10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aronniin
Õppematerjali autor
Tempo NB: Tempo on helitöö esitamise kiirus ! Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt
mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala.
mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala.
......... 6 Vormistruktuur .............................................................................................................. 6 Taktimõõt ...................................................................................................................... 6 Harmoonia ..................................................................................................................... 6 Tempo, dünaamika ........................................................................................................ 7 III TEOSE KOORISPETSIIFILINE ANALÜÜS ..................................................................... 8 Diapasoon, tessituur ...................................................................................................... 8 Vokaaltehnilised raskused ............................................................................................
· Väike valss E-duur (1935, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1940. aastail) · Liblikas (1935) · Skertsiino h-moll (1935) · Danse-caprice (1936?) · Méditation (1936?) · Prelüüd g-moll (hiljemalt 1937) · Allegro scherzando D-duur (1938) · Intiimne hetk es-moll (1938) · Mõtisklus H-duur (1938) · Allegro animato dis-moll (1939) · Moderato assai (Variatsioonid) h-moll (1939) · Tants h-moll (1930. aastad) · Tempo di marcia fis-moll (hiljemalt 1939) · Vivace As-duur (1930. aastad) · Klaverisonaat nr. 2 cis-moll (1939-1940) · Sostenuto vasakule käele cis-moll (1940) · 13 pala eesti motiividel (1940-1941) · Tantsu karakteris fis-moll (1941) · Prelüüd e-moll (1942, seade tellole ja klaverile 1965) · Intermezzo g-moll (1943) · Kümme lüürilist pala (1942-1943) · 14 klaveripala (koost. 1943) · Klaverisonaat nr. 3 es-moll (1944) · Sonatiin g-moll (1946)
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
.................................................................. 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 2.2 Küsitluse kirjeldus .........................
1. kl lõpuks ja suuri kirjatähti kirjutatakse ning sõnas õigesti seostatakse. 8 Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) Õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma - Ärakiri. Vt: [6] → 1. klassi lõpuks peaks laps oskama teha lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse. lühemate sõnade ja lausete ärakirja, nt kirjutab tahvlilt ära. Eeldatavad oskused: - Häälikurühmade tundmine: 1. klassi lõpuks eristab - loeb õpitud teksti enam-vähem ladusalt, lausehaaval üksiku häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid