Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tenerife". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tenerife, kanaari, santa, triinu, saarestiku, lipp, pico, teide, 3718, loomastik, kaljukits, saarele, maod, tänan, provints, hispaaniaTenerife- suurim Kanaari saar canariasbooking.iport.it Tenerife üldandmed ● Pindala – 2354 km² ● Saarel elab 908 555 elanikku (2011. a andmetel). ● Pealinn – Santa Cruz de Tenerife ● Kõrgeim mäetipp – El Teide (3718) en.rodema.es Tenerife maastik ● Saare lõunaosas – kaunid liivarannad ja lauge maastik ● Keskosas – El Teide ● Põhja – ja lääneosas on metsadega mäed, www.aurinko.ee lopsakalt rohelised orud, maalilised ja järsud kaljulõhed. ● Tenerifet katab vahemereline kuivalembene www.novatours.ee põõsastik. Tenerife taimestik ● Kanaari mänd ● Kanaari datlipalm ● Draakonipuu nagi.ee ● Loorberipuu et.wikipedia.org
.......................................................... 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik.........................................................................................................................11 5.3 Maavarad.........................................................................................................................12 Tenerife ja Teide vulkaan..........................................................................................................13 6.1 Tenerife........................................................................................................................... 13 6.2 Teide vulkaan..............................................................................................................14 Kokkuvõte............................................................................................
...................................................................11 1 Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb kahe vulkaanilist päritolu arhipellaagi geograafiat, geoloogiat ja kliimat. Hawaii saarestik asub Vaikses ookeanis Vaikse ookeani laama keskosas ning on tekkinud Hawaii kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub mitmeid väiksemaid saari ning kaheksa suurt saart, mida referaadis lähemalt käsitletud on. Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis Aafrika laama loodeosas ning on tekkinud Kanaari kuuma täpi kohale. Saarestikku kuulub seitse suuremat saart ning mitmeid väiksemaid saarekesi. 2 Hawaii saarestik 2.1 Üldiseloomustus Hawaii saared asuvad Vaikse ookeani põhjaosas. Saared kuuluvad Ameerika Ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Arhipellaag koosneb kaheksast suuremast saarest, mitmetest atollidest, arvukatest saarekestest ning veealustest mägedest. Arhipellaagi kokupikkus Kure atollist Hawaii saareni on ligikaudu 2400 km.[7] 2.2 Avastuslugu
EUROOPA TURISMIGEOGRAAFIA LõUNA-EUROOPA TURISMISIHTKOHAD I KANAARI SAARED 1. Kus asuvad Kanaari saared? Kirjelda asukohta, emamaa Hispaania suhtes ja kui kaugel asuvad Aafrika rannikust. Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast. Millest tuleb Kanaari saarte nimi? Kanaari saarte nimi on tulnud 2000 a tagasi siin elanud metsikute koerte järgi - canis (lad.k.). Kanaarilinnud, kes on pärit Aafrikast, said oma nime saarte järgi (mitte vastupidi, nagu ekslikult arvatakse). 2. Saarte nimed? Millised saared on turismi seisukohalt tähtsamad? Tenerife, Cran Canaria, Ibiza Formentera, 3. Mitmendal sajandil jõudsid hispaanlased Kanaaridele? 15. Sajandi alguses. 1402. a 4
klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik
Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat 722, mil loodi Astuuria kuningriik, 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, Aasta 1492 märkis ära Christoph Kolumbuse jõudmise Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud Hispaania Inkvisitsioon. Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja Navarra kuningriikide ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimesel poolel. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgide ajal (Carlos I 1516–1556 ja Felipe II 1556–1598).
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9 · Haridus lk 9 · Kasutatud materjal lk 11 2 < Hispaania lipp
.. 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoorid on saarerühm, mis paikneb Atlandi ookeanis. Selle Portugalile kuuluva vulkaanilise saarestiku kliima on mereline, seda mõjutab Assoori maksimum ehk kõrgrõhuala. Peamise sissetuleku saavad saarte elanikud põllumajandusest (suhkruroo- ja tubakaistandused), kalastamisest, käsitööst ja turismist. Suvel on Assooride vees ja õhus sooja 22-24, talvel 15 kraadi. Põhjatuuled on tugevad, kuni 40 m/s. Kõrgeim tipp on Pico vulkaan, saartel on ka sagedased maavärinad. Saarte elanikud on väga säästlikud ning loodust hoidvad. Mõnel saarel
.... 12 2 Sissejuhatus Tulemaa on Lõuna-Ameerikas. Seal asub lõunapoolseim linn Ushuaia, mis on saare Argentina-osa keskus. Saare põhjaosa on tasane, lõunaosa mägine. Mägedes on okasmetsad, põhja pool rohtlad. Tulemaa on suurim saar Tulemaa saarestikus, mille pindala on 48 100 km². Saarestik koosneb mitmesajast saarest. Kliima on lähispolaarne. Saarestiku kirdeosas on aastane sademete hulk 400...500 mm, edelaosas kuni 2000 mm, kohati 5000 mm. Kliima on suvel jahe ja talvel külm. Keskmine temperatuur on jaanuaris 10...11°C, juulis 0...2°C. Tulemaa ümbruses on pidevalt tugevad tormid, mistõttu meremehed on pidanud seda piirkonda kardetavaks. 3 Tulemaa Tulemaa ehk Tulemaa saar ehk Isla Grande (eesti keeles nimetatud ka
ÜLDANDMED Pealinn: Lissabon Riigikeel: portugali Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 (2006 a) Rahvastiku tihedus: 112 in/km² President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Rahaühik: euro Maakood: 351 Iseseisvus: 1. detsember 1640 Riigikord: parlamentaalne vabariik Portugali lipp Portugali vapp GEOGRAAFILINE ASEND Portugal asub Euraasia mandril, Lääne- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas
ja 9º W - 7º W laiuskraadide vahemikus. Lissaboni geograafilised koordinaadid on 38°43 N 9°10 W. Pealinn asub Tallinnast linnulennult umbes 3300 km kaugusel. [2] [6][5][10][7] 3. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile autonoomsed Madeira saar ja Assoori saarestik, mis on lähistroopilised paradiisisaared. Madeira, mis on sooja ja lokkava loodusega saarestik hõlmab 741 km² ning seal elab 244 300 elanikku. Saarestiku keskus on Funchal. 3 Assoorid asuvad Atlandi ookeanis 1300 kilomeetrit Lissabonist läänes. Vulkaanilist päritolu saared on laiali pillutatud 650 km ulatuses. Assoori saarestik hõlmab 2355 km², seal elab 243 800 inimest. Saarestiku keskus on Ponta delgada. Assoorid moodustavad üheksa vihmast ja rohelist vulkaanitippu saared, mis jagunevad rühmadesse:
MandriEuroopa kaugeim läänepoolne punkt asub Portugalis selleks on Roca neem. Portugal meenutab kujult püsti seisvat ristkülikut ning asub 36º N 41º N pikkus ja 9º W 7º W laiuskraadide vahemikus. Pealinn Lissabon asub geograafilistel koordinaatidel: 38º N 9º W ning on Jõhvist linnulennult 3449 km kaugusel. Kellaaegade erinevus on Eestil Portugaliga kaks tundi. SAARED Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Madeira saar ja Assoori saarestik. Assoori saarestiku alla kuuluvad kolm rühma: Läänerühm (Corvo ,Flores), keskrühm (Faial, Pico, São Jorge, Graciosa, Terceira) ning idarühm (São Miguel (peasaar), Santa Maria). Assoori saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. 4 PINNAMOOD, LOODUS Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja ja lõunaosa
Kokkuvõte Island on vulkaaniliselt aktiivne saar Atlandi ookeani keskahelikul. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Islandi asub lähisarktilist merekliimat kujundab Põhja-Atlendi hoovus ja asend lähispolaarsetel laiuskraadidel. Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare vulkaaniline päritolu. Island asub arktilises tundras, taimestik ja loomastik on väga iseloomulikud sellele kliimavöötmele. Suureks murekohaks on saarel toimuv võimas pinnaseerosioon ja metsatus. Tähtsaimad majandusharud on kalandus ja turism. Islandi maastik on maailmas harvaesinev ja väga maaliline. Piirkonda oli väga huvitav uurida. Kasutatud allikad https://www.wunderground.com/ http://astro.unl.edu/classaction/animations/coordsmotion/sunmotions.html http://astro.unl.edu/classaction/animations/coordsmotion/daylighthoursexplorer
Kõdu lagunemine kestab 100-1000 aastat. Tundra taimestik kohastumused: pungad maapinna lähedal, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, valdav vegetatiivne paljunemine. Peamine on tuultolmlemine, liblikõielisi on vähe. Levinumad perekonnad: mustikas, jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villapea, tarn, paju. Tundra loomastik 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud, rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud on enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren. Kohastummused: talvel on elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine või pikenemine.
Ülejäänud lõuna - ja läänepiir on aga merepiir Atlandi ookeaniga. ( Lisa 2 ) Ta paikneb lähistroopilises kliimavöötmes ja ajavööndi järgi maailmaajas ehk nullmeridiaanis. Loodusvööndes jääb ta Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku alasse. Portugali mandriosa on Tejo jõega jaotatud kaheks. Põhjapoolne maa ala on mägine ja liigitatud jõgede orgudega. Lõuna pool on enamasti tasane ja kliima on võrreldes põhjapoolega soojem ja kuivem. Kõrgeim punkt on Pico saarel, mis on üks Assoori saartest, asuv Pico mägi ( Ponta do Pico portugali keeles). See vana vulkaan on 2 350 m. Mandrialal asuv kõrgeim punkt on Serra da Estrela ja see on 1 993 m. Portugali jõgedest pikim on Duero jõgi (925 km), millest Portugalis voolab 320 km ülejäänud osa aga Hispaanias. Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka
.. 7 5.1. Tai kuningas.................................................................................................. 8 6. Majandus............................................................................................................ 8 7. Religioon............................................................................................................. 8 8. Keel.................................................................................................................... 9 9. Lipp ja vapp........................................................................................................ 9 10. Aeg................................................................................................................. 10 11. Inimesed......................................................................................................... 11 12. Tai köök........................................................................................................... 11 13. Kombed......
Maailmas on see suuruselt kuueteistkümnes. See on 1199 km pikk ning 32-190 km lai. Rannajoon on 3735 km pikk. Pinnamood on mitmekesine. 2/3 maa-ala hõlmavad künklikud tasandikud. Peasaare telgmikku läbib kõrgustike ja madalate mägede katkendlik ahel. Kõrgeimad on läänaosas Sierra del Rosario (699 m), keskosas Guamuhaya (1140 m) ja idaosas Sierra Maestra mäed. Sierra Maestriast idas asub mitu kulunud massiivi, mis küünivad 1100-1200 meetrini. Kuuba kõrgeim tipp on Pico Turquino (1994 m). Põhja- ja idarannik on kohati tugevasti soostunud. Tasandikku liigestavad madalad kõrgendikud, kuplid ja saarmäed. Lubjakivi rohkuse tõttu on kõikjal (eriti loodeosas) karsti. 5 Kuubas leidub rikkalikult niklimaaki (sisaldab ka koobaltit). Peale selle on vase-, mangaani-, tsingi-, plii-, kroomi-, volframi-, ja rauamaaki, püriiti, magnesiiti ja mineraalseid ehitusmaterjale, sh. Dolomiiti, marmorit ja kipsi.
Pealinn: Oslo Keel: norra keel Rahaühik: Norra kroon (NOK) (1 NOK = ca 2 EEKi) Suurim järv: Mjøsa 362 km² Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga)
linna tabas 6,3-magnituudine maavärin, mis põhjustas ulatuslikke kahjusid. Mitmed hooned vajusid täielikult kokku ning majade alla jäid lõksu kümned inimesed. Ametlik hukkunute arv on praeguseks 161, kuna rususid alles koristatakse. Kokku võib olla hukkunud umbes 240 inimest. 9 4.3. Uus- Meremaa taimestik Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed, üle 3/4 taimeliigi on ainult seal piirkonnas esinevad. Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, üks kauripuu puu võib elada peaaegu kahe tuhande aasta vanuseks. Varem kattis kaurimets peaaegu kogu Põhjasaart. Juba 18. sajandi lõpus hakati kauripuu puitu kasutama laevaehituses ja vaiku värvitööstuses. Praeguseks on kauripuumetsi alles veidi üle 7000 hektari, mis kõik on range kaitse all.
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas
RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12
Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased. Gröönimaa jaguneb kolmeks maakonnaks ja 18 vallaks. Gröönimaa lipp Gröönimaa vapp 20 Fääri saared Fääri saared on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Atlandil. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass. Valuutaks on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega
SISUKORD: RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 1 Üldandmed:......................................................................................................................1 Geograafiline asend:........................................................................................................ 2 Ülevaade looduslikest tingimustest:................................................................................ 2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...................................................................4 Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:..................... 4 RIIGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE...................................5 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:........................................................5 Rahvusvahelised firmad:.............................................................................
omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007.(pilt) 4. Elanike arv,rahvastiku koosseis (pilt) Elanike arv riigis on 20042552 (2008/07) Elanike arv linnades Juuli, 2001 seisuga Pealinn Antananarivo 4,580,788 in. Antsiranana 1,188,425 in. Fianarantsoa 3,366,291 in. Mahajanga 1,733,917 in. Toamasina 2,593,063 in. Toliara 2,229,550 in.
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima.....................................................................................................
Sisukord: Asukoht..................................................................4-5 Andmed Iseloomustus Pinnamood...............................................................5-6 Pinnamoe iseloomustus Mõjud saarele Maavarad Asukoht maamunal Kliima.....................................................................6-8 Kliima iseloomustus Mõju tegurid Võrdlus moment Majandus Looduskatastroofid Veekogud, jõed..........................................................8- 9 Veevarud Jõed Järved Vee kasutusalad Veega seostuvad probleemid Arengutase.................................................................................9-10 Kuuluvus rahvusvahelisse organisatsiooni Tuntuim firma Rahvastik..................................................................................10- 11 Eluiga Paiknevus
Puhja Gümnaasium Madli Tuvike 10r Venezuela Referaat Juhendaja: Õpetaja Aili Tamm Mariann Karja Puhja 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed .........................................................................................................4 1.1 Üldandmed............................................................................................................4 1.2 Riigi asend maailmas.............................................................................................5 2. Loodus..........................................................................................................................6 2.1 Pinnamood............................................................................................................7 2.2 Ve
Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik (metsnugis, hirv, metskits, roherähn jt.) (5 lk 636) Euroopa jagatakse geograafilistes ülevaadetes tihti väiksemateks regioonideks, mille piires asuvad riigid ja rahvad on kas majanduslikult, poliitiliselt või kultuuriliselt sarnased. Eristatakse viite regiooni: Põhja-, Lääne-, Kesk-, Lõuna- ja Ida- Euroopa.(1)
Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga on kokku 377835 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. 5. LOODUS 5.1 Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mida jaapanlased hüüavad Fuji-san. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja
jpg] 1.3 Sümbolid Lipp Hispaania lipul on kolm horisontaalset asetsevat triipu: punane, kollane ja punane. Kollane triip asub keskel ja on kahest punasest laiem. Kollane ja punased värvid on seotud Hispaania vanimate kuningriikidega. Kollasele triibule on asetatud Hispaania vapp (pilt2). 4 2.Hispaania lipp. [ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px- Flag_of_Spain.svg.png] Vapp Hispaania vapp on neljakandiline. Seal on kujutataud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon, Aragon ja Navarra. Kuldne kindlus punasel taustal iseloomustab Kastilla maakonda. Punane lõvi valgel taustal iseloomustab Leon'i maakonda. Punased ja kollased triibud iseloomustavad Aragon'i maakonda. Granaatõuna õis iseloomustab Kanaari saari
..............................................................................................194 Lisad...............................................................................................................................195 Tuntud inimesed..................................................................................................196-202 Sõnastik...............................................................................................................203-204 Lipp........................................................................................................................205 Vapp.......................................................................................................................206 Uudised...............................................................................................................207- 222 Ärikultuur..............................................................................................
poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania on demokraatlik riik. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja- Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania pealinn on Madrid. Riigi pindala on 504,8 tuh km². Nende rahvaarv on 46,1 milj elanikku (2011). Hispaania kuningas on Juan Carlos I. Nende rahaühik on nagu meilgi euro. Hispaania lipp 4 Rahvastik Hispaanias paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Enamikus on see koondunud rannikule, Madridi ning teistesse sisemaalinnadesse
Iiri Vabariik II kursus 2014 Lipp ja vapp Iirimaa on iiri keeles Éire ja inglise keeles Ireland tähis IRL või IE Riigipea Michael D. Higgins, president alates 11.11.2011 Riigi hümn Amhrán na bhFiann (hääldatakse: “Oo-roon na Viin” ja tähendab “Sõduri laul”) http://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM Riigikeeled: iiri ja inglise keel Iirimaa ehk Iiri Vabariik on Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes Pindala: 70 282 km2
annaabi.ee 
