Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hubble’i teleskoop (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Hubble’i teleskoop
Hubble’i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin Hubble’i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. Edwin Powell Hubble (1889-1953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktika -välise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused.
Enne Hubble’i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad .
Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades ning nende kiirgusspektreid mõõtes märkas Hubble, et mida kaugemal galaktika maakerast asub, seda kiiremini ta meist eemaldub. Järelikult pidi kogu Universum olema mingil hetkel koos ühes punktis, plahvatama ning sestsaadik alates muudkui paisuma . Hubble'i avastused pani aluse Suure Paugu teooriale.
Hubble’i teleskoop on praeguseni maailma suurim kosmosetelskoop. Tema peapeegli läbimõõt on 2.4 meetrit ja teleskoobi mass on umbes 12.5 tonni. Oma 10 aastase töö jooksul on Hubble’i teleskoobiga vaadeldud 13670 erinevat objekti, tehtud rohkem kui 271000 üksikvaatlust ja Maale saadetud umbes 3.5 terabaiti (1TB = 1*10-18 baiti) andmeid. Hubble’i teleskoobi vaatluste põhjal on kirjutatud ja avaldatud vähemalt 2651 teaduslikku artiklit .
Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees – fotosid ei ähmasta atmosfäär. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on sellest saanud üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble’i teleskoobil on olnud suur osa paljude tähtsate avastuste tegemises.
Aastate jooksul, mil Hubble’i teleskoop on orbiidil töötanud, on neljal korral teostatud ka keerukaid remonditöid. USA astronautide esimene külastus kosmosetelskoobi juurde toimus 1993 aasta detsembris. Siis paigutati teleskoobile optikat korrigeeriv moodul , millega kõrvaldati peapeegli ebaõigest kujust tekkinud moonutused. Teine külastus toimus 1997.a. veebruaris , kui vahetati osaliselt välja ning paigaldati uus aparatuur . Kolmas külastus toimus 1999.a. detsembris, mille käigus asendati osa rikkis olevat tehnikat .
NASA pidi langetama otsuse kosmoseteleskoobi Hubble saatuse kohta, kas risk mehitatud süstiku remondilennul on õigustatud või oleks targem lasta Hubble’il atnosfääri langedes ära põleda. 2008. aasta mais lendab süstik Discovery seitsmeliikmelise meeskonnaga Hubble’it parandama.
Kosmoseteleskoop Hubble’i paljude suurte ja tähtsate saavutuste hulka kuulub ka kõige sügavamate astronoomiliste piltide tegemine. 1995. aastal 18.-28. detsembril tehtud, Suure Karu ehk Suure Vankri tähtkujus asuval Universumi süvavaatel võib näha üle 1500 väga kauge galaktika.
Alice Tärk 9b
Hubble’i teleskoop #1 Hubble’i teleskoop #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aliice Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

Teleskoobid
22
docx

Teleskoobid

Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga vaatevälja jääva tähe valgust kogu

Optika
Edwin Powell Hubble biograafia
5
rtf

Edwin Powell Hubble biograafia

võidelda. Ta tahtis ühineda armeega, kuid mõistis, et saab oma riigi heaks teadlasena rohkem ära teha. 1946. aastal autasustati teda teenetemedaliga. Aga see ei olnud viimane auavaldus, mis talle osaks sai. 1948. aastal valiti ta Oxfordi Queensi kolledzi auliikmeks panuse eest astronoomiasse. Pärast sõja lõppu jätkas Hubble oma tööd Mount Wilsonis, kus ta üritas veenda oma tööandjaid selles, et on vaja muretseda veel parem teleskoop veelgi kaugemate Universumi alade uurimiseks. Hubble aitas luua Hale'i teleskoobi, mis pandi üles Mount Palomari observatooriumisse. Hubble'il oli au olla esimene, kes seda kasutab. Kui BBC küsis temalt, mida ta loodab uue teleskoobi abil leida, vastas ta: "Me loodame leida midagi, mida me ei oska oodata." Hubble jätkas tööd nii Mount Wilsoni kui ka Mount Palomari observatooriumis. Elu viimastel aastatel üritas ta saavutada astronoomia arvestamist füüsikateaduste

Ajalugu
Tõravere Observatoorium
36
odt

Tõravere Observatoorium

............................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu..............................................................................22 3. TELESKOOBID.............................................................................................................. 29 3.1. Tõravere Observatooriumi 1,5 meetrine teleskoop...................................................29 3.2. Kaasaja suurimad teleskoobid...................................................................................32 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................35 RESUME..............................................................................................................................36 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................

Füüsika ajalugu
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia



Meedia

Kommentaarid (2)

Biaux profiilipilt
Biaux: aitäh materjali eest!
09:40 24-01-2013
callme profiilipilt
18:00 26-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun