Tempo (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Tempo
Tempo kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega , kuuendale klassile.
Tempoks nimetatakse helotöö esitamise kiirust.
Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu.
Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast.
I II
Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt
Moderato (2) (3) väga kiiresti
Presto (3) (2) parajalt, mõõdukalt
Adagio(4) (8) ülikiiresti
Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt
Andante (6) (7) kiiresti, rõõmsalt
Allegro(7) (4) rahulikult
Prestissimo(8) (6) rahulikult, jalutades
Tempo kiirendamist tähistab sõna accelerando.
Tempo aeglustamist tähistab sõna ritenuto.
Helitöö tempot saab määrata metronoomi abil.
Meenuta eelmisel aastal õpitut laulude hulgast üks rahulik ja üks tempokas laul.
1. sinine vagun
2. karulaane jänka

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aronniin Õppematerjali autor

Tempo töövihiku küsimused ja vastused 6ndale klassile.

Sarnased õppematerjalid

docx

Muusika tunni lühikokkuvõta teemal Tempo

Tempo NB: Tempo on helitöö esitamise kiirus ! Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt

Ballett

doc

Muusikaajalugu- Vastused paljudele mõistetele, küsimustele..

mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala.

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu: mõisted, isikud

Muusikaajalugu

docx

Eduard Oja - Kägu kukub (Kooriteose analüüs)

......... 6 Vormistruktuur .............................................................................................................. 6 Taktimõõt ...................................................................................................................... 6 Harmoonia ..................................................................................................................... 6 Tempo, dünaamika ........................................................................................................ 7 III TEOSE KOORISPETSIIFILINE ANALÜÜS ..................................................................... 8 Diapasoon, tessituur ...................................................................................................... 8 Vokaaltehnilised raskused ............................................................................................

Muusika

doc

Heino Eller (1887-1970 )

· Väike valss E-duur (1935, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1940. aastail) · Liblikas (1935) · Skertsiino h-moll (1935) · Danse-caprice (1936?) · Méditation (1936?) · Prelüüd g-moll (hiljemalt 1937) · Allegro scherzando D-duur (1938) · Intiimne hetk es-moll (1938) · Mõtisklus H-duur (1938) · Allegro animato dis-moll (1939) · Moderato assai (Variatsioonid) h-moll (1939) · Tants h-moll (1930. aastad) · Tempo di marcia fis-moll (hiljemalt 1939) · Vivace As-duur (1930. aastad) · Klaverisonaat nr. 2 cis-moll (1939-1940) · Sostenuto vasakule käele cis-moll (1940) · 13 pala eesti motiividel (1940-1941) · Tantsu karakteris fis-moll (1941) · Prelüüd e-moll (1942, seade tellole ja klaverile 1965) · Intermezzo g-moll (1943) · Kümme lüürilist pala (1942-1943) · 14 klaveripala (koost. 1943) · Klaverisonaat nr. 3 es-moll (1944) · Sonatiin g-moll (1946)

Muusikaajalugu

docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist:  Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused.  Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine).  Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t

Eripedagoogika

pdf

Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel

.................................................................. 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus .........................

Muusika

docx

Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine

1. kl lõpuks ja suuri kirjatähti kirjutatakse ning sõnas õigesti seostatakse. 8 Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) Õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma - Ärakiri. Vt: [6] → 1. klassi lõpuks peaks laps oskama teha lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse. lühemate sõnade ja lausete ärakirja, nt kirjutab tahvlilt ära. Eeldatavad oskused: - Häälikurühmade tundmine: 1. klassi lõpuks eristab - loeb õpitud teksti enam-vähem ladusalt, lausehaaval üksiku häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut

Alternatiivpedagoogika

Rohkem sarnaseid