Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tekstiseade - sarnased materjalid

imalik, tulpa, rata, loetelu, reavahe, soovite, font, hoides, esirea, ikude, igat, seaded, tausta, hiirt, raamimine, kursor, peida, redigeeri, avaneb, vahemaad, numbrid, automaatsed, numbrite, taandrida, ctrl, tasemele, kohandamine, ratakse, sisukorra, nendest, tekstile, seadet, valikud
thumbnail
24
rtf

Wordi kasutusjuhend

Töö lõpetamine Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus. Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku. Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte. Word-i programmiaken Nimeriba Microsoft Word Menüüriba FILE EDIT VIEW INSERT FORMAT TOOLS TABLE WINDOW HELP Igas menüüs on terve rida käske. Mingi käsu valimiseks klõpsutage hiirega kõigepealt menüü nimel ja seejärel avanenud rippmenüüs soovitud käsu nimel. FILE ­ korraldused kogu dokumendile New - avab uue dokumendi

Arvuti õpetus
231 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Kaldkiri Ctrl+I Paks kiri Ctrl+B Allajoonitud kiri Ctrl+U LÕIGUVORMING Vasakjoondus Ctrl+L Paremjoondus Ctrl+R Keskjoondus Ctrl+E Rööpjoondus Ctrl+J Vasaktaane Ctrl+M Taande tühistus Ctrl+Shift+M Eendrida Ctrl+T Eendrea tühistus Ctrl+Shift+T Ühekordne reavahe Ctrl+1 1,5 kordne reavahe Ctrl+5 Kahekordne reavahe Ctrl+2 12-punktine vahe enne lõiku Ctrl+0 TEISALDAMINE JA KUSTUTAMINE kopeerimine vahemällu Ctrl+C lõikamine vahemällu Ctrl+X vahemälust väljatoomine Ctrl+V ERIMÄRGID Lehekülje piir (uus lehekülg) Ctrl+Enter Rea katkestus Shift+Enter Veeru katkestus Ctrl+Shift+Enter Allmärkus Alt+Ctrl+F

Infotöötlus
107 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Arvuti taaskäivitamine Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Taaskäivita. Arvuti sulgemine See toiming suleb Windowsi ja te saate arvuti turvaliselt välja lülitada. Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Sule arvuti. Programmid Programmid on tarkvaraüksused. Vastandina riistvarale, mis on arvuti füüsiline komponent, kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde. 2

arvutiõpe
3 allalaadimist
thumbnail
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

13  Veebdisainerid - kodulehtede ja/või nende üksikute elementide disain  Mänguloojad - kogu story planeerimine - karakterid, keskkond, tekstuurid jne 14  Kunstnikud - muretsedes endale digilaua, saab luua suurepäraseid digimaale Kindlasti saab siin seda loetelu jätkata aga tahtsin tõestada seda, et Adobe Photoshop'iga tehakse tõepoolest peaaegu kõike. Arvuti seadistamine Graafikaga töötades on eeldatakse päris võimsat arvutit - kiire protsessor, palju kõvakettamahtu, füüsiliselt mitu kõvaketast, palju mälu ja suur monitor. Koolitööd väga mahukad pole, seega peaksime ka natuke vanema arvutiga hakkama saama. Selleks, et mistahes graafikaprogrammiga töötada, peame seadistama

Arvutigraafika
14 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Exeli õpetus

2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde. Valides käsu Save As, avaneb aken, milles on järgmised osad: · Save in: - siit saab valida ketta, kuhu tabel salvestatakse. Kettavaliku akna saate avada, kui klõpsutate selle rea lõpus oleval alla-noolekesel. · Rea Save in: all asub aknake, kus näidatakse parajasti aktiivse kausta sisu. Kui soovite mingi kausta sisse liikuda, siis tehke selle kausta nimel topeltklõps. Tagasi ülemkausta saate liikuda nupu Up One Level abil. Selles aknakeses liikuge kausta, kuhu Te soovite oma tabeli salvestada. · File Name: - siia tuleb tippida nimi, mille Te soovite tabelile anda (enne nime tippimist aktiviseerige see lahter - tehke selles hiirega klõps). · Save as type: - siit saab valida, mis formaadis Te soovite oma dokumendi salvestada. Vaikimisi on

Informaatika
207 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Teksti vormindamine ja printimine

