Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervise olemus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luud, hoidu, terved, tervislikud, eluviisid, hirmud, teistega, rahulikkus, pärilikkus, tervishoiusüsteem• Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalese tervise
Ent tänu teistele tervist mõjutavatele teguritele need haigused ei pruugi avalduda või esinevad kergemal kujul. Keskonna moodustab kõik see, mis meid ümbritseb. Eesti kliimat ei peeta just kõige tervislikumaks, ent meil on 4 aastaaega. Tänu aastaaegadele saame tugevdada oma tervist. Näiteks talvel saame suusatada, kevadel saame nautida kevade tärkamist, suvel käia paljajalu õues ja sügisel süüa puu- ja juurvilju. Tervishoiusüsteem tähendab seda, kuidas on riigis korraldatud inimeste tervise eest hoolitsemine ning arstiabi saamine. Alapeatükk ,,Tervise hindamine" Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Näiteks on tavaliselt täiskasvanud mehed pikemad kui täiskasvanud naised. Kehakaal annab koos pikkusega üldpildi inimese kehalisest arengust. Pikkus ja kaal on üsna seotud:
Seletan lahti ,,tervis" mõiste. Annan ülevaate, erinevatest tervise aspektidest, mille koosmõju määrab inimese heaoluseisundi: füüsiline tervis (seda peetakse tervise peamiseks näitajaks), emotsionaalne tervis (meeleolu, kas inimene on heas või halvas tujus), sotsiaalne tervis (suhted teiste inimestega), eetiline ( iseendast sõltumine, toimetulek) ja vaimne tervis (ajutegevus, mis on seotud kogu organismiga). 3. Tervist mõjutavad mitmed tegurid: pärilikkus, eluviis, keskkond ja tervishoiusüsteem. Seletan lahti iga tunnuse ja toon välja, kuidas need mõjutavad inimese tervist. Pärilikkus kandub järglastele edasi, eluviis on inimesel harjumuseks kujunenud tegevused, keskkonna mõju inimesele ehk loodus, ruumid kus viibitakse ja tervishoiusüsteem, mille ülesanne on inimest abistada. 4. Oluline faktor on tervisliku eluviisi juures ka vaimne tervis. Toon välja vaimse tervise
Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001). Vaino Hussar, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees: Eesti Kehalise Kasvatuse Liit on oma kümne tegevusaasta jooksul murega teavitanud avalikkust laste vähesest kehalisest aktiivsusest ja selle mõjust tervisele. Tartu Ülikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutest on selgunud, et 45% õpilastest on nõrga tervisega. Siseorganite areng ei vasta laste kasvule. Mis on tervis? Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea
• võime kasutada infot efektiivselt Spirituaalne dimensioon • usk kõike ühendavasse jõusse Keskkondlik dimensioon • Võime edendada tervise mõõdet, mis parandab • elatustaset • elukvaliteeti Töödimensioon • võime saavutada töö ja puhkuse tasakaal Tervise dimensioonid • emotsionaalne tervis– kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista • sotsiaalne tervis– mina-pilt, suhted teistega • eetiline/spirituaalneaspekt– väärtushinnangud • saavutuslikaspekt– kuidas olla edukas • füüsiline/kehaline tervis • seksuaal- ja reproduktiivtervis • vaimne tervis– info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus (Vaimne heaolu, hingeline tasakaalustatus -psühholoogia ja eetika valdkond (ärevuse, depressiooni ja hiagusega kohanemisvõime) ellusuhtumine
- heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus. - Seega tähendab VT enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist - see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus (WHO 2001; Terviseinfo) 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalne aspekt– väärtushinnangud 5) saavutuslik aspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal- ja reproduktiivtervis Seksuaal- ja reproduktiivtervis: Seksuaaltervis on inimese võime nautida ja väljendada oma seksuaalsust turvaliselt, ilma riskita nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse ja hirmuta soovimatu raseduse, vägivalla, diskrimineerimise ja sunduse ees.
Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii täna kui ka tulevikus.
võimalikkus); being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga (isiklik prestiiz, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine). 15. S. Hirdi heaolukäsitlus. Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed Objektiivne heaolu Subjektiivne heaolu Psühholoogiline heaolu 16. C. Ryffi heaolukäsitlus. Psühholoogiline heaolu hea vaimne tervis. Autonoomsus, keskkonna valimise/loomise oskus, positiivsed suhted teistega, elu eesmärk, isiklik kasv, enese/mina aktsepteerimine. Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 17. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal. Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule. Valdkond: subjektiivne heaolu, mis väljendab materiaalsete, sotsiaalsete ja
(preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Heaolu mõjutavad individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed,
J. Watson S. Freud (1920) psühhosomaatiline meditsiinivaldkond Flanders Dunbar (1943) Franz Alexander (1950) Psühhosomaatiline meditsiin (toetub psühholoogiale) Teadvus Alateadvus Somaatiline (keha) Tervisepsühholoogia 2 1970-ndad kätumusliku meditsiini teke Biotagasiside temaatika Inimese osalus suureneb. Terviseõpetus õppeainena. Biotagasiside temaatika. 1974. Tervisepsühholoogia kui termin. Tegeletakse tervetega, et terved jääks terveks. Tervisepsühholoogia kujunemislugu 3 1978 a. Asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru Psühhosomaatika valdkonnad Psühhosomaatika valdkond Arenes välja 30ndatel. Arenes välja psühhoanalüüsist. Rõhutab, et keha ja vaim on mõlemad haigestumisega seotud. Inimesel on kaks kogemusvoogu: subjektiivne: emotsionaalne, mõte. Objektiivne - bioloogiline. Ei saa piiri tõmmata objektiivsele ja subjektiivsele. Kasutatakse psühhosomaatiline jne.
Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega ning leida parim igast situatsioonist, kuhu ta on sattunud. Nagu füüsiline tervis, on ka vaimne tervis ja heaolu tähtis kogu elu vältel. Enamasti on hea füüsiline tervis kõigile silmaga nähtav, aga hea vaimne tervis jääb üsna ähmaseks mõisteks. Sotsiaalne tervis on tervise valdkond, mis sõltub inimese läbisaamisest teistega.Kui suhted koduste, sõprade või hoopis võõraste inimestega on meeldivad ja huvitavad, tunned end kindlalt ja mõnusalt.Tülitsemine muudab suhted vaenulikuks ja rikub nii sinu kui teiste 19 20 tuju. Tülid mõjutavad ka kehalist ja vaimset tervist.Inimese tervis sõltub paljustki temast endast. TERVISLIK ELUKESKKOND JA KESKKONNATEGURITE MÕJU INIMESELE
suunas, sh omavahel põimunud üksikmõjurid ja nende kombinatsioonid• meeste kui naiste lõikes Euroopas ühel viimastest kohtadest. Eestis on harituse Mida tuleks ette võtta, et vähendada halva tervise negatiivset mõju eesti WHO (1948): elustiil (terviskäitumine) 50%; keskkond 20%, pärilikkus 20%, indeksi ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas: eestlased on küll majandusarengule ja suurendada inimeste heaolu? tervishoid 10% • WHO (1986): rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, võrdlemisi hästi haritud, kuid kehva tervise ja sellest tulenevalt lühikese
Bauman väitis, et need kolm kategooriat on seotud tunnetega/emotsioonidega, tegutsemisvõimega, sümptomitega. Morrison & Bennet (2006) isiku konkreetne tervislik seisund mõjutab tervise käsitlust. Benyamini, Y., Leventhal, E.A. & Leventhal, H. (2003) küsisid, et mis on tervis. Haiged keskenuvad sümptomatoloogiaga kirjeldama ja tegevusega piiritlema tervist. Point selles, et haiged kirjeldavad füüsilist enesetunnet. Terved keskenduvad elurõõmule, õnnelik olemisele, emotsioonidele. Krause, N.M & Jay, G.M. (1994) vanuse erinevused. Nooremad arvasid, et terve olemine tähendab tervislikku elustiili. Vanurite jaoks tähendab terve olemine haiguste puudumist. Blaxter (1990) uuris 9000 isikut juhuvalimiga ja vaatles sotsiaalseid tervisekäsitlusi. Tõi välja viis suuremat kategooriat: * tervis ei ole haigus * tervis kui käitumine tervislik elustiil ja iseendast hoolimine
