Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prin...
,,Anna Karenina" Vronski Võib väita, et Vronski kiindumus Annasse oli tõeline ja aus, sest Annat esimest korda nähes nägi ta tema õrna ja hella näoilmet. Rongilt lahkudes kuulis Anna, et raudteevaht oli rongi alla jäänud ning soovis tema perekonna jaoks midagi teha. Selle peale läks Vronski ja andis raudteevahi lesele 200 rubla (lk 68). Peale balli sõitis Anna kohe Peterburgi tagasi ning Vronski järgnes talle. Vronski nautis skandaali, mis ta Annaga koos olles sai (lk 130). Samuti võib öelda, et Vronski ei armastanud Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Mida kättesaamatum Anna Vronskile oli, seda rohkem veendus Vronski oma armastuses Anna vastu (lk 315). Vronski oli enda ja Anna suhtega seni rahul kuni kuulis, et Anna on rase. Vronski on enesekindel, aus ja heasüdamlik krahv, kes tahtis hoida endast kujunenud arvamusi. Vronski kohtub Annaga rongis kui ta läheb enda emale vas...
Ühiseks jooneks on meessugu. Tegelased on surnud ning vaatavad oma elule tagantjärgi. 1.Üheks läbivaks teemaks on ka vene rahvus. Paljud mehed on kas ise venelased, vene armees võidelnud või venelannadega abielus. Suhe venemaa ja vene kultuuriga on tihe ja see tuleb paljude meeste juttudest välja. Näiteks luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist. Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks, Haralas kuradi venelaseks. Olin põlatud, tagakiusatud inimene, õiget kodu ega peret kusagil. Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi! Juttu maaz, ihmine maaz. 2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab sellist tüüpilist eesti külajoodikut. Ta võtab elu väga vabalt, midagi suurt korda ei saada oma elus. Mina olen seesama poisike,...
Kalevipoja iseloomustus Kalevipoeg oli pärit Viru rannast. Tema vanemateks olid Linda ja vana Kalev. Kalevipoja lapsepõlv möödus rahulikult. Karjapoisina mängis ta kurni ja pildus kive, mere ääres käis lutsu viskamas kivirahnudega, mis olid jala laiused ja kolme jala pikkused. Nii kasvas ta mehe ikka. Kalevipoeg oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ühiskonnas teda austati, kuna ta oli kuningas ning hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla. Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg. Tal oli ka kaks venda Sulevipoeg ja Olevipoeg. Tema tähtsamateks tegudeks oli oma rahva valitsemine, põrgus käimine ning põrgupiigade ära päästmine, Soome sepa juures käimine, mis ei olnud küll positiivne, kuid siiski mängis ta elus olulist rolli. Ka tõi Kalevipoeg oma rahvale palju kasu Peips...
Vaenulik ja uhke lossipoiss Oodo Oodo oli E.Bornhöhe raamatu ,,Tasuja" üks peategelastest. Raamatus on kirjeldatud Oodot väga vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles. ,,Häbi sulle, Oodo!" manitses aulise tõsidusega väike preili. ,,Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?" ,,Ilus ja mehine! " kilkas Oodo. ,,Paras pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle lauahunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!" Sammuti oli näha Oodo uhket olekut noorte kokkusaamisel metsaservas. Kus Oodo otsustas, et ta ei taha enam e...
Harry Potter Ta on sündinud 31. juulil 1980. Ta vanemad olid James Potter(hüüdnimega Nukits, sest ta oli registreerimata animaag ja muundus just isahirveks) ja Lily Potter (neiupõlvenimega Evans, selle järgi hüüdnimega Evans). Tema ristiisa oli Sirius Black, kelle Potterid nimetasid testamendiga ka Harry Potteri hooldajaks. Ööl vastu 1. novembrit 1981 tungis Lord Voldemort Potteritele Godric Hollow's kallale. Ta tappis Jamesi ja Lily, kuid Harry pääses armiga otsaees. Toimus maagiline plahvatus ja maja purunes, kuid Harry rohkem vigastusi ei saanud, ka ei langenud talle rususid peale. Lord Voldemort (algse nimega Tom Marvolo Riddle) langes tänu enda lausutud Avada Kedavra loitsule, ent püsis tänu varikätkidele elus. Voldemorti üks hingekild klammerdus ainsa majas ellu jäänud inimese ehk Harry külge, mille tõttu tekkis Harry ja Voldemorti vahele üha tugevnev side ning Harry sai ka endale Voldemorti omadusi (n.t. madudega rääkimine.) ...
"Dorian Grey portree" Henry Wotton sententsid: Keskaegne kunst on võluv, aga keskaegsed tunded on aegunud (lk.65)- maailm on pidevas muutumises, keskaegsete romaanide näidetel olev tundemaailm on tänapäeva mõistes liiga lihtlabane (ehk , mida aeg edasi, on inimeste probleemid palju keerulisemad). Kunsti 'väärtus' aga tõuseb, kuna seal kujutletut vaadates nähtakse elu palju lihtsamalt, aga samas keskaegsetest mõtetest/tunnetest reaalsemana (kunst on esemelik, tundemaailm mõtteline). Naised on imeliselt praktilised, palju praktilisemad kui meie (lk.64)- ei oska kommenteerida, raamatu autoril mingi mõttesegadus olnud. Head otsused on kasutud katsed sekkuda teaduslike seaduste toimingusse (lk.84)- seadused on kahepalgelised, olenevalt tõlgendusviisist. Näiteks kohtunikul on võimalus tõlgendada seadusi piisavalt vastandlikult, et saata kuriteo sooritanud mõrvari kalgilt vangi. Aga võib juhtuda, et vangistatud mees on hoopiski süütu. Sell...
peale puhkust suundub noormees vangilaagrisse valvuriks; mõne aja pärast saadetakse ta uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öeldakse vaid, et 7 klassivenda, kaasaarvatud Paul lähevad vabatahtlikult rindele. Ülejäänud teadmised avalduvad teose käigus. Lahing areneb edasi, sõdurite psüühhika muutub, lõpuks hukkuvad kõik 7 meest, kaasaarvatud Paul, kes sureb viimasena. Erilisi konflikte teose algul ei ole, pigem tekib inimese konflikt sõjaga, kui tegevusega, mis mõtetult inimelusid nõuab. Samas on konflikt ka ülematega, kuna sõdurid ei saa korralikult süüa ja on näljas.
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
Cecilia C. Cecilia C., Marfake ja Emmie on üks ja sama naise tüüp, mida peategelane on kohanud oma elu jooksul. Nende käitumine ja iseloom on samalaadsed. Neid ühendab armastuse iha. Marfake abiellumisest saadik petab oma meest. Cecilia C. jutustab oma armukestest ja Emmie himurus alles hakkab kasvama. Kuigi nende vanus on erinev, nad kõik on lapselikud. Romaani tegelaste muljed, tunded ja elu mõisted on sarnased. Tegelastel ei ole isiklikust, loomulikust, vabadust ja kujutlusvõimet. Kõik nende tegevused ja mõtted on loodud ümbritseva maailma skripti järgi. Cecilia C. on episoodiline tegelane, ta ilmub peamiselt raamatu 12 peatükkis, kuid temast räägitakse ka peatükkides 2, 18 ja 19. Cecilia C. on Cincinnatuse ema. Ta külastab oma poja vanglas 1 kord. Cincinnatus kohtus Cecilia C.ga tema kolmandal aastakümnel, Cecilia oli sädistav, kleenukese kehaga ja tollajal veel nooruslik. Cecilia sigitus Cincinnati veel tüdrukuna, ühe...
Tegelase analüüs Katniss Everdeen on peategelane postapapokalüptilises maailmas, kes elab riigis nimega Panem. Iga aasta toimuvad ellujäämismängu nimega Näljamängud. Osa peavad võtma üks poiss ja üks tüdruk vanuses 12 kuni 18 Panemi igast kaheteistkümnest ringkonnast. Mängude lõpus võib ainult üks osaleja ellu jääda. Bioloogiline: Katniss on pärit Ringkond 12-nest. See on kõige vaesem ja vähem asustatud ringkond Panemis. Katnissi isa suri, kui ta oli 11 aastane. Ta ema langes depressiooni ja ei suutnud oma kahe tütre eest hoolt kanda. Seega läks Katniss vastu seadust metsa jahile ja taimi koguma, mida ta isa oli talle õpetanud teha. Katniss pidi kaua aega oma õe ja ema eest hoolt kandma ning see kasvatas talle paksu naha ja teadis, milline maailm oli. Katniss on 16 aastane, tal on pikad, sirged, musta värvi juuksed. Hallid silmad ja oliivika tooniga nahavärv. Ta on väga kerge ja lühike, kuid tänu elule metsas om...
,,Tõde ja õigus" Krõõt On alguses kurb ning kardab pisut, kaasavaraks antud hobune annab julgust, kuna meenutab kodu. Alguses tunneb ennast võõrana. Hoolitseb oma lehma eest, kui too soost tagasi jooksis, läks koos temaga ja pani oma käe tema seljale. Leppis kõrgete uksepiitadega, mis Andres ehitas, kuna ei tahtnud tüli teha (tundis end veel võõrana ning ei arvanud seetõttu, et tal on sõnaõigust?) Kui Andres rääkis kivide vedamisest, siis kuigi Krõõt mainis, et kogu töö võtab kümme aastat aega, siis nähes, et mees ei hooli sellest, jättis ka tema selle jutu. On väga lahke, kutsus kirikusse minnes karjapoisi enda ja Andresega vankriga sõitma, kuigi vankriga sõitis tavaliselt vaid pererahvas. Lubas ka kõrvale pandud saia ja leiba võtta ning võiga süüa. Isegi rasedana tegi tohutult palju tööd. Ei söönud ise võid, et perele rohkem jääks, kuigi see talle halvast mõjus. Tundis, et sell...
Torvald Helmer Mina olen advokaat Torvald Helmer. Olen abielus ja mul on 3 väikest last. Elan hubases korteris ja elan meeldivat keskklassi elu. Ma sain ametikõrgendust ning asun peagi Aktsiapanga direktori kohale. Iseloomult olen rahulik, tasakaalukas, aus ja ka hoolitsev. Üheks tähtsaimaks oma elus pean tööd. Ma kulutan sellele päris palju oma ajast. Kui ma veedan aega oma kabinetis ehk siis töötan või valmistan pabereid ette, eelistan ma vaikust ja ei soovi, et mind segataks. Nagu ma mainisin oma iseloomujoonteks, siis ka töös olen ma eelkõige aus ja tasakaalukas. Ma ei tegele nö räpaste juhtumitega ega võltsimisega. Mulle meeldib olla töös põhjalik ja respekteerin neid, kes suudavad koos minuga jääda puhtale teele ja olla edukad. Ka teiste inimeste juures hindan eelkõige ausust. See on tähtsaim omadus inimesel ning arvan, et pole väärikust ega õiget isiksust siiruseta. Väärtustan veel ustavust...
Prosper Merimee ,,Carmen" Välimus: ,,Tema küll täiesti sile nahk oli peaaegu vasekarva. Küll veidi viltused silmad olid imetlusväärselt kaunid. Pisut täidlaste, ilusa kujuga huulte vahelt paistsid puhastatud mandleist valgemad hambad. Tema vahest veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Iga tema iludusveaga käis kaasas kaunidus, mis kontrasti tõttu seda enam mõjule pääses. Carmeni ilu oli kummaline ja metsik; nägu, mis esimesel pilgul hämmastab, mida aga ei suuda unustada." Carmeni ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Iseloomujooned: ,,Tema silmad, mis väljendasid iharust ja tõrksust ühtaegu, nagu ma pole kohanud kellegi teise pilgus." Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel vannub ta mehele armastust, teisel hetkel paistab, et ta vihkab teda. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas...
Leedi Brett Ashley traagika „Ja päike tõuseb“ tegevus toimub peale esimest maailmasõda Pariisi ja Hispaaniasse elamusi otsima suundunud ameeriklaste vahel. Alkoholist läbi imbunud õhustikus on palju nii pessimismi kui ka realismi ja armuseiklusi, mis loob tegelaste vahele pingelisi olukordi. Hemingway on tabavalt kujutanud aegumatuid inimeste vahelisi probleeme ja isikuomadusi tuues esile nende traagikat. Igal tegelasel on traagiline taust, mida seostatakse suuresti Esimese maailmasõja tagajärgedega. Esmapilgul on traagikat isegi raske märgata, sest puudub klassikalisele tragöödiale omane katastroofiline sündmus, ent siiski leiab seda mõtlematute tegude tõttu kaotatud armastuses ja väärtustes ning saamatuses näha elu enda ümber. Leedi Brett Ashley oli kolmekümnendates inglanna, kes oma olemuselt ja välimuselt ei sobitu oma ajastusse. Naine, kelle ühes käes oli pidevalt veinipudel ja teise...