2.1 Märkimine Selleks, et üldse midagi vormindama hakata, tuleb arvutile kätte näidata see, mida ta muutma peab ehk siis vastav koht tekstis ära märkida. Kõige lihtsam viis seda teha on lohistada hiire allhoitud vasakklahviga üle vajaliku teksti, tulemus peaks välja kukkuma selline: Kui on vaja ühekorraga ära märkida terve rida, siis tuleks hiir viia rea algusse, nii et kursor muutuks paremale kallutatud nooleks ja teha vasakklõps: Sellisel moel , vasakklahvi all hoides ja ridade eest läbi lohistades saab märkida ükskõik kui suure osa tekstist. Märkimist kergendavad veel mõningad trikid-nipid: · Ühe sõna märkimiseks tuleb sel teha topeltklõps · Terve lõigu märkimiseks kolm kiiret klõpsu. 2 2.2 Teksti vormindamine Ütleme nii, et hetkel ei meeldi mulle üldse teksti kirjastiil ehk arvutikeeles öelduna font

Arvutiõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika
94 allalaadimist
thumbnail
34
odt

Arvuti parool

KUI OLED OMA ARVUTI PAROOLI UNUSTANUD VÕI TAHAD NIISAMA HÄKKIDA I. Kõigepealt proovi süsteemi sisse saada tavaliste meetodite abil Parool (password) on tähtis turvamehhanism ja ta on vajalik selleks et takistada häkkerite ja muude taoliste tegelinskite mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asuk

Arvuti õpetus
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

OPSÜSTEEMI WINDOWS XP professional SEADED

OPSÜSTEEMI WINDOWS XP professional SEADED Süsteemiatribuudid · Süsteem:Microsoft Windows XP Professional Version 2002 Service Pack 2 · Registreeritud kasutaja:to: Krigulson 55274-648-0846111-23856 · Arvuti:Intel(R) Celeron(R) CPU 1.70GHz 1.70 GHz, 288 MB of RAM Tee selgeks võimalused arvuti komponentideseadistuste muutmiseks juhtpaneeli järgmistest ikoonidest: 1. Kuva · Aknas on vahelehti (nimega):Themes, Desktop, Screen Saver, Appearance, Settings. · Kujundus:Siit saab muuta windowsi kujundust. (nt. Akende värvust ja selle stiili)Windows XP ja Windows Classic on tavalised variandid. · Töölaud:Siit saab muuta töölaua pilti. Paigutus:Töölaua pilti saab paigutada kolmel viisil:Center, Tile, Stretch. Variante:On 3, võimalik muuta pilti, paigutust ja värvi. · Ekraanisäästja:Ilmub ekraanile teatud aja jooksul, kui pole vajutatud klaviatuuri ega hiirt. Variante:On 3. Saab muuta ekraanisäästjat, saab ekraanis�

Informaatika
10 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

servas tööpaani asemel kaustapuu. Klõps mõnel kaustapuu kaustaikoonil kuvab kausta sisu akna paremas pooles. Sirvimise alustamiseks võib kasutada ka paremklõpsuga nupul Start avaneva hüpikmenüü korraldust Explore, mis samuti avab kaustapuuga akna. Tööriistariba viimase nupuga Views avanevast menüüst võib valida, mida kaustaaknas näidatakse. Seal võivad olla suured ikoonid (tiles), väikesed ikoonid (icons), faililoetelu (list), detailne loetelu (details) või pisipildid (thumbnails). Pisipildivaade on eriti mugav pilte sisaldavate kaustade korral. Neile kaustadele on lisatud veel üks vaade - filmiriba. (filmstrip). Selles vaates on pisipildid paigutatud horisontaalselt. Nende kohal on valitud pilt suuremalt. Klõps akna vasakus servas oleva tööpaani tekstil View as slide show, käivitab pildiesituse. Failid ja kaustad Kettaseadmeil on kahte liiki haldusüksused - failid ja kaustad. Failidest omakorda on

Kirjandus
24 allalaadimist
thumbnail
73
xlsm

Tabelid 1 - Valemid

graafikute tegemiseks etteantud vahemikus. Leida ka funktsiooni y minimaalne ja maksimaalne väärtus ning funktsiooni z väärtuste aritmeetiline keskmine. Algandmed lõigu algus algus, ymin ymax zkesk lõigu lõpp lõpp, jaotiste arv jaotisi. Nende alusel leitakse samm = (lõpp algus) / jaotisi Tulpa x teha valemid nii, et automaatselt tekiksid xde väärtused vahemikus [algus; lõpp] etteantud sammuga: x0 = algus, xi = xi1 + samm Tulpadesse y ja z teha valemid vastavate funktsioonide väärtuste leidmiseks iga xi väärtuse korral. Graafiku tüübiks võtta XY (Scater) siooni y(x) ja z(x) . Leida ka äärtus ning ne. ) / jaotisi kiksid xde d sammuga: nktsioonide

Arvutiõpetus
63 allalaadimist
thumbnail
40
doc

EXCEL - Tabelitöötlus

A1:H1, C2:K12 jne.). 4. Töö alustamine ja lõpetamine Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja tühi vihik (Book 1). Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi: · vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window . Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi ja valige menüüst Close All; · programmi sulgemiseks valige menüüst File/Exit. Kui mõni avatud töö on salvestamata, küsitakse enne valjumist veel salvestamise kohta kinnitust. 2 5. Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine Tiitelriba vasakus servas kuvatakse vihiku (kui vihik on ekraniseeritud) ning programmi nimi.

Arvutiõpetus
307 allalaadimist
thumbnail
566
pdf

ÜLESANNE I PINNATÜKK

vastavate üksikkaartide „sakkidel”, vaid nimistus oleva real klõpsamisega, kus valikut näitab rea ees olev sinine kolmnurk ▶) ÜLESANNE I Pinnatükk 25 Jooniselehtede kogumi kujundamise (valiku) kinnitamise kaart Käsu NEWSHEETSET paleti esimene leht. Viies hiirenoole paleti vasakule laiale püstribale, ja vajutades alla hiire vasaku nupu, ning hoides sada alla surutuna, saab paletti „tragida” jooniseväljal suvalisele kohale ÜLESANNE I Pinnatükk 26 Käsu NEWSHEETSET paleti teine leht Käsu NEWSHEETSET paleti kolmas leht NB! Klõpsamine real ENNE seda väikest kolmnurka kutsub valja vestlusakna Create New Drawing, ÜLESANNE I Pinnatükk

Autocad
16 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Arvutivõrgud ja andmeside

Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistik

Arvutivõrgud
44 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Õigusõpetus informaatikutele konspekt

 Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse).  AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.  AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata.  Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine)  AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega:  Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.

Õigusõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Bios

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond BIOS Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri AT07 Juhendaja: Laido Valdvee Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam v

Arvutiõpetus
122 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õigusõpetuse kordamine

 Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse).  AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.  AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata.  Erand: AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine)  AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega:  Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.

Õigusõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
23
rtf

Uurimistöö koostamine

numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ................... ..

Teadus tööde alused (tta)
203 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Uurimistöö koostamise juhend

numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik le- heküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukor- rale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS .....................................................................................……. 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ..................

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
11
odt

OpenOffice.org Calc - Programmi õpetus

kasutage hiirt, klõpsates tabeli nimel. Tabelite vahel saab liikuda ka kasutades menüüd Aken, selleks avage Aken, kus on näha hetkel avatud tabelid ning nendest aktiivne on märgitud. Soovides minna teisele tabelile tehke tabeli nimel klõps. 9. Tööriistaribade peitmine ja esile toomine Tööriistariba lisamiseks valige menüüst Vaade ning käsk Tööriistaribad ja saate valida millist tööritariba soovite valida, tehes klõps selle nimel. Tööriistariba eemaldamiseks valige Vaade ning käsk Tööriistaribad ning klõpsage sellel tööriistaribal mida soovite eemaldada. 10.Tööriistaribale käskude lisamine ja eemaldamine Tööriistaribale käskude lisamiseks valige menüü Tööriistaribad ning sellest käsk Kohanda. Vajadusel valige kaart Tööriistaribad siit saate valida noole abil millisele tööriistaribale soovite nuppe lisada, Käsud alt

Informaatika
23 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Loogika ja programmeerimine

Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......

Arvutiõpetus
210 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Õpilane teab

bar). Tiitliribale on kirjutatud aknas oleva programmi või infokausta nimetus. Kui programmiga on avatud mingi andmefail, lisatakse ka selle nimi programmiakna tiitliribale. Akna tiitliriba värv näitab, kas aken on aktiivne (sinine vm. värv) või mitte (hall). Menüüriba- Päisrea all asub menüüriba (menu bar) akna menüüdega (File, Edit, View,...). Hiireklõps mingi menüü nimetusel avab selle menüü korralduste loetelu. Menüüriba all võib olla üks või mitu tööriistariba ehk nupuriba (toolbar). Iga nupp esindab mingit menüüvalikut ja nuppudena on tööriistaribale välja toodud just sagedamini vajaminevad valikud. Nupurida- üks või mitu tööriistariba ehk nupuriba (toolbar). Iga nupp esindab mingit menüüvalikut ja nuppudena on tööriistaribale välja toodud just sagedamini vajaminevad valikud. Kerimisriba- ehk kerijad (scroll bar). Kerijad koosnevad kahest sammnupust

Informaatika
10 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
10
docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

Pikkades ja sügava liigendusega dokumentides on sisukorra tegemine suhteliselt tülikas ning dokumendis tehtud muudatuste korral veel tülikam. Lisaks rutiinsele trükkimisele, muutuvad iga muudatusega tekstis ka lehekülgede numbrid. Kui olete aga korralikult kasutanud Wordi sisse ehitatud liigendamise võimalust ning andnud pealkirjadele ka pealkirjade vormingud (Heading 1; Heading 2; Heading 3 jne), siis on sisukorra koostamine eriti hõlbus. Selleks asetage kursor kohta, kuhu soovite sisukorda, ning valige 'Insert' menüüst 'Index and Tables'. Lehel 'Table of Contents' saate määratleda, milline peab tulevane sisukord välja nägema. Seejärel vajutage 'OK'. Kohta, kus asetseb kursor, sisestab Word sisukorra. Peale muudatusi tekstis saab sisukorda värskendada. Selleks tuleb sisukorral paremklõpsata ning valida 'Update Field'. Avanenud dialoogiaknas saab veel omakorda valida, kas Word värskendab vaid lehekülgede numbreid või värskendab kogu tabelit. 2

Informaatika
80 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Sissejuhatus - MS Word 2003

Kui sellele klõpsata, siis avaneb aknake valikutega, kus saad määrata, mitu tegevust saad tagasi võtta ehk tühistada. Selle nupu kõrval olev nupp („paremale kaardus“ nool) tühistab tagasivõttu (ingl. Redo) ehk sooritab toimingut uuesti. Selekteerimine Selekteerimisega märgitakse märk, sõna, lõik või kogu tekst, millele soovitakse näiteks rakendada vormindust. Selleks tuleb hiirekursor viia märgistatava osa algusesse ning vasakut hiireklahvi all hoides vedada kursor märgistatava osa lõpuni. Märgistatud tekst inverteeri- takse, s.t ta on valge mustal taustal. Kui märgistus haaras liigseid või liiga vähe sümboleid, siis hiire abil korrigeerimiseks hoia all Shift-klahvi ja vii märgistuse lõpp sobivasse kohta; nn „peenhäälestust“saab teha ka nooleklahvide abil, hoides samal ajal Shift-klahvi all. Kursori kiireks liigutamiseks kasutatavaid teisi klahvikombinatsioone vaatasime eespool (Dokumendis liikumine).

Tekstitöötlus
3 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Google SketchUp

Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 9.3 Selekteerimine klaviatuuri abil Klaviatuuri abil saame SketchUpi selekteerimisvõimalusi veelgi laiendada.  Ctrl+A - selekteerib kõik  Ctrl+T - tühistab kõik selekteeritud  Ctrl - hiirega selekteerimisel hoia all Ctrl-klahv ja see võimaldab sul selekteerida erinevaid detaile Ctrl+Shift - Ctrl-Shift klahve alla hoides, tekib kursori kõrvale miinus märk, millega saame valikuid selektsioonist eemaldada. Eemalda parempoolne külg ja nurk. Shift - Hoides all ainult Shift klahvi, saame nii + kui ka – märgi. Sellega ühe korra klõpsatades, lisatakse selektsiooni ja teist korda eemaldatakse sealt 38 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 9

Arvutigraafika
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Windowsi kiirklahvi kombinatsioonid

Windowsi süsteemi klahvikombinatsioonid · F1: spikker · CTRL+ESC: menüü Start avamine · ALT+TAB: ühest avatud programmist järgmisse liikumine · ALT+F4: programmi sulgemine · SHIFT+DELETE: üksuse jäädav kustutamine Windowsi programmide klahvikombinatsioonid · CTRL+C: kopeerimine · CTRL+X: lõikamine · CTRL+V: kleepimine · CTRL+Z: tagasivõtmine · CTRL+B: paks kiri · CTRL+U: allakriipsutamine · CTRL+I: kursiivkiri Hiireklõpsu-/muuteklahvikombinatsioonid kestaobjektidele · SHIFT+paremklõps: alternatiivseid käske sisaldava otseteemenüü kuvamine · SHIFT+topeltklõps: alternatiivse vaikekäsu (menüü teine üksus) käivitamine · ALT+topeltklõps: atribuutide kuvamine · SHIFT+DELETE: üksuse kohe kustutamine ilma prügikasti paigutamata Üldised (ainult klaviatuuri) kiirklahvid · F1: Windowsi spikri käivitamine · F10: menüüriba suvandite aktiveerimine · S