toitumistavadest. Südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid jagatakse kaheks: 1. Mõjutatavad: Kolesterool (vere kõrge kolesteroolisisaldus),Vererõhk (kõrge vererõhk),Diabeet,Suitsetamine,Ülekaalulisus,Toitumine soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine,Alkoholi liigtarbimine,Vähene KA,Stress ja psühhosotsiaalsed faktorid,Trombogeensed faktorid.2. Mittemõjutatavad sugu, vanus, pärilikkus. Normväärtused: *Vererõhk < 130/85 mmHg; *Üld kollesterool < 5,0 mmol/L; *KMI 20-25 . Südame-veresoonkonnahaigused: Hüpertooniatõbi, Ateroskleroos ehk veresoontelupjumine, Südame isheemiatõbi. 15. Kasvajate tekke ennetus võimalused. Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides.Vähk on haigus,
Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalse tervise halvenemisele võib inimene tunda end halvasti ka teistes tervise valdkondades. (Lepik, 2007) Vaimne tervis. Viimastel aastatel rõhutatakse vaimse tervise olulisust ja pööratakse palju tähelepanu sellele, et inimesed oleksid vaimselt terved. Mida see tähendab? Vaimne tervis on seotud inimese ajutegevusega ja selle kaudu kogu organismiga. Tavaliselt ei tunta selle komponendi mõju seni, kuni vaimne tervis on töökorras. Märku annab see aga siis, kui hakkavad esinema häired aju tööga seotud tegevustes. Olles väsinud ja õppides õhtul hilja, ei taha õppimine hästi edeneda. Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga
äärmuslikke kliimamuutusi paremini. · Koerakud Teadlased on kindlaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. · Eluviis 50 % Füüsiline ja vaime aktiivsus, karastamine, tervislik toitumine, täisväärtuslik puhkus, hea stressitaluvus, tubaka-, alkoholi-, narkootikumivaba elu. · Pärilikkus 20 % · Ökoloogia, elukeskond 20 % · Tervishoiusüsteem 10 % 2 Liikumine tervislik eluviis Liikumise/treeningu positiivsed küljed: 1) paraneb enesetunne ja väheneb stress; 2) loob edaspidiseks soovi ning aitab niiviisi säilitada motivatsiooni liikuda; 3) paraneb ainevahetus ning õige tempoga liikumine vähendab/reguleerib kehakaalu; 4) paraneb liigeste/lihaste tundlikkus; 5) alaneb vererõhk ja väheneb diabeedirisk.
Tervisepoliitika eesmärk: väärtustada inimese tervist ühiskonnas üks peamine riiklik prioriteet elanike tervise paranemine ja elukvaliteedi tõus vastutus oma tervise eest riigi ja omavalitsuslike struktuuride kohustus luua võimalused ja tingimused rahva tervise hoidmiseks ja säilitamiseks tervis kui väärtus ja ressurss füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund terved inimesed on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks allikaks. üksikisiku ja perekonna heaolu soodustab loovust, tootlikkust ja sotsiaalset harmooniat. Vabariigi Valitsuse ülesanded on: riigi tervisekaitse ja tervise edendamise poliitika üldine juhtimine; tervisekaitse riikliku järelevalve tagamine; tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning
positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, 5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega, 6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, (huvi korral loe lisaks vihast siit) solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkon
tervise järgnevaid erinevad tahud: Füüsiline tervis, mis on seotud kehaga, haigust väljendava diagnoosi puudumisega; Vaimne tervis, mis väljendub lapse positiivses eneseväärtustamises ja tema kindlustundestulla toime; 2 Emotsionaalne tervis, mis tähendab võimet väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust ja armastust ning vastata samaga; Sotsiaalne tervis - avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isiku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas kolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö..................................
püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning muutma toime tulema keskkonnaga (WHO, 1980) Tervis on lai mõiste ja omab palju erinevaid definitsioone ning kontseptsioone. Psühholoogilistest aspektidest lähtuvalt on tegemist nii psüühilise kui füüsilise heaoluga, ning mida mõjutavad paljud erinevad tegurid. Peamisteks tervist mõjutavateks teguriteks on bioloogia (20%), keskkond (20%), elustiil (50%) ja tervishoiusüsteem (10%). Märgatava tähtsusega mõjuteguriks on elustiil, mida suurel määral mõjutavad hinnangud, suhtumine ning inimese varasemad kogemused seoses tervisedenduse ja haigustega. Psühholoogilisest aspektist on määrava tähtsusega, kuidas inimesel kujuneb välja suhtumine tervisesse, tervisedendusse, haigusesse, haiguskogemustesse jne. Lühidalt, kuidas on inimene meelestatud ja motiveeritud enda tervist hoidma. Isegi kui inimene on teadlik terviseedenduse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine................................................
meetodeid. 7. Tervisekasvatus on seotud rea eesmärkidega – info andmine, hoiakute muutmine, käitumise muutmine, sotsiaalsed muutused. Tervise erinevad tahud lasteaias Füüsiline tervis: seotud kehaga, haiguse diagnoosi puudumisega. Vaimne tervis: lapse positiivne eneseväärtustamine ja kindlustunne toimetulekuks. Emotsionaalne tervis: võime väljendada oma tundeid, arendada suhteid teistega, tunda heasoovlikkust, kaastunnet jne. Sotsiaalne tervis: avaldub tundes ja teadmises, et last toetavad vanemad, sõbrad, et ta on kaasatud tegevustesse. Soodsate tingimuste loomine Seadusandlus. Personali kompetentsus, vastutustunne, arenguvõimelisus, tervislik eluviis, isiklik eeskuju. Sisekeskkond. Väliskeskkond. Tervislik toit. Tervishoiuteenus. Võimalused erivajadustega lastele. Päevakava ja reeglid
· ennetavad unehäireid · lastel tekivad kehaliselt treenides lisaveresooned, mis jäävad varupagasiks kogu eluks · treenivad lapsednoored kaebavad vähem seljavalude ja halva nägemise üle · liikuva lapse areng on kiirem ja tasakaalukam, tõuseb tähelepanelikkus, mõtlemisvõime paraneb, õpiedukus suureneb, ei teki ülekaalulisust jne., puberteediiga möödub valutumalt, · erinevad treeningrühmad soodustavad suhtlemist teistega, toimetulekut iseendaga, õpetavad last kinni pidama ka hügieeninõuetest jne. · õpetavad oma aega ratsionaalselt jaotama Toitumine Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst, korrapärasest söömisest ja toiduainete õigest valikust ei jäta tänapäeval ükskõikseks ühtegi inimest
Tartu 2007 Sissejuhatus Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu. Tervis on ka olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Hea tervis loob võimalused inimestele kõikvõimalikeks toiminguteks. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Kõik see eelnev on eeltingimuseks ühiskonna edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks. Tervis ja majanduslik heaolu sõltuvad teineteisest. Terved inimesed on tööviljakamad, nad tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Samas on rohkem võimalusi neil osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus. Mida suurem hulk inimesi on haiged, seda väiksem on hulk inimesi, kes Eesti majandust ja kõike sellega kaasnevat ellu viiks ning edasi arendaks. Rahvastiku tervisepoliitika eesmärgiks on luua eeldused rahva säilimiseks ja rahva arvu kasvuks inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ning parendamise kaudu.
