1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid · Respiratoorsed bronhioolid katkendlik kuubiline ripsepiteel, alveolaarjuhad, alveolaarkotid, alveoolid Kusejuha: 1. Limaskest · Trasitoorne epiteel · Proopia · submukoosa 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Kusepõis: 1. Limaskest · Transitoorne epiteel
detergendid lahustuvad valgud kaotroopsed ained Tsütokroom C Tavaliselt agregeeruvad vees Integraalsete membraanivalkude struktuur Integraalsed membraanivalgud on amfifiilsed: membraanis paiknevad hüdrofoobsed aminohappejäägid väljaspool lipiidset kaksikkihti asuvad eelkõige hüdrofiilsed jäägid Erütrotsüütides esinev glükoforiin: 3 domeeni 1. N terminaalsed 72 ah jääki ekstratsellulaarses osas ulatuslikult glükosüleeritud 2. 19 ah hüdrofoobses transmembraanses osas 3. C terminaalsed 40 ah jääki tsütosoolis Transmembraanne osa võib moodustada ka tünni, nagu on see poriinide molekulides Paljud transmembraansed valgud sisaldavad rohkem kui ühte transmembraanset heeliksit Bakteriorodopsiinil, valguse energial töötaval prootoni
ATPd ADPst ja anorgaanilisest fosforist. ATP süntaas pumpab prootoneid kloroplastide stroomasse. Eraldub hapniku molekul. On teada, et fotosüsteem II asub tülakoidide membraanis nii, et vett oksüdeeriv sait ehk doonorsait on suunatud tülakoidide sisemuse ehk luumeni poole ja plastokinooni reduktaasi sait ehk aktseptorsait asub stroomapoolsel küljel. FSII absorbeerib kiirgust max 680nm juures (klorofüllid a ja b ning lisapigmendid: P680). Terminaalsed elektronide aktseptorid kinoonid. Fotolüüsib vett, O2 eraldub. I fotosüsteem absorbeerib kiirgust max 700nm juures (klorofüll a ja lisapigmendid. P700). Terminaalsed elektronide aktseptorid ferredoksiinid. Toodab NADPH. Taimedes esineb kaht tüüpi fosforüleerimist: 1 atsükliline (osalevad FSII ja FSI, sünteesitakse ATP ja NADPH ning eraldub O2). Iseloomulik z-skeem. 2 tsükliline (osaleb ainult FSI, ATP ainus produkt, O2 ei genereerita ja NADPH ei sünteesita)
VIROLOOGIA IBDV genoom: Segment A (3261 bp) sisaldab 5'-NTR (96 b) ja 3'-NTR (96 b) järjestusi. Segment B sisaldab 5'-NTR (111 b) ja 3'-NTR (182 b) järjestusi. Segmentide 5'-NTR järjestused on omavahel homoloogsed (eriti suur on homoloogia on 32 5'- terminaalset nukleotiidi vahel), 3'-NTR-id aga mitte. Peale selle kujutavad mõlema segmendi terminaalsed järjestused endast inverteeritud korduvjärjestusi. Need terminaalsed struktuurid võivad moodustada sekundaarstruktuure, mis on olulised viiruse genoomi replitseerumiseks ja pakkimiseks. Segmendi A kodeeriv ala sisaldab erinevates faasides kahte osaliselt kattuvat ORF-i. Pikk ORF1 kodeerib 110 kDa polüproteiini. Valmis valkude järjekord polüproteiinis on (N-terminusest alates) VP2-VP4-VP3. ORF2 kodeerib VP5 valku (17 kDa). VP5 on mittestruktuurne valk, mis
See oleks väga pikk Seepärast initseeeritakse replikatsioon paljudes saitides üheaegselt Kiirus rakuspetsiifiline! Lineaarsete kromosoomide otsad (telomeerid) DNA polümeraas/ligaas ei tööta kromosoomide otstes, kui RNA eemaldatud. Seepärast iga paljunemistsükli järel kromosoom lühem 1. Telomeerid on tandem kordused 2. Telomeraas, mis on komplementaarne kordusega (RNA valk kompleks) seob terminaalsed järjestused ja katalüüsib uued järjestused otsa 3. Kui seda ei toimu, siis kromosoomid lühenevad ja sellega piiratakse rakkude jagunemist. Üks vorm apoptoosiks Telomeeri süntees Peter J. Russell, iGenetics: Copyright © Pearson Education, Inc., publishing as Benjamin Cummings.
Eukarüootses rakus on mitmeiid geenide regulatoorseid mehhanisme: sageli rakuvälised stiimulid reguleerivad geenide aktiivsust ka geenilt kodeeritav valk võib otse/kaudselt reguleerida omaenda geeni aktiivsust (nii positiivselt kui negatiivselt) Genoomne DNA on tuumas tihedalt pakitud nukleosoomidesse. Nukleosoomid on moodustunud histoonivalkudest. Histoonid on tugevalt aluselised valgud. Nukleosoom moodustub histoonide oktameerist. Histoonide N-terminaalsed modifikatsioonid määravad kromatiini avatuse. Enim on modifitseeritud histoonid H3 ja H4. Nukleosoomides olevate oktameersete histoonide sabasid modifitseeritakse.
tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetatake vegetatiivseteks ganglionideks, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse. Seetõttu nimetatakse niisuguseid neuroneid postganglionaarseteks. Neuroneid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega, nimetatakse preganglionaarseteks neuroniteks. Viimaste
siis,kui ärritusstiimul st seostub rets-ga,kuid rakus,selleks et kutsub esile membraani ei aktiveeri seda ja kompenseerida depolarisatsiooni,mis takistab agonistil inhibeeritud rets ületab erutuseks toimida(toimib rets funktsiooni.Ioonkanalig vajalikku aktiivtsentrisse,väljaspo a seotud rets:2TM-2 läbipotentsiaali.Avanev ol aktiivtsentri- TM domeeni,N ja C ad Na+ kanalid ja Na allosteerimine või terminaalsed osad on liigub raku sisse ning vihmavarju tsütoplasmas.Kanal tekitab tugeva efekt)Osaline agonist koosneb 5-st depolarisatsiooni.Seejä aktiveerib rets,kuid subühikust.3TM-N- rel avanevad K+ avab kanali väiksemal terminaalne osa on kanalid(kui +10mV),mis määral kui agonist ja väljaspool rakku,C-on põhjustav K+ kutsub esule nõrga bio tsütoplasmas.Ligandi vastassuunalise voolu vastuse
madala riskiga genotüübid põhjustavad silma konjuktiivi põletikku, ülemiste hingamisteede põletikke ja ärritust. Eristatakse kõrge riskiga genotüüpe, mis põhjustavad emakakaela vähki HPV-16 ja HPV-18. HPV on kõige levinum emakakaela vähi põhjus. tänapäeval võimalik vaktsineerida selle viiruse vastu 5. Joonista ja kirjelda bakteriofaagi T7 ehitust? T-faagid nakatavad bakterit E. Coli. T-faagid on virulentsed, lineaarse dsDNA genoomiga. terminaalsed kordusjärjestused on DNA molekulil üheahelalised, seepärast on faagi geneetiline kaart kujutatud rõngasmolekulina. Faagi T7 ehitus: Sabas toru, mille kaudu DNA pääseb rakku. Toru ümbritsetud spiraalse tupega, mille peapoolne ots ühendatud kaelusega, sabaots 6-nurkse basaalplaadiga, mille igas nurgas nõel.Basaalplaadilt algavad 6 sabakiudu, mis kinnituvad raku pinnaretseptoritele pöörduvalt. Kui kiud ja seejärel nõelad on faagi kinnitanud bakterile, avaneb plaat DNA väljutamiseks
sünteesil palju vigu 2. Viiruse kapsiidi pakitakse 2 koopiat RNA molekuli → DNA sünteesil võib toimuda matriitsi vahetus → Tekib rekombinantne viirus, kui genoomi koopiad ei ole identsed HIV-i geenid, mis on seotud viiruse paljunemisega ja geeniregulatsiooniga gag – kapsiidivalk pol – pöödtranskriptaas ja integraas Need geenid on kõigil retroviirustel env – ümbrise glükoproteiin HIV-i genoomilt sünteesitud DNA molekuli otstes on pikad terminaalsed kordusjärjestused LTR (long terminal repeats), mille vahendusel integreerub viirus raku genoomi Retroviiruse DNA integreerumine raku genoomi Endonukleaasse aktiivsusega integraas tekitab LTR-desse üksikiahelalised katked – tekivad kleepuvad otsad, kus 3´otsad on 5´otstest lühemad (3´recessed ends) 3´otste kaudu atakeeritakse fosfodiestersidemeid märklaud-DNA-s
- Keemiline kaitse – põletik, komplemendisüsteem - Rakuline kaitse – patogeeni spetsiifilisus Omandatud immuunsus - Rakuvahendatud immuunvastus - Humoraalne ehk antikehavahendatud immuunvastus - Immunoloogiline mälu 59.Antikehad, immunoglobuliinid (lg) Antikehad (tetrameerne valk) - Antikeha kerged ahelad – kapa ahelad, lambda ahelad - Antikeha rasked ahelad Ig ahelad (nii kerged kui rasked) - N-terminaalsed otsad hüpervarieeruvad - C-terminaalsed otsad konstantsed 60.Geeni splaissing ja kombinatoorika - Splaissing ehk kokkupõime – protsess, mille käigus RNAst eliminiteeritakse eksonite vahele jäävad nitronite järjestused ja eksonite järjestused seotakse kovalentselt - Alternatiivne splaissing – samalt geenilt kodeeritud pre-mRNA eriviisiline splaissing mille tulemusel saadakse ühe geeni alusel valgu paljusid isovorme
väärtuste alusel ja vastab ühiskonna peamistele vajadustele. Sotsiaalsete suhete organiseeritud süsteem, mis hõlmab üldisi väärtusi ja protseduure. VÄÄRTUSED Laiemas mõttes reaalse tegelikkuse nähtuste ja objektide tähenduslikkus sõltuvalt nende vastavusest ühiskonna sotsiaalsete rühmade ja isiksuse vajadustele. Kitsamas mõttes kõlbelised imperatiivid, mis on inimkultuuri poolt välja töötatud ja ühiskondliku teadvuse produkt(arusaamad heast ja halvast). Terminaalsed väärtused- iseenesest väärtused Instrumentaalsed väärtused- visioonid soovitava lõppseisundi saavutamiseks Deviantsus- käitumine, mis on vastuolus rühma või ühiskonna normidega SOTSIALISEERUMINE Sotsialiseerumine on isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi ja norme, hoiakuid ja käitumismustreid ning kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus.
duplitseerumist Katsed järjestunud tetraadidega Neurospora crassa'l. Askospooride järjestus askuses näitab ka ristsiirde toimumist. Need katsed näitavad, et ristsiire toimub 4 kromatiidi staadiumis meioosi I profaasis. Ristsiirde molekulaarne mehhanism (Robin Holliday, 1960s): Homoloogsed kromosoomid konjugeeruvad. DNA üksikahel laguneb ja seostub teise kromosoomi ahelaga (igas kromosoomis on alati vaid üks DNA molekul) moodustades nn. Holliday kompleksi. Kromosoomide terminaalsed osad tõmmatakse eemale ja moodustub ristikujuline struktuur. See töödeldakse endonukleaasi poolt, mis muudab risti uuest lineaarseks. DNA täidab lõhed. Füüsiline lookuste vahetus kromosoomi otstes peaks toimuma 50% sagedusega, ühes tasapinnas jäävad vanemkromatiidid, teises tasapinnas rekombinantsed. Geneetiline kromosoomide kaart: Geneetiliste rekombinatsioonid sagedus (%) näitab aheldatuse ulatust. Geneetilised kaardid koostatakse lähtuvalt rekombineerumise eksperimentidest.
alkeenisüntees. Cis-alkeene saab lindlari katalüsaatoriga(h2, Pd);Li või Na vedelas ammoniaagis annab trans-alkeene. o Tugevad oksüdeerijad oksüdeerivad kolmiksideme nii, et süsinikahel katkeb ja tekivad karboksüülhapped (seda kasutati kolmiksideme asukoha määramiseks) o Katalüsaatorite juuresolekul alküünid tsükliseeruvad, andes areene, sobilik 1,3,5- trialküülbenseenide saamiseks. o Terminaalsed alküünid loovutavad tugevate aluste toimel prootoni ja moodustavad atsetüleniidaniooni ja liituvad kergesti elektrofiilidele Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud. Lihtsaimaks areeniks on benseen C6H6. Jaotuvad ühetuumalisteks ja mitmetuumalisteks areenideks. Süstemaatiline nomenklatuur käsitleb ainult ühte benseenituuma sisaldavad süsivesinikke benseeni derivaatidena.
Verejooksu takistamine · Vasokonstriktsioon- veresoone valendiku kokkutõmme · Valge tromb- trombotsüütide adhesioon kollageenile trombotsüüdid degranuleeruvad ja agregeeruvad (tõmbuvad kokku, tromb kontraheerub) · Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus Kopsuarteris süsteemsest vereringest venoosne veri, bronhiaalarteis aordist arteriaalne veri. Kopsuarterid varustavad alveolaarkapillaaristikku, toimub hapnikuga rikastumine. Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta.
Polüploidiad Kõigil kromosoomidel esinevad ekstra koopiad Aneuploidiad Teatava kromosoomi kadu või lisandumine Miksoploidiad Kaks või rohkem rakuliini erinevate kromosoomide arvuga Mosaiiksus Eri rakuliinid pärinevad samast sügoodist Kimäärsus Eri rakuliinid pärinevad erinevatest sügootidest Polüploidne mosaiiksus diploid/triploid Aneuploidne mosaiiksus normaalne/trisoomia21 Struktuursed kromosoomide anomaaliad(seotud kromosoomide murdumisega): 1 murre ühes kromosoomis Terminaalsed deletsioonid Kaob aktsentriline fragment 2 murret ühes kromosoomis Inversioonid Regioon murdekohtade vahel pöördub 180° Sisemine deletsioon Murrete vaheline osa deleteerub, terminaalsed fragmendid ühinevad R6ngaskromosoomid Murdekohtade vahel tekib fusioon 2 murret eri kromosoomides Retsiprookne translokatsioon Aksentriliste fragmentide balansseeritud vahetus Tsentriline translokatsioon Kahe akrotsentrilise kromosoomi tsenterfragmentide fusioon
seondumiseks vajalik retseptor paikneb vetikaraku seinas. Virionide välispinnal paiknevad retseptor-struktuurid, mis kontakteerudes vetikarakuga muudavad struktuuri (moodustavad viirust ja rakku ühendavad fiibrid). PBCV-1 genoomiks on 330,740 bp pikkune, permuteerimata dsDNA, mis sisaldab metüleeritud aluseid. Genoomi otstes asuvad 35 b pikkused juuksenõela struktuurid (st. genoomi otsad sarnanevad poksviiruste genoomile), millele järgnevad 2221 bp pikkused identsed inverteeritud terminaalsed korduvjärjestused. PBCV-1 genoomis on leitud 702 lugemisraami, millest 366 kodeerib ilmselt valke ja 11-st tRNA geenist koosnev klaster, mis paikneb genoomi keskosas. Lugemisraamid paiknevad lähestikku ja mõlemas ahelas. 40% PBCV-1 poolt kodeeritavatest valkudest omab homoloogiat mingite teistest organismidest pärit valkudega. 84 geeni kuulub geeniperekondadesses (26 perekonda, igas 2-6 liiget) Mõnedes geenides leidub introne, mis kuuluvad kolme erinevasse tüüpi:
Kaltsium võib aidata kaasa kuumaresistentsusele ja oksüdeerivatele teguritele. On isoleeritud muteerunud spoore, mis on resistentsed kuumusele, kuid neil puudub dipikoliinhape. See võib viidata, et resistentsust kujundavad ka teised tegurid (Wikipedia, 2014). 1.3 Asukoht Endospoori asukoht erineb bakteriliigiti ning on kasulik identifitseerimisel. Peamised endospoori asukohad raku sees on: terminaalne, subterminaalne ja tsentraalse asetusega. Terminaalsed endospoorid on nähtavad raku poolustel, tsentraalsed on enam-vähem raku keskel. Aeg-ajalt on leitud ka lateraalseid endospoore. Joonisel 2 on toodud endospooride asukohad. Terminaalsete endospooridega on Clostridium tetani, selle bakteri endospoor on oma suuruse tõttu laiendanud raku seina enda ümber. Bacillus cereus’e endospoor on tsentraalse asetusega, subterminaalselt on Bacillus subtilis’e endospoor (Wikipedia, 2014). Joonis 2
B-kromosoomid replitseeruvad S-faasi lõpus, kusjuures rakutsükkel pikeneb vastavalt lisakromosoomide arvu suurenemisele. Kromosoomide spetsialiseerunud alad- · soonised ehk heledamini värvunud alad- primaarsoonis ehk tsentromeer jagab kromosoomi kaheks õlaks. Sekundaarsoonis on soonis, mis pole seotud tsentromeeriga ja avaldub kui heledalt värvunud ala kromosoomis. · satelliidid- sekundaarsoonistest distaalselt asuvad alad. · telomeerid- kromosoomiotsad ehk terminaalsed alad. · kromomeerid- tumedad vöödid, mis tekivad kromatiinniidi keerdumise tagajärjel. Neid võib näha meioosi profaasis tumedate vöötidena. · kromosoomivöödid- heledamini ja tumedamini värvunud alade vaheldumine piki kromosoomi. Kromosoomivöödistud saadakse diferentsiaal- ja selektiivvärvimise tulemusena või taimede puhul näiteks ka temperatuuriga mõjutades. Kromosoomide duplitseerumiseks ja repltseerumiseks on vajalik element replikatsiooni lähtepunkt
Aga meil on vaja ekraani kiirelt juhtida. o Paremad isolaatorid kui satub kuskile mõni katioon, siis ei tohiks polarisatsiooni muuta o Stabiilsemad pika aja jooksul Peaaegu alati kasutatakse segusid, kus 10-20 erinevat ainet koos. Millistelt ainetelt on motet oodata vedelkristallilisi omadusi? Kui vedelkristall piklik, siis saab eraldada erinevaid osasid: tüvi või tuum, vahelülid, otsmised terminaalsed rühmad. Erinevad osad annavad erinevaid omadusi (slaid 22) Virtuaalne üleminkutemperatuur leitakse kaudselt, isotroopne vedelik ei jahtu nii alla et neumaatiline faas tekiks. Kui molekuli otsas paaritu arvu molekuline ahel, siis on neumaatilise faasi temp kõrgem kui paarisarvu molekulidega ahela korral. Vahelülid, ühendavad rühmad laiendavad mesogeenset ulatust. Kui paneme ühendava rühma, siis saame neumaatilist faasi laiendada.
* miksoploidia kaks või enam rakuliini erinevate kromosoomide arvuga o kimäärsus eri rakuliinid eri sügootidest o mosaiiksus eri rakuliinid pärinevad samast sügoodist + polüplodine mosaiiksus diploid/triploid + aneuplodne mosaiiksus normaalne/trisoomia 21 * aneuploidia teatava kromosoomi lisandumine või kadu Struktuursed (seotud kromosoomide murdumisega): * 1 murre ühes kromosoomis > terminaalsed deletsioonid * 2 murret ühes kromosoomis inversioonid (regioon murdekohtade vahel pöördub 180°), sisemine deletsioon (murrete vaheline osa deleteerub, terminaalsed fragmendid ühinevad), rõngaskromosoomid (murdekohtade vahel tekib fusioon) * 2 murret eri kromosoomides retsipookne translokatsioon (aksentriliste fragmentide balansseeritud vahetus), tsentriline translokatsioon (kahe akrotsentrilise kromosoomi tsenterfragmentide fusioon)
Süntoopia - vistseraalpinnal naaberelunditest tingitud jäljendeid ductus interlobularis vasakul - impressio gastrica - Glissoni kolmnurk Maksa-atsinused acini hepatis paremal keskel impressio duodenalis - Morfofunktsionaalsed ühikud, mille teljeks on portaaltriaadi - ductus hepaticus dexter et sinister terminaalsed elemendid: - ductus hepaticus communis + ductus cysticus -> ductus choledochus arteria perilobularis + vena perilobularis + ductus perilobularis Lümf - ristlõikes rombjad ja hõlmavad kahe maksasagariku lähimad osad, - Kvantiteet + kvaliteet milles eristatakse 3 erinevat ainevahetuse tsooni - Lümfikapillaarsid sagarikest väljaspool
Esinevad täiendavad DNA kondenseerumise tasandid. Rakkude interfaasis (periood mitooside vahel) eraldatud DNA esineb 30 nm diameetriga ahelatena e solenoididena. Selline struktuur tekib nukleosoomse pärlinööri spiraliseerumisel. Spiraali igal keerul on 6 nukleosoomi. H1 molekulid (üks iga nukleosoomi kohta) paiknevad spiraali keeru sees. Oletatakse, et lisaks H1 histoonile osalevad solenoidi struktuuri tekkes ka nukleosoomide histoonide väljaulatuvad N terminaalsed otsad. Sellist struktuuri nim. kondenseerunud kromatiiniks. Kuidas on reguleeritud DNA struktureeritus? Et saaks toimuda DNAlt teatud geenide transkriptsioon (RNA polümeraasi seostumine), peab DNA lahti keerduma. Nukleosoomi koostisesse kuuluvate histoonimolekulide aminoterminaalne ots (20-40 aminohapet) ulatub nukleosoomist välja. Selle koostises on palju Lys jääke, mis seostuvad DNA fosforhappejääkidega või naabernukleosoomidega. Kui teatud asendis paiknevad Lys
poolt folliikulite ja sääsiväätide vahele jäävad vastavalt kortikaalne ja medullaarne intermediaarsiinus, viimane suundub hilaarsiinusesse. 28. Põrna vereringe Põrn saab verd põrna arterist (a. lienalis). Põrnas läbib veri veresooni selles järjekorras: 1) trabekulaararter (a. trabecularis) 2) pulbiarterid (a. pulparis) 3) follikulaararter (a. follicularis) 4) pintselarterioolid (aa. penicillares) 5) ellipsoidarteriool (a. ellipsoideae) 6) terminaalsed lõppkapillaarid 7) põrna venoossiinused (sinus venosus lienis) 8) pulbi veen (v. pulparis) 9) trabekulaarveen (v. trabecularis) Trabekulaarveenist suubub veri põrnaveeni (v. lienalis). 29. Osteoni ehitus Haversi süsteem e. osteon on silindriline struktuur, mille pikitelg on parallelne luu pikiteljega. Osteoni keskele jääb osteoni e. tsentraal e. Haversi kanal, kus kohevas sidekoes kulgevad luud toitvad veresooned ja ka närvikiud
rekombinatsiooni toimumist reoviiruse replikatsiooni- protsessis, seega vähendab plastilisust. Rotaviirused Rotaviiruste virion meenutab pealtvaates ratast ja pseudo T=13 sümmeetriat ning koosneb kuuest struktuurvalgust, mis moodustavad kolmekihilise kapsiidi. Rotaviiruse genoomis on 11dsRNA segmenti, kokku on genoomi mõõtmed ca 18,5 kb. Segmentide organisatsioon sarnaneb reoviiruse genoomi segmentidele. Kogu perekonnas on konserveerunud segmentide terminaalsed järjestused: 5’- UGU…GACC- 3’. Virioni lahtipakkimine on otseselt seotud transkriptsiooniga: kui on kaks kahti, siis virion on juba tsütoplasmas ja seal polümeraas on aktiivne ja transkribeeritakse (+)RNA, mis väljub virionist. Tsütoplasmas toimub translatsioon: (+)RNA =mRNA Või/ja +RNA interakteerub VP2 ja VP1-VP3-ga. VP2 moodustab sisemise kihi ja aktiveerib VP1 ja polümeraas sünteesib –RNA ahela. See tähendab, et
1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus) 2) võim on positiivne, mitte lihtsalt teisi piirav, vaid midagi uut võimaldav 2) võim on kõigi käes (siiski erineval määral) 3) poliitiline süsteem on avatud ja pluralistlik, kõik saavad mingil määral osaleda Võimustavad ressursid: raha, kontroll töö üle, kontroll info üle, status, teadmised, populaarsus, karisma, seadused, etnilusus jne. Weberiaanlik, marxistlik ja pluralistlik võimukäsitlus kui võimu “terminaalsed” väljendused. Oluline on mikrovõim. Võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö “võimuinstitutsioone” 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria põhijooned? Kuidas on selline võim kujunenud? Foucault võimukäsitlus on üsna omapärane. Töödel põhinev teooria. Faucaulti võimuteoorija põhijooned: Vöim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima
Robert Dahl. 1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus) 2) võim on positiivne, mitte lihtsalt teisi piirav, vaid midagi uut võimaldav 2) võim on kõigi käes (siiski erineval määral) 3) poliitiline süsteem on avatud ja pluralistlik, kõik saavad mingil määral osaleda Võimustavad ressursid: raha, kontroll töö üle, kontroll info üle, status, teadmised, populaarsus, karisma, seadused, etnilusus jne. Weberiaanlik, marxistlik ja pluralistlik võimukäsitlus kui võimu "terminaalsed" väljendused. Oluline on mikrovõim. Võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö "võimuinstitutsioone" 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria põhijooned? Kuidas on selline võim kujunenud? Foucault võimukäsitlus on üsna omapärane. Töödel põhinev teooria. Faucaulti võimuteoorija põhijooned: Vöim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima
1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus) 2) võim on positiivne, mitte lihtsalt teisi piirav, vaid midagi uut võimaldav 2) võim on kõigi käes (siiski erineval määral) 3) poliitiline süsteem on avatud ja pluralistlik, kõik saavad mingil määral osaleda Võimustavad ressursid: raha, kontroll töö üle, kontroll info üle, status, teadmised, populaarsus, karisma, seadused, etnilusus jne. Weberiaanlik, marxistlik ja pluralistlik võimukäsitlus kui võimu “terminaalsed” väljendused. Oluline on mikrovõim. Võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö “võimuinstitutsioone” 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria põhijooned? Kuidas on selline võim kujunenud? Foucault võimukäsitlus on üsna omapärane. Töödel põhinev teooria. Faucaulti võimuteoorija põhijooned: Vöim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima
meelitada ligi tolmendavaid putukaid. Mõndadel flavonoididel on inhibeeriv aktiivsus organismide vastu, mis põhjustavad taimedel haigusi. Lisaks käituvad kui UV fitrid (kaitsevad taimi kahjuliku kiirguse eest). 36. Kirjutage õhulämmastiku assimileerimise üldvalem mügarbakterites N2 + 16 ATP + 8 e + 8 HNH3 + 16ADP + 16Pi + 2H 37. Milline on Nod faktorite struktuur. Milleks on Nod faktorid vajalikud Struktuur: sisaldavad beeta-1,4 sidemetega N-atsetüül-glükosamiini ahelat, mille terminaalsed ja külgmised jäägid on erinevates Nod faktorites erinevalt viisil modifitseeritud (atsetüleerimine, metüleerimine, glükosüleerimine). Esineb universaalseid Nod faktoreid (kõikide taim-bakteri kombinatsioonide jaoks) ja ka spetsiifilisi. Nod faktorid põhjustavad juurerakkude mitootilist aktivatsiooni rakud paljunevad ja diferentseeruvad, moodustub juuremügar. 38. Kirjeldage nitrogenaasse kompleksi ehitust mügarbakterites ja elektronide liikumise rada selles
sekveneerimise strateegia ja etapid. Valgu aminohappejärjestust saab määrata kahel viisil: - Valgu reaalne sekveneerimine - Valku kodeeriva geeni DNA sekveneerimine ning selle põhjal valgu järjestuse tuletamine. Valgusekveneerimine koosneb 7 etapist: 1) Mitme polüpeptiidahela korral lahutada ahelad 2) Katkestada (taandada või oksüdeerida) disulfiidsidemed 3) Määrata N ja C terminaalsed jäägid 4) Lõigata iga ahel lühemaks fragmentideks ja määrata iga fragmendi järjestus 5) Korrata 4.ndat sammu kasutades erinevaid lõikeprotseduure et saada erinevaid fragmente 6) Rekonstrueerida ahela kogujärjestus ülekattuvate fragmentide järjestuste põhjal 7) Määrata disulfiidsidemete asukohad Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte.
ESÜÜMI TOIME HÜDROLÜÜTILINE RÜNDEPUNKT Proteolüütilised Endopeptidaasid Seesmised peptiidsidemed kõrvuti olevate aminohapete Peptidaa vahel sid Trüpsiin Leelisestel jääkidel Kümotrüpsiin Aromaatsetel jääkidel Elastaas Elastiini hüdrofoobsetel jääkidel Eksopeptidaasid Terminaalsed peptiidsidemed Karboksüpeptidaasid Karboksüülrühma juures (A mitte leelisesed, B A ja B leelisesed jäägid) Aminopeptidaasid Aminogrupi juures Amülolüütilised Amülaas -amülaas 1,4--glükosiidsidemed glükoosi polümeerides Lipolüütilised Lipaasid Lipaas Triglütseriidides positsioonis 1 ja 3
ESÜÜMI TOIME HÜDROLÜÜTILINE RÜNDEPUNKT Proteolüütilised Endopeptidaasid Seesmised peptiidsidemed kõrvuti olevate aminohapete Peptidaa vahel sid Trüpsiin Leelisestel jääkidel Kümotrüpsiin Aromaatsetel jääkidel Elastaas Elastiini hüdrofoobsetel jääkidel Eksopeptidaasid Terminaalsed peptiidsidemed Karboksüpeptidaasid Karboksüülrühma juures (A mitte leelisesed, B A ja B leelisesed jäägid) Aminopeptidaasid Aminogrupi juures Amülolüütilised Amülaas -amülaas 1,4--glükosiidsidemed glükoosi polümeerides Lipolüütilised Lipaasid Lipaas Triglütseriidides positsioonis 1 ja 3
takistavad ühe ahela ekspressiooni. • • Tüüpilisemad histoonide modifikatsioonid (atsetüleerimine, metüleerimine) ja nn. ‘histooni kood’ mõiste; teada mõned näited nn. ‘aktiivsele’ ja ‘inaktiivsele’ kromatiinile tüüpilis(t)est histoonide modifikatsioonidest (e.g. kui oleks oma uurimistöös vaja detekteerida ‘aktiivset’ ja ‘inaktiivset’ kromatiini, millised modifikatsioonid valida) • Histoonide N terminaalsed sabad jäävad nukleosoomist väljapoole ning nendes nendes piirkondades toimub histoonide posttranslatsiooniline modifitserimine. Histoonide N-term sabad sisaldavad palju lüsiini ja arginiiinijääke. Lüsiinijäägid atsetüleeritakse või metüleeritakse, arginiinijäägid metüleeritakse. Histoonide atsetüleerimine on kõrge transkriptsiooniliselt aktiivses kromatiinis ja kõrgelt metüleeritud inaktiivses kromatiinis. Atsetüleerimist viivad läbi histoonide
Limaskest – katab mitmerealine ripsepiteel. Proopia on sidekoeline. Lihaskiht. Submukoosa sisaldab sidekudet, veresooni ja bronhiaalnäärmete lõpposi Kondrofibrooskest – asuvad eri suurusega hüaliinse kõhrkoe plaadikesed, mida ühendab sidekude. 59. Alveolaarpuu ja kopsualveoolid. Bronhiaalpuu (arbor bronchialis) lõpeb terminaalsete bronhioolidega, edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna – arbor alveolaris, mis on kohanenud gaasivahetuseks. Bronhioolid (bronchiolus) > terminaalsed bronhioolid (bronchiolus teminalis) > alveolaarpuu > hingamisbronhioolid (bronchiolus respiratorius) > alveolaarjuhakesed - (ductuli alveolares) > alveolaarkotikesed (sacculi alveolares). Hingamisbronhioolidest saavad alguse alveolaarjuhakesed. Alveolaarjuhade lõpposad on laienenud ja moodustavad alveolaarkotikesi.Alveolaarjuhade seintes paiknevad kopsualveoolid (alveoli pulmonis). Alveoolid on ümbritsetud kapillaarvõrgustikuga, mille
1,5 cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s. Arterioolide keskmine pikkus 0,2 cm, diameeter 0,03mm, seina paksus 0,02 mm, vererõhk 60 mmHg, voolukiirus 0,3 cm/s. Arteroolid: need on lihaselised arterid, mille läbimõõt on 0,02-0,04 mm. Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm
cm, läbimõõt 0,14 mm, vererõhk 90 mm Hg, voolukiirus 6 cm/s. Arterioolide keskmine pikkus 0,2 cm, diameeter 0,03mm, seina paksus 0,02 mm, vererõhk 60 mmHg, voolukiirus 0,3 cm/s. Arteroolid: need on lihaselised arterid, mille läbimõõt on 0,02-0,04 mm. Erinevate elundite regulatsioonitegurite toimel muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm
Siiski paljude maatriksi valkude puhul on vaja kasutada Hsc60 (suguluses bakteriaalse GroEL-iga). Kui selles tsaperonis on mutatsioon, siis pärmi puhul näidati, et import ja lõikamine toimuvad normaalselt, aga see ei suuda täita oma rolli multivalk kompleksis (pakkimises vead). 30 24. Peroksüsomaalne transport, erinevused ja sarnasused mitokondriaalsest transpordiga C- and N-terminaalsed signaaljärjestused suunavad valke peroksüsoomiaalsesse maatriksisse Peroksüsomaalsed valgud pakitakse tsütosoolis Signaaljärjestus katalaasil: SKL või sarnane signaal C terminuses Transport nõuab ATP energiat kuid mitte elektrokeemilist gradienti Katalaas seob tsütosoolset retseptorit PTS1R, see kompleks omakorda seondub Pex14P retseptorile N-terminaalne signaal tiolaasil: 26 aminohapet, seda tunneb ära PTS2R, pärast internalisatsiooni see signaal lõigatakse ära 25
represseeritud anaerobioosis ja kompleks ise inhibeeritav NADH poolt. Anaeroobsetes tingimustes metaboliseeritakse püruvaat peamiselt püruvaadi-formiaadi lüaasi Pfl toimel, mille tulemusena moodustuvad atsetüül-CoA ja formiaat. Juhul, kui puuduvad hapnikule alternatiivsed elektronaktseptorid, metaboliseeritakse need ühendid fermenteerimise käigus lõpp-produktideks. Anaeroobse hingamise regulatsioon Anaeroobse hingamise terminaalsed elektronide aktseptorid nitraat nitrit fumaraat dimetüülsulfoksiid (DMSO) trimetüülamiin N-oksiid (TMAO) Nende ühendite koosesinemisel kasutatakse neid samaaegselt, kuid nitraat on võrreldes teistega eelistatud. Fumaraadi, DMSO ja TMAO reduktaasid avalduvad vastavalt substraatide olemasolule ja nende redokspotentsiaalidele. Substraate kasutatakse järjekorras DMSO > TMAO > fumaraat.
Üks enhancer võib reguleerida mitut geeni, sellega seonduvad oma kindlad geeni aktivatsiooni elemendid (ST1). Enhancer on DNA järjestus, mis koosneb paljudest kordustes, on mõlemat pidi sümeetriline. RNA polümeraas II seob mediaatorkompleksi, need omakorda enhancer piirkonnaga. Kromatiini remodeleerimine toob enhancer promootori lähedusse. Need histoonid, mis jäävad aktivaatori seondumissaidist allapoole, atsetüleeritakse. Histooni atsetülaas atsetüleerib N-terminaalsed otsad. Nii muutub DNA kergesti 59 kättesaadavaks. Histoonidel on erinevaid modifitseerimise võimalusi, Kõige rohkem on neid H3-l. Kui siin N-terminaalset modifikatsiooni pole, siis sealolevad geenid on vaikses olekus. Histoone modifitseeritakse ka replikatsiooni ajal. Lys – atsetüleeritakse. Ser – fosforüleeritakse. H3- kõige pikem N-terminaalne saba, tal kõige rohkem modifikatsiooni võimalusi. H4 – ka mitu erinevat võimalust. H3 –
Samas kui fumaraadi reduktaas saades menakinoolilt elektronid tekitab väga palju ROS-e. Sellest johtuvalt on aeroobses keskkonnas soodustatud Sdh ekspressioon. Anaeroobsest keskkonnast üleminek aeroobsesse võimendab sdh-operoni ekspressiooni, konstantselt aeroobsetes tingimustes on ekspressioon mõõdukas. Anaeroobses keskkonnas represseerib ArcAB kahekomponentne süsteem oksüdatiivses fosforüleerimises osalevate geenide transkriptsiooni. Terminaalsed oksüdaasid E. coli tsütokroom bd-I (cydABC ja cydX) katalüüsib nii kinooli oksüdeerumist ja kahe prootoni transporti periplasmasse kui ka molekulaarse hapniku redutseerimist veeks, milleks 2 elektroni tuleb hüdrokinoonilt ning 4 prootonit tsütoplasmast. Tsütokroom bd-I koosneb CydA ja CydB subühikutest ning sisaldab heemi. Tõenäoliselt on tsütokroomi kompleksis veel kolmas subühik CydX, mis puhastub koos tsütokroom bd-I-ga välja. Tsütokroom bd-I toimib ka kui
annaabi.ee 
