Sissejuhatus - MS Word 2003 (0)

Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik

Sissejuhatus

Alustamine
Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enam­levinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon ). Sulle avatakse tühi dokument.
Menüüriba – kõik programmi käsud
Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl. Control Toolbox ) ning all Joonistus (ingl. Drawing ).
Nupurea valikud – võimaldab muuta vaikimisi lisatud nuppe.
Tööpaan – hõlbustab töö tegemist; muutub vastavalt tehtavale tööle.
Joonlaud – näitab teksti kaugust nii vertikaalselt kui horisontaalselt ; hall/ sinakas taust tähistab dokumendi äärist ning valge taust dokumendi sisu.
Olekuriba – sisaldab erinevat informatsiooni aktiivse dokumendi kohta.
PS! Nähtavaid/Mittenähtavaid tööriistaribasid (nupuridu) saad määrata menüükäsu Vaade > Tööriistaribad (ingl. View > Toolbars) alt ning seal saad ühtlasi ka määrata tööriistareal nähtavaid nuppe (käsuga Kohanda… (ingl. Customize…); sama käsu leiab ka nupurea valikute alt).
Olemasolevat faili saad avada menüükäsuga Fail > Ava… (ingl. File > Open …) või klahvi­kombinatsiooniga Ctrl +O; alternatiivne viis faili avamiseks oleks minna oma kausta ja teha topeltklõps soovitud faili peal.

Erinevad dokumendivaated

Dokumendi esitlusviisi ekraanil saab juhtida dokumendivaate abil. Dokumendivaateid saab ümber lülitada menüü Vaade (ingl. View) abil.

• Normaalvaade (ingl. Normal) – dokumendist kuvatakse tekst ja selle kujundus, kuid ilma lehekujunduseta. Lehevahetused on tähistatud punktiirjoonega üle lehekülje. Selles vaates töötab programm oluliselt kiiremini; terve rida Wordi võimalusi on blokeeritud – lisatud pilte ja muid objekte tihti ei näidata.
  
• Veebivaade (ingl. Web Layout ) – Word optimeerib lehekülje ja dokument kuvatakse sellisena nagu see on näha veebis . Veebivaates kuvatakse lehekülje foon, automaat ­kujundid (ingl. AutoShapes) ja teised efektid , mida kasutatakse veebi dokumentides .
  
• Küljendivaade (ingl. Print Layout) – dokument kuvatakse maksimaalselt lõppresul­taadi lähedasena. Selles vaates on näha lehekülg valmiskujul, koos automaatselt lisatavate päiste ja jalustega, ning saab pilte ja muid objekte lehel paigutada vajalikku positsiooni. Suuremate dokumentide korral muutub töö selles vaates märgatavalt aeglasemaks.
  
• Lugemisvaade (ingl. Reading Layout) – lugemisvaates on leheküljed kõrvuti.
  
• Liigendusvaade (ingl. Outline) – dokumendi asemel kuvatakse struktuur, mis saadakse dokumendi jaotamisel pealkirjastiilide järgi peatükkideks, alapeatükkideks jne. Liigendusvaates käib töö dokumendi struktuuriga, kui detailselt dokumenti näidata, vahetada peatükkide järjestust jne.
  

Dokumendis liikumine

Uue teksti lisamine ja olemasoleva parandamine toimub toimetamiskohal – seal, kus vilgub tekstikursor (sümbol „|“). Tekstikursori liigutamiseks on järgmised võimalused:

• teha vajalikus kohas hiireklõps;
  
• nooleklahvid – viib kursori ühe sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale;
  
• Home – viib kursori rea algusesse ;
  
• End – viib kursori rea lõppu;
  
• Ctrl+ nool vasakule/paremale – viib kursori sõna võrra vasakule/paremale;
  
• Ctrl+nool üles/alla – viib kursori lõigu võrra üles/alla;
  
• Ctrl+Home – viib kursori dokumendi algusesse;
  
• Ctrl+End – viib kursori dokumendi lõppu;
  
• PageUp – ekraani võrra üles;
  
• PageDn – ekraani võrra alla;
  
• Shift +F5 – viimasesse parandamiskohta liikumine (MO Word peab meeles 3 viimast parandamiskohta).
  

