Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervise determinandid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
determinandid, healt, iseloomulikke, tervises, käsitlus, mõjurid, pärand, peavari, haridus, kehakuju, enesehinnang, võrdõiguslikkus, eneseusk, ökosüsteem, õiglus, vaegurlus, õppetoololemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega
(preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Heaolu mõjutavad individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed,
......................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................10 Koherentsusetunne............................................................................................................10 Interpersonaalsete käitumismuutuste mudelid........................................................................12 Kokkuvõte........
õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele. ebavõrdsus – üldmõiste, mida kasutatakse üksikisikute ja gruppide tervise erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel. ebaõiglus tervises – selline ebavõrdsus tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnedest õiglusetuse vormidest. Ebaõiglust tervises ei põhjusta mitte ainult bioloogilised ja tervishoiust sõltuvad tegurid või negatiivsed elustiili valikud. Peamiselt mõjutavad seda sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, milles inimesed elavad ja töötavad ehk tervise sotsiaalmajanduslikud mõjurid. haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire,
Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panustada - Personaalselt väga erinev- Sotsiaalne väärtus - kui palju ühiskond panustab tervisesse - mida ühiskond mõtleb tervisest ja kuidas sellesse panustatakse. - Erinev panus vastavalt sotsiaalsele klassile - Vastavalt vanusele Tervisemõjurite ehk tervise determinantide all mõistetakse selliseid tegureid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremas või halvemas suunas. Salutogenees (Ladina k. Salus- tervis Geneesis- areng) - otsib ja uurib tervisemõjureid ning nende kujunemist. Patogenees- otsib ja uurib haiguste kulgemise seaduspära. TULEMUS VÕIB OLLA MITMETE TEGURITE KOOSMÕJUL. A. Antonovski Tervis kui tasakaaluseisund või pigem ebastabiilne pidevalt muutuv, aktiivne adaptatsiooniprotsess? Pigem ebastabiilne pidevalt muutuv adaptsiooniprotsess, kuna sotsiaalne füüsiline
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis.
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
on:kehalise tervise osas eelkõige kehaline aktiivsus ja tervislik toitumine; vaimse tervise osas eelkõige töö ja puhkuse õige reziim, oma elule mõtte leidmine ning teiste inimestega arvestama õppimine; sotsiaalse tervise osas eelkõige heade suhete hoidmine lähedaste inimestega, endale koha leidmine ühiskonnas ja/või kogukonnas; õppimine ja töötamine, mis tagavad heaks terviseks vajaliku sotsiaalse seisundi. 3. Tervise determinandid on rahva tervist määravad tegurid 1) sotsiaal-majanduslikud, keskkonnast tulenevad (eluase, turvalisus, sissetulek, haridus, töö, sotsiaalsed suhted) 2) geneetikast tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus
Imikute kõrge suremus Ebainimlikud kasvatustavad: laste mähkimine kookonina, kuuma rauaga põletamine langetõve ennetamiseks, karastamise eesmärgil jääkülma vette kastmine. Kõrge suremus kui vähese hoolivuse ja järelvalve küsimus. Laste tervise näitajad 38 näitajat jaotatuna 4 rühma: Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund ja heaolu Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Laste tervise süsteem ja poliitika - M.Rigby, Keele University UK, 2004 Lapse tervise mõjurid Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Elu- ja töötingimused. Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Vanemapoolsed determinandid:
kui teised (tema ei tea, millal peab joomise lõpetama, aga mina oma piiri pean). Juurdepääs tervishoiu teenusele Erinevad terviseharjumused on mõjutatud erinevate tegurite poolt. Seotud ka haavatud populatsioonidega (kõrge haiguse riskiga populatsioonid, lapsed-noorukid-vanurid). Kristiansen, 1985 on toonud kolm tervisekäitumise korrelatsiooni · Tervise kõrge väärtustamine · Korrelatsioon, mis on seotud uskumusega, et maailmas, sinu tervises valitseb rahu. Saab rahus elada. Turvalisuse näitaja. Ka keskkonnas. Seda kõrgemalt hindab inimene seda, et peaks elama tervislikult. · Madalalt väärtustatav elamusterohke elu. EI väärtusta ise, et peaks olema, aga teistel peaks olema. Ei loo ise. Turvakäitumine riskiolukordades: Ka tervisekäitumine. Kasmel, 2005 Turvavöö kinnitamise sagedus on hakanud tõusma, meeste ja naistevahelist statistilist erinevust ei ole
töötajaskonnaga, on töötuse määr liikunud võrdlemisi samas suurusjärgus ja samas tempos. Noorte töötajate vanusegrupi kõrget töötuse määra võib mõneti seletada tõsiasjaga, et Eesti tööturul ei ole eriti levinud väga nooremapoolsete inimeste palkamine. Ühiskonna seisukohaks on pigem kujunenud arusaam, et noorusaastad tuleks kulutada hariduse omandamisele ning tööturule peaks sisenema alles siis, kui haridus ja kvalifikatsioon omandatud. Kiired muutused tööturul toovad kaasa ka kvalifikatsiooninõuete muutuse tulevikus. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuprognoosile on järgmise kümnendi jooksul oodata muutusi tööjõu nõudluse osas (vt joonis 4). 20 15 14.0 13.3 10 4.5 Tuhat 5 3
majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav. ·sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mistahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis
loving (kuulumine) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne being (olemine) - eneseteostus, identiteet, väärtused Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud, et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi arvates, et see on meile hea, mitte vastupidi. Siia kuulub ka perfektsionism, püüdlus täiuslikHeaolu mõjutavad: individuaalsed tegurid nagu sugu, vanus ja haridus. Perestruktuurist tulenevad tegurid nagu pereliikmete arv, nende tervis ja töövõime, ülalpeetavate arv jne. Keskkonnast tulenevad tegurid nagu võimaluste olemasolu või selle 9 11 puudumine, realiseerimisvõimalused. Kaasatus kogukonna ellu ja eneseteostus (A.Reinomägi 2006). Heaolu olemasolu ja selle määratlemine, samuti heaolu mõõtmine on huvi pakkunud
Inimsuhete ruumiline mõõde • Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused ruumikäitumises. • Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud abitus. • Tekst: Cialdini, R. – kaks peatükki omal valikul Grupid ja gruppidevahelised suhted • Ühiskonna grupistruktuur. Grupikäitumine, Grupiotsustus ja –
traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda. Tööpuudus on enamlevinud majandusnäitaja. 3. Kuritegevus See on kuritegude toimepanek. Toimepanija on kurjategija. Kuritegevuse peamiseks allikaks on suhteline vaesus. 4. Alkoholism See on haigus, kus organismil tekib sõltuvus etanooli järgi. 5
traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda. Tööpuudus on enamlevinud majandusnäitaja. 3. Kuritegevus See on kuritegude toimepanek. Toimepanija on kurjategija. Kuritegevuse peamiseks allikaks on suhteline vaesus. 4. Alkoholism See on haigus, kus organismil tekib sõltuvus etanooli järgi. 5
*tegevuse planeerimine. Skriinimine erineb hindamisest selle poolest, et on enamasti ühekordne tegevus ning aitab tuvastada, kas lastel on risk arenguliseks mahajäämuseks või vaimse tervise probleemide tekkeks. Võib olla ka mitmekordne (süstemaatiline) tegevus, aidates tuvastada need lapsed ja noorukid, kes vajaksid põhjalikumat psühholoogilist või psühhiaatrilist hindamist (et eristada riskigruppi). Hindamisega tegelevad spetsialistidest 4 valdkonda: haridus, meditsiin, sots valdk, õigus valdk. Esimene tegevus: sekkumine. Hindamine on efektiivse sekkumise ja efekt tugisüsteemide arengu ülesehituse aluseks. Vanemlikke oskusi hindavad: koolipsühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, kooliõed, õpetajad, sotsiaalpedagoogid. 80ndatest hindamine liikus ennetuse poole, sellele ja sekkumisele pöörati tähelepanu, kuid siis hinnati vaid riske lapse puhul. 90ndatel ka eestimaal tekkis
Osoonikihti mõjutavad ained Põhiprobleem. Ettevõtete ja kodumajapidamiste külmutusseadmetes kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete kogumissüsteem ja kontroll nende ainete utiliseerimise üle on ebapiisav. Vastutus osoonikihti kahandavate ainete käitlemise eest ei ole täpselt määratud ning trahvid, mis on kehtestatud nende ainete suuremate koguste välisõhku paiskamise eest, on madalamad kui nende ainete hävitamiskulud. Inimese tervis ja elukvaliteet: lähimineviku pärand aktiivne ja eelkõige kiirele kasumile suunatud majandustegevus ning inimeste soov saavutada elukvaliteedi võimalikult kõrge tase on koos mõjudes toonud või toomas kaasa: ohutu, tervist säästva ja soodustava keskkonna kahjustumise; tervisele avalduva mõju vähearvestavad tarbimisharjumused; läbimõtlemata ja asukoha looduslikke iseärasusi mittearvestav maakasutus, mis omakorda tingib inimeste ja
Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest. Rohelised. Enesekaitse: Mina püsivuse ja terviklikkuse kaitsmine Hiljem: H jaotus instrumentaalseteks (aluseks objekti "kasulikkus") ja eneseväljenduslikeks (aluseks objekti seos minu väärtuste ja enesemääratlusega) Hoiakud maailmapildi ehituskivid Hoiakute ühe- ja kahedimensiooniline teooria Ühedimensiooniline käsitlus: H on kas positiivne või negatiivne, H "liigub" mööda ühedimensioonilist skaalat Kahedimensiooniline käsitlus: H "liigub mööda kahte skaalat: positiivset (positiivsete elementide hulk) ja negatiivset (negatiivsete elementide hulk) Kahedimensioonilise lähenemise järgi suhtumine objekti x võib sisaldada korraga nii positiivseid kui negatiivseid elemente tegu hoiakulise ambivalentsiga Näit: suhtumine kiirtoitu, arvutimängudesse ...
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst) kunst)
..............................................................10 Reaktsioonid sotsiaalprobleemidele..................................................................10 8 müüti sotsiaalprobleemidest..........................................................................10 SOTSIAALPROBLEEMIDE AJALUGU JA TEOREETILINE SELETAMINE.................................11 Sotsiaalprobleemide ajalugu............................................................................. 11 Ühiskonna käsitlus antiikajal..........................................................................11 Sotsiaalprobleemid keskajal...........................................................................12 Realistid......................................................................................................... 12 Sotsiaaldarvinism........................................................................................... 12 Eugeenika.........................................
teooriaga? Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Võrdsus: Konkreetse inimese tulemuse ja panuse suhe võrdub teise inimese tulemuse ja panuse suhtega. Tulemus – see, mida inimene saab oma töö eest: palk, tunnustus, sotsiaalsed suhted Panus – lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne Ehk palk on toimiv siis kui inimene tunneb et tema tasu ja panus on võrdses suhtes koleegide panustatud töö ja panusega. 28. Selgitage meeskondade ja gruppide sarnasusi ja erinevusi. Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: *Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) *Liikuv liidri roll *Vastutus otsuste ja tulemuste eest *Sünergia
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine,
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine Kapitali kogunemine lõputus ringluses (Raha kaup
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
inimeste vabatahtlik tegevus, omaalgatus Asutused Valitsus, McDonald's, FC Flora, Elukoht,lapsed, parlament, Leibur, EMT, Punane Rist, haridus, töökoht, vallavalitsus, Merko Ehitus Greenpeace, isiklikud suhted, politsei ja (kõik Eesti riik ei sekku piirivalveamet, eraettevõtted) Loomakaitse maksu- ja Selts, tolliamet, Naabrivalve, koolid, haiglad, huviringid
Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline
· Katz(1960) funktsioonid: 1) teadmine oluliste asjade klassifitseerimine, määramatuse vähendamine. 2) utilitaarsus ennustatavus. 3) eneseväljendus enese määratlemine hoiakute väljendamise kaudu. 4) kuuluvuse väljendamine oma arusaama presenteerimine ühiskonnas 5) enesekaitse püsiv hoiakusüsteem on viis, kuidas inimene ennast kaitseb kõikvõimalike mõjude eest, mis püüavad teda muuta. Hoiakute ühe-ja kahedimensiooniline teooria · Ühedimensiooniline käsitlus: hoiak on kas positiivne või negatiivne. · Kahedimensiooniline käsitlus: hoiak liigub mööda kahte skaalat (positiivne ja negatiivne). Kahedimensioonilise lähenemise järgi võib suhtumine objekti sisaldada korraga nii positiivseid kui ka negatiivseid hoiakuid. Hoiak ja käitumine · Hoiaku kaudu saab ennustada käitumist. nt kui küsida, kuidas sa suhtud mingisse erakond, on võimalik ennustada, mida teeb see inimene valimistel.
saamine), koosluse suurenemisele (rahvastiku kasv), tegevusmahu suurenemisele (majanduskasv) … -Kasv – valdavalt kvantitatiivselt mõõdetav “suurenemine” -Kasv on muutus, aga ei pruugi olla areng. Muutus ei pruugi olla areng aga võib olla kasv. -Areng on muutus ja võib olla kasv. Sotsiaalne areng: -vaade inimesele ja ühiskonnale, mis väärtustab muutust, defineerib mingi seisundi kõrgemaks/arenenumaks -19 sajandi lihtne ja lineaarne sotsiaalse arengu käsitlus (kõik peaksid elama nii, nagu arenenud lääs) muutunud 20 saj jooksul multilineaarseks ja vastuoluliseks. Erinevad ühiskonnaelu vormid võrdväärsed?! Jõuga “arendamine” pole ilus - 20 saj lõpp: jätkusuutlikkus – arusaam, et areng toimub millegi arvel, tuleb arvestada tulevikumõjusid -21 saj: püsib usk ja lootus arengust parema ühiskonna suunas. Samas see, mis “parem” on, pole üheselt mõistetav. Universalismilt relativismi?! Progressi konstrukt tänapäeval:
õpikud sobivad heal juhul kliinilise psühholoogia teooriate sissejuhatamiseks Kuid nii võib jääda ekslik mulje, nagu ei olekski kliinilisel psühholoogil päris isiksusepsühholoogiaga midagi peale hakata. Kliinilise, korrelatiivse ja eksperimentaalse lähenemise eelised ja puudused (Pervin) Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "....eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia
annaabi.ee 
