Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt Adagio rahulikult Andante rahulikult, jalutades Monderato parajalt, mõõdukalt Allegretto liikuvlt, kergelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Presto-väga kiiresti Prestissimo ülikiiresti Muud tähtsat teksti selle kohta : Tempo märgitakse helitöö algusesse vasakult noodijoonestiku kohale itaaliakeelsete terminitega. Alates 19. Sajandist kasutatakse ka emakeelseid sõnu. Tempo täpsemaks kindlaksmääramiseks kasutatakse austerlasde J. N. Mälzeli leiutatud metronoomi
alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17. sajandist märgistavad seda tähised (largo, adagio, andante, presto, allegro jt). Tempo kindlaksmääramiseks kasutatakse metronoomi. Retsitatiiv- Pool lauldes rääkimine Zanr- Muusika kirjanduse või kunsti teose liik nt: sümfoonia, ooper, balett, laul jne.. Vorm- Vorm on muusikateose ülesehitus.Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund,
alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17. sajandist märgistavad seda tähised (largo, adagio, andante, presto, allegro jt). Tempo kindlaksmääramiseks kasutatakse metronoomi. Retsitatiiv- Pool lauldes rääkimine Zanr- Muusika kirjanduse või kunsti teose liik nt: sümfoonia, ooper, balett, laul jne.. Vorm- Vorm on muusikateose ülesehitus.Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund,
6 Näide 2. Takt 8 B-osas annab iseloomuliku õrnuse e-moll, mida kannab edasi ka polüfooniline fugaato. Kahe viimase taktiga moduleeritakse tagasi alghelistiku dominanti (vt näide 3) Näide 3. Taktid 2021 C-osas on tagasi G-duur. Peamiselt on siin kasutatud intervalle s.3, p.4 ja p.5, v.a viimases taktis v.6 hüpe sopranil. Tempo, dünaamika Teoses ei ole antud täpset (metronoomi) tempot. Iga osa juurde on märgitud itaaliakeelsed terminid. A-osa tempoks on Allegretto (lõbusalt, rõõmsalt). Dünaamilises plaanis on esimesed 4 takti mezzofortes. 5. ja 6. taktist alates astuvad bass ja alt sisse fortes ning 8. taktis on kõikidel häältel nimetatud dünaamika. Osa viimased kaks takti on subito pianos. B-osa (Con moto liikumisega) alustavad aldid pianos. Kahe takti pärast lisanduvad tenorid, neile järgnevad bassid mezzofortes, saatehääled laulavad aga endiselt pianos. 18. taktis koos sopranite soologa laulavad kõik fortes
viiulile ja klaverile) · Kotkalend sümfooniline poeem (1949-1950, red. 1962) · Laulvad põllud sümfooniline poeem (1951) · Sümfoonia nr. 3 c-moll (1955-1961) Keelpilliorkestrile · Eleegia (1913, pole säilinud) · Neenia c-moll (1928, red. 1969) · Eleegia e-moll keelpilliorkestrile ja harfile (1931, red. 1969) · Muusika keelpillidele (Introduktsioon ja fugaato) (1942, red. 1963) · Lüüriline süit (klaviir 1942-1943, orkestreeritud 1945) · Moderato assai G-duur (klaviir 1940. aastad, orkestreerimisaeg teadmata) · Viis pala keelpilliorkestrile (koost. 1953) · Andante moderato (Romanss) d-moll ja Tants G-duur (klaviir 1953, orkestreerimisaeg teadmata) · Lüüriline pala nr. 2 G-duur oboele ja keelpilliorkestrile (1955, samal aastal ka oboele ja klaverile) · Sümfoniett g-moll (1965-1967) Puhkpilliorkestrile · Avamäng C-duur (1948) · Pidulik marss B-duur (1951) Instrumentaalkammermuusika:
seostada teave mingi sõna või tegevusega, kasutada meeldejätmise hõlbustamiseks salme, riime, jutukesi. 6. Küsimustele vastamine ja küsimuste esitamine: alustada konkreetsete küsimustega, nt üksikasjade, juhtnööride, tegevuse kohta ja leitakse vastav sõnastus (koht) tekstis. Konkretiseerimiselt on vaja liikuda üldistamisele. Üldistamiselt liigutakse küsimustega uuesti konkreetsusele. Õpetaja ei tohiks leppida õpilaste mälupõhiste vastustega, vaid vastus tuleks seostada tekstis sõnastatuga. Samas tuleks kasutada ka tekstis väljendatud mõtte ümbersõnastamist. Eriti oluline on see õpiraskustega õpilastele. Tähelepanu arendavad oskused, korrigeerimine: 1. Töölaua korrashoid. Käeulatuses peaks laps hoidma vaid neid materjale, raamatuid, töövahendeid, mis on talle konkreetse ülesande juures vajalikud. 2. Väliste segajate kõrvaldamine. Õppimist soodustavate tingimuste loomine: istumine
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika .................................................................
võimaldavad, on ta tähtsus seltskonnatantsuna viimasel ajal vähenenud ja aeglase fokstroti figuuride asemel tantsitakse fokstroti omi aeglasemas tempos. Võistlustantsuna on aeglane fokstrott endiselt tantsija oskuste ja võimete kriteeriumiks. Aeglase fokstroti muusika taktimõõt on 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas on rõhulised. Muusika tempo on 28 34 takti minutis. Sobivaimaks tempoks on 30 takti minutis. Põhisammudeks on: 1. Kolmiksamm (Three-Step) 2. Sulgsamm (Feather Step) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Suunamuutmissamm (Change of Direction) 6. Hoogpööre (Impetus Turn) 7. ,,Laine" vasakule (Reverse Wave) 8. ,,Punumine" (Weave) Standardvariatsioonideks on: 1. Hõljesulgsamm (Hover Feather) 2. Hõljetelemark (Hover Telemark) 3. Telemark paremale (Natural Telemark) 4
võimaldavad, on ta tähtsus seltskonnatantsuna viimasel ajal vähenenud ja aeglase fokstroti figuuride asemel tantsitakse fokstroti omi aeglasemas tempos. Võistlustantsuna on aeglane fokstrott endiselt tantsija oskuste ja võimete kriteeriumiks. Aeglase fokstroti muusika taktimõõt on 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas on rõhulised. Muusika tempo on 28 34 takti minutis. Sobivaimaks tempoks on 30 takti minutis. Põhisammudeks on: 1. Kolmiksamm (Three-Step) 2. Sulgsamm (Feather Step) 3. Pööre paremale (Natural Turn) 4. Pööre vasakule (Reverse Turn) 5. Suunamuutmissamm (Change of Direction) 6. Hoogpööre (Impetus Turn) 7. ,,Laine" vasakule (Reverse Wave) 8. ,,Punumine" (Weave) Standardvariatsioonideks on: 1. Hõljesulgsamm (Hover Feather) 2. Hõljetelemark (Hover Telemark) 3. Telemark paremale (Natural Telemark) 4
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võ
(10). 6.2. Spinning Jalgrattasôit spetsiaalsetel siseratastel. Muusika dikteerib sôidutempo. koormust saab reguleerida igaûks ise. Intervalltreening, st et sòidetakse vahelduvalt madala ja kôrge koormusega, seega treenides sùdamelihaseid. Sobiv kòigile. (10). 6.3. Step-aeroobika Step-aeroobika sobib väga hästi neile treenijatele, kellele jooksud ja hüpped on vastunäidustatud. Isegi edasijõudnute sammukombinatsioone ei pea järgi sooritama, vaid saab rahulikult jätkata varasemat õpitut. Tihtipeale kardetakse, et step-aeroobika muutub pidevalt treenides rutiinseks. Õnneks pole see sugugi nii. Sammukombinatsioonide omandamine nõuab küll üksjagu õppimist aga kui sammud selged, annab neid väga põnevalt kombineerida. Step-aeroobika annab tugeva koormuse jala- ja tuharalihastele ning arendab koordinatsioonivõimet. (10). 6.4. Ringtreening Väga tõhus rasvapõletustreening
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
271-272, tabel. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille I osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla kas 3- või 4-osaline. Kolmeosaline tsükkel esineb instrumentaalkontsertides ja kammersonaatides, neljaosaline esineb sümfooniates ja keelpillikvartettides 3- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 4- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 1) Allegro (kiire põhiosa) 1) Allegro (kiire) 2) Andante (aeglane) 2) Andante (aeglane) 3) Allegro (kiire finaal) 3) Skertso/Menuett (tantsuline) 4) Allegro (kiire finaal) TÄHTSAMAD ZANRID Tähtsamad klassikalisel sonaaditsüklil põhinevad zanrid, mida viljeldi klassitsismiajastu instrumentaalmuusikas on: sonaat 3- või 4-osaline sonaaditsükkel soolopillile. (Klaveriduo = klaver + teine soolopill; klaveritrio =
