Puhaskasum / -kahjum (net profit / loss) 88 000 Probleemid: Oletame, et Te finantseerite perekond Campelli ettevõttet Old Victorian B & B. leida: 1. Kas raha jääk pangakontol näitab ettevõtte puhaskasumit? 2. Kuidas mõõdetakase ettevõtte puhaskasumit? 3. Koosta õiged finantsaruanded. VARAD(Assets) Tehingute analüüs (Transactions' Analysis) Raha Ehitised Masinad ja seadmed Omaniku finantseering 300 000 Panga finantseering 200 000 Maja ost -200 000 200 000 Maja renoverimine -150 000 150 000 Mööbli ost -50 000
Tehingute majandusliku tõlgendamise vajalikkus Ainus võimalus omada ülevaadet ja kontrollida tehinguid on läbi majandusliku tõlgendamise. Kõik tehingud peavad olema dokumenteeritud vastavalt ettekirjutustele, et neid oleks võimalik tõlgendada. Dokumenteerimine peab olema tehtud korrektselt, et seda oleks võimalik kolmandal osapoolel tõlgendada. Tehingute tõlgendamise peamine eesmärk on ühetaoline maksustamine. Tehingute tõlgendamiseks tuleb lähtuda tehingute sisust, mitte maksumaksja poolt tehingule antud vormist. Enamiku maksude objektiks ei ole mitte õigussuhted, vaid majanduslikud sooritused, mis tavaliselt tekivad lepingu täitmisel. Täpseks tõlgendamiseks on vajalik välja selgitada, kas lepingupoolte kokkulepitud tingimusi on konkreetses õigussuhtes ellu viidud, et otsustada kas tegemist on ühe või teise maksustatava tahinguga. Kõik see muudab tehingute majandusliku tõlgendamise keeruliseks. Vägagi aktuaalne on
TEHINGUD on seadusel põhinevad kokkulepped, mille abil isikud kujundavad oma õigusi ja kohustusi privaatautonoomiast tulenevalt. TEHING on isiku tahtel põhinev õiguspärane tegu ja sellega väljendab isik soovi saavutada konkreetset õiguslikku tagajärge. Väljendatud tahteavaldus muutub kehtivaks kui teine pool saab selle kätte. Tahteavaldus loetakse kättesaaduks kui see on isiklikult saajale teatavaks tehtud, jõudnud saaja elu- või asukohta ja saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vastuvõtmist mittevajavad avaldused saab tagasi võtta enne tahteavalduse jõudmist saajani. Tahteavaldus tuleb esitada arusaadavalt. Esimene toiming, et jõuda kokkuleppeni on suunatud pakkumine(pakkumus) ehk ofert. Pakkumus tehakse alati konkreetsele isikule ja kõik olulised tingimused peavad olema pakkumuses ära toodud. Need on sellised tingimused mida pakkuja enam tagasi võtta ei saa. Oferent on ostja. Akseptant on vastuvõtja. Tehing võid olla...
tehinguhinnad ja võrreldakse kaks piirkonda. Kolmes peatükkis prognoositakse tuleviku arengut eramu sektoris Tartus ja Pärnus. Järelduste aluseks on andmed, mis on võetud maa ameti kinnisvara hinnastatistika andmebaasist. Samuti mõni info võetud turuanalüüsi aruannetest, mida koostavad eesti tuntud kinnisvara firmad. 3 1. TEHINGUHINDADE ANALÜÜS 2008-2010 AASTAL Perioodi alguses (2008a.) ühepereelamute tehingute arv Tartus ja Pärnus kokku oli 192 (vt. joonis 1, 3). Järgmise aasta olukorda kirjeldab juba väike tehingute arv 135. Seega 2009 aastal on tehtud 30% vähem tehinguid, kui eelmisel aastal. 2010 aastal toimub juba märkimisväärne tehingute arvu kasv 229 ehk 70%. Kokku tehingusumma (vt. lisa 1, 3) oli 2008 aastal 21 744 347, 2009 Â11 375 596 ja 2010 Â16 239 009. Tehingute arvu kasv 2010 aastal oli suur aga tehingute
Rahvusarhiiv Kristiina Kruus Teie 23.09.2017 Ringtee 25 72541 Tartu Meie 24.09.2017 nr 5-7/12 ARHIIVITEATIS Arhiiviteatis väljastatakse arhiiviseaduse § 10 lg 4 alusel õiguste või tehingute tõendamiseks. Arhiiviteatis on välja antud vastuseks päringule Viktor Kruusi töötamise kohta Koeru metskonnas. Koeru metskonna 29.04.1982. a tööle võtmise käskkirjaga nr 42-k võeti Viktor Leonidi p Kruus alates 26.04.1982. a tööle III kat. raietööliseks. Alus: LVMA. V-453.1.549. Koeru Metskonna 27.01.1989. a töölepingu lõpetamise käskkirjaga nr 15-k vabastati Viktor Leonidi p Kruus töölt 31.01.1989. a ENSV TööK § 35 p. 3 alusel omal soovil. Alus: LVMA. V-453.1.603.
Kaupluses oli: 31.12.2014 Kaks naaritsanahast kasukat nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja müügihind 4290.- Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast kasukas nr. 40 soetusmaksumus 3300.-, müügihind 4700.- Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus 3500.- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500 KULU 3300 + 3500 = 6800 V: Kasum (Tulu - Kulu) = 2700 Kasukate jääk 2 tk. nr. 36 (2 * 3170) 1 tk. Nr. 42 (3500) V: KOKKU SALDO (lao jääk) 9840 (soetusmaksu hinnad) 3. Varude arvestamise kaalutud keskmise meetod Ettevõte kasutab varude arvestamisel kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Laos on 124 m riiet 1 meetri hind on 5,1. Saabub juurde 2 partiid sama riiet: 1
Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil … Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse eriala magistriastme 1. kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem.
...................................... 3 2.HINNANG MUUTUSTELE JA NENDE PÕHJUSTELE..................................................9 3.PROGNOOS........................................................................................................ 17 KASUTATUD MATERJAL.......................................................................................... 20 LISAD.................................................................................................................... 22 Lisa 1. Tehingute arv.......................................................................................... 22 Lisa 2. Tehingute üldine summa........................................................................23 Lisa 3. Keskmine m2 hind..................................................................................24 Lisa 4. Kinnisvaraportraal www.kv.ee ning Maaameti kinnisvarastatistika erinevus m2 põhiselt..................................................................................
.............11 1.1. Võrdlus piirkonniti Pärnu linn on suuruselt kolmas linn Eestis. Rohkem on Pärnu tuntud, kui kuurord linnana kus käijakse palju just suvitamas. Pärnu linna rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul kahanenud ning aastal 2018 andmetel on rahvaarv 39 174 elanikku. Pärnu korterite ostu-müügituru analüüsiks on valitud Kesklinna, Rääma ja Ülejõe linnaosad. Tegemist on kõige suuremate kortermajade piirkonnaga Pärnus ning tehingute arv nendes linnaosades on valitud perioodil piisav, et analüüsida hindade muutumist. Joonis 1. Pärnu linna korterite ostu-müügitehingute arv ja keskmine ruutmeetri hind 2016-2018 aastal. Pärnu korterite ostu-müügitehingud 300 1,400 250 1,200
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000.
ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. (2) Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. NB! Ega ka vastupidi! Eristab tehingute liike: a) kohustav tehing (võetakse kohustus õiguseid/kohustusi üle anda) b) käsutustehing (õigused/kohustused antaksegi üle) TAHTEAVALDUSE MÕISTE · Tahteavaldus on tahte väljendamine, st peab olema tahe + tahte väljendus · Lihtsalt tahte olemasolust ei piisa, kui seda ei väljendata · Tahe peab olema vabalt kujunenud (sh tegelikke asjaolusid teades, vaba välistest mõjutustest jne), muidu ei saa rääkida tegelikust tahtest · Tahteavaldus peab eelduslikult vastama tahtele
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled.
2. Kuidas infosüsteemid on seotud ettevõtte juhtimistasanditega? 3. Kuidas infosüsteemide abil on võimalik tihendada koostööd tarnijate ja klientidega? 4. Kuidas infosüsteemid aitavad juhtidel oma rolli täita? 5. Kuidas infosüsteemid aitavad ettevõttel teovõimet suurendada? 1. Süsteeme, mis tegelevad ettevõttes nende kõikvõimalike igapäevaste andmete registreerimisega, nimetatakse tehingute töötlussüsteemideks (Transaction Processing Systems - TPS ). Kui meil on sokolaadivabrik, siis huvitab meid: · Mitu tahvlit sokolaadi me eile tootsime? · Palju meil täna on laos suhkrut? · Mitu kauplust meie sokolaadiga kaupleb? Kus ja kuidas konkreetselt on meie sokolaad eksponeeritud igas kaupluses? · Kui palju raha kulub sokolaadi pakendamisele? Ladustamisele? Transpordile?
kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe
lähtutakse tehtud kuludest, kulud summeeritakse. Soetamishind- kulumine= vara hind 5. Kinnisvara hindamine võrdlusmeetodiga.- aluseks on võrreldavate kinnisvaraobjektide müügihinnad minevikus. Turuväärtuse saamiseks määratletakse võrdlustehingud, nende info põhjal tuuakse välja parandustegurid ning korrigeeritaxe võrdlustehingute väärtusi. Võrdlusmeetodi kasutamisel: 1) võrdlusmaterjali kogumine ja tehingute valik. 2)võrdlusobjektide- tehingute valik 3) Võrdlustehingute andmete korrigeerimine. Parandustegurid: Punkti-, protsendi-ja rahameetodi abil. 6. Kinnisvara hindamine tulumeetodiga. Lihtkapitaliseerimise meetod. ÂAluseks on põhimõte, et kinnisvara väärtus on nii suur, kui palju ta toodab omanikule tulu võetakse lühem ajavahemik( 1 aasta) ega arvestata raha väärtuse muutusega. 7. Kinnisvara hindamine tulumeetodiga. Diskonteerimismeetodi kasutamine-
Omab salajasuse tõttu ärilist väärtust Teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk knowhow. Ärisaladuse õigustamatu kasutamine on kuritegu. Kehtiva konkurentsiseaduse kohaselt ei tohi Konkurentsiamet avaldada ettevõtte kohta informatsiooni, mida ettevõte peab oma ärisaladuseks. Pangasaladusteks on andmed pankade ja krediidiasutuste klientide, hoiuste, tehingute ja turvasüsteemide kohta. Andmed kliendi varandusliku seisundi, isikuandmete, tehingute, toimingute, majandustegevuse, äri või ametisaladuste ning omaniku või ärisuhete kohta. Pangasaladusena ei käsitata: andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja
1999. Kui sajandivahetusel oli HFT-del väga suur programmi „jooksutamisaeg“ ehk siis arvutusaeg, siis praeguseks on arvutuskiirused seoses paremate algoritmidega ning ka suure arvutusvõimsuse kasvuga suurenenud märgatvalt, mis omakorda tähendab ka väiksemat arvutusaega – praegusel hetkel isegi kuni mikrosekundites. Samuti, kui 21. sajandi alguses vastutasid kõrgsageduskauplejad vaid 10% kogu väärtpaberi turu tehingute mahust, siis nüüdseks on selle osakaal märgatavalt tõusnud – näiteks 2009. aastal vastutasid HFT firmad juba 73% väärtaberi turu tehingute kogumahu osakaalust. Küll aga on vähenenud ennustatvad kasumid HFT firmadele aktsiaturul – 2009. aasta 5lt miljardilt dollarilt kuni 2012. aasta 1,25le miljardile dollarile. Ometigi, et aktsiaturul on kogumaht HFT ettevõtete poolt langenud, siis futuuride turul on nende osakaal jäänud siiski märkimisväärseks
tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära tehingutes barterit. -Väärtuse akumulatsiooni vahend - raha on vara, mille väärtus kaupade hinna -riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse -riik kontrollib kogu püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute majandussüsteemi. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei tegemisel. -Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. võlgu, maksta makse. Rahasüsteemi elemendid: kui periteet on määratud ühes Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui süsteemis, siis on tegu monetaristliku, kui kahest siis bimetallistliku
Registrikood- ainulaadne numbrikombinatsioon, mis on kantud äriregistrisse( igal ettevõttel oma) FIE- Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks, kui majandusaasta käive ületab 16 000 eurot. Prokuura- volikiri, millega on ettevõtte esindajale antud õigus majanduslike tehingute tegemiseks. Prokuura on volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
Pärnu kontor 1 500 000 4 5 KINNISVARA NOTARIAALSELT TÕESTATUD OSTU-MÜÜGILEPINGUD LIIGI JÄRGI Hoonestamata Ostu-müügilepingud kokku kinnistud Tehingute väärtus, Tehingute Tehingute arv miljonit krooni arv 1998 6918 2754 4160 1999 9171 4226 4342 2000 14674 6829 6085 2001 20433 9507 7633 2002 25718 12807 8668 2003 35526 18677 9750
1) MTA küsitud dokumentatsiooni hulk viitas sisuliselt maksukontrollile. MTA ei ole andnud kaebajale võimalust oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, millega rikkus ärakuulamis- põhimõtet; 2) MTA-le esitatud dokumentidega on äriühingu ettevõtlus piisavalt tõendatud. MTA ei ole seadnud kahtluse alla tehinguid OÜ-ga Mark Oil, AS-ga Jetoil, ORLEN Eesti OÜ-ga, AS-ga N- Terminal Hulgi. Alusetu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei esitanud andmeid, selgitusi ega dokumente tehingute kohta Starline Team, Kaukeste või Eastside Rivers OÜ-dega. Kaebaja ei ole nende äriühingutega tehinguid teinud, vaid on raha neile üle kandnud faktooringu alusel, mille kohaselt on kütuse müüja (OÜ Tarkoil,Oil Pluss Grupp OÜ) loovutanud oma nõuded kaebaja vastu faktoorile 3) MTA tegi ennatlikke järeldusi. Alles maksumenetluses on võimalik tuvastada maksude tasumise rikkumisi, anda täielikud hinnangud mingi ajavahemiku tehingute ja käivete õigsusele.
toimus Rottermanni soolalaos, kus tehti ühtlasi ka esimene tehing. Esimese tehingukorralduse tegemise au kuulus börsi avamisel olnud president Lennart Merile. Ostetud väärtpaberid annetas Lennart Meri Eesti Rahva Muuseumi, Muusikaakadeemia, Kunstimuuseumi ja Perefondi toetuseks. *Ametlik kauplemisvaluuta: Tallinna Börsi kauplemissüsteemi ametlik kauplemisvaluuta on euro. Tallinna Börsil kauplevatel investoritel on võimalus esitada tehingutellimusi ja tasuda tehingute eest ka Eesti kroonides. Börsi liikmed kasutavad kõigi kliendi tellimuse täitmiseks vajalike ümberarvutuste tegemisel Eesti Panga poolt kehtestatud ametlikku keskkurssi. *Tehingute liigid *Automaatselt sobitatud tehing - Tellimusraamatusse kantud tellimused osalevad avaoksjonil, automaatselt sobitatud tehingutena kauplemisperioodi jooksul ning ka sulgemisoksjonil peale kauplemisperioodi lõppu.
Äriõiguse kaasused kodus lahendamiseks.. 1. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 80000 eurot. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing ei ole kehtiv TSÜS § 129 (1) alusel. Vastavalt Rkl 3-2-1-139-97 nõukogu ja seega nõukogu esimees ei saa olla esindusorgan ega lepingu allkirjastaja. Järelikult tuginedes TSÜS § 129 (1) tehing ei kehti niikaua, kuni
Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 3 Kassa
varalahusus. Enne abiellumisavalduse tegemist, tuleks mõlemate osapoolte kompromissil leida just neile sobiv lahendus. Kui kompromissini ei jõuta, kehtib automaatselt nende abielus varaühisus. Et muuta varasuhet, tuleks esitada abielu sõlmijatel ühine avaldus, mida hiljem saab muuta ainult notariaalse abieluvaralepinguga. Esimesena välja toodud varasuhe on varaühisus, mis tähendab seda, et abikaasade vara jaotub võrdselt ning erinevate tehingute tegemisel peab olema üksteise nõusolek. Abielu ajal seotatud vara läheb terviklikult ühisomandisse, mis moodustab nende ühisvara. Selles jäävad välja enne abielu omatud vara, tarbeesemed ning üksteisele kingitud kingitused või päranduse teel saadud vara. Tehtud tehingutest, mis tagavad perekonna heaolu, vastutavad mõlemad abikaasad, hoolimata sellest, kelle nimi on paberil kirjas, ehk kes tegi tehingu. Kui abikaasad
üksikisikutega. 4.2. Sõlmida ja lõpetada töölepinguid Hotelli töötajatega, kinnitada töötajate ametijuhendid ning kohaldada distsiplinaarkaristusi. 4.3. Käsutada eelarve piires Hotelli vara ja vahendeid, tagamaks Hotelli vara korrasoleku. 4.4. Sõlmida Hotelli majandustegevuse korraldamiseks vajalikke lepinguid ja kokkulepped iseseisvalt või anda volikirju Hotelli töötajatele selliste tehingute tegemiseks. Hotelli tegevdirektori volitused tehingute sõlmimiseks on määratletud Juhatuse otsusega. 5. VASTUTUS 5.1. Hotelli tegevdirektor vastutab käesoleva ametijuhendiga temale pandud töökohustuste täitmata jätmise eest seaduse või haldusaktiga sätestatud korras. 6. SUHTED JUHATUSEGA 6.1. Hotellijuht on aruandekohustuslik Juhatuse ees. 6.2. Hotellijuht oma igapäevases töös viib ellu Juhatuse otsuseid. 6.3
ajaks, kui seaduses pole sätestatud teisiti.Riigiasutused, riik. ametid ja kohtud pole jur. isikud. Jur. isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib kanda kõiki ts. õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimestele. Jur. isikud saavad oma teovõimet realiseerida ainult esindajate kaudu. Esindajaks loetakse jur. isiku juhatust v seda asendavat organit. Saab ka volitada üht või mitut enda hulgast tehingute tegemiseks. Asukoht on juhatuse v asendava organi asukoht. Täis, usalduseü. on koht kus ühingut juhitakse v kus ta tegutseb.Tegevuskoht on püsiva ja kestva maj.tegevuse koht.Asutamiseks vaj. dokumendid: asutamisleping ja põhikiri. Täis ja usaldusü.  ühinguleping. Sihtasutus  asutamisotsus.Täism usaldus ja mittetulunduse asutamiseks peab olema väh. 2 osanikku. Ühistu alustamiseks 3 isikut.Riik ega kohalik omavalitsus ei saa olla täis ega usaldusü. täisosanikuks. Eraõ. jur
10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine struktuuridiagrammina Radar Tutvumine radardiagrammiga Piktogramm Piltide kasutamine diagrammi ilmestamiseks Struktuur Stuktuuridiagrammid Aegrida Dünaamikadiagramm ehk aegrida Korrelatsioon Seose- ehk korrelatsioonidiagramm
Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: 1) puhaskasum; 2) eraldised reservkapitali; 3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud reservidesse; 4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus; 5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda raamatupidamise seaduse §-s 25 sätestatu kohaselt allkirjastatud majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. 29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Täisühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole
ja mitu krediteeritavat kontot 17. Raamatupidamiskirjend  lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 18. Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine  Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kronoloogiline  tehingute kajastamine ajalises järjekorras. Süstemaatiline  tehingute rühmitamine tehingute sisu järgi. 19. Vigade parandamine  Korrektuuri võte  kohe märkan viga, tõmban joone peale kirjutan õige summa ja lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja. Täiendav lausend  sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa.
rakendamispraktika õle võtmise võimaluste kaalumisel." 4. Kokkuvõte otsingu teostamise kohta: Artiklite otsingul kasutasime TÜ raamatukogu andmebaase vastavalt juhendile. Lisatud pildid otsingutest (vt lisas: joonis 1 ja 2). Riigikohtu lahendite otsing sai teostatud lahendite all oleva märksõnastiku abil. Sealt alt tsiviilasjad  rahvusvaheline eraõigus  välisleping. Antud kaustas ei leidunud aga ühtegi lahendid (vt lisas: joonis 3). 1 Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101.  http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8251/k%F5vevillu.pdf;jsessionid=E5B13EA7289E96D27AAC7 38825E4346C?sequence=1 (25.09.2011) 2 Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. JURIDICA VII/2010. Lk 470.  http://juridica.ee/get_doc.php?id=1583 (5.10.2011) 3 Ibid 5. Kuidas olid ülesanded rühma liikmete vahel jaotatud?
vara valitseb fondivalitseja. Aktsiaseltsina asutatud fondid (1 fond) Lepingulised investeerimisfondid (42 fondi) Kohustuslikud pensionifondid (23 fondi) Vabatahtlikud pensionifondid (12 fondi) 7. Investeerimisühingud ja investeerimisteenused Investeerimisühingud Investeerimisühing on vastava tegevusloaga aktsiaselts, mille püsivaks tegevuseks on investeerimisteenuste osutamine. Peamised investeerimisteenused: · väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel · väärtpaberitega oma arvel kauplemine · väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine · väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud Admiral Markets AS Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid Aktsiaselts KIT Finance Europe Evli Securities AS 8. Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Esmane turg
maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms kohta. Aasta lõpul selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontrolli funktsiooni. Nähtavasti arendas iga rahvus oma arvepidamise süsteemi ise. Alates sellest, mil kasutusele võeti mündid, hakati asju üles kirjutama ka väärtuselt, mitte ainult koguseliselt. Järgnevate sajandite jooksul arenes arvepidamisest üksnes tehingute registreerimise pool, kuni jõuti arvepidamises olulise tähiseni s.o. kahekordne kirjendamine. Siit alates hakkas toimima ka kontrollifunktsioon. Üheks kõige tuntumaks ja raamatupidamise ajalooliseks pärandiks on Luca Pacioli, keda on nimetatud ,,raamatupidamise isaks". Tema peateos Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalità avaldati 1494. aasta 10.novembril Veneetsias. Tema poolt kirjeldatud
Pearaamatusse võis sissekandeid teha kas iga päev või teatud aja järel, nädala, kuu jne kaupa. Prantsuse-inglise süsteemist rääkides, siis see koosnes ostmise päevaraamatust, müümise päevaraamatust, muude muutmiste päevaraamatust ja pearaamatust. Süsteem erines saksa süsteemist selle poolest, et majandustehingute kronoloogiliseks registreerimiseks kasutati mitut zurnaali, kus igas neist kajastati kindlat ühelaadsete tehingute rühma. Niisugune süsteem võimaldas ulatuslikumat tööjaotust ja madalama kvalifikatsiooniga töötajate kasutamist, sest ühelaadsete tehingute kandmiseks kindlatesse zurnaalidesse ei olnud vaja tunda kõiki raamatupidamise reegleid. Vaadeldes Ameerika süsteemi, mis koosnes päevaraamatust ja pearaamatust, siis iseärasuseks oli asjaolu, et kahe põhiraamatu asemel võeti kasutusele üks põhiraamat, kus igal leheküljel oli kaks osa  üks päevaraamatu ja teine pearaamatu jaoks
tegevustest Üldkoosolek  aktsionäride, kõrgeim võimuorgan, saab teha otsuseid AS enda jaoks (nimi jne), kuid mitte igapäevases juhtimises. On küll JI, kuid ta on ,,mängult päris" ehk siis seda peab ikkagi juhtima FI. Aktsiaselts mõeldud just suurte äride ning börsi jaoks, kus on palju inimesi ning kõik ei saa juhtimises osaleda. 10. Missugune organ või missuguse organi liikmed esindavad aktsiaseltsi tehingute tegemisel kolmandate isikutega? Juhatus 99,9%, kuid kui asi puudutab juhatuse valmist, siis mitte, teeb seda nõukogu, ja nõukogul üldkoosolek. Juhatus saab anda edasi ka volitusi kui on nt palju kliente. 11. Mille poolest osanike koosoleku pädevus erineb aktsionäride üldkoosoleku pädevusest? Suures pildis polegi suuri erinevusi, sest üldkoosolekul tehakse ikkagi tähtsamaid otsuseid JI kohta. Erinevus peitub otsustes
S Eessõna Tsiviilõiguse klassika Eriline tähtsus õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast Rooma õigus Roomlaste õigus Arenes rooma riigis kehtivaks õigussüteemiks Ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga Orjanduslikus ühiskonnas domineeris tavaõigus Ajalugu Sünnikohaks Rooma Ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust Lisandusid suhted abielu, pärimuse ja igapäevaste tehingute aladel Rooma õigus oli muutunud universaalseks, kuna selle sisus oli elemente mitmete rahvaste õigusest Viimistletud koju andis Rooma õigusele klassikaline ajastu, 2. ja 3. sajandi jurisprudents Kuid lõpliku kuju sai see keiser Justinianuse seadustekogus Kokkuvõte Eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kojundamisel Ka tõnapäeval loetakse juristidele Rooma õiguse tundmist vajalikuks
· probleeme on kapitali lühiajaliste liikumiste registreerimisega · seetõttu tuuakse maksebilansis vahel eraldi reana välja vigu ja vahesid 16 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Eestisse tehtud otseinvesteeringud miljardites kroonides 17 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Ametliku reservi tehingute konto Jooksev ja kapitalikonto kajastavad kaupade ja teenustega kauplevate isikute autonoomseid tehinguid ja kajastatakse maksebilansi deebetis ja kreeditis. Valitsuse tehingud, mis leiavad kajastamist ametliku reservi tehingute kontol, peavad mõjutama otseselt maksebilanssi. Ametliku reservi tehingute konto kajastab kahte põhilist liiki tehinguid. 1. Kui autonoomsed tehingud on miinuses, siis keskpank võib finantseerida
kohta, lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast. Raamatupidamises kasutatakse raamatupidamisprogrammi Pmen. Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kirjendamine toimub vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas tehingu eest raha on laekunud või üle kantud. 2.2 Raamatupidamisregistrid Majandustehinguid kirjendatakse kronoloogilises järjekorras ja kõiki majandustehinguid dokumenteeritakse tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisprogrammis Pmen kasutatavad raamatupidamisregistrid toon välja alljärgnevalt: 6  kassa- ja panga sissetulekute ja väljaminekute register;
Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel. Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel 1)Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. 2) Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 3)Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks. 4)Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töölepingu korraline ülesütlemine Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või korraliselt üles öelda, va.töötaja asendamise ajaks.
Korteriühistule Energiaauditi, ehitusprojekti ja ekspertiisi toetus Energiaauditi, ehitusprojekti ja ekspertiisi toetus sobib korteriühistutele, kes planeerivad alustada maja renoveerimist. Rekonstrueerimise toetus Rekonstrueerimise toetus sobib korteriühistutele, kes planeerivad täiemahulist renoveerimist. Tagastatud korterelamu renoveerimistoetus Toetus sobib õigusjärgsele omanikule tagastatud korterelamu renoveerimiseks. Krediidikindlustuse teenused Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus Lühiajaliste tehingute krediidikindlustus sobib ettevõttele, mis müüb kaupa või teenust lühikese maksetähtajaga ja soovib end kindlustada ostjate võimalike makseraskuste vastu. Tarnijakrediidi kindlustus Tarnijakrediidi kindlustus sobib eksportivale ettevõttele, mis müüb kaupa või teenust väljapoole Eestit pika maksetähtajaga ja soovib end kindlustada ostja võimaliku makseraskuse vastu. Ostjakrediidi kindlustus
Eriti omandi- ja lepinguõigusesse puutuvad Rooma õiguse põhimõtted olid eeskujuks hilisemate õigussüsteemide kujundamisel. Rooma õiguse põhimõtted: Prantsuse tsiviilkoodeks, Saksa tsiviilseadustik, meil varem kehtinud Balti eraõigus. TsÜS rakendamisala- eraõiguses-tsiviilõigusnorme sisaldavad seadused, kohaldatakse ka ühinguõiguse, äriõiguse, intellektuaalse omandi suhtes. avalikus õiguses- protsessiseadustes kasutatakse TsÜS-st tulenevaid isikute, tehingute, esinduse, tähtaegade kohta käivaid norme. Ka karistusõiguses kasutatakse juriidilise isiku mõistet, mis on aga tsiviilõiguslik institutsioon. Tõlgendamine: seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Seaduse tõlgendamine algab grammatilisest tõlgendamisest-seaduse sõnastus, sõnade tähenduse väljaselgitamine.  Grammatiline-seaduse sõnastus ja mõte, sõna üldine või juriidiline tähendus,
Peamised ressursid loodusvarad, inimressurss ja kapital. Majanduslik mõtteviis- valimine erinevate alternatiivide vahel, kaaludes nendest saadavad kasu. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu- tehes ühe valiku, jääb selle tõttu midagi muud tegemata. Ratsionaalne käitumine- selline käitumine, mille korral maksimeeritakse oma. Tehing- majandussüsteemi fundamentaalne element Turg- korraldus, mis võimaldab tehinguid teostada Majandusteadus- uurib, analüüsib ja prognoosib tehingute toimumist majandussüsteemi erinevate osapoolte vahel. RAHA- vahetuse, varakogumise ja hindade mõõtmise vahend Universaalne vahetusvahend- raha vastu saab vahetada kõiki ressursse, kaupu, teenuseid Vara kogumisvahend- raha on võimalik panna panka ja seda sinna juurde koguda Väärtuse mõõdupuu- raha näitab teenuste ja hindade suhtelist väärtust LIHTINTRESS TV=NV(1+n*i) TV- tulevane väärtus ehk lõppsumma LIITINTRESS NV- nüüdisväärtus
,,Kinnisvara ökonoomika" kontrolltöö küsimused: 1. Kinnisvara definitsioon. Kinnisvara iseäärasused ja nende mõju hinnale. Majanduses kinnisvara on ruumiline alus majandustegevuse korraldamiseks ja mängib mitmesugust rolli: on firmade ja ettevõtete aktivate koostisosa, on tehingute alus, on iseseisva tegevuse ja juhtimise objekt, on investeerimise objekt. Kinnisvara on iseseisev majandussuhete objekt. Kinnisvara koostisosadeks on: maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad  vallasasjad. Asukoht mõjutab kinnisvara maksumust, likviidsust, tulukust. Kinnisvara koostisosad suurendavad kinnisvara maksumust, näiteks, kui ei märgata viimistluse iseloomustust, siis kinnisvara võib olla müüdud alla oma väärtuse. 2
Riskikapitalifonde ja äriingleid iseloomustavad erinevad motivatsioonid, sihid, ulatus ja tegevusmudelid, kuid need on varajase staadiumi ettevõtete rahastamises jätkuvalt üksteist täiendavad. Äriinglid vajavad hästitoimivat riskikapitaliturgu, et tagada jätkurahastus, mida mõned nende toetatud ettevõtted vajavad. Samal ajal võib hästi arenenud ingliturg luua rohkem investeerimisvõimalusi ja suurendada riskikapitalifondide tehingute voogu. Tehnoloogia areng 2 on toonud lisaks veel mitmeid uusi võimalusi, alates krüptovaluutadest kuni blokiahelatehnoloogia, mille täit potentsiaali kindlasti veel ei suudeta hinnata. Kuna COVIDist põhjustatud järgmine kriisiolukord on jälle käes, siis sellest puutumata ei jää ka ettevõtete finantseerimise võimalused. Brown, Rocha ning Cowling tõdevad, et kuigi majanduse
määr on 10%. 85,7 Milline turulemineku viis vajab kõige rohkem laenukapitali? hiljem turule hinna minimiseerimise abil Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr kehtestatakse kogemuste alusel Mis ei kuulu projekti tundlikkuse analüüsi konteksti? investeeringute tasuvusaeg Milline ,,pioneeri" mõiste sobib tootearenduse konteksti? Algataja Mis on KredEx? iseseisev sihtasutus Mis on riskiturve? vastutoimeliste tehingute kasutamine Milline loetelust on suurim konkurentsifaktor? asendav toode
2. Soov- vajaduse erivorm, mis on seotud inimese isikuomadustega 3. Nõudlus- soovid ja vajadused mis on tagatud ostujõuga 4. Toode- kõik mida saab pakkuda turul 5. Vahetus- kaks poolt vahetavad oma vahel kas üheliigilist või eriliigilt kaupa 6. Tehing- väärtuste vahetamine kahe osapoole vahel 7. Suhtlusturundus- kindlate vastastiku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste gruppidega pikaajaliselt 8. Turg- toote olemasolevate potentsiaalsete tarbijate ja tehingute kogum 9. Turustrateegia- turu toimimise viis. Inimeste soovide ja vajaduste rahuldamine. Turunduse põhieesmärk: Viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid Põhifunktsioonid turumajanduses: Turunduse subjektid: · Tootjad- valmistavad kaupa ja osutavad teenuseid · Tarbijad (lõpptarbijad)- pered, üksikisikud · Jaekaubandus- müük lõpptarbijale · Turundusspetsialistid- kitsalt spetsialiseerunud Turusegmentide jaotuse olemus:
hääleõiguse, kui hääle, kui põhikirjaga ei ole hääl. osanikule ühe hääle, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. ühingulepinguga ei ole ette nähtud sätestatud teisiti. teisiti. Äriühingu Juhatus on aktsiaseltsi OÜ-d võib kõikide tehingute Juhatus on ühistu juhtorgan, Täisühingut Usaldusosanikul ei esindamine juhtorgan, mis esindab tegemisel esindada iga mis esindab ja juhib ühistut. võib kõikide ole õigust ja juhib AS-i. juhatuse liige, kui põhikirjaga tehingute usaldusühingut pole teisiti ette nähtud
reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks  metaandmed – olemasolevate andmete sisu, kvaliteeti, seisundit, päritolu ja muid omadusi kirjeldavad andmed  arhivaal – osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt.  digitaalne dokument - Masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument. 1. Mis on dokumendi tõestusväärtus? st dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist 2. Mis on dokumendi teabeväärtus? st dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta 3. Nimeta, millisteks osadeks (7-osaline skeem) jaguneb dokumendi elukaar. Loomine, saamine, registreerimine, hoidmine ja kasutamine, eraldamine, hävitamine, üleandmine 4. Millised on dokumendi elukaare 3 etappi aktiivsuse seisukohalt ning mida need sisuliselt tähendavad?
seega muudaks euro kasutuselevõtt majanduskeskkonna stabiilsemaks ja tugevamaks. IIA: Usaldusväärsus. Euro kasutusala on kordades suurem. Euro on valuutana stabiilsem ja vähem spekulatiivsetele elementidele alluv ning seetõttu on euro vähem riskantsem kui Eesti kroon. Euro kasutuselevõtt on rahaturul usaldusemärgiks. See suurendaks usaldust rahapoliitika stabiilsuse vastu, mis omakorda vähendab tehingutega seotud riske ning tehingute kulusid Eestis elavate kodanike jaoks. IIA: Integratsioon. Eesti hakkas end Euroopa Liiduga siduma kohe pärast 1991. aastal toimunud taasiseseisvumist. Peale seda ongi Eesti eesmärgiks olnud enda võimalikult suur sidumine Euroopaga. Eurotsooniga liitumine seoks meid Euroopaga täielikult. K: Tänase seisuga on Eesti täitnud peaaegu kõik Maastrichti kriteeriumid eurole üleminekuks. Euro kasutuselevõtt Eestis lihtsustab ja teeb odavamaks kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise
Ametlik Maksehäireteregister Ametlik Maksehäireteregister on 2001. aastal Eesti pankade asutatud ning Krediidiinfo hallatav register. Loodi eesmärgiga kaitsta ettevõtteid krooniliste võlglaste eest ning parandada isikute maksedistsipliini. Andmed säilitatakse ning need on andmebaasis nähtavad kuni 7 aastat alates maksehäire lõppemist. Krediidiinfo aitab: Vähendada tehingute riske nii Eesti kui välispartneritega. Hankida värsket informatsiooni usaldusväärsetest allikatest. Saavutada tulemuslikku krediidijuhtimist ning häid suhteid klientidega. Krediidiinfo motoks on "Usalda, kuid kontrolli". Krediidiinfo annab oma klientide käsutusse Eesti suurima ettevõtete ja eraisikute andmebaasi. Rohkem infot koduleheküljel Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
