Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Tervete laste hirmud" G.Eberlein". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hirmus, hirmud, närviline, kõhuvalu, neuroos, lahendamata, julgust, häda, tasapisi, neuroosi, lasteaed, vägivald, fenomen, rolf, paranes, magada, magab, ernal, mängimine, tabada, unehäired, otsustav, astma, eelduseks, hommikul, hirmul, süüd, rahutu, unes, agressiivsus, kadri, tervete, loodab, kuhugi, kasvatusvigade, sagedasemaks, lapseeaJana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD JA NENDE PÕHJUSED
situatsioonis tekkinud paanikahoogu käsitletakse foobia raskuse avaldusena ja mitte paanikahäirena. Hirm on nii tugev, et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamine, peapööritustunne, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. Foobia tekkele aitavad kaasa puudulik kustumine, sünnipärane valmisolek, õppimine mudelilt ja vältiva käitumise kinnitamine. Puudulik kustumine. Enamusel inimestest esinevad mõnel eluperioodil hirmud ja rituaalid, kuid tavaliselt ei kujune sellest halvavat häiret. Marks: ärevushäired pole mitte vale õppimise vaid puuduliku kustumise tagajärg. Häired tekivad inimestel, kes kalduvad kergesti vältima. Oluline faktor foobiate tekkimisel on valmisolek (preparedness). On olemas sünnipärane hirmuvalmidus mõne stiimuli suhtes: kõrgus, tugev müra, kiire liikumine maapinna läheduses, võõras territoorium. Mudelõppimine. Eelsoodumus mõneks hirmuks võib olla õpitud lapseeas, oluliste
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Lapse hirmud. Referaat Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Karin Luts Pärnu 2009 Laste hirmud Hirmude esinemine on laste üliarenenud fantaasia, väikese elukogemuse ja psüühiliste iseärasuste tõttu täiesti loomulik ja normaalne nähtus. Kui lapsele lähedased inimesed pakuvad talle turvalisust ja mõistavad lapse hirme, siis enne kooli iseloomulikud hirmud lapse arenedes kaovad, mitte ei kasva üle pidevaks ängistuseks või psüühilisteks häireteks. Probleem seisneb selles, kas täiskasvanud pööravad piisavalt tähelepanu hirmudele, millest lapsed räägivad ning on neil ka teadmisi, tahtmist ja aega lapse aitamiseks? Uuringud näitavad kahjuks muud. Tänapäeva lastel on päris palju hirme. Seepärast peavad täiskasvanud oma eeskujuga, armastuse ja usalduse läbi äratama lastes võime hirmu võita või andma oskuse sellega elada
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mit
jätkata lasteaias- või kooliskäimist nii ruttu kui võimalik. Tuleb teada, et väikelastel esineb suhteliselt sagedamini kehalisi sümptomeid. Nad võivad emotsionaalsele pingele reageerida isegi palaviku või krambiseisunditega. Tuleks võtta ära süütunded (nt. võib laps mõelda, et ema suri sellepärast, et ta ei kuulanud sõna või tegi pahandust). Ei tohiks kasutada metafoore või luua illusioone, sest laps võtab neid sõna-sõnalt, tal võivad tekkida hirmud või ebareaalsed lootused. Lapsel tekib palju küsimusi, kui ta tajub, et tal on lubatud küsida. Tuleb anda lühikesed tõesed vastused kõigile tema küsimustele. 5-9 aastased lapsed näevad tihti surma vägivaldsena, karistusena. Sageli nad ka personifitseerivad surma. Neil võivad esineda hirmud seoses kujutlusega,et surm on isik, kes tuleb ja võtab kellegi kaasa. Sellele eale on iseloomulik maagiline mõtlemine, mis põhjustab palju süütundeid. Näiteks
Mis laste hirme põhjustab? Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense, s.o. psüühika traumeerimise teel tekkiva haigestumise põhjuseks on hirm. Selle aluseks võib olla äge psühhotrauma, mida last ümbritsevad täiskasvanud tavaliselt teavad. Sagedamini on selleks põhjuseks aga kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, mida täiskasvanud tema ümber ei tarvitsegi teada või ei oska sellele tähelepanu pöörata ja millele laps ise lahendust ei leia. Tasapisi kujuneb algul normaalsuse piires olnud hirmutunne lapse hingeelu ja selle kaudu kogu organismi harmooniat häirivaks teguriks. Eriti nooremate laste vaimse arengu ja kehaliste häirete põhjuseks on sageli hirmud. Suured on laste individuaalsed erinevused -- mis ühte hirmutab, sellest möödub teine rahulikult ja tihti on mõlemal õigus. Julgele ei juhtunud midagi ja hirmunule oli ebaõnnestumine juba ette teada. Sel moel toimivad hoiakud
õpilaste stressi tase ja kui klassis annavad tooni kõrge stressiga õpilased, siis on igati mõistetav, et nii kaasõpilaste kui ka õpetaja pinge kasvab. Ilmselt ei ole lahenduseks kõrge stressiga õpilaste ja õpetajate koolitööst kõrvaldamine. MÄRGID, MIS NÄITAVAD, ET NOOREL INIMESEL VÕIB OLLA DEPRESSIOON · kõhnub või tüseneb märgatavalt · sööb endisega võrreldes väga vähe või väga palju · kaebab pea- või kõhuvalu · kaebab pidevat väsimust · on apaatne (osavõtmatu, ükskõikne) · ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu · magab palju rohkem või vähem kui tavaliselt · ei kohtu enam sõpradega, eelistab üksiolemist · ei tunne enam huvi varem rõõmu pakkunud tegevuse vastu · on kodus vaikne ja tagasitõmbunud · on kergesti ärrituv, ilma põhjuseta solvav ja solvuv · on sageli nutune · ei suuda keskenduda · ei suuda asju meelde jätta
valestimõistmisi. Kuidas parandada oma suhteid, et laps ei peaks kannatama? Lapsevanemad peaksid: kuulama teineteist; rääkima sellest, mis meeldib ja mis ei meeldi; sõnastama oma tunded arusaadavalt (mitte karjudes) last tülist eemal hoidma (Kui ei ole muudmoodi võimalik kui peab karjuma üksteise peale, siis lapse nähes/või kuuldes ei tohi seda teha. Tuleb saata laps õue mängima vms.) (Tulva 2001: 55-58) 2.2 Laste hirmud Perekonnas elades on lapsel palju vajadusi. Üheks neist on turvatunne. Sellega seoses tekivad mitmed küsimused: Kas perekond suudab tagada lapsele vajaliku turvatunde? Kas laps tunneb end perekonnas katstuna? Kas perekond pakub tema arenguks soodsa keskkonna? Kodu peaks olema turvaline koht, kuid ka seal tunnevad lapsed hirmu. Hirm on eriline emotsionaalne seisund, millega seotud probleemid on väga tähtsad. Kõik me tunneme vahetevahel muret millegi või kellegi pärast või
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
..................................................................................................238 Lisa 6......................................................................................................................239 Lapse arengu tabel..............................................................................................239 Lisa 7......................................................................................................................247 Artikkel Laste hirmud........................................................................................247 Lisa 8......................................................................................................................252 Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäired laseeas.............252 Lisa 9......................................................................................................................255 Artikkel Murdeiga...................................
Kallavere Keskkool Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID............................................................
........................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD............................................................................................8 2 SISSEJUHATUS MIDA ME KARDAME Igal inimesel on midagi, mida ta oma sisemuses kardab. See ei pruugi teistele teada ja nähtav olema, pigem just, inimene üritab varjata oma nõrkused ja jätta need enda teada. Paljud inimlikud hirmud on ka seletatavad, sest tegemisk võibki olla tegeliku riskiga. Mõni võib karta öösiti valgustamata tänavatel ringi hulkuda, mõni aga väldib tee ületamist vales kohas, sest kardab liiklusõnnetusse sattuda. Need kartused on täiesti normaalsed ja õigustatud, sest teades kas või minimaalsel määral kuriteode/liiklusõnnetuste statistikat, peab taolistel juhtudel inimesel ärkama kuskil ajus peitev alalhoiuinstinkt, et säilitada ennast tervena ja jõuda vigastamata koju.
Õpetajatel, õppekavade loojatel palju rohkem võimalusi leidmaks viise, kuidas seostada koolipraktika eluga väljaspool kooli (nt tuumajõujaamade probleem seostada loodusteaduse tundidega, täiendada lugemisvara, ökoloogiaalaste ajalehesõnumite ja artiklitega jne) 6) kaitstus ebaõnnestumiste eest. Tähtis muuta kool kohaks, kus õpilaste eest hoolitsetakse ja kus nad ei pea taluma ebaõnnestumisi. 14. Laste hirmud ja nendega toimetuleku toetamine Hirmu teatakse kui paljude psühhosomaatiliste terviserikete ja seega paljude haiguste põhjustajat. Hirme esineb igas eas, eristada saab aga ka hirmuperioode: 1) kolmeaastase lapse hirm (jonniperiood), mis viib välja minatunnetuseni. Väljendub: ägenenud agressioonina, söömistõrgetena, unehäiretena, enureesina (voodimärgamisena), kõnelemisraskustena. 2) koolihirm hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Väljendub: klassi ees vastamise
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
· Õhtul kodus oluline on, et laps saaks enne magamaminemist vähemalt tund aega isa-emaga koos mängida! Samuti nagu hommikul, peaks lapsel olema kindlad magamaminekurituaalid ja enne magamaminekut (või ükskõik mille tegemist) rõhuta, et "KELL ÜTLEB NÜÜD, ET ON AEG MAGAMA (sööma jne) MINNA". (See, et "ema käsib magama minna" tekitab rohkem trotsi vanema enda vastu). Lasteaiast peaks loobuma ja valima muu variandi kui: · lapsel tekivad hirmud öine voodisse pissimine, päevane püksi pissimine, öised nutuga ärkamised. Soovitav on last harjutada vähemalt 1-2 kuud lasteaiaga ja mitte tuua mängu kolmandat varianti, n. hoidja. Kui tundub, et laps tõesti ei lepi ja tekivad psüühhikast tingitud terviseprobleemid, siis tuleks mõelda muudele variantidele. · Seleta lapsele asju nii, nagu need on "Emme / issi peab tööl käima, kuigi ta tahaks väga sinuga koos olla. Ja need päevad, mis emme tööl on, on sinu tööks
Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne.
halvatujulisteks ning tunnevad, et neid ei mõisteta. Depressiivsetel lastel tekivad ka keskendumisraskused, väga tüüpilised on ka valud, näiteks kõhu-ja peavalud, millele ei leita seletust. Kui tüdrukud muutuvad kurvameelseteks, siis poistest saavad `pahad lapsed`, kes aga tegelikult ihkavad tähelepanu. Märgid, mis näitavad, et noorel inimesel on depressioon, on järgmised: ·kõhnub või tüseneb märgatavalt ·sageneb pea-või kõhuvalu ·kaebab pidevalt väsimust ·on apaatne ·magab rohkem või vähem tavalisest ·eelistab üksindust ·ei tunne huvi kooli ja õppimise vastu ·ei suuda otsuseid vastu võtta ·väljendab oma väärtusetust ·ei suuda asju meelde jätta ·ei suuda keskenduda ·on sageli nutune Ravimata depressioon võib viia koolist väljalangemiseni, toitumishäireteni, alkoholismini, narkomaaniani,elutüdimuseni,suitsiidini. Vanemad ei tohi depressiivset last: ·jätta sellisesse olukorda üksi
Loomulikult on aju arengus protsesse, mis iseenesest toimuvad, aga et need oskused saaksid täisväärtuslikult areneda, on vaja kontakte teiste lastega. Teisisõnu: eeskujusid. Sotsiaalsete oskuste õppimine grupis on seejuures tähtsal kohal. Harjutamine teeb meistriks, ka juhul, kui tegemist on asjade jagamise, lohutamise, sõpruse sõlmimise, konfliktide lahendamise, õigluse otsimise ja eesmärkide saavutamisega. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Lahkumishirm tekib tavaliselt 7.-11. kuuselt. Tuttav, kuid muudetud nähtus (näit. esimest korda prille kandev või uues kübaras ema) võib lapses tekitada määramatusetunde, mis omakorda põhjustab hirmu. Esimese eluaasta lõpuks
signaali peale ja täidab närvikanalid neurokemikaalidega enne kui ajukoores toimuv mõtlemine järele jõuab. Sellise reaktsiooni käivitavad just varasemalt kogetud valulised kogemused. Avaldub see näiteks nii, et kui laps on õppinud oma ema kartma, siis ehmub ta igakord kui ema või keegi ema meenutav inimene teda eksimuse eest karmide sõnadega ja ebasõbralikult hurjutab. Vanematelt kogu aeg hurjutada saamine tekitab lapses alatine häda oma vanematele meele järele olla ja tunneb, end kõlbmatuna, mis omakorda tekitab hirmu hülgamise ees. Hiljem täiskasvanueas see teda igas kohas nii töökohal, sõprussuhete loomisel kui ka pereelus seal kus vea tegemine võimalik on ning see sunnib neid ebamääraselt alandama. Lapsepõlves kogetud armastuse puudumine või ebapiisavus on alati üheks kodukahjustuse tundemärgiks. Emotsioonid on alati kiiremad kui mõistus, mille tulemuseks on hulk väärtoimingid
Mills, 1991) Temperament Varane sotsialisatsioon Perekonda mõjutavad tegurid, keskkond ebakindlus, mis viib suhtlemisest hoidumiseni, eemaletõmbumiseni · Võimalikud ka teistsugused arenguteed, oleneb omavahelisest kombinatsioonist Internaliseeritud probleemid · Seotud emotsionaalsete vajadustega, turvatundega Eluga rahulolu ja õnnelikkus Enesehinnang-enesetõhusus Üksildus Kaasneb: ärevus · Hirmud ja foobiad; koolitõrge · Depressioon Hirm · Kolme tüüpi reaktsioonide muster tajutud ohule: · Motoorsed reaktsioonid (nt vältimine, eemaldumine, nutmine, sõimamine, küünte närimine) · Subjektiivsed-emotsionaalsed reaktsioonid (nt verbaalsed ebamugavustunde väljendused, kurbus, kollide nägemine, mõtted ohust, enesekriitilised mõtted, ebakompetentsuse mõtted) · Füsioloogilised reaktsioonid (nt südamekloppimine, higistamine, kiire hingamine)
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline Elen Anger SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES Referaat Juhendaja: Lii Lillejoja Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. TÜDRUKUD...................................................................................4 2. POISID...........................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui tüdruklapsele ning see on normaalne, sest nad
laps mõelda, et ema suri sellepärast, et ta ei kuulanud sõna või tegi pahandust). Ei tohiks kasutada metafoore või luua illusioone, sest laps võtab neid sõna-sõnalt, tal võivad tekkida hirmud või ebareaalsed lootused. Lapsel tekib palju küsimusi, kui ta tajub, et tal on lubatud küsida. Tuleb anda lühikesed tõesed vastused kõigile tema küsimustele. 5-9 aastased lapsed näevad tihti surma vägivaldsena, karistusena. Sageli nad ka personifitseerivad surma. Neil võivad esineda hirmud seoses kujutlusega,et surm on isik, kes tuleb ja võtab kellegi kaasa. Sellele eale on iseloomulik maagiline mõtlemine, mis põhjustab palju süütundeid. Näiteks võib laps mõelda, et kuna ta oli teda karistanud isale soovinud halba, oligi tema soov täide läinud ja isa suri tema pärast. Need on põhilised asjad, milles tuleb aidata lapsel selgusele jõuda ja teda toetada. 9-10 aastased lapsed tajuvad surma kui midagi väga kohutavat, sellega kaasneb ängistus.
LÄÄNE-VIRU RAKEMDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv KAEVAME VANAEMA ÜLES Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2013 ,, Kaevame vanaema üles", milline tore pealkiri, selles väikeses raamatus kirjutatakse suurest leinast, mis on käsikäes nutu ja naeruga. Kahe väikese lapse läbielmistest, ebaõiglusest ja vihast , mille põhjuseks oli vanemate keeld minna koos nendega vanaema matusele. Oli ju vanaema Puttele ja Malvale väga tähtis, kuna ta oli neile ainuke vanaema. Ja nüüd teda enam pole! Lapse ei saanud aru, kuidas saab kedagi enam mitte olla, kui keegi pole teda tulistanu, et ta on surnud. Ema seletus: ,,Ta jäi lihtsalt magama" (Gahrton M.,2000,8) Kuidas see on võimalik, et keegi läheb magama ja jääbki magama. Selline seletus, et ,,jäi lihtsalt magama" ei ole sobilik lapsele, selle tagajärjel võib tekkida lapsel hirm ja ta ei julgegi enam
Perevägivalda õigustavad mitmed ühiskonnas levinud müüdid, näiteks naine provotseerib meest vägivallatsema oma virisemise ja näägutamisega; perevägivald on elukaaslaste omavaheline asi. Olen täiesti veendunud, et mitte keegi pole siia ilma sündinud kannatama, vaid hoopis elust rõõmu tundma. Kuidas aga tunda elust rõõmu, kui sind päevast päeva, aastast aastasse koheldakse ebainimlikult ja alandavalt, kui sul ei ole õigust esitada küsimusi, kui sa elad pidevas hirmus, kui sul ei ole õigust oma arvamusele, kui sul ei ole õigust öelda «ei», kui sul ei ole õigust oma rahale ja õigust seda kasutada? Sellisest elust ei saagi rõõmu tunda. On vaid kaks võimalust kannatada (lootes, et tasuks on kaua kestev elu) või vastu hakata. Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. Tihtipeale on just lapsed need kes peavad kogema koduvägivalda . Lapsed võivad näha kuidas isa ja
et sealt pärineb tema suur huvi kultuuride vastu. Õppis Berliinis meditsiini ja hakkas tegelema psühhoanalüüsiga; imigreerus Usa'sse. Freudi surmani oli ta Freudi vaadete jälgija, pärast hakkab kritiseerima eriti seksuaalteooriat. · Üks esimesi, kes üritab psühhoanalüüsi laiale massile selgeks teha. · Toob sisse: o Kultuuriline eripära o Neuroosi roll isisksuses o Naisfeministlik psühholoog, tegeleb palju naise rolli ja naise teemaga · Isiksuse arengus rõhutab ta sünnipärast ärevustunnet- Kui laps sünnib, siis algab tema jaoks võitlus ellujäämise eest. Ta väidab, et ärevustunne ehk sünnipäerane rahutustunne ongi kõigis juba sünnimomendist alates. See ärevustunne muutub hiljem meie psüühika lahutamatuks sisemiseks osaks. Rahutus ja ärevus tekitavab soovi sellest vabaneda.
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapi
on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega. Keskkonna muutus, peab hakkama võitlema oma elu eest. Horney- soov seda rahutustunnet ületada muutub isiksuse omaduseks
on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega. Keskkonna muutus, peab hakkama võitlema oma elu eest. Horney- soov seda rahutustunnet ületada muutub isiksuse omaduseks
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia. Kui eelkooliea algul puudub lapse käitumises pealiin ning erinevad motiivid vahel
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nemad on liikuvamad, aktiivsemad, uudishimulikud. Tüdrukutel võib esineda rohkem tähelepanematust , mis jääb ikkagi täiskasvanul märkamata, sest tüdrukud on rahulikumad. Imikuna on närviline, rahutu, kohaneb halvasti, halva meeleoluga, väga liikuv. Üritavad ennast juba varakult püsti ajada, käima hakkab juba enne aastat ja kui käib, siis jookseb ja ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua, vähklevad pidevalt ning ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna tulemusi. Väikest beebit ei tohi lüüa ega ta peale karjuda. Väikelapse kriisiperiood algab juba 3 aastaselt ja see aeg paneb laps proovile vanemad. On
Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5 kasvada see on väljakutse, mille kasvatamine esitab lapsevanemale või lapse kasvatajale (Hellsten 2008: 11). Meil kõigil on erinev ettekujutus lapsevanemaks olemisest, mida mõjutab paljuski meie kultuur ja meie enda lapsepõlvekogemused. Kui laps on sündinud, hakkavad need arusaamad ja
annaabi.ee 
