Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Telefonisuhtlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
helistaja, klient, telefonis, telefonisuhtlus, telefoniga, soovite, muljet, suhtlemine, momendid, restoranis, suunate, silmside, vastuvõtja, kehaasend, olge, hotel, professionaal, maie, mesi, töötaja, vabandan, leiutati, osutub, verbaalse, viisidest, suhtlemisviise, töökohad, teenindamiseks, hotellide, kõigepealt, heliseb, öelge, kuulake, püüdkeTELEFONISUHTLUS Telefonisuhtlus on üks verbaalse suhtlemise viisidest ning tänapäeval üks kõige kiiremini kasvavaid suhtlemise viise ka turismitööstuses. Paljud ametid ja töökohad ongi loodud klientide teenindamiseks enamasti vaid telefoni teel. Näiteks suuremate hotellide broneerimisosakonnad jt. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Hoidke alati kirjutusvahendid telefoni ligiduses, siis saate kirja panna helistaja nime ja peamised vestluse momendid. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid üle.
Aga igat oskust, sh suhtlusoskusi, saab soovi korral järjepidevalt edasi arendada. Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhtlusalased teadmised ning oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient omalt poolt parima selleks, et suhtlus hästi õnnestuks. Reaalselt see alati nii ei ole. Kes vastutab selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks? Vastus on ühene vastutab klienditeenindaja, sest temale on see töö, mida tal tuleb parimal viisil teha vaatamata sellele, kuidas käitub klient või milline on tema suhtlusalaste teadmiste ja oskuste pagas. Teenindaja ei saa üldjuhul jätta teenindamata ühtegi klienti, kes ei suuda või ei soovi omalt poolt suhtlust toetada
Teeninduse kvaliteeti mõjutavad tegurid Usaldusväärsus Kogetud viisakas teenindus, kvaliteene kaup jne Kiire teenindamine Kompetentsus Teenindaja teadmised ja oskused Kättesaadavus Telefoni teel, hea asukoht, lahtiolekuajad, Kommunikatsioon Keelte valdamine Probleemide lahendamine Usutavus Agressiivne müük(hinnad) Klientide huvide igakülgne arvestamine Turvalisus Valeinfo Füüsiline turvalisus Konfidentsiaalsus e isikuandmete lekkimine Kliendi tundmine Väljanägemine Firma ja klient Esmamulje- 40 – 60 % üldiselt muutub Esmamulje võib luua kuuldud jutt, nimi, reklaam Asukoht- viidad kesklinn äärelinn parklad ühistranspordilähedus Hoone välimus kaasaegsus sisenemisel interjöör teenindaja suhtlemise tehnikad verbaalne suhtlemine mitteverbaalne –kehakeel otsaesine ja kulmud silmside käed risti, kinnine asend käed kõrval lahtine asend käed puusas võimukas olek. Töös ___________________________________________________________________________
Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd. Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett. ERAKÕNED Kuidas valmistuda helistama? Veenduge, et valitav number on õige. Kui mõne tuttava telefoni number on muutunud, siis ärge unustage teha muudatusi telefoniraamatus, märkmikus või telefoni mälus. Valeühendused tekivad vaid helistaja hooletusest numbri valimisel. Kui helistate eraisikuna mõnda ametiasutusse (nt. restorani, polikliinikusse, reisibüroosse vms.), siis mõelge enne, mida soovite küsida, varuge käeulatusse kirjutusvahend, kalendermärkmik või paber märkmete tegemiseks ning kõik vajalikud dokumendid. Ebaviisakas on jätta telefonile vastanud inimene ootama. Kas on sobiv helistada?
vaheline suhtlemine" Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida? Mida rohkem suhteid seda parem? Suheldes ületame üksinduse? Suhtlemine on meile tähtis teiste inimestega usalduslike ja püsivate suhete loomiseks Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilti) Suhtlemisel võtame üle mitmesuguseid rolle ja sotsiaalseid kohustusi Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot
Klienditeenindus ja teeninduskultuur Ester Raiend 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö
Klienditeenindus ja teeninduskultuur 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö
j poolt. p · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 1 2 Teeninduse kaks poolt Klienditeeninduse moodustavad · Materiaalne e asine pool füüsiline · Teadmised ja oskused konkreetse töö keskkond, ärireeglid, töökorraldus, tegemiseks - haridus, praktiseerimine, lahtiolekuajad, j , tehniline varustus,, hinnad,, elukestev enesetäiendus
..............................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.............................................................................28 7.1
HELISTAMINE Triin Samra JA12 Lääne-Viru rakenduskõrgkool Click icon to add picture Click icon to add Kuidas valmistuda picture helistama? · Veenduge, et olete valinud õige numbri. · Enne helistamist, mõelge mida soovite küsida, varuge käeulatusse paber ja pastakas ning vajalikud dokumendid. Millal on sobiv helistada? Kodusele telefonile või mobiilile on väga ebaaviisakas helistada kas vara hommikul või hilja õhtul. Eestis pole kombeks helistada enne kella 8.00 ja pärast kella 21.00 . Viisakas pole helistada ka lõuna või õhtusöögi ajal.
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
TALLINNA MAJANDUSKOOL ERINEVAD KLIENDITÜÜBID JA NENDEGA SUHTLEMINE Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine". Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. Sõna Service on kasutusel aastast 1925 praeguses tähenduses. Klienditeeninduse moodustuvad teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine,
Kõige tavalisem kliendiga suhtlemise viis on tema küsimustele vastamine. Oskuslik vastamine annab kliendile rahulolu ja võib pälvida müügipotensiaali. Kahjuks ei pööra teenindaja kliendi küsimustele alati vajalikku tähelepanu, vastates neile kas liiga lühidalt või ükskõikselt. Kuid klienditeenindaja töö seisnebki selles, et kliendid oleksid rahulolevad ning sellisel puhul ei ole teenindaja oma töönõudeid täitnud. Küsimuste esitamise viisi järgi tajub klient, kas teda tõepoolest soovitakse siiralt aidata, kuid ka neil on oma soovitused. Esitada oleks sobiv ainult üks küsimus korraga ja siis oodata kliendi vastust. Küsida tuleks ainult seda, mida tõepoolest kliendi huvides oleks vaja teada ja ebaoluline uudishimu kõrvale jätta. Kõige tähtsam on esitada küsimused loogilises järjekorras, et klient ei satuks segadusse ega tunneks ennast kui ülekuulamisel. Selline omavaheline suhtlemine annab hea võimaluse tagasisideks
Öeldakse, et müügitöös määrab inimese edukuse 80% tema suhtumine ja 20% tema oskused ja teadmised. Muidugi ei taha ma öelda, et tooteteadlikus ja tehnilised oskused ei oleks olulised. Lihtsalt pole neist suurt kasu, kui sa ei kasuta nende rakendamiseks oma suhtumist. ,,Enne, kui inimene saab ära osta toote, peab ta ära ostma müügimehe." Ostmine toimub sageli alateadlikel põhjustel ja emotsionaalsel tasandil. Kindlasti tekitab emotsioone ka inimene, keda klient tootega seostab inimene, kes seda toodet esitleb. Väga tihti ostetakse suures osas seetõttu, et müügiinimene tekitab hea emotsiooni, mis kandub üle tootele. 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? Siirus ,,Tähtis pole mitte see, mida sa ütled, vaid kuidas sa ütled." Meie suhtumine kandub eelkõige hääletooni kaudu, mitte nii väga sõnade kaudu. Kui meie hääletoon
Teenindatakse õigesti juba esimesel korral Teenindatakse määratud ajal Teenindatakse kohe ja kiiresti Muudatustest operatiivne informeerimine Täiendav info edastatakse kohe Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine Võimalus kontakteeruda telefoni teel Lühike ooteaeg teenuse saamiseks Hea asukoht Mugavad lahtiolekuajad Viisakas ja lugupidav käitumine Sõbralik ja paindlik teenindus Mittefamiliaarne käitumine Klient tunneb, et firma tervikuna ja selle iga töötaja on orienteeritud tema probleemide lahendamisele vastastikune kasu Kliendiga suheldakse talle arusaadavas keeles - keelteoskus, teenuse selgitamine arusaadavas terminoloogias Kliendi tähelepanelik kuulamine Selge eneseväljendus Loomulik ja sundimatu suhtlemine 3 Minu kohustused ja vastutus teenindajana VASTUTUS TEENINDAJANA
a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud. 2) Visiitkaart. Visiitkaardi päritolu ulatub Vanasse Hiinasse, see oli üks sidevahend, mille kaudu sõlmiti ja hoiti kontakte. Visiitkaardi jätmist kellegi juurde võrdsustati visiidiga konkreetse isiku juurde. Tänapäeval on visiitkaardi kaudu suhtlemine levinud ja populaarne üle maailma. Eestis ei ole veel küllaldaselt visiitkaardi kaudu kontaktide loomist ja info edastamist osatud väärtustada. Tuleb ikka ette, kus kontaktandmete üleskirjutamiseks otsitakse märkmepabereid. Visiitkaartidele on antud erinevate autorite poolt erinevaid nimetusi, kokkuvõtlikult nimetatuna, saaksime neid jagada: äri e ametkondlik era e isiklik; abielukaart; abikaasakaart; reklaamvisiitkaart; kombineeritud kaart.
ISESEISEV TÖÖ Kokkuvõte raamatust Minu valitud raamatuks on Malle Karjatse poolt kirjutatud raamat Miks klient rahul ei iole? Kuidas meeldida eesti kliendile. Raamat on ilmunud 1998-ndal aastal. Valisin selle raamatu kuna puutun kokku iga päev kilenditeenindusega. Pealkiri oligi see, mis tundus ahvatleva ja kutsuvana. Töötan teenindaja-adminstraatorina. Olen see isik kelle juurde suunatakse kaebustega kliendid või siis kliendid kelle küsimustele ei osta vastata teiste tööajate poolt. On kergeid kliente, kellega saab asjad kiiresti korda,
„Ettevõtte nimetus“. Võib lisada ametinimetuse, nime. • Pean meeles: valitud sõnad annavad tooni tervele järgnevale jutuajamisele. • Sisekõnele vastates ütlen oma nime. • Enne kõnele vastamist jätan muu töö, keskendun kõnele. • Jälgin, et ruumis ei oleks häirivaid helisid (kõva muusika, kõne jne). • Vastan sõbralikult, vestluses kontrollin oma hääletooni. • Jään viisakaks ja sõbralikuks ka siis, kui helistaja seda pole. • Lasen helistajal katkestamata rääkida. • Jälgin oma diktsiooni ja kõnetempot, hääletooni, keelekasutust. • Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, vastan: (nimi) pole hetkel kohal/vaba ja küsin, kas saan aidata; kas on soov teade jätta. Teate kirjutan üles, kordan seda ja panen kolleegi lauale. • Lasen helistajal esimesena toru ära panna. • Väldin väljendeid: “Ma olen hetkel kinni”, “Jääge toru otsa”,
· suurendab töötajate rahulolu oma tööga; · võib kõrgendada või vähendada (probleemide mittelahendamine, hoolimatus) elukvaliteeti; · mõjutab inimese kasvamist ja arenemist. MIS ON KVALITEET? · Kvaliteet on suhe nõudmiste ja tegelike saavutuste vahel, erinevus selle vahel, mida me ootame ja mida me saame. · Kvaliteet aitab meil eristada head halvast, mahajääjaid tegutsejatest. TEENINDUSKVALITEET · Iga klient ootab head teenindamist, kõrget teeninduskultuuri. Tema kogetav teenindamiskvaliteet oleneb neljast põhitegurist: tehnilisest kvaliteedist, tegutsemise kvaliteedist, teistest klientidest ja kaudsetest teguritest. KOGU KOGETUD KVALITEET OODATUD KOGETAV KVALITEET KVALITEET · Tehniline kvaliteet on materiaalne osa, mis loob miljöö:
teinud, on välimuse järgi klienti valida. Tegelikult me ju ei tea kunagi, kui rikas või vaene keegi olla võib lihtsalt välimuse järgi. Mõnel inimesel võib olla lihtsalt erinev stiil, mis võib algselt jätta vale mulje. Mõningad klienditeenindajad vaatavad kohe, et klient tundub nende jaoks kaltsakas, et võimalik, et tal puudub üldse raha et teenuste eest maksta ja sel juhul alahinnatakse klienti. Selle tagajärjeks on kliendi solvamine, ära hirmutamine, klient võib ennast halvasti tunda, et teda ei tahetagi selles ettevõttes. See on üks suurim viga mida tihti tehakse. Tuleks jätta meelde, et klient on klient. Klient on kuningas. Olenemata, milline ta välja näeb. Vigasid on veel palju mida võib teha, nagu näiteks vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet, ükskõiksus, hoolimatus, ebaviisakus, kliendi ignoreerimine, pikaks ajaks kliendi ootama jätmine, enda tuttavaga lobisemine sel hetkel kui klient ootab,
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
arva mis ta mulle vastas, eks ikka sellest samast poest, läksin tagasi ja leidsin tänu sõbranna juhendamisele ülesse.“ Sellepärast peaks teenindaja tundma kaupa, mida ta pakkub, sellega on lootus pälvida kliendi tähelepanu ja tunnustust. Kindlasti on veel üheks vajalikuks etapiks müügiprotsessi toimimises see, kuidas lähenetakse kliendile. Kliendile tuleb läheneda nii, et ei tekitaks kliendis ebamugavust või peale surumise muljet. Kliendile tuleb läheneda sujuvalt ja meeldivalt ning samas kiiresti, et tekiks koheselt kliendile tunne, et tema vajadustest tegelikult ka hoolitakse (tema vajaduste rahuldamisest). Kindalasti on üheks tähtsamaks asjaks kogu müügiprotsessi juures klientide vajaduste väljaselgitamine. Selle tulemusel saame teada, mis tooteid või teenuseid me peaksin juurde hankima, mida kliendil läheb kindlast vaja. Sellega saame klienditeenindajatena kindlustada endale rohkem kliente
mikrofoninuppu ja edastada oma soov operaatorile. Operaatori tööks oli aga mõõta kõne aega ning arvutada selle maksumus. 1956. aastal, mõned allikad väidavad, et 1960. aastal käivitati Rootsis esimene poolautomaatne autotelefonisüsteem. Releesid ja lampvõimendeid sisaldav ,,mobiiltelefon" kaalus ligi 40 kg, süsteemi riistvara arendasid firmad Ericsson ja Marconi. Helistada sai autost tavatelefonivõrku ning operaatori vahendusel sai edastada kutsungi ka autotelefonile. Helistaja pidi teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiil viibib. Numbreid valiti kettaga. Sellised mobiilid tühjendasid auto aku aga mõne kõnega, seega targem oli rääkimise ajal mootor hoida sees. 5 1957. aastal arendab Vene raadioinsener Leonid Kuprijanovits olenematta ameeriklastest välja 3 kilogrammi kaaluva raadiotelefoni. Huvitav fakt on ka see, et Inglismaa esimeseks
kõnele raisata, sest praegu valitseb ka meil majanduskriis ja seda raha pole niisama kerge kusaglit võtta ja eriti veel sellistele kõnedele raisata. Muidugi on igal ühel oma arvamus, aga see oli minu arvamus sellest. Kuid miks üldse vastmata kõned tekivad ? Kindlasti on selleks igal inimesel omad põhjused. Ma arvan, et neid põhjuseid on mitmeid miks inimesed mõnikord ei saa kõndele vastata. Õpilased, kes koolis käivad ei saa tunni ajal telefoniga rääkida, sest see on keelatud. Ja ka näiteks äriinimesed, kellel on loengud või mõned tähtsad koosolekud, ei saa ka sellel ajal telefoniga rääkida. Kuid minu enda põhjusteks on tavaliselt et, kas mul on telefon hääletu peal ja ma ei kuule, või olen ma üleval korrusel oma toas ja telefoni olen unustanud alla korrusele. Kuid siiski vahel harva on olnud ka selline põhjus, et ma ei taha teatud kõnedele vastata. Aga kui minul endal
või Tere Päevast, järgmisena peaks firma nimi ja soovitavalt ka inimese nimi kes kõne vastu võttis Enne kõne võtmist andke oma ülemusele teada, et hakkate seda tegema. Siis saab ta kohe rääkima hakata kui te vajaliku inimese kätte saate. Vastavasse büroosse seletage oma kõne põhjus. Kui inimene kellele te helistate ei ole kohal jätke teade. Lauakombed. Sünnis käitumine lõunalauas: Kui kohtute restoranis, oodake vestibüülis, kui pole teisiti palutud. Kui olete esimene kes istet võtab, oodake, kuni kõik on kohale jõudnud, enne kui tellite jooki Tehke kindlaks sobiv hinnaskaala, küsides oma võõrustajalt: "Mida te soovite?" Tellige ainult põhiroogasid(salatit,praadi ja jooki) Hoidke söömises sama tempot nagu inimene kellega te lõunastate Kuidas külalisi stiilselt istuma panna ? Kui olete mees,tuleb kõige tähtsam naiskülaline panna istuma teie paremale käele. Tähtsuselt
Järgnevalt on välja toodud punktid, millele tuleks klienditeenindajal tähelepanu pöörata, et tagada parim teenindus ja rahulolu klientide hulgas. Minu kohustused ja vastutus teenindajana: 1. Tervitan klienti tema saabumisel. 2. Jätan kliendiga hüvasti tema lahkumisel. (Kliendi jaoks on tere ja nägemist väga olulised). 3. Kliendi jaoks on väga oluline, et teda märkan ja ma ei jäta klienti kunagi ootama. 4. Klient on firma ja äri osa, mitte kõrvaline isik. 5. Kliendiga ei vaidle ega võistle. 6. Minu töö on kliendiga suhtlemine, mille eest mulle palka makstakse. 7. Ma pean olema suhtlemis- ja teenindusvalmis ( st peab jätma oma eraelu selleks hetkeks kõrvale). 8. Ma pean oskama säilitada oma rahulikku meelt ka konfliktsetes olukordades. Pean oskama pingelistes olukordades hakkama saada ja neid lahendada. 9
arvab ja tahab. Kritiseerijaga võib nõustuda järgmise moodi: 1) Osaline nõustumine. 2) Võimalik nõusolek. 3) Põhimõtteline nõusolek. Katkise plaadi tehnika: 1) Jõudge selgusele, mida te täpselt tahate või ei taha. 2) Formuleerige oma soov lühikeseks, konkreetseks ja arusaadavaks sõnumiks. 3) Toetage oma sõnumit kehakeelega. 4) Korrake oma lauset rahulikult ja kindlalt niikaua, kuni teine saab aru, et te ei kavatse meelt muuta. 5) Võimalik, et soovite enne kakise plaadi juurde naasmist teise inimese arvamusi, tundeid või soovi lühidalt tunnustada. Nihe sisult protsess - minge vestlusteemals (sisult) üle sellele, mis toimub teie ja vestluspartneri vahel (protsess). Hetkeline viivitlus võimaldab: 1) Veenduda, et mõistate teist inimest. 2) Kuuldut analüüsida. 3) Selgusele jõuda, mida te antud olukorras tunnete, mõtlete ja tahate. 4) Mõjutada teadlikut olukorda endale sobivas suunas.
Kaubad: materiaalsed, homogeensed, tarbiija ei osale tootmises, saab muutuda omandiks. Teenus: mittematerjaalne, heterogeenne (igale kl-le erinev), kl osaleb tootmises, ei saa muutuda omandiks (emotsioon mälestusest). Nt mittematriaalne: turismi müümine e in-le unistuste müümine. Kl osaleb teenuses iga teenus luuakse koostööd kl-ga - kaasamine,, abistamine! 6. Millest koosneb teenus? Elamus ehk kogemuste tervik, mis koosneb kahest osast: MIDA KLIENT SAAB ja KUIDAS TA SAAB? Mida tehniline kvaliteet (nt maitsev lõunasöök v kotitäis kaupa) Kuidas funktsionaalne kvaliteet (kõik e/v teenindajad hea t. et mainet hoida): - Teenindusprotsessi korraldus, teenindamine - Tunded, mida kl kogeb suhtlemisel ettevõtte ja tema töötajatega (nt sõbralik/mittesõbralik teenindamine, atmosfäär, usaldatavus, kiirus). + ettevõtte imago!!! 7. Mida tähendab definitsioon: Teenus on terviklik külastuselamus?
Põhjus on lihtne- Mitchellid ,,kallistavad" oma kliente. Kallistamine on klienditeeninduse liik, mis näib petlikult lihtne, aga on äärmiselt edukas, ja mis rajaneb põhimõttel, et iga tehingu keskmes on teatav suhe. Jack Mitchelli ärifilosoofia põhinebki ,,kallistamisel" see tähendab isiklikke suhteid, näiteks seda, et klienditeenindaja teab iga kliendi nime ja tema eelistusi, või seda, et klientidele pakutakse tasuta kohvi ja suupisteid. Kui keegi on teie klient, siis on ta alatiseks ka teie sõber- selline on kallistamise lihtne filosoofia. 2. Näited Kallistamise kultuur tähendab seda, et klienti puudutatakse, teda kuulatakse ja temast hoolitakse, temaga saadakse nii lähedaseks, et klient muutub tähtsamaks kui miski muu. Aja jooksul areneb kallistamise kultuuris salongi ja kliendi vahel ainulaadne isiklik ja ametialane suhe- see on lojaalsus, mis põhineb usaldusel, mis täidab kliendi ootused, mis klientidele meeldib ja mis neile sobib.
teiste astuda. 4. Kas kurjusega võib (ja peab) võitlema kurjuse vastu? Tooge konkreetseid näiteid. Kui see on ainuke võimalus, siis peab küll. Millegi pärast panevad inimesed tähele sind ja su probleemi vaid siis, kui sa tõstad hääletooni ja oled järjekindel või mainid nende ülemust. Näiteks nii mitmeidki kordi on olnud klienditeenindajad kas poes, kohvikus või mujal teeninduspiirkonnas üleolevad. Nad käituvad nii nagu oleksin mina, klient, nende teenindaja ja alluv. Nimelt oma üleolevusega, ülbusega ja lihtsalt ükskõiksusega, eirates oma tähtsamaid töökohustusi- viisakus ja kliendi alatine õiguse tunnistamine. 5. Te olete Eesti ühe reklaamiagentuuri juhataja. Teile laekub tellimus 10 000 reklaambrosüüri tegemiseks koos nõutava hinnakalkulatsiooniga, mille põhjal klient on nõus tasuma kulud ja andma Teie firmale kasumiks 20% kuludest. Teie kalkulatsioon on järgmine:
....................5 Liider olla tähendab õppida....................................................................................5 III osa- Rännaku juhtimine.........................................................................................6 Visiooni maagia......................................................................................................6 Mida kliendid tegelikult ostavad?.......................................................................... 6 Klient on ülemus: efektiivne partnerlus ülemusega...............................................7 Keskenduge oma klientide jaoks parimatele tulemustele.......................................7 Väärtust lisavate strateegiate loomine....................................................................8 IV osa- Takistuste eemaldamine suurepäraste tulemuste saavutamise teelt..............8 Süsteemid ja struktuurid määravad asja.............................................................
kultuuripiirkonnas inimeste kehakeel üsna tagasihoidlik. Kuid seda saab paremaks treenida. Kuidas öelda ei? Teil tuleb klienti või külastajat teenindada, tema soovidele vastu tulla. Ent alati pole see siiski võimalik ja mõnikord on teenindaja sunnitud ei ütlema. Mõnikord ei saa ka kõige parema tahtmise juures soovi täita: köögis pole enam kedagi, kes saaks omletti teha, ükski merele vaatega tuba pole enam vaba, klientidele meelepärast leiba pole sortimendis jne. Mõnikord on klient ehk häbematu või esitab teenindusele liiga kõrgeid nõudmisi, nii et teil tuleb seetõttu eitavalt vastata. ,,Ei,, öelda on kunst, mida vähesed oskavad. Ideaal, mille poole kõik peaksid püüdlema. Oleks öelda ,,ei,, ilma kundet pahandamata Kirjutage täpselt üles, mida edasi öelda! Pidevalt tuleb vastata kõnedele, mis on tegelikult töökaaslasele, kes parasjagu ei saa vastata, mistõttu teie peate talle teate edasi andma. Sel juhul ei sobi teadet oma
Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen
annaabi.ee 
