Hubble’i teleskoop | Füüsika

22

docx

Teleskoobid

Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga vaatevälja jääva tähe valgust kogu

Optika

5

rtf

Edwin Powell Hubble biograafia

võidelda. Ta tahtis ühineda armeega, kuid mõistis, et saab oma riigi heaks teadlasena rohkem ära teha. 1946. aastal autasustati teda teenetemedaliga. Aga see ei olnud viimane auavaldus, mis talle osaks sai. 1948. aastal valiti ta Oxfordi Queensi kolledzi auliikmeks panuse eest astronoomiasse. Pärast sõja lõppu jätkas Hubble oma tööd Mount Wilsonis, kus ta üritas veenda oma tööandjaid selles, et on vaja muretseda veel parem teleskoop veelgi kaugemate Universumi alade uurimiseks. Hubble aitas luua Hale'i teleskoobi, mis pandi üles Mount Palomari observatooriumisse. Hubble'il oli au olla esimene, kes seda kasutab. Kui BBC küsis temalt, mida ta loodab uue teleskoobi abil leida, vastas ta: "Me loodame leida midagi, mida me ei oska oodata." Hubble jätkas tööd nii Mount Wilsoni kui ka Mount Palomari observatooriumis. Elu viimastel aastatel üritas ta saavutada astronoomia arvestamist füüsikateaduste

Ajalugu

36

odt

Tõravere Observatoorium

............................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu..............................................................................22 3. TELESKOOBID.............................................................................................................. 29 3.1. Tõravere Observatooriumi 1,5 meetrine teleskoop...................................................29 3.2. Kaasaja suurimad teleskoobid...................................................................................32 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................35 RESUME..............................................................................................................................36 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................

Füüsika ajalugu

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia