Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teleskoobid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teleskoop, teleskoobi, observatoorium, vaatlus, mount, wilson, wilsoni, fookus, astronoom, objektiiv, peegel, okulaar, fookuse, hale, hooker, suurendus, okulaari, refraktor, reflektor, galaktika, carnegie, toorik, teleskoobid, astronoomia, kauge, teleskoobil, kosmoseteleskoop, edwin, universum, angelese, snow, telg, teleskoobis, kiirte, vaatlusriist....................................... 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus Teleskoop (< vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava
mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Läätsteleskoobi kasutamise oluline piiraja on eri lainepikkustega valguskiirte erisugune murdumine läätses - nn värviaberratsioon. Kvaliteetse kujutise saamiseks tuleb objektiiv ehitada erinevate läätsede liitsüsteemina. Refraktori puudusteks on ka teleskoobitoru suur pikkus ning halb tasakaal: toru
......................................................................... 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookused......................................................................................................................................4 Hubble'i teleskoop................................................................................................................................ 5 HST olulisemad saavutused.........................................................................................................6 Mida toob tulevik?....................................................................................................................... 6 Kokkuvõte..............................................................................
............................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu..............................................................................22 3. TELESKOOBID.............................................................................................................. 29 3.1. Tõravere Observatooriumi 1,5 meetrine teleskoop...................................................29 3.2. Kaasaja suurimad teleskoobid...................................................................................32 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................35 RESUME..............................................................................................................................36 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................
................... . 3 Tulevikuteleskoopide ehitusest............................................................................ 4-5 Adaptiivoptika...................................................................................................... 6-7 Tulevikuteleskoobid............................................................................................. 8 TELESKOOBIPROJEKTID TULEVIKUS.........................................................9-12 1.1 Magalheasi ja Kolmekümnemeetrine teleskoop............................................. .9 1.2 Euroopa Eriti Suur Teleskoop..........................................................................10 1.3 James Webb'i kosmoseteleskoop.....................................................................11 1.4 Infrapunateleskoop ,,Herschel"........................................................................12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13
neile 500 mm peegli või läätse hea valgusjõuga. Observatooriumi direktor võtab pakkumise vastu, kuid peab Schmidti peeglit liiga raskeks, mille peale Schmidt valmistab palju kergema peegli sama aasta augustis. Järgmise aasta märtsis saab ta vastuse, et peegel läbis katsetused edukalt, kuid siiski tahetakse veelgi suurema valgusjõuga peeglit. Augustis teatab Schmidt, et 400 mm paraboolpeegel on valmis ning selle saab Potsdami observatoorium endale 1300 marga eest. Peegliga tehakse proovivaatlused ning jäädakse igati rahule. Kuni Esimese Maailmasõja alguseni elas Schmidt väga hästi, sest optika tellimusi tuli palju. Sageli töötas ta ööd ja päevad läbi. Tal oli ka paar abilist tööle võetud kohalikud lukksepad. Nende mälestustest selgub, et Schmidt tundis endiselt huvi astronoomia vastu, sest ta oli oma töökoha katusele sisse seadnud observatooriumi (Lisa 2). Seal oli kaks instrumenti paraboolne
Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri
Hubble'i teleskoop Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. Edwin Powell Hubble (18891953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktikavälise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid
erinevatest läätsedest liitsüsteemi. Maailma suurim refraktor. Valmistatud 1897. aastal, akromaatilise objektiivi läbimõõt 102 cm, fookusekaugus 19.4 m, asub Yerkes'i observatooriumis USA-s. Reflektorteleskoop Newtoni süsteem: Reflektorteleskoop Cassegrain'i süsteem Reflektorteleskoop Eelised: - 2-4 korda lühem - Parem kaalujaotus - Võimalik luua suuremaid teleskoope (10x) - Objektiiv võib asuda ka küljel Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurendus - objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Valgusjõud - objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine vähendab suurendust, viis just see tingimus hiidteleskoopide tekkeni. Vaateväli - mida suurem on suurendus, seda väiksem on vaateväli.
.................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop................................................................................... 12 3.2.5. Teleskoopide süsteemid......................
vastu, muutuks nende vaheline kaugus 100 aasta jooksul vaid ühe tuhandiku võrra. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust. 3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop. Raadioteleskoop. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi, mis andis astronoomidele kahekordse võidu: suurendas vaatenurka (e toob kauged esemed lähemale) ja teiseks võimaldas objektiiv kui lääts valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga ja suurt teleskoopi ei saa käes hoida. See on monteeritud liikumatule alusele.
üldrelatiivsusteooria, mis sobis hästi kokku seniste tulemustega. Ka oli läbimurdeid vaatluslikus kosmoloogias. 1929. aastal avaldas Edwin Hubble oma mõõtmised galaktikate punanihete kohta ja võrdles neid galaktikate kaugustega, tõestades, et universum paisub. Universumi paisumine tähendab seda, et minnes piisavalt palju ajas tagasi, siis mingil hetkel asuvad kõik objektid ühes punktis ehk universum ei saa olla igavene. Arno Allan Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid 1964. aastal kosmilise reliktkiirguse, mis andis infot selle kohta, et universum on tõesti homogeenne. Mõõdetud kiirguse energia järgi leiti universumi kui musta keha temperatuur, milleks on 2,7 K. 20. sajandi lõpul on Hubble'i kosmoseteleskoop oluliselt avardanud inimeste silmaringi universumi kohta. Lisaks on see täpsustanud ka Edwin Hubble'i mõõtmisi. Tänapäeval on palju teleskoope nii Maa peal kui ka kosmoses, mis koguvad infot
vaadates taevas teiste tähtede suhtes pisut nihkununa (b). Seda nähtust saab vaadelda päikesevarjutuse ajal. See tekitas keeruka probleemi, mis on füüsikas esiplaanil ka praegu, 21. sajandil. Universumit täidab aine ja aine koolutab aegruumi nii, et kehad sööstavad kokku. Einstein leidis, et tema võrranditel puudub lahend, mis kirjeldaks staatilist, ajas muutumatut universumit. Enne vaatlusi, mis tehti Mount Wilsoni observatooriumi 100-tollise (254-sentimeetrise) teleskoobiga, ei võtnud ajast sõltuvat maailma keegi tõsiselt. Nendest vaatlustest ilmnes, et mida kaugemal on teised galaktikad meist, seda kiiremini eemalduvad nad üksteisest. Universum paisub, nõnda, et mis tahes kahe galaktika vaheline kaugus pidevalt suureneb (joon. 1.7). Joon. 1. 7 Galaktikate vaatlustest ilmneb, et Universum paisub: peaaegu iga
pisut nihkununa (b). Seda nähtust saab vaadelda See tekitas keeruka probleemi, mis on füüsikas päikesevarjutuse ajal. esiplaanil ka praegu, 21. sajandil. Universumit täidab aine ja aine koolutab aegruumi nii, et kehad sööstavad kokku. Einstein leidis, et tema võrranditel puudub lahend, mis kirjeldaks staatilist, ajas muutumatut universumit. Enne vaatlusi, mis tehti Mount Wilsoni observatooriumi 100-tollise (254-sentimeetrise) teleskoobiga, ei võtnud ajast sõltuvat maailma keegi tõsiselt. Nendest vaatlustest ilmnes, et mida kaugemal on teised galaktikad meist, seda kiiremini eemalduvad nad üksteisest. Universum paisub, nõnda, et mis tahes kahe galaktika vaheline kaugus pidevalt suureneb (joon. 1.7). Joon. 1. 7 Galaktikate vaatlustest ilmneb, et Universum paisub: peaaegu iga
vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) (Nivelliir ka ju? niveriiriga ei mõõda sa nurka...) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) Teodoliidi pikksilm koosneb: silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Ühel leheküljel olid kirjas need aga paar lehte edasi korratakse neid ja seal on kirjas vaid objektiiv, okulaar, niitristik. Ei tea, kumba uskuda.(lk 137 ja 139, sinine raamat) Nivelliiri pikksilma osadeks on (lk 54-57, roheline raamat): niitristik, objektiiv, okulaar, sisefokuseerimislääts. Ma ei saa aru, mis asjad täpselt pikksilma alla lähevad. Ühest kohast lugedes jääb mulje nagu oleks kõik pikksilmad täpselt samad aga samas mujalt lugedes tekib idee, et äkki võib pikksilma
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