1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Emotsonaalne tervis:
Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei ole laste ja noorte loodud, sest üldjuhul ei saa nemad seda kuigi palju mõjutada. Täiskasvanute ülesanne on vähendada võimalikke terviseriske kõikides valdkondades ja paikades, kus lapsed elavad, õpivad või vaba aega veedavad. Selleks et lapsed ja noored võtaksid omaks tervislikud eluviisid, peavad täiskasvanud neid toetama ja looma võimalused parimate valikute tegemiseks. Tervise edendamisel ja probleemide ennetamisel tuleb lähtuda laiemast kontekstist, uurida elukeskkonda, tingimusi, majanduslikku ja kultuurilist tausta. Millised meetmed suurendavad või vähendavad ebavõrdsust laste ja noorte haigestumises? Millised tegurid mõjutavad turvalisust ja heaolu riigi, kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil? Kuidas toetab
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond kus laps kas
enesehinnang, elukogemust vähe, olukorra hindamine on ebaküps). Täiskasvanutel: eluviisist tingitud kroonilised haigused Tajutud riskiga seotud käitumine: Weinstein, 1987a. Üks põhjus, mispärast inimesed mittetervislikku eluviisi jätkavad, on see, et on tegemist ebaadekvaatse riski ja vastuvõtlikkuse/seotuse mõju tajuga. See on ebarealistlik optimism. See, kuidas ma tajun riski. Oma uurimustes on palunud hinnata isikutel terrviseprobleeme võrreldes teistega (minu omad vs teiste omad) ja need teised on samasugused (vanus, sugu jm). Kas Sinul oleks suurem/võrdne/väikesm võimalus saada sama haigus, mis teistel. Nt allergia. Enamiku arvates oli neil väiksem võimalus neid terviseprobleeme saada. Neli kognitiivset faktorit, mis võiksid ebarealistlikku optimismi kirjeldada: · Puudub isiklik kogemus või on see vähene/ebapiisav. Nt kui ei ole ise põdenud. · Uskumus, et probleem on ennetatav individuaalse tegevusega.
töötingimused. Näiteks on noorematel töötajatel 50 protsenti suurem tõenäosus sattuda tõsisesse tööõnnetusse, kui üle 40-aastastel. Euroopa Liit tegutseb aktiivselt peamiste noorte tervist mõjutavate tegurite nagu tubaka, alkoholi ja uimastite tarbimise valdkonnas. Ta teeb koostööd noortega ning selliste organisatsioonidega nagu Euroopa Noortefoorum, võrgustikuga Schools for Health in Europe ja paljude teistega. Noorte tervis on Euroopa Liidus töötervishoiu ja -ohutuspoliitika ning hariduspoliitika peamisi teemasid. Imikud ja lapsed Tervishoiuküsimustes on imikud ja lapsed erijuhtum - neid ei saa käsitada lihtsalt nn väikeste täiskasvanutena. Nad on haavatavamad ning seetõttu on väga oluline, et nad oleksid kaitstud ning et neid ümbritseks parim võimalik vaimne ja sotsiaalne keskkond. Euroopa Liidu meetmete eesmärk on panustada imikute ja laste tervishoidu vahetult või
Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervislike toitumisharjumuste kujundamine,väärtuskasvatus,turvalise keskkonna tagamine. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? Ealised,soolised ja pärilikud faktorid; eluviisid, sotsiaalsed ja ühiskondlikud mõjud, elamis-ja töötingimused,toitumine 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal
vaja neid purgist juurde võtta. Vitamiinidel on väga oluline roll meie organismi töös, nad hoiavad meil nägemise, närvid, südame jne. terve ning kohati on neil isegi tervendav effekt. On tehtud näiteks uuringuid, et vitamiin B17 aitab vähi vastu (Amygdalin). Tähtsamatest vitamiinidest võiks ära mainida B1, B2, Niatsiin, B6, Foolhape, B12, C, E. Ka mineraalaineid on palju ning need on samuti väga olulised meie organismile, kuna hoiavad meie luud korras, toetavad immuunsüsteemi jne (Fiile). Väga tähtsad mineraalained meie organismile on magneesium, kaalium, raud, kaltsium. Kuigi meil on vaja ka palju muid mineraalaineid, on need kõige olulisemad. (Tervisesportlase toitumine) Kõik eelneva võib kokku võtta 4 põhimõttega. Esimeseks on tasakaalustatus, mis tähendab, et saaksime õiges suhtes toitaineid oma igapäevasest toitumisest kätte. Peaks jälgima, kui palju on meie toidus süsivesikuid, valke ja rasvu
annaabi.ee 
