Virtuaal maailmad (0)

Virtuaal maailmad

. Enrico Järna
Räägitakse, et see siin ongi interneti tulevik.Virtuaalsed maailmad,
tuntud ka kui «sünteetilised maailmad», on oma praeguse kuju saanud arvutimängude ning
suhtlusprogrammide liitumisest. Nende areng on viimasel ajal olnud väga kiire. Seal elavad ja tegutsevad inimühiskonnad, mis on oma arvult suuremad kui mõni väikeriik.
Hinnanguliselt liigub eri virtuaalmaailmades praegu
umbkaudu 30 miljonit inimest. Paljud maksavad seal viibimise eest raha.
Mida seal siis tehakse?
Mõnes maailmas on mitu korda rohkem kultuurisündmusi kui näiteks Tallinnas. Klaverikontserdid, loengud , näitused ja filmid. Erinevatel hinnangutel ületas virtuaalmaailmade majanduse kogutoodang 2005. aastal miljardi krooni piiri.On inimesi, kes teenivad lausa oma igapäevast elatist virtuaalmaailmas teenuseid või tooteid müües. Kuulsaim neist on Ange Cheung kes on loonud virtuaalse kinnisvaraagentuuri, mille käive ületab nii mõnegi Eesti kinnisvarafirma oma.Et saada osa oodatavast kasumist, luuakse üha uusi maailmu . Second Life, There .com, Kaneva, Club Penguin lastele, Gaia Online, on mõned tuntumad, kuid uute maailmade arv kahekordistub umbkaudu iga 18 kuuga .
Edulugude kõrval eksisteerib ka süngem poolus, mis räägib mängude ja
jututubade tõttu lõhutud perekondadest, abielupettustest või näiteks Aasia
teismelisest, kes mängis üle kolmekümne tunni järjest World of Warcrafti
ning seejärel hüppas aknast alla ja suri. Ta jättis maha kirja, milles
ütles, et lahkub paremasse maailma, kus teda ootab elu koos „World of
Warcraft “-ist pärit sõpradega. Kogu see möll on tekitanud suure hulga keerulisi küsimusi. Kas see virtuaalmaailm pole juba liiga kaugele läinud ning ega see ohtlik pole? Kas inimesed, kes sünteetilistes maailmades aega veedavad, on ühiskonna heidikud? Inimkond lõi virtuaalreaalsuse sellest hetkest, kui hakati mängima lihtsaid mänge ja joonistama esimesi kaljujooniseid, mille käigus kütid elasid oma kujutluses läbi jahistseene.
Kõige suuremad muutused puudutavad seejuures lapsi ja noori ning mitte
ainult halva poole pealt, nagu vahel arvatakse.Kui nüüdsed 30–90-aastased
täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad või
õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa
suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest muudest allikatest. Tulemuseks on noorte põlvkond, mis ei sarnane ühegi eelnenuga ja elab täiesti omaette väärtuste järgi.Virtuaalmaailmade tõttu nõrgenevad inimeste juba pikemat aega hõrenenud perekondlikud sidemed veelgi. Erinevalt televisioonist aga tekitavad
virtuaalmaailmad uusi ja teistmoodi sidemeid inimeste vahel. Täiesti uutel
alustel sündinud sõpruskonnad on rahvusvahelised, mingis küsimuses vahel
professionaalsed. Need seltskonnad saavad hästi läbi, kuid neil on raskem
suhelda inimestega, kes pole kunagi uue virtuaalsusega kokku puutunud.
Uute maailmade roll võib tulevikus hoopis ärgitada inimesi suhtlema , sest
seal on võimalik korraga edastada väga palju väga erinevat informatsiooni.
Edward Castronova hinnangul on järgmise saja aasta jooksul inimeste
tähtsaimaks suhtlusvahendiks peale näost näkku suhtlemise just sünteetilised maailmad.