Teksti sisestamine ja kustutamine

Klaviatuurilt sisestatud tekst ilmub vilkuvast kursorist vasakule poole. Teksti jõudmisel dokumendi paremasse äärde, liigub kursor automaatselt järgmise rea algusesse.
Teksti sisestamisel tuleks silmas pidada mõned reeglid:

mitme tühiku asemel tuleb kasutada tabulatsiooniklahvi (Tab-klahv), s.t me ei kasuta järjest rohkem kui ühte tühikut (ja ka tabulatsiooni; sellest hiljem lähemalt);

Enter-klahvi tuleb kasutada ainult tekstilõigu lõpul või tühja rea sisestamiseks;
kui aga on soovi minna uuele reale lõigu sees, siis kasutame klahvikombinatsiooni Shift+Enter;

kirjavahemärgid kuuluvad sellele eelneva sõna juurde, s.t enne kirjavahemärki tühikut ei pane, vaid lisame kindlasti selle järele;

tavaliselt ei poolitata teksti tema esmasel sisestamisel, vaid alles vahetult enne väljatrükki; kui siiski soovid seda teha, siis kasuta tavalise „-“märgi asemel klahvi­ kombinatsiooni Ctrl+ -. See on poolitusmärk, mida on näha vaid rea lõpus (kui teksti töötlemise käigus peaks see märk sattuma rea keskele , siis ta peidetakse);

pealkirjade joondamiseks ja taandridadeks ei tohi tühikuid kasutada; esimesel juhul tuleb kasutada vastavat laadi ja seda vastavalt vormindada , teisel juhul kasutame lõigu vormindamist (lähemalt nendest hiljem mõni teine tund).
Kui klaviatuuril mõnda sümbolit või erimärki ei ole, siis saab selle menüükäsuga Lisa > Sümbol… (ingl. Insert > Symbol …), mispeale avaneb dialoog erinevate fontide nimekirja ja neile vastavate sümbolite tabeliga .
Tekstikursorist vasakule jäävat sümbolit kustutame Backspace -klahviga, kursorist paremale jäävat sümbolit aga Delete -klahviga. Märgistatud ehk selekteeritud tekstiosa kustutamiseks kasutame emba -kumba klahvidest (levinum on Delete-klahvi kasutamine).
PS! Aeg-ajalt tasub oma töö salvestada; selleks tuleb valida menüükäsk Fail > Salvesta (ingl. File > Save) või kasuta klahvikombinatsioone Ctrl+S.

Tagasivõtmine

Kui sul on märgistatud näiteks kogu tekst ja sa alustad tippimist, siis asen­datakse märgistatu uute sümbolitega ilma igasuguse hoiatuseta, s.t kõik eelnev on kadunud. Selle nn õnnetuse likvideerimiseks saad kasutada menüükäsku Redigeeri  > Võta tagasi (ingl. Edit > Undo) või nupureal oleva nupuga, millel „vasakule kaardus“ nool. Kas märkasid selle nupu kõrval olevat allapoole suunatud noolekest? Kui sellele klõpsata, siis avaneb aknake valikutega, kus saad määrata, mitu tegevust saad tagasi võtta ehk tühistada.
Selle nupu kõrval olev nupp („paremale kaardus“ nool) tühistab tagasivõttu (ingl. Redo) ehk sooritab toimingut uuesti.

Selekteerimine

Selekteerimisega märgitakse märk, sõna, lõik või kogu tekst, millele soovitakse näiteks rakendada vormindust. Selleks tuleb hiirekursor viia märgistatava osa algusesse ning vasakut hiireklahvi all hoides vedada kursor märgistatava osa lõpuni. Märgistatud tekst inverteeri­takse, s.t ta on valge mustal taustal. Kui märgistus haaras liigseid või liiga vähe sümboleid, siis hiire abil korrigeerimiseks hoia all Shift-klahvi ja vii märgistuse lõpp sobivasse kohta;
nn „peenhäälestust“saab teha ka nooleklahvide abil, hoides samal ajal Shift-klahvi all. Kursori kiireks liigutamiseks kasutatavaid teisi klahvikombinatsioone vaatasime eespool (Dokumendis liikumine).
Kui selekteerimise ajal hoida all Ctrl-klahvi, siis märgitakse terve lause koos lõpumärgi ja järgneva tühikuga korraga.
Veel mõningaid teksti märgistamise nippe:

• topeltklõps sõnal märgistab osutatud sõna;
  
• kolmekordne klõps sõnal märgistab osutatud lõigu.
  

Lisaks on iga rea algusest vasakul ala, kus muutub noolekujuliseks.

• üks klõps sel alal märgistab osutatud rea;
  
• topeltklõps sel alal märgistab osutatud lõigu;
  
• kolm klõpsu sel alal märgistab kogu teksti.
  

Kopeerimine, lõikamine ja kleepimine

Esmalt tuleb teisaldatav tekst märgistada. Seejärel "lõigatakse" see välja kas menüükäsuga Redigeeri > Lõika (ingl. Edit > Cut) või klahvikombi­natsiooniga Ctrl+X (samuti on selleks võimalik kasutada tööriistariba nuppu, millel kääri-pildike). Ei tasu ehmatada, kui valitud tekst kaob; see paigutatakse hoiule MS Windows ’i lõikepuhvrisse (ingl. Clipboard).
Vii nüüd kursor sinna, kuhu soovid teksti paigutada ja kanna see lõikepuhvrist dokumenti; "kleepimine" käivitatakse menüüst Redigeeri > Kleebi (ingl. Edit > Paste ) või klahvikombi­natsiooniga Ctrl+V.
Juhul kui on varem mujalt (näit. internetilehel) kopeeritud tekst ja on soovi kleepida ainult tekst, siis saad seda teha menüükäsu Redigeeri > Kleebi teisiti… (ingl. Edit > Paste  Special …) abil. Avanenud dialoogiaknas vali tekstikastis rida tekstiga „Vormindamata tekst“ (ingl. Plain Text) ja klõpsa nupul OK.
Ka kopeeritav tekst tuleb esmalt märgistada, misjärel vali menüükäsk Redigeeri > Kopeeri (ingl. Edit > Copy ) või klahvikombinatsioon Ctrl+C (või tööriistarea nupuga, millel kahe lehega pildike). Kleepimine toimub eelmises lõigus kirjeldatud viisile.
Märgitud teksti teisaldamine ja kopeerimine on võimalik läbi viia ka lohistamise (ingl. Drag and Drop ) abil. Teisaldamiseks vajuta märgitud teksti kohal vasak hiirenupp alla (ära lase lahti) ja liiguta siis hiirt (vilkuva kursori asemele tekib „triibuline“ kursor, mis tähistab uut kohta, kuhu valitud teksti teisaldada) ning sobival kohal lase hiir lahti.
Kopeerimiseks toimi alguses sama viisi, nagu eelnevalt kirjeldasin, aga enne hiirenupust lahti laskmist vajuta alla Ctrl-klahv (hiirekursori juurde tekib „+“-märk).

Lehepiirid

Kui on soovi olemasolevale dokumendile lisada lõppu uus leht (tuleb ka töösse), siis selleks vii kursor dokumendi lõppu; et seda teha, klõpsa dokumendi viimase rea viimase märgi lõpus (Vihje: kui klõpsad viimase lehe all paremal äärel, siis läheb kursor ise kõige lõppu) või kasuta klaviatuuri noole - klahvide abil (kas mäletad klahvikombinatsiooni Ctrl+End). Edasi sisesta menüükäsk Lisa > Piir… (ingl. Insert > Break…), mispeale avaneb järgmine dialoogiaken:
Kõrvalolev pilt räägib enda eest; ehk vajab pisut selgitamist mõiste „Sektsioonipiiri tüübid“.
Dokumenti on võimalik jagada omaette sektsioonideks, mida saab erinevalt vormindada (näit. erinevad ääriste laiused , vertikaal- või horisontaalpaigutus, lehekülje numbrite näitamine ja mittenäitamine jms); edaspidi puutume sellega pisut kokku.
Praegusel juhul on meil vaja kõige esimest valikut, mida programm ka pakub (Vihje: kiirem viis lehepiiri lisamiseks on kasutada klahvikombinatsiooni Ctrl+Enter).

Harjutamiseks

Proovi erinevaid dokumendivaateid; vaata, kuidas paistab dokument ekraanil välja, millised objektid jm. on nähtaval ja millised mitte, kuidas dokumendi sisu paigutub ekraanil.

Harjuta tekstikursori liigutamist erinevate klahvikombinatsioonide abil (rea algusesse ja lõppu, sõna võrra edasi ja tagasi, lõigu võrra edasi ja tagasi, ekraani võrra edasi ja tagasi, dokumendi algusesse ja lõppu).

Lisa dokumendi lõppu uus leht (sinna tulevad sinu harjutused).

Loe uuesti läbi teksti sisestamise reeglid; see on korrektse tekstidokumendi vormin ­damise aluseks. Lisa dokumendi lõppu mõned erimärgid (näit. №, ∞, ≠, ,  jne).

Harjuta teksti märgistamist (korraga sõna, lause, lõigu ja rea kaupa)

Harjuta teksti kopeerimist ja teisaldamist; kasuta selleks erinevaid võtteid. Kopeeri internetist mingi tekst ja kleebi see dokumendi lõppu vormindamata kujul.
- 7 -