Madis Reisi „Anna Karenina “ Lev Tolstoi Vronski Te ju teate, ma sõidan selleks, et olla seal, kus olete teie,“ ütles ta, „ ma ei saa teisiti.“( Vronski sõnad Annale rongis.) See lõik näitab minu arvates, et Vronski ei armasta Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Sest hiljem oli Vronskil juba järgmine armuke. Kes tõi talle järgmised erutavad elamused, mida ta polnud Annaga tükk aega saanud. Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik – ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus ning ta uhiuues mundris on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas,...
Vaime ja füüsiline vägivald teoses "Puhastus" "Puhastus" on 2012. aasta Soome-Eesti koostöös valminud draamafilm, mille rezissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni romaanil "Puhastus." Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest Hansu, kuid mehel olid vaid Ingli vastu tunded ja teose keskosas otsustas Aliide abielluda kommunisti Martiniga, et olla kaitstud küüditamise eest. Ingel ja Aliide pidid aga päevast- päeva Hansu oma kodus peitma, sest teda taheti sõtta värbata. Ingel oma lapsega elas pidevalt hirmus, et peagi astutakse nende majja sisse ja viiakse nad ära Venemaale. ...
Ivan Olen juba vanemas eas külajoodik. Kuna teen rasket tööd, esinevad ilmselt ka mõned tervisehädad, kuid mitte midagi olulist. Probleemiks võib olla küll suur viinaarmastus, millest lahti ei saa. Töötan Jevdokia juures, nimelt kala püüdmas nagu ka kõik mu sõbrad. Olen järjekindel ja nõudlik, kuid see tüütab teisi vahepeal. Nõuan palju. Lubadusi annan kergekäeliselt ning ei täida neid. Luban küll asju ning teen sellega teistele veidi halba, kui ma neid ei täida, aga mind see väga ei kõiguta. Lubasin küll Ekkele hiljem, kui kala tuleb, viina eest raha viia, mille ta mu pika nõudmise pärast lõpuks mulle andis, kuid see ullike jäigi mind uskuma, et viin. Mulle ei meeldi kui keegi mulle midagi halvasti vastu ütleb, siis ma solvun. Samuti leian endale mõttetuid vabandusi, et ennast paremast küljest näidata. Sõpradega olen helde, nendega ma jagan oma viinapudelit. Kohustusi enda peale väga ei meeldi võtta. Üldjuhul olen rõõmsameelne. Ringi k...
REFERAAT Kerttu Rakke "Seitse päeva" Sisukord: Lk 3 Teose sisu Lk 4 Tegelase iseloomustus Lk 5 Teos maailmakirjanduse kontekstis Lk 6 Kasutatud kirjandus Teose sisu: Teoses tegevus tomub oktoobrist kuni aprillini st 7 kuud .Peategelane ,väikesest maakohast pärit Riin, kolib suurlinna Tallinna ja hakkab töötama seal ilusalongi administraatorina.Ta soovis küll Kunstiülikooli sisekujundust õppima minna aga jäi siiski sealt välja..Ta tahab proovida peale aasta aega töötamist uuesti.Tallinnas elab ta oma 2
,,Ekke Moor" August Gailit Kummalised ja fanaatilised tegelased Gailiti loomingus August Gailiti ühes peateoses ,,Ekke Moor" on kindlasti palju kummalisi ja fanaatilisi tegelasi, kuid Ekke ise on neist ikkagi kõige poolest üle. Ta on oma emale pinnuks silmis, kiviks saapas. Ekke on jäänud oma emaga üksi koju, kuid ta pole sugugi nõus vastutust võtma oma tegude eest. Tema eas olevad inimesed ümberringi on juba oma pere loomas ja iseseisvalt elamas, tema aga ei näe põhjust oma ema juurest lahkumiseks. Ainus millest ta hoolib on Eneken, rikkama naabrimehe tütar, kes ka Ekkest huvitatud on. Selleks et aga luba saada Enekeniga abielluda peaks ta muutuma tõsiseks inimeseks. Teda saadetakse lahtiseid allikaid otsima. Ekke rändab kaua mööda maailma ringi, otsides oma allikaid. Kui ta paljude aastate pärast koju tagasi tuleb, leiab ta, et paljugi on muutunud. Eneken on lapse saanud ja see väike...
Kaspar Moik 11A Kalevipoeg Eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg'' peategelane on Kalevipoeg. Peale selle, et ta oli eestlaste kuningas, oli ta ka väga töökas ja vapper mees. Kuid need ja mitmed teisedki head iseloomujooned jäid tänu ta mitmekülgsele karakterismile varju. Ta on vastuoluline tegelane, olles ühel hetkel kangelane ja teisel koletis ning surelik ja surematu. Kalevipoeg on tugev mees. Tänu oma tugevusele ta kuningaks saigi, visates võistluses kuningatiitlile kivikamaka kaugemale kui vennaraasud. Olles eestlaste juht, ei hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees hiilgas ka oma tarkusega,...
" Ma suudan hüpata üle lompide" Alan Marshall Tegevusaeg : 20.sajand. Tegevuskoht : Austraalia, Turalla. Tähtsamad tegelased : Alan, Ema, Isa, Joe. Põhiprobleem Alan oli ühest jalast halavatud ning ta pidi liikumiseks kasutama karke, kuid sellele vaatamata tahtis ta teha kõike seda, mida teised poisidki, kuid ta võis see juures saada haiget või ennast vigastada. Minu arust oli see peamiseks probleemiks, et ta üritas hakkama saada asjadega, mis käisid talle natuke üle jõu. Alan'i iseloomustus Vapper, enesekindel, tahtejõuline, iseseisev, püüdlik. Tsitaat "Kui sa ei anna alla, ei saa sa kunagi lüüa."
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada. Raskolnikovi pere on väga vaene ning neil pole mitte midagi hinge taga,sellest hoolimata üritavad Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi vää...
Winston Churchill Referaat Robin Ginter IX a klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................4 Abielu ja lapsed....................................................................................................................................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad..................
Kuressaare Gümnaasium Piret Salumäe 10c VABADUS luulekava eesti luuletajate loominguga õp. Marit Tarkin Kuressaare 2010 Tegelased Noormees energiline Neiu 1 kaalutletud, kuid avatud hingega Neiu 2 malbe Luulekava ,,Vabadus" Noormees: Ülim aade: saada vabaks, kõigest vabaks ilmanabaks, vabaks inimestest teistest, vabaks aususest, aupaistest, vabaks lastest, vabaks naistest, vabaks väetist, vabaks nõdrast, vabaks naabrist, vabaks sõbrast, vabaks emast, vennast, õest, vabaks valest, vabaks tõest, vabaks arast, vabaks vahvast, vabaks maast ja vabaks rahvast. Värss saab vabaks igast tõkkest riimist, rütmist...
Tegelase analüüs Advotja Romanovna Raskolnikovi õde Dunja oli just see, kes hoolis üle kõige oma vennast ja armastas teda tingimusteta. Ta oli tema nimel valmis kõigeks, ka ei kõigutanud see, et oma venna nimel ise õnnetu olla ja teha kõik, et vaid viimane saaks hariduse ja elaks head elu. Ka ei kõigutanud teda seegi, et venna heaks minna mehele kõigest raha pärast. Kogu oma õnn kõrvale jätta ja tegutseda vaid ühe õilsa eesmärgi nimel et vend saaks endale lubada kooli lõpetamist ning teda igal moel rahaliselt toetada. Raskolnikovi pere on väga vaene ning neil pole mitte midagi hinge taga,sellest hoolimata üritavad Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi vää...
Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab par...
06.10.2010 20:50:00 Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Film "Lendas üle käopesa" tekitas minus väga palju erinevaid mõtteid ja tundeid. Filmi käigus muutus arvamus ühe või teise tegelase suhtes mitmeid kordi- nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Peategelane McMurphy jättis alguses üsna külmaks, tundus riiakas mees, kes soovid teistega tüli norida ning lihtsalt niisama töötamise asemel vaimuhaiglas veeta. Filmi käigumus tema suhtes muutus väga palju. Oli näha, et tegelikult on McMurphy üsna südamlik mees. Mulle väga meeldis, kuidas ta üritas suhelda indiaanlasega, kes oli niiöelda kurt-tumm. McMurphy
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mist...