Arvutiõpetus
91 allalaadimist
thumbnail
14
docx

NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA

Pikkades ja sügava liigendusega dokumentides on sisukorra tegemine suhteliselt tülikas ning dokumendis tehtud muudatuste korral veel tülikam. Lisaks rutiinsele trükkimisele, muutuvad iga muudatusega tekstis ka lehekülgede numbrid. Kui olete aga korralikult kasutanud Wordi sisse ehitatud liigendamise võimalust ning andnud pealkirjadele ka pealkirjade vormingud (Heading 1; Heading 2; Heading 3 jne), siis on sisukorra koostamine eriti hõlbus. Selleks asetage kursor kohta, kuhu soovite sisukorda, ning valige 'Insert' menüüst 'Index and Tables'. Lehel 'Table of Contents' saate määratleda, milline peab tulevane sisukord välja nägema. Seejärel vajutage 'OK'. Kohta, kus asetseb kursor, sisestab Word sisukorra. Peale muudatusi tekstis saab sisukorda värskendada. Selleks tuleb sisukorral paremklõpsata ning valida 'Update Field'. Avanenud dialoogiaknas saab veel omakorda valida, kas Word värskendab vaid lehekülgede numbreid või värskendab kogu tabelit.

Informaatika I
10 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Wordi juhend

Põhitekst koosneb ridadest, lausetest, lõikudest, märkidest. Lehekülje tekstialas võivad paikneda kujutised ­ mis tahes graafika, tabelid või tekstikastid. Kujutisega on seotud tema suurus, paiknemine teksti suhtes ja graafika all- või tabeli pealkiri. 2. Tekstitöötlusest Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab vajutus klahvile ENTER, mis tekitab lõigu lõppu märgi. Lõiguga on seotud sellised määrangud nagu reavahe, joondus, lõigutaane, taandrida, vaba ruum lõikude ees ja järel, jms. Lõigumäärangud on seotud lõigu vormindamisega (formaatimisega). Lõigu vormindamist on kasulik ja mugav teha laadi (Style) abil, sest laadiga defineeritud määranguid on kerge muuta ja rakendada selle laadiga määratud dokumendi komponentidele korraga üle kogu dokumendi. 3. Muud komponendid Loetelu (List) on kas täpitud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) tekstiosa, mis koosneb lõikudest

Informaatika
13 allalaadimist
thumbnail
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

10. Koosta eraldi lehekülg, kus kirjas mängivate võistkondade nimed. 11. Seo lehed omavahel viidetega. 12. Pane avalehele viide korvpallireeglitele. Näiteks http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf 13. Otsi korvpalliga seotud pilte. Koonda nad ühele galeriilehele. Lisa viide avalehelt galeriisse ja tagasi 14. Koosta iga võistkonna kohta omaette väike tutvustav leht. Avalehelt tee viide lehele, kus asub võistkondade loetelu. Loetelust saab viite abil iga võistkonna juurde. Lisa ka tagasisuunas toimivad viited. 15. Võimaluse korral pane loodud lehestik üles avalikult kättesaadavasse veebiserverisse. Veendu, et kõik on ilusti nähtav. Serveri puudumisel püüa lehestik nähtavaks saada sõbra arvutis või oma arvuti teises kataloogis. 16. Tee oma lehestikus mõni täiendus (näiteks lisa üks korvpallimeeskond). Hoolitse, et uus versioon oleks nähtav ka ülespanekukohas.

Veebiprogrammeerimine
26 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Kuidas kasutada powerpointi?

Kuidas kasutada PowerPoint´i ? Esitlus PP tundmaõppimiseks Mõned esitluse märksõnad:  Mis on PowerPoint?  Töö alustamine PP-s  Presentatsiooni loomine  Slaidide täiendamine  Tausta muutmine  Animeerimine  Kuidas muuta esitlus kergesti kaasahaaratavaks? Mis on PowerPoint?  PP- on rakendusprogramm, mis kuulub Microsofti poolt loodud Office tarkvarapaketti ja võimaldab esitlusi luua kasutades teksti, animatsioone, pilte, audiot, videot jne.  Uue info edastamiseks kasutatakse inimese erinevate tajumeelte kaasahaaramist. Esitluse alustamine PP-s  Start menust tuleks valida: Start=> Programs => Microsoft Office => Microsoft Office Powerpoint.  PP ikoon võib asetseda ka desktopil. Presentatsiooni loomine  Valida stardimenüüst korraldus New => Blank Presentation ja hakata seejärel slaide lisama.  Iga järgmise slaidi lisamiseks tuleb valida menüü

Arvuti õpetus
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun