisi reformimise teel? 
     Valgustuse tingimuseks on vabadus, mis tähendab, et inimesel on vabadus kasutada oma õistust 
nii, kuidas ta seda ise tahab ning keegi ei saa  sundida  teda mõtlema ühe kindla  malli  järgi.
     Valgustus ei ole saavutatav revolutsiooni teel, kuna pealesurutud mõtted on ühe isiku või gruppi 
vaated, kuid inimese mõtteviisi ei ole võimalik sunniviisiliselt muuta.
5)Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus ning millel põhineb nende eristamine?
    avalik tarvitus :
      1. õpetlaselt lugejaskonnale
      2. vaba igal ajal
      3. ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha
      4. piiramatu
    eratarvitus:
      1. valitsuselt ühiskonnaliikmetele
      2. peab sõna  kuulama  - „arutlege niipalju kui tahate ja mille üle tahate, aga kuulake  sõna!“
      3. ei takista oluliselt valgustuse edenemist
      4. võib sageli olla vägagi  rangelt  piiratud
6)Kellel ja  millistel  kaalutustel on lubamatu seada valgustamisele piiranguid?
     Kõrgema võimu kandjal, sest ta ei tohiks ära kasutada seda, et tal on rohkem võimu selleks, et 
oma mõtteid rahvale peale suruda, kuna ta ühendabki endas kogu rahva tahte.
7)Millistes valdkondades on  Kanti  arvates valgustuse soodustamine eriti tähtis ning 
üritage ise põhjendada miks?
   Religioonis, kunstides ning  teadustes . See on tähtis, et inimene areneks ka vaimselt ning parem on 
lubada inimestel avalikult oma mõtteid, nii positiivseid kui negatiivseid, avaldada mitte neid alla 
suruda.
   
Kodutöö kirjutas  Helen  Pelju, IAPB13, matrikli nr. 134452IAPB
18.09.2013