millega oht minema peletada (nt. katku äraajamine). Samas hoidis ta nö madalat profiili, ei sekkunud igasse pisiasja. 4. Kujundlik aspekt Rehepapi nimigi juba näitab, et ta ei ole tavaline taluperemees. Tal oli ka teatud võim teiste üle, kuna teda usaldati. Ta oli tark mees, ravitseja. Alati kui tekkis olukord, kus oli vaja tähtsaid otsuseid langetada, võttis tema selle kohustuse enda peale. Tema roll on kui päästja. Tegelase suhe loo jutustajaga Jutustaja loob Rehepapist pildi, mis vastab väärikale palju elanud ja näinud inimesele. Ta on austatud ja usaldatud mees. Tema siseelule on tähelepanu pööratud minimaalselt, rõhk on pandud tegudele. Just tegude kaudu avaneb Rehepapi iseloom. Otsest koondportreed ei ole esitatud, üldpilt moodustud paljudest seikadest. Esimest korda kohtub lugeja Rehepapiga kohe raamatu alguses, kui ta kutsuti aitama sulast Jaani, kes oli söönud seepi
kunst on kunst. „Moes“ on ka tänapäeval koguda külma ilu. Nende all mõeldaks eelkõige esemeid, mida vajaduse korral saab publikule esitada ja siis jälle ära panna. Erilist tähendust või mõtet neil tavaliselt ei ole. Maha laidetakse igasuguseid suhteid (soe ilu), olgu need perekonna-, sõprus- või armastussuhted. Neid peetakse ebaoluliseks ning kasutuks, sest pealt näha ei tooda nad mingit tulu. 5. Teha akrostifan (luuletus) tegelase kohta. Drastiline Omakasupüüdlik Riukalik Illojaalne Atraktiivne Nihilist
Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud s...
uuest vaatenurgast Peategelane Kannab teose ideelist põhiraskust Kõrvaltegelased On peategelase teenistuses Episoodilised tegelased Esinevad teoses põgusalt Jutustaja Hääl, mis edastab teose sündmustikku Vaatepunkt Paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse Minajutustus Sündmustik antakse edasi ühe tegelase piiratud vaatepunktist Sisemonoloog Tegelase sisekõne Teadvuse vool Edastab tegelase mõtted hüplikena Temajutustus Kolmandas isikus piiratud vaatepunktiga Kõiketeadev jutustaja Jumalik pilt, võib analüüsida ja kommenteerida toimuvat või ka vaid kiretult kirjutada. Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal Liikuv vaatepunkt Liikuv vaatepunkt on kõiketeadval jutustajal
Raskolnikovi väärtushinnangud Teose “Kuritöö ja karistus” peategelane on Raskolnikov, enesesse süvenenud, kõigist eraldunud, vaesuses virelev, hea väljanägemisega endine üliõpilane, kelle mõttemaailm on elav, ka intelligentne, mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks, olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi. Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”
b) Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. i. Teose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku 1. mina-jutustuse puhul kõneleb mina-jutustaja toimunust oma vaatepunktist lähtudes a. piiratud vaatepunktiga jutustus: edastab sündmustiku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. i. Loo pinge areneb teadmatuse ümber lugejale avatud inimteadvust ümbritsevad teised, millesse lugeja ei saa pilku heita. ii. Sisemonoloog tegelase sisekõne 1
vahendav instants. 13. Kirjandusteaduse vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. Kirjandusteose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud mina-jutustusena, on olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. Selline jutustus edastab sündmustikku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. Loo pinge areneb sellisel viisil edastatud romaanis sageli just teadmatuse ümber, fakti ümber, et ühte lugejale avatud inimteadvust ümbritsevad teised, mille sisse lugeja ei saa pilku heita. Piiratud vaatepunktiga jutustus kasutab vahel sisemonoloogi (tegelase sisekõne) ja teadvuse voolu tehnikaid. Sisemonoloog lähtub üldiselt vajadusest otsida mingile küsimusele vastus, tegelase kõnevool areneb oma sisemisest loogikast lähtudes
Karakteri käsitlus romaanis lähtub sellest, et inimest ei kujutata antud sotsiaalses olukorras täielikult. 9 september: Romaanis avatakse tegelaskuju järkjärgult. Kesksed tegelased avatakse põhjalikumalt, kõrvaltegelaste kohta vähem. Romaanis avatakse karakteri ajalugu. Vähemal või rohkemal määra olenevalt ideest saame teada päritolust, lapsepõlvest. Peategelase arengu protsess saab teada. Peamine vahend, kuidas tegelaskuju avatakse on tegevus. Kõigepealt avaldub tegelase karakter teguvuses ja pärast dialoogis. Dialoogist avab meile tegelase mõtte ja tundemaailma. Kolmas karakteri avamise vahend on tegelase vaatepunkt. Romaani sündmustikku avatakse just selle tegelase mõttetest lähtuvalt. Tegevus, dialoog ja tegelase vaatepunkt on peamised asjad, kus saame tegeleja kohta teada. Kasutatakse nii otsest ( omane vanematele romaanidele, tähendab, et kirjanik on kõike teadval vaatepunktil ja tema tõeliselt kirjeldab) ja kaudne (tegelase olemus avaldub
temaatikaid. Koloniaalne pärand on paratamatult Euroopas kultuuriloo üks osa. NT ,,Robinson Crusoe"- indiviid loob oma asunduse(riigi), Reede on sisuliselt tema ori. Kui varem loeti seda rmt-t kui põnevat seiklusjuttu, siis 21. sajandil vaadeldakse teisest seisukohast. Lugeja osaga seoses kujuneb mõiste ,,LÜNK"ehk LÕHE. MÕISTE LÜNK- lugemisel tekivad ,,häired" , kuna kõike täiesti ära ei seletata. Lugemise käigus nö. lugeja ,,täidab" ise need lüngad. Nt.ei kirjeldata tegelase välimust üksikasjalikult, samas see tegelane kuidagi konkretiseerub meie jaoks( võtab kuju). Kui palju neid lünki tekib, sõltub sellest, milline on lugeja varasem info antud ajastu vm kohta. Lünkade teke oleneb ka sellest, millise poeetikaga on tekst kirjutatud, nt. vabavärsi puhul, mingi 20. sajandi romaani puhul, kus hüpatakse ühelt liinilt teisele. LÜNK ei pruugi ainult negatiivne olla, sest kus kõik põhjalikult ära nämmutatakse, seal ei ole kunstilisust. Kunstiline tekst
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜSI SKEEM I Sissejuhatus II Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas; b) teose saamislugu; c) mõju ilmumisajal; d) objektiivne väärtus tänapäeval. III Teose tegelaskond: a) selle ulatus, mis on keskpunktis; b) tüüpilisus; c) tegelaste jagunemine gruppidesse; d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3. Tegelase kunstiline teostus: a) autori suhtumisest tulenev käsitluslaad; b) karakteriseerimise võtted; c) eriti olulised stseenid; d) tegelase keeletarvitus. 4. Tegelaskuju hindamine: a) tüüpilisus; b) arenguloogika;
skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud tegelased, kes on enamasti inimesed, lastekirjanduses tihti ka loomad. Selle
skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist). Tragöödia ja komöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus koomika ja traagika on tihedalt põimunud. Draama alaliigid: karakterdraama (keskmes tegelasekujutamine), psühholoogiline draama (keskmes tegelase hingeelu kujutamine), olmedraama (keskmes igapäevaelu kujutamine), ideedraama (keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine), ajalooline draama (keskmes ajaloolised sündmused). 5. Millised on dramaatika ja eepika sarnasused ja erinevused? Sarnasused: Jutustatakse mingit lugu ning selleks kasutatakse sõnu. Looga on seotud tegelased, kes on enamasti inimesed, lastekirjanduses tihti ka loomad. Selle
eepika, dramaatika). Täpne tähendus selgub kontekstis. Aristotelese järgi on näitekunst saanud nimeks draama, kuna see jäljendab tegutsevaid inimesi tegelikkus on näitekunsti oluline tunnus. Võib oletada, et dramaatika on välja kasvanud rituaalist mõlema aluseks on tegus, sooritus. Dramaatika on dialoogiline tekst on tegelaste otsekõne. Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud tegelased pöörduvad otse vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1
tegelasele nime, kindla välimuse, ameti, päritolu ja vanemad, iseloomustab teda käitumise ning tunde- ja mõttemaailma varal, samuti tema asendi kaudu tegelassüsteemis ( pea-, kõrval-, episoodiline tegelane ). Kirjandusteose tegelased esinevad kas algusest lõpuni kindlakskujunenuna või neid on näidatud arenemises, kujunemis- ning muutumisprotsessis. Esimesel juhul on tegemist püsiva ehk staatilise, teisel korral aga areneva ehk dünaamilise iseloomuga. Tegelase arenemist jälgitakse kõige sagedamini romaanides. Tüüp on ilukirjandusliku teose selline kuju, kelle iseloomus ja saatuses väljenduvad ilmekalt teatud inimrühma põhilised loomuomadused, ühiskondliku arengu põhilised seaduspärasused. Nt F. Dostojevski ,, alandatud ja solvatud " inimesed, A.Puskini nn liigsed inimesed Jevgeni Onegin jt. Tüpiseerimise põhivormid · Tegelaskujude loomine paljude elu jooksul kohatud inimeste iseloomujoontest, seostades
17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige) · pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule · äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." · kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? (defineerige) · Karakterkoomika - seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur), näiteks Harpagoni ihnsus, Jaak Joorami iseteadlikkus, Polkovniku Lese agressiivne rumalus. Koomiline tegelane on tavaliselt üldistatud tüüp. Koomiliste tüüpide - võiks öelda maskide -nimistu on pikk. Antiik eristas kolme põhitüüpi: teeskleja, hoopleja ning narr. Koomiliste tüüpide galeriisse kuuluvad
kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-või põhitüüp` H. Tammsaare kasutas romaanis „Tõde ja õigus“ Vargamäe Andrese kuju loomisel prototüübina oma isa). Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud. Mahukad romaanid kujutavad tavaliselt tegelaste muutumist, näiteks peategelase kasvamist lapsest täiskasvanuks. Tegelased võivad olla kas sügavad või lamedad, seejuures on olulised kolm aspekti: 1. tegelase keerukus – kas tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga? 2. tegelase areng – kas tegelane on muutuv või muutumatu? 3. tegelase kujutamise määr – kui lähedalt ja üksikasjalikult on tegelaskuju teoses välja joonistatud? Sügav tegelane on keerukas ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt. Lame tegelane on lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli
· Nimeta teose peategelane, kirjelda ta välimust ja iseloomusta teda (kuidas ta käitus, millest ta unistas, mida ta tähtsaks pidas, millega ta tegeles jne). · Jaga tegelased kahte gruppi (nt head tegelased ja halvad tegelased). Kirjuta iga tegelase kohta üks lause, et põhjendada, miks sa selle tegelase just sinna gruppi paigutasid. · Kujutle, et sa saad ühe tegelase valida oma sõbraks. Nimeta tegelane ja põhjenda, miks sa just teda oma sõbraks tahaksid. · Kirjelda oma tundeid lugemise ajal (kellele sa tundsid kaasa, keda hukka mõistsid, kes äratas imetlust jne). · Nimeta teose põhisündmus ja selle sündmusega seotud teised sündmused toimumise järjekorras. · Mille poolest on raamatus kujutatu sarnane tänapäevase kooli ja lastega. Mis on raamatus kujutatud ajal ja tänapäeval teistmoodi?
o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord võib erineda) Pausid, ellipsid ja nende eesmärk - Paus on teksti osa, mille jooksul loo aeg edasi ei liigu (jutustaja kommenteerib juhtunut, tegelase välimust jne) - Hüpe ehk ellips märgib seda loo osa, millest tekstis ei räägita o Tähtsusetu hüpe – ebaolulise informatsiooni kõrvalejätmine o Tähtis hüpe – olulise informatsiooni varjamine ja pinge kruvimine Jutustajatüüp ja jutustamistüübid - Jutustamistüüp o Järgnev – jutustatakse millestki möödunust (väga tavaline) - Jutustajatüüp o Autodiegeetiline – peategelane kui jutustaja
Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks ja stseenideks ( selle jooksul ei tohi tegelaste arv laval muutuda ) Lavaline esitamine on seotud dekoratsioonide ja rekvisiitidega. Dramaatika zanrid 1.Tragöödia e kurbmäng- Kangelane satub õilsaid eesmärke taotledes
Deteatraliseerumine - Kirjanduses ning teatris tõuseb huviorbiiti inimese isiklik elu, niisugused suhtlemis- ja käitumisvormid, mis on loomult mitteavalikud. (peredraama jmt) Teatripoliitika selle sisu moodustavad teiste sotsiaalsete institutsioonide - riigi, kiriku, parteide - ja teatri vahekord. Monologiseerumine - dialoogi muutumine üksikõneks. Dialoog monologiseerub, kui tegelased on samal arvamusel, üks tegelane domineerib, kommunikatsioon ei toimi. Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draamateos. Simultaandialoog - tegelasrohketes stseenides; samaaegsuse muljet nõutakse remargis ("simultaanselt" vms.) või siis paigutatakse repliigid, mis peaksid kõlama ühel ajal, kõrvuti kahele veerule. Simultaansus on siiski suurel määral tinglik, sest neid repliike loetakse ikkagi järgemööda ning lavalgi kõlavad nad enamasti vaheldumisi Kõrvalerääkimine - kokkupuutepunkte on monoloogilise kõnega. Publiku ja näitlejate
17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige) 1) pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule 2) äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." 3) kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? 1) Karakterkoomika seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur) 2) Situatsioonikoomika naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, jne. 3) Sõnakoomika kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms
annaabi.ee 
