LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne)
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis.
AH-d võivad imenduda: Na+ kotranspordisüsteemi abil, spetsiifiliste kandurvalkude osavõtul, väikese osa AH-te imendum difusiooni teel. Veri kannab AH-d maksa ja kõikidesse teistesse elunditesse meie organismis, kus neid kasutatakse kehaomaste valkude ja mitmete muude ühendite sünteesiks. maksas ümbertöötatud AH-d viiakse verega kudedesse, seal sünteesitakse neist rakkude ribosoomide koevalgud. AH-d, mida ei kasutada kudede ehitamiseks lähevad energiakulu katteks või muudetakse SV-teks ja lipiidideks. Energia saamiseks AH-d kõigepealt desamineeritakse ehk aminorühma eemaldamine ja see toimub peamiselt maksas. AH lämmastikuvaba jääk oksüdeeritakse, aminorühmast moodustub aga mürgine ammoniaak ja sellepärast sünteesitakse sellest kohe urea ehk kusiaine, mis pole enam mürgine ja eemaldatakse organismist neerude kaudu. Süsivesikute seedimine ja imendumine. SV-d on inimesele tähtsamaks energiaallikaks , sõltumata sellest,
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab
3. Selgitage lühidalt, mis on keha süvatemperatuur, kuidas seda mõõdetakse ja kas see on inimesel stabiilne või muutlik. Keha süvatemperatuur – pärasoolest mõõdetud süvatemperatuuri nimetatakse rektaaltemperatuuriks, seda saab määrata ka vastava anduri viimisega söögitorusse või kuulmekäiku. On võrdlemisi stabiilne ja keskkonna temperatuurist suhteliselt sõltumatu. 4. Mis on hüpertermia ja kuidas see mõjutab kehalist töövõimet? Hüpertermia on normaalsest kõrgem kehatemperatuur – mõjub kehalisele töövõimele negatiivselt. Enamik inimestest ei suuda tööd jätkata, kui nende rektaaltemperatuur on tõusnud tasemele 39,5–40C (väga halb enesetunne, üldine nõrkus, orientatsiooni- ja tasakaaluhäired, külmavärinad). 5. Kirjeldage lühidalt peamisi füsioloogilisi aklimatiseerumisreaktsioone kuumas kliimas.
vajadusega , tekib platoo e steady steate. Inimese töövõime piiriks on hapnikulagi e max O2 hulk (VO2 max), mida on võimalik kasutada ajaühikus. Koormuse intesiivsuse suurendamisel üle VO2 max piiri hapnikutarbimine ei suurene ja AV muutub valdavalt anaeroobseks. VO2 max väljendatakse absoluutväärtusena ja suhtearvuna ml/min/kg, sõltub lihasmassi hulgast organismis, treenitusest, soost. O2 tarbimise määram veloergomeetril, stepptest, jooksmine, sõudeergomeeter. Anaeroobne alaktaatne töö: Max pingutus (KrF mahhanism), kestus kuni 8sek, laktaati ei teki, II tüüpi lihakiuduse hüpertroofia Anaeroobne glükolüüs: Energiaallikas lihaste glükogeen, pingutuse kestus 10-60 sek, tõuseb glükolüütiliste ensüümide aktiivsus, happeliste laguproduktide kuhjumine takistab energia tootmist, metaboolse atsidoosi teke, suureneb puhversüsteemide võimsus, Aeroobne töö:
aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine. Toitumise tähtsus spordiga tegelejale (järg) · Organismi vastupanujõudude mobiliseerimine, et ennetada haigusi. · Sportlasele vajaliku kehakaalu säilitamine. · Energiavarude tagamine kehaliseks tööks, eeskätt glükogeenivarud vastupidavuskoormustel. · Taastumise kiirendamine peale kehalist pingutust. Toitumise alused · Toitumise tähtsus o Toitained aitavad varustada rakkusid ja kudesid ülesehituseks vajaliku materjaliga o Toit on tarvilik energiaallikas Toidu kogus sõltub o soost, o kehapikkusest, o kaalust, o kehalise aktiivsuse suurusest Sportlase jaoks on kõige olulisemad · Vajadustele vastav toitumine (piisav kalorite hulk)
Tervisekasvatuse 7 parameetrit 1. Tervis ja tervisekasvatus puudutab inimest tervikuna ja hõlmab füüsilisi, vaimseid, sotsiaalseid, emotsionaalseid, hingelisi ja ühiskondlikke aspekte. 2. Tervisekasvatus kestab terve elu, aidates inimestel muutuda ja kohaneda kõigil eluetappidel. 3. Tervisekasvatus haarab igasuguse tervisliku seisundiga inimesi. 4. Tervisekasvatus on suunatud üksikisikutele, perekondadele, rühmadele ja kogu ühiskonnale. 5. Tervisekasvatuse hooleks on aidata inimesi, et nad aitaksid iseennast muutes tervisliku valiku kõige kergemaks valikuks. 6. Tervisekasvatus sisaldab formaalse ja mitteformaalse õpetamise erinevaid meetodeid. 7. Tervisekasvatus on seotud rea eesmärkidega – info andmine, hoiakute muutmine, käitumise muutmine, sotsiaalsed muutused. Tervise erinevad tahud lasteaias Füüsiline tervis: seotud kehaga, haiguse diagnoosi puudumisega.
Joonis 1. Maksimaalne hapnikutarbimise võime. Inimese organism tarbib pidevalt hapnikku. Kehalisel pingutusel hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega. Teatud tasemest (A) alates aga töö intensiivsuse edasise tõstmisega hapnikutarbimine enam ei suurene inimene on saavutanud oma hapnikutarbimise võime maksimumi (VO2max). Oma VO2max tasemele vastavat kehalist koormust talub inimene lühikest aega, 50% VO2max tasemel (B) võib ta aga töötada väga kaua Kehalise töö intensiivsus suhtelisel skaalal väljendatuna võib küündida ka tase- meni 125% VO2max ja palju enamgi. See on seletatav asjaoluga, et jooksukiirust Kindla absoluutse (töö intensiivsust absoluutsel skaalal) on võimalik suurendada veel pärast hapni- intensiivsusega
(Ibid) 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks Korduvate kehaliste koormuste mõjul täiustuvad organismi adaptsioonimehhanismid: suureneb südame löögimaht (põhjuseks südamelihase hüpertroofia ning vatsakeste ja kambrite mahtude kasv), paraneb neuraalne (treeningutega areneb organismi võime suurendada sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust vastavalt kehalise koormuse suurusele) ja hormonaalne regulatsioon ning kasvab lihastöö ökonoomsus ehk väheneb energiakulu. Tulemusena kutsub sama intensiivsusega kehaline koormus sportlasel esile väiksema SLS tõusu, sest kehalise koormuse mõju organismi ärritajana on kohanemisprotsesside tulemusena väiksem (vt joonis 6). (Landõr 2009) 10 Joonis 6. Organismi kehalise võimekuse hindamine SLS muutuste alusel ühekordse kehalise koormuse mõjul (vasakul), SLS reaktsioon samale koormusele pikaajalise treeningu koormuse tulemusena (paremal)
arvestama sotsiaalsete organisatsioonidega, sotsiaalse dünaamikaga ja teatud tegevuste, mis on piisavalt sarnased spordi kontekstis, sotsiaalsele rakendusele. 5 Seetõttu on ka spordi sotsioloogid jõudnud selgele seisukohale, et on vajalik spordi selgepiirilisem defineerimine. Spordi all mõistetakse institutsioonilisi võistluslikke tegevusi, mis sisaldab kas suurt kehalist pingutust või kompleksset kehaliste vilumuste kasutamist indiviidide poolt, kelle osalemine on motiveeritud tulenevalt isiklikust naudingust ja välistest autasudest lähtuvalt. Institutsionaliseerumine on sotsioloogiline mõiste, mille all mõistetakse protsessi, mille kaudu tegevused ja organisatsioonid ajaliselt ning tegevuslikult standardiseeritakse. Institutsionaalsed tegevused omavad formaalseid reegleid
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam orienteeruda päevastele soovitustele, nädalase valiku teeb igaüks ise. Toiduenergia vajadus Fertiilses eas naiste päevase toiduenergia keskmised soovitused vanuses 19....50 eluaastat on ca 2000 kcal ning on oluliselt seotud kehalise aktiivsusega. Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+1260kJ/ 300kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+21002650 kJ/ 500650kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb kehamassi liigne tõus. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks.
tervist ja pikendab eluiga. Regulaarsed füüsilised harjutused : parandavad enesetunnet, muutes teid seeläbi võluvamaks ja enesekindlamaks vallandavad heaoluhormooni nõristumise üldine kehaainevahetus kiireneb ennetavad paljusid kroonilisi haigusi ( südame-veresoonkonna haigusi, suhkruhaigust, mõningaid vähivorme ) aitavad taluda stressi ennetavad unehäireid lastel tekivad kehaliselt treenides lisaveresooned, mis jäävad varupagasiks kogu eluks treenivad lapsed-noored kaebavad vähem seljavalude ja halva nägemise üle liikuva lapse areng on kiirem ja tasakaalukam, tõuseb tähelepanelikkus, mõtlemisvõime paraneb, õpiedukus suureneb, ei teki ülekaalulisust jne., puberteediiga möödub valutumalt, erinevad treeningrühmad soodustavad suhtlemist teistega, toimetulekut
füüsilist liikumist kasutades. Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Tüüpiline haiguspilt ei põhjusta spetsialistile diagnostilisi raskusi. Esmaskohtumisel püüab arst vestluse abil väljaselgitada söömishäire iseloomu, raskusastet, iseloomulike käitumisilmingute esinemist ja inimese kehalist seisundit. Söömishäirete puhul võib vajalikuks osutuda EKG (südame uuring) ja vereproov, mis annavad esmase ülevaate selle kohta kas ja kui palju on haigus kehalist seisundit mõjutanud. Häire paremaks jälgimiseks kasutatakse söömishäirete küsimustikke ja toidupäeviku pidamist. Ravivõimalused Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksia häirega. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik.
paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste (s.h kutsehaiguste) ennetamine, enneaegse ja varajase pensioniseerumise edasilükkamine. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. Tervise üle võib arutleda ja talle ka hinnanguid anda järgneva kuue valdkonna kaudu: (Lepik, 2007) Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis on inimene terve. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest
Sportlased kasutavad infrapunasauna hooaja eel, kui vaja vabaneda liigsest kehakaalust. Hooaja jooksul võib käia infrapunasaunas taastumas 13 korda nädalas, eriti tugeva treeningutsükli korral. Saunal on leitud hea toime lihaste koormusjärgseks taastumiseks ja raviks (reie tagalihased, seljalihased). Arstid määravad infrapunasauna sageli taastusraviks (kuu ajalise kuurina kolm korda nädalas). Soovitav seansi pikkus infrapunasaunas on 30 minutit, selle aja jooksul on organismi energiakulu ligi 600 kcal, mis on enam kui sama pikal jooksmisel. Enne sauna peaks kindlasti jooma. Sportlased peaksid meeles pidama, et kuna tegemist on soojaprotseduuriga, ei soovitata infrapunasauna minna pärast ägeda vigastuse teket 1. 2. päeval. Pärast 30minutilist sauna kasutamist tuleks viibida soojas ruumis veel kuni 30 minutit, enne kui lähete külma kätte. Küll tuleks infrapunasauna kasutades jälgida mõningaid ettevaatusabinõusid ja vastunäidustusi: 1
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajute
Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi
· Ülekaaluliste vanemate lapsed eelistasid rohkem magusat ning reageerisid rohkem neid ümbritsevast keskkonnast pärinevatele söömise tunnustele kui kehast pärinevaile Energiakulu · Meie energiakulul on kolm komponenti põhiainevahetuse tase (energiahulk ajaühikus kehakaalu kohta), moodustab umbes 2/3 meie energiakulust kehaline aktiivsus (moodustab umbes 1/3 meie energiakulust toidu spetsiifiline dünaamiline toime (mis tõstab söömisjärgset energiakulu enam kui 20 % & on suurim valkudel) · Põhiainevahetuse tase alaneb kiiresti kuni 20. eluaastani, seejärel alanemine küll jätkub, kuid väga aeglaselt Hüpotalamuse funktsiooni haired · On leitud, et hüpotalamuse ventromediaalse tuuma (VMH) kahjustus tekitab hüperinsulineemiat & liigsöömist. Arvatakse, et küllastustunnet kontrollib samast struktuurist pärinev leptiin veres. VMH kahjustused hävitavad leptiiniretseptoreid, mis vastutavad söömise kontrolli eest
Alkohol Rakutasandil depressant – tõstab GABA retseptorite afiinsust. Inhibeerib NMDA (glutamaadi) retseptorit ja Ca 2+ iooni sisenemist läbi pingest reguleeritud kanalite, efekt tajutud enesekontrollivajadusele, efekt intellektuaalsele ja motoorsele sooritusele, tajule. Kroonilisel tarbimisel pöördumatud NS kahjustused, kahjulik mõju maksale, ainevahetusele, loote arengule Opioidid: looduslikud - morfiin ja kodeiin poolsünteetilised – heroiin sünteetilised – metadoon (võõrutusravim morfiin ja heroiin, mü-retseptorid jt. endogeensete endorfiinide retseptorid (presünaptilised), analgeesia, eufooria, respiratoorne depressioon, köharefleks, kitsenenud pupillid. Stimulandid: 5 1.amfetamiin ja metamfetamiin, ecstasy jne. - lokomotoorne stimulatsioon, eufooria, kindel käitumismuster, anoreksia,
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
Unimagunast valmistatakse kodusel teel ka moonileotist (slängis: kompott), mida süstitakse või juuakse. Oopiumist, morfiinist ja eriti heroiinist muutuvad kasutajad kiiresti nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt sõltuvaks. Metadoon on sünteetiline opiaat, mis on keemiliselt struktuurilt looduslikest opiaatidest erinev, kuid toimelt organismile sarnaneb looduslikega. Metadooni kasutatakse muu hulgas ka heroiini võõrutusravis. Illegaalsel narkoturul levib metadoon erineva suurusega valgete tablettidena. Opiaatide suhtes areneb kasutajal kiiresti tolerantsus- endise efekti saavutamiseks peab annuseid oluliselt suurendama. Kui aine organismist kaduma hakkab, tekib võõrutussündroom, mida iseloomustab suurenenud ärrituvus, agressiivsus, unetus, haigutamine, palavik, higistamine, pisaratevool, liigesevalu, iiveldus, kõhulahtisus ja kananahk. Kaasneb suur iha uue annuse järele. Võõrutusperiood kestab umbes 10 päeva.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
7. organiseerida õige ravikoht 8. tagada ravi järjepidevus 9. minimaliseerida pikaajalise ravile jäämise võimalus. 10. vajadusel organiseerida vanurile sobiv ja asjalik pikaajaline ravi. PSÜHHILINE VANANEMINE Vananemisega koos ilmnevad muutused ka inimese psüühikas. Need muutused on põhjustatud ühelt poolt sellest, et ajapikku tekib vananemisnähte ka psüühika substraadis meeleelundeis ja KNS - s. Kuid oluline on ka see, et inimene ise tunnetab oma kehalist ja psüühilist vananemist ning sellest sugenevaid töö ja suhtlemisprobleeme. See aga avaldab omakorda mõju kogu psüühilisele olemusele. Nii kujutab psüühiline vananemine endast komplitseeritud nähtust, milles on tunduvalt rohkem individuaalseid variante, kui kehalisel vananemisel . Psühhomotoorsed muutused vananedes nõrgeneb elundite uuenemine. Lihasjõud ja kiirus vähenevad liikumasaamine muutub raskemaks. Närvirakkude edastamise langus viib reaktsioonikiiruse vähenemisele
............................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat. Kirjalik Eksam 3 osa: Test (valikvastused), võrdlused, sünteesid jms, kolmas osa bioloogilise loogika peale vms. I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Bioanorgaaniline keemia. Uurib organismide elementaar koostist. Elusorganismides on tuvastatud ca 90 100 keemilist elementi, millest umbes 30-l on bioloogilised funktsioonid- bioelemendid. Bioelemente on 3 rühma : Põhibioelemendid e makroelemendid : C;H;O;N;P;S kõik on mitte-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