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stefani Kask XII A KEHALISE VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖ Referaat Juhendaja: Õpetaja Katre Tekkel Tallinn 2013 Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku. Kui mitte otsese eesmärgiga, siis kaudselt igapäevaste tegevustega tegeledes. Sportlastel on selle teema valdamine oluline, et treenida saaks ohutult ja tulemusrikkalt. Sellises valdkonnas on pidevalt uuendusi tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pole kindlat pinda edasisele arengule. Ee
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisatsioon- hetkelooming. Imp
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste
Paide Gümnaasium Kaasaegsed pop- ja rokkmuusika stiilid ja nende eelistused põhikoolinoorte seas Uurimistöö Siim Pening 11. h Anne Toomistu Paide 2010 Sisukord 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused..............................................................4 1.1 Rokkmuusika defineerimine.........................................................................................4 1.2 Popmuusika defineerimine...........................................................................................5 1.2.1 Popmuusika tunnused on:......................................................................................5 2. Stiilide kirjeldused.................................................................
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed puutuvad muusikaga kokku
TÕRVA GÜMNAASIUM Kristin Laas, Birgit Pinka, Eneli Uusmets 11.B klass AJALOOÕHTU 6. KLASSILE Praktiline töö Juhendaja: Eve Tilk Tõrva 2016 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TÖÖ KÄIK..................................................................................................... 4 1.1 Materjalide kogumine............................................................................5 1.2 Ettevalmistused ajalooõhtuks...............................................................5 1.3 Mängude ettevalmistamine...................................................................5 2.AJALOOÕHTU.............................................................................
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
sonaaditsükkel, mis saab nime soolopilli järgi (nt. Klaverisonaat, viiulisonaat jne.). Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Sümfoonia - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) 10 Keelpillikvartett - instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist ; muusikazanri ja ühtlasi ka muusikavormi nimetus, mille puhul sonaaditsükkel esitatakse keelpillikvarteti poolt.
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus er
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, scholarship, literary theory, history
Vormimine ja tasustus. Tasustamine tasustada keskmise sagedusega, muutuva intervalliga. (mänguautomaat) Õpetaja peab looma õpilases tasustusootuse. Vormimine järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. (ulatuslik materjal jaotatud osadeks ja lõpuks kompleksoskuse kujunemine) Eripära inimõppimisel - järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. Programmõpe, õp. masinad. Programmõpe - (Skinner) Õppematerjal väikestes annustes koos vastustega. (programmeeritud õpikud ja õpetatavad masinad) Jadaprogramm, õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos. Hargprogramm töötempo ja õppesisu individualiseerimine. Need kõik kadusid veel enne kui tulid arvutid. Õpetaja osutus efektiivsemaks, lapsed hakkavad kannatama suhtlemise puudulikkuse käes. Ühendada programmeeritud ja traditsiooniline õpe. Õpiprogramme saab realiseerida progr. õpikute ja arvutite vahendusel. Kõige enam kasut
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, fa
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu (teadvustamata) õppimine.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjan
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjand