Üldine keemiline koostis (0)

Üldine keemiline koostis
Keemilistest elementidest on organismis kõige rohkem hapniku, süsiniku, vesiniku ja lämmastiku.
Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka eluslooduses .
Organism koosneb :

• Anorgaanilistest ainetest (vesi 80%, anioonid 0,75%, katioonid0,75%).
  
• Orgaanilistest ainetest (valgud14%, lipiidid2%, sahhariidid1%, RNA0,7%, DNA0,4%).
  

Anorgaanilised ained
Vesi - Osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides. Moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus. On hea lahusti.
Katioonid - Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsium annab luudele tugevuse. Raua aatomid on punaliblede koostises. Raual on oluline roll hingamiseks vajaliku hapniku sidumisel.
Anioonid - Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. Tekivad vee lahustamisel karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi kopsudesse.
Erütsotsüüdid on olulised hapniku sidumisel.
Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad.
Orgaanilised ained
Sahhariidid jaotatakse :

• Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud - seal on 3-6 Süsinikku. Olulisemad on riboos ja desoksüriboos sest nad kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Glükoos ja fruktoos on looduses olilise tähtsusega ,sest nad on organismide põhilised energiaallikad . Glükoos moodustub taimedes fotosünteesi tulemusena.
  
• Oligosahhariidid - Moodustuvad 2-3 monosahhariidi ühinemisel. NT. Fruktoosi ja glükoosi ühinemisel tekib sahharoos mis on roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa . Nende eesmärk on sama mis monosahhariididel ,energiaallikas
  
• Polüsahhariidid - Koosnevad monomeeridest. Kõige tähtsamad on tärklis , tselluloos .Taimed kasutavad tärklist energia saamiseks ja mõlemad tselluloos kui ka tärklis on ka ehituslikult tähtsad
  
• Liptiidid - Rühm kuhu kuuluvad : Rasvad , õlid, vahad. On organismide energiaallikaks ja nende oksüdeerimisel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel
  

Valgud
Proteiinid on lihtvalgud.
Proteiidid on liitvalgud.
Valkude monomeerideks on aminohapped , ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiitsidemetega.
Valgumolekuli struktuurid
Primeaarstruktuur, Sekundaarstruktuur, Tertsiaalstruktuur ja kvanternaarstruktuur
Valkude omadused tulenevadki struktuurist, järjestusest ja hulgast. Primeaarstrukris on lihtsalt minig kindel hulk aminohappejääke , aga kui need muutuvad heeliksiks (kruvikujuliseks) ja seda hoitakse koos vesiniksidemetega ,siis on see juba sekundaarstruktuuriline .Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu tertsiaalstruktuur ja kui 2 polüpeptiiti(koht kus on väga palju aminohappejääke) ühineb ,siis tekib kvanternaarstruktuur

• Valgud täidavad organismis ensümaatilist funktsiooni .iga reaktsioon juhib oma ensüümi (nt. amülaas lagundab tärklist)
  
• 
  
• Ehitusliku funktsiooni
  
• Transport funktsiooni
  
• Retseptor funktsiooni
  
• Regulatoorset funktsiooni
  
• Kaitse funktsiooni
  
• Liikumis- ja energeetilist funktsiooni
  

DNA
DNA on elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA monomeeride nimetused :

• Adenosiinfosfaat
  
• Guanosiinfosfaat
  
• Tsütidiinfosfaat
  
• Tümidiinfosfaat
  

RNA
RNA ehitus on sarnane DNA-ga. Kõige suurem erinevus on see, et RNA-l ei ole kahte ahelatkus on monomeerid ,vaid on üks ahel. Monomeeride nimetused on ka erinevad.
RNA ülesanded

• RNA osaleb pärilikkuse avaldumises ,et teatud inimese omadused mis DNA näitab on olemas
  
• mRNA - Toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse
  
• tRNA - Geneetilise info lahtimõtestamine
  
• rRNA - Kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.