Tekkinud oli inimeste grupp, kes enam ei tegelenud mitte tootmisega, vaid juhtimisega. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond – rahvas. Seega iseloomustasid riigi teket : 1) Avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Veresuguluses oleva sugukonna asemele oli tekkinud rahvas. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine ning demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad. (Nt: poliitilised parteid, ühingud,seltsid,huvigrupid) Eelnevast käsitlusest nähtub, et riigile said omaseks kolm tunnust: avalik võim, territoorium ja rahvas.
hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b. ettevõte ostab Tartu kesklinnas ajaloolise väärtusega maja, et see bürooks ümber ehitada: EI, see on nn
Riigiõpe Kodune töö nr.2 Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk
3) tööhõivet; 4) välismajanduse tasakaalu. Majandusteooria põhimõisted: ● Sisemajanduse koguprodukt (SKP) – riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. ● Rahvamajanduse koguprodukt( RKP) – mõõdab kõigi antud riigi residentide(elanike) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. Mis on nende vahe? SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem. Kas järgmiste tehingute väärtusi arvestatakse SKP-s? Näide 1: Klient maksab restoranis lõuna eest. Jah. Lõpptarbimine. Lõpptarbimiseks nim kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks.
Sugukonnas kujunes välja sõjapealiku ametikoht. Sõjapealiku umber koondus malev, kelel käe soli samuti võim ja enamikel juhtudel olid need 2 ametikohta (pealik ja sõjapealik) ühendatud. Malevast kujunes ajapikku pealiku lähikond ja see oli riigi aparaadi algkuju, st ühiskonnast eraldunud avalik võim ja kogukonnast oli saanud riik. Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine, Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuhetes7veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. 3 Riigi põhitunnust (millega riiki iseloomustatakse): territoorium rahvas – elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu organisstsioon Koos riigi tekkimisega toimusid muutusid ühiskondlikes käitumisreeglites, st tekkisid
Tava oli välja kujunenud eelneavte põlvkondade sots. kogemuse alusel. Seega on tava selline käitumisreegel, mille täitmine on kujunenud harjumuseks, pika ja korduva kasutamise tõttu.Tava õigust ei arutata.Tava o nnagu üldkohustuslik. Tema täpne täitmine , tava järgmine on ieenesest mõistetav. See on tema positiivne iseloomu moment. Riigi tekkimine toimub siis , kui ühiskond eraldus teatud isikute ringiks ,kes hakkasid teostama avalikku võimu. Avaliku võimu hakati teostama territoriaalsel põhimõttel. Võimu kandjana ja selle objektina oli tekkinud hoopiski uus inimkooslus, oli tekkinud rahvas. Võimu iseloomustab riiku lihtsustatud kolme tunnuse kaudu: 1)avalik võim 2)territoorium 3)rahvas Sellest lähtudes,võime riigi mõistet järgida järgmiselt: riik on erinevalt viisilt organiseeritud rahvas,mis teosatb teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigi suveräänsus tähendab riigi
Kaks koda enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada, Šveits) Kahekojalise puhul on alamkoda ja ülemkoda. Alamkoda määrab riigi põhi poliitilised jooned seadusandliku tegevusega. Seadusega on kojad võrdsed ja seadusakt jõustub kui mõlemad on selle kinnitanud. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste (rahva) üldvalimiste teel. Ülemkoda moodustatakse kas tsensuslikul v. territoriaalsel põhimõttel; Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 5. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte: Tsensuslik- Õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Ülemkoja moodustamiseks valimisi ei korraldata. Nt Suurbritannia Territoriaalne- Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlike (nt osariikide huve).
kuulutati sõja süüdlaseks. Pariisi rahukonverentsil osalesid ainult kõik võitja riigid, kaotaja riike aruteludesse ei kutsutud. Kaotaja riikidel oli võimalus lepingutega ainult nõustuda. Kaotaja riikidega sõlmitakse kõik lepingud eraldi ja erinevate tingimustega. Pariisi rahukonverentsil peamised otsused olid mõeldud Saksamaa nõrgestamiseks. Versailles'i rahuleping allkirjastati 28.06.1919 See puudutab ainuüksi Saksamaad: 1. Suured muutused Euroopa territoriaalsel kaardil: · Elsass-Lotring läheb Prantsusmaale · Põhja-Shcleswing läheb Taanile · Poznan,Sileesia, osa Pommerist läheb Poolale · Memel läheb Leedule · Danzigist saab vaba linn · Saarimaa läheb 15.a Rahvasteliidu haldusesse · Saksamaa kaotab kõik oma mere tagused alad ehk kolooniad 2. Saksa sõjaväe suuruse piiramine · Saksa sõjaväes tohtis olla 100000 meest
Kliendikeskse jaotuse puhul on põhimeetodid enamasti jaotatud kolme gruppi: töö üksikisikuga (kliendisuhe ühe konkreetse isikuga, näiteks vägivalla ohvriks langenud laps või koduta inimene); töö grupiga (kliendisuhe on mingi grupiga, kelleks võib olla pere või mingi muu ühise tunnusega grupp, näiteks alaealised sõltlased); töö kogukonnaga (kliendiks on teatud terviklik kogukond, näiteks keelelis-kultuurilisel- või territoriaalsel alusel). Sotsiaaltöö praktikas võib ühest meetodist väga kiiresti välja kasvada nii teine kui kolmas ning tulemusena võidakse suhteliselt piiratud grupi inimestega töötamisel kasutada samaaegselt kõiki kolme meetodit korraga (Paavel 2004). Juhtumi jõudes sotsiaaltöötajani, alustab ta küll tööd üksikisikuga (poiss), aga paratamatult jõuab üsna kohe ka grupitööni (pere). Perega töötamine võib viia vajaduseni teha kogukonnatööd,
käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara omandada), millest arenes ajapikku lähikond, kellele hakati usaldama ka sugukonnasiseseid funktsioone, nt ka juhtimisfunktsioonide teostamist. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Uued, riigivajadusi rahuldavad käitumisreeglid(normid) kujunesid kahtviisi: 1) Riik aksepteeris tavasi, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse. Tavaõigus normistik, mis rajanes tavadele ja mille täitmist hakkas tagama riik.
ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on mittetulundusühing. Erakonna eesmärgid: 1) Erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine 2) Erakonna osalemine rahvusvahelises koostöös välisriikide erakondadega Kui erakond ei ole Riigikogu kahel järjestikustel valimistel saanud ühtki mandaati, siis kustutatakse erakond registrist ja lõpetatakse erakonna tegevus. Erakond moodustatakse territoriaalsel põhimõttel. Erakondade juhtorganid ning struktuuriüksused peavad asuma Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. Piirangud: Ei tohi olla vastuolus kriminaalseadustega. Relvi valdavad, sõjaväeliselt korraldatud ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana. Keelatud on sekkumine erakonna siseasjadesse. Keelatud teise riigi erakonna või selle struktuuriüksuse moodustamine ja tegutsemine.
ülemjuhatajaks. Algselt loodi mitmesuguseid üksikpataljone, näiteks julgestuspataljon, idapataljon, kaitsepataljon ja politseipataljonid ja ka üksikkompaniisid. Nende ülesanne oli tagalajulgestamine, põhiliselt väegrupile Nord. Küll aga oli sakslastel ebakõla – wehrmachti diviisides tohtisid teenida ainult sakslased. See probleem lahendati aga kiirelt, Eesti väeüksusi ei nimetatud pataljonideks, vaid gruppideks. Territoriaalsel printsiibil loodi kuus julgestusgruppi, mis said omale numbrid 181-186 ja kaks üksikkompaniid, nr. 13 ja 17. Viimased allusid vormiliselt vastavalt 183. ja 184. julgestusgrupile. Viimase, 186. julgestusgrupi moodustamine jäi aga pooleli ja lahingutegevuseni see ei jõudnudki. Grupid koosnesid 657. mehest, kellest 57 meest olid staabis ja ülejäänud 600 jagunesid neljaks kompaniiks, igas 150 meest.Administratiivselt allusid grupid tagalaülematele, operatiivselt aga Wehrmachti diviisidele
tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus- rahvas Riigile omased 3 tunnust: territoorium, rahvas, avalik võim. Riik erilisel viisil organiseerunud rahvas,kes teostab teataval territooriumil suveräänselt võimu. Õiguse seos riigiga- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide
Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. ÕIGUSE TEKKIMINE : Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues tavaõiguse 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist
tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus)
Baieri kaotuse eest ei pidanud Austria markkrahv maksma ka hertsogitiitli kaotusega. Austria krahvkond tõsteti hertsogkonna seisundisse. See oli rohkem kui nimetuse muutmine. Uus Austria hertsogkond tahtis olla enamat kui vanalaadne hõimuhertsogkond. Suhtes Püha Rooma Riigiga tahtis ta saada selliseid õigusi, nagu taotlesid nüüd kõik Õhtumaa vürstid ja kuningad. Privilegium minus tegi Austriast Püha Rooma Riigi esimese territoriaalsel alusel põhineva hertsogkonna. Läänikord ja selle kujunemine: Läänikord hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, andma maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Seda valdust hakati nimetama benefiitsiks. See anti kuninga sõjamehele eluaegseks kasutamiseks, pärandamist poldud esialgu ette nähtud
Tema juhendamisel valmis 1960-70 aastatel ka rida diplomitöid, mis olid pühendatud Eesti perekonnanimede ajaloo, hingeloendite, kirikuraamatute ja eesti talurahvagenealoogia uurimisele. Hingeloendite eesmärk oli fiskaalne pearahakohustusliku elanikkonna kindlaksmääramine. Hingeloendused toimusid aastatel 1782-1858. Hingeloendid koostati mõisavaldade kaupa kolmes eksemplaris: üks saadeti kroonupalatisse, teine kihelkonnakohtusse, kolmas mõisa. Hingeloendid korraldati administratiiv-territoriaalsel printsiibil, kubermangude, maakondade, kihelkondade ja mõisate lõikes. Oklaadiraamatud annavad väga head teavet kõigi ühest kubermangust teise siirdunud, talupojaseisusest välja kasvanud või siis kaugema rännutee ette võtnud talupoegade kohta. Esimene eestlastest genealoogiauurija oli Nõo pastor Martin Lipp (uurinud Otto Wilhelm Masingu sugupuud (õ))1855-1923. Eugeenika- tõutervishoid. Jagunes 1) negatiivne- mis seadis oma eesmärgiks kahjulike geenide kandjate kindlakstegemise ja
esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud strutuurüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine. 2)Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. 3)Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus-rahvas 5. Riigi mõiste. 1)avalik võim 2)territoorium, millel see avalik võim kehtib 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 6. Riigi funktsioonid.
Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutusi, armee, politsei, luure, vastuluure ning sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1. Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2. Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. 3. Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus-rahvas 5. Riigi mõiste. a. avalik võim b. territoorium, millel see avalik võim kehtib c. rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.
veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel. 3. Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste (armee ,politsei luure ja vastuluure,vanglad mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest
veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel. 3. Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste (armee ,politsei luure ja vastuluure,vanglad mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest
Päästeamet Regionaalsed Demineerimiskeskus Päästekeskused Häirekeskus Ettevõtjad Vabatahtlikud Joonis 1.6 Õnnetusele reageerimine Eesti Vabariigis (J. Trossi loengumaterjalid 2007) Eestis on hädaolukorraks valmisoleku tagamine kavandatud kahetasandilisel põhimõttel territoriaalsel ja funktsionaalsel. Ministeeriumite valitsemisalas toimub funktsionaalne valmisolek, see tähendab seda, et mingi eluvaldkonna eest vastutav asutus vastutab oma valdkonna funktsionaalse valmisoleku eest hädaolukorraks, samuti hädaolukorra tekkimise korral esmaste meetmete rakendamise ja olukorra lahendamise eest. Seda tehakse planeerimisprotsessi kaudu, mis näeb ette hädaolukorraks valmisoleku tagamise ning asjakohaste koolituste korraldamise.
pealiku lähikond. Riigi erinevus- veresuguluse asemel on territoriaalne võimukooslus, mis tähendab, et kui enne hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigis oli võimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil avalikku võimu. Riigi tekkimine: avaliku võimu tekkimine, võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, rahva tekkimine. Avalik võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) on kogu riigi juhtimisaparaat, võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid võivad olla erinevad. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokr poliitilised riigid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone.
1) Riigipea tegevuse üle pole mitte mingit parlamendi ega kohtulikku kontrolli 2) Riigipea on valitseva partei liider, kusjuures see partei on ainuke lubatud partei 3) Valimised on rituaalse ja formaalse iseloomuga 4) Kogu parlamendi tegevus toimub riigipea kontrolli all, kellel on õigus parlamenti oma suva järgi laiali saata 35. Mida kujutab endast nõukogude vabariik? Nõukogude vabariiki iseloomustab: 1) Rahva esindusse seati kandidaate üles tootmis-territoriaalsel põhimõtte, st töökollektiivides. Kandidaatide ülesseadmine toimus kompartei organite kontrolli all, kusjuures ülesseatud kandidaatide ja jagatavate mandaatide arv oli sama (üles seati ühele saadikukohale vaid üks kandidaat). Valimised toimusid territoriaalsel põhimõttel 2) Oli ette nähtud deputaadi tagasikutsumise võimalus. See õigus oli kandidaadi üles seadnud kollektiivil, mitte aga valimisringkonna valijatel. Deputaadi tagasi kutsumise võimalusega
iseenesest mõistetav. Tavat järgitakse ilma küsimusteta, seda lihtsalt tehakse. See on ka tava positiivseks omaduseks. Negatiivne aspekt on aga see, et tava muutub oma vastandiks, niipea kui ühiskonna arenedes tekib vajadus asendada tavad õigusnormidega. Sellises situatsioonis muutub välja kujunenud tava takistuseks. Riigi tekkimist iseloomustas 3 momenti: 1. ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava st. avaliku võimu tekkimine. 2. selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3. võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemel tekkinud uus inimkooslusrahvas Nendest lähtudes iseloomustatakse riiki lihtsustatult 3 järgmise tunnuse abil: 1. avalik võim 2. territoorium, millel see võim kehtib 3. rahvas, kes elab sellel territooriumil ja allub riigivõimule Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, mis teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
18 Linna patritsiaat hakkab jäljendama aadellikku elustiili. Võetakse üle turniirid, gildid (klubid). Linna toimise alus linnaõigus. Linnaõiguse pidi andma maahärra. Linnaõigus on alguse saanud erilistest privileegidest, mida 10. - 11. sajandil jagati kaupmeestele (kaitse, liikumisvabadus), millest arenes õigusnormide kogu (kaupmeeste õigus), mis reguleeris turul käitumist jne. Linnaõigus kehtestab õigused/normid territoriaalsel alal ehk linna piirides. Õigust mõistetakse linnapiiride ulatuses. Linnaõiguse normid kodifitseeritakse (kirjutatakse üles) alates 12. - 13. sajandist, neil ka sümboolne väärtus. Norm ka hiliskeskajal kokkuleppeline kuigi õiguskoodeksid ka olemas. Reeglina anti uuele linnale õigus mõne vanema linna eeskujul. Tekkisid õiguslikud perekonnad. Mõne emalinna tütarlinn võis uuele linnale emalinnaks olla, nt Tallinna õigus Lüübekist ja Narva õigus Tallinnast. Õigust
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja
võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. Riigile on omased kolm tunnust: avalik võim, territoorium (avaliku võimu kehtivusala), rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina,
regionaalne tasand võib jaguneda kas kaheks või on üks tasand. P.2. JURIIDILINE LAAD Alluvussuhted määravad kohahalduse juriidilise laadi: kui riigi keskvalitsus on parlamendi esimene usaldusosaline, siis kohahalduse organid on juba keskvalitsuse nö käepikendus haldusüksustes. Laiemas tähenduses on parlamendi usaldusosaliseks kogu täidesaatva riigivõimu süsteem oma kesk- ja kohahalduse organite süsteemi tervikus (jaguneb omakorda territoriaalsel ning valitsemisalade põhimõttel kaheks võimsaks subsüsteemiks). Samas vahetud suhted on parlamendil siiski üksnes riigi valitsusega (vt ülalpool omakorda valitsus: kabinet ning valitsus). Kohahalduse funktsioonid, süsteem, struktuur ja pädevus sätestatakse põhialustes konstitutsiooni ja seadustega. Seda täpsustavad seaduse alusel juba keskvalitsuse enda õigustloovad ja -rakendavad aktid. Kohahalduse
Territooriumid on oluliseks tunnuseks ka territoriaalse kogukonna väiksematele liikidele. Kogukond tähistab inimeste naturaalset ühendust, mis kujuneb (ei ole loodud või asutatud) tänu sisemisele, vaid talle omastele tõukejõududele ja sisemistele seostele. Kogukonnal pole eesmärki väljaspool ennast on vaid mõte kogukonnast, mida realiseeritakse eksistentsiga. Kogukond on piiratud vaid tema enese olemusega. Territoriaalsel kogukonnal kui sotsiaalsel tegelikkusel puudub eesmärk väljaspool iseennast ning tema sihid on immanentsed. Territoriaalset kogukonda ei asutata ta avaldub ja toimib tänu sisemistele, vaid talle omastele tõukejõududele ja sisemistele seostele. Territoriaalne kogukond on enesekorralduslik, territooriumiga seotud muutuva liikmeskonnaga inimkooslus, mille ajaliste olekute jada nimetatakse protsessiks - territoriaalne kogukond on protsess. (Slaid 16).
Eestis kehtestas parlamentaarse mudeli 1920. aasta põhiseadus. Ka praegu kehtivat põhiseadust võib laias laastus lugeda parlamentaarse vabariigi põhiseaduseks. Nõukogude vabariik Seda vabariiki võib iseloomustada järgmiste tunnustega: 1.esindusorganiteks olid kõikidel tasanditel nõukogud (külanõukogu, rahvasaadikute nõukogu -- kuni 1977. aasta põhiseaduse jõustumiseni NSVL-is töörahva saadikute nõukogu). Kandidaate nõukogudesse seati üles tootmis-territoriaalsel põhimõttel, s.t. vastaval territooriumil tegutsevasse nõukokku seadsid kandidaate üles töökollektiivid, kusjuures need kandidaadid faktiliselt eelnevalt kooskõlastati sama tasandi parteiorganitega. Kõige sellega saavutati, et nn. juhuslik isik esindusorganitesse ei saanud. Formaalselt olid valimised vabad ja salajased, faktiliselt oli võimalike sanktsioonide ähvardusel võimatu valima mitte minna. Salajasus faktiliselt tagatud ei olnud, sest salajase hääletamise kabiini oli
- tooted; - kliendid; - territoorium. 1. Toodete järgi allüksuste moodustamisel koondatakse ühte allüksusse kõik teatud toote valmistamisega seotud tööd. See võimaldab ühe tootmisliini juurde koondada kõik spetsialiseeritud oskustega töölised, kes on seotud teatud toote valmistamisega. 2. Tarbijate järgi allüksuste moodustamisel grupeeritakse tegevusi selle järgi milliste tarbijatega need on seotud, näiteks individuaaltarbijad ja tööstustarbijad. 3. Territoriaalsel alusel allüksuste moodustamisel ühendatakse teatud paikkonnas sooritatavad tegevused. Kõik need kolm allüksuste moodustamise alust on organisatsiooni suhtes "välised" asjaolud. Sisemiste operatsioonide alusel allüksuste moodustamine toimub funktsioonide ja protsesside järgi. 1. Funktsioonide alusel moodustatakse allüksusi näiteks tootmise või turustamise tööde ühtekoondamisega, mis on tavaline töötlevas tööstuses, aga ka näiteks panganduses. 2
Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhiliseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Koos riigi tekkimisega tekkisid ka uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse;
põhjusel kui ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohalikel üksustel juriidilise isiku staatust tavaliselt ei ole ja kujutavad endast tavalisi haldusterritoriaalseid üksusi. 2. Vallad ja linnad kui avaliku halduse kandjad PS § 155: KOV üksused on vallad ja linnad. Muid KOV üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Korporatsioon on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis liikmeskonnaõiguslikult on organiseeritud viisil, et liikmed haldavad end ise. vald ja linn territoriaalsel alusel moodustatud avalik-õiguslikud korporatsioonid, kellel on kõigis kohaliku elu küsimustes omavalitsuse õigus. Seega on nad KOV kandjad. Haldusülesandeid viivad nad ellu oma organite kaudu. Liikmeskonna määrab elukoht korporatsiooni territooriumil. Nii vald kui linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või
annaabi.ee 
