· Materiaalne e asine pool füüsiline · Teadmised ja oskused konkreetse töö keskkond, ärireeglid, töökorraldus, tegemiseks - haridus, praktiseerimine, lahtiolekuajad, j , tehniline varustus,, hinnad,, elukestev enesetäiendus tähtajad, arveldamine · Suhtlemisoskused · Personaalne e inimlik pool kliendi ja · Teeninduslik hoiak Teenindaja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või meeleolu ja suhted negatiivne suhtumine millessegi). 3 4 Defitsiidimajanduse "värvilised" Teeninduslik hoiak turud
· Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). 4 Teeninduslik hoiak · Väärtused, moraal - Kas ma peaksin hästi teenindama?
· Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). 4 Teeninduslik hoiak · Väärtused, moraal - Kas ma peaksin hästi teenindama?
tegelikult tahab ja vajab. Kui ei õnnestu teha klient kuningaks oma asutuse poliitikas, vaid tehakse ta asutuse poliitika ohvriks. Kui sellele juurde lisada veel vastutustunde puudumine töötajate poolt just tegevuses, kus seda kõige rohkem on vaja, siis need ongi põhilised põhjused, miks kliendid lähevad konkurentide juurde. Kliendi jaoks on oluline, et teenus või toode rahuldaks tema vajaduse. See, millist konkreetset toodet või teenust kliendile pakkuda, sõltub aga teenindaja oskusest kliendi tegelik vajadus välja selgitada ja sobiv toode talle välja pakkuda. Järjest rohkem puutume kokku klientidega, kes oma õigusi tundes ja nende eest seistes ilmutavad suurt nõudlikkust teeninduse suhtes. Sageli viib see rahulolematuse väljanäitamiseni ning konfliktideni kliendi ja teenindaja vahel. Kuidas suhtutakse rahulolematusse klienti? Esimene (ja enamlevinud) suhtumine selline klient on "segaja", ebameeldiv seik teenindusprotsessis. Rahulolematust
Tallinn 2014 Sisukord 1.Teeninduskultuur.........................................................................3 1.1Teeninduse kvaliteet Eestis....................................................3 1.2Miks on Eesti teeninduse kvaliteet halb?...............................4 2.Teeninduslik mõttekultuur...........................................................5 2.1Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused..........................5 3.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll.....................6 3.1Teenindaja roll........................................................................7 3.2Hoiakud ja nende kujundamine..............................................7 4.Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga ....................................................................................................... 8 5.Kliendi roll, rollikäitumine, rolliootused.......................................9 6.Isiklik arvamus..................
Teenindajate käitumine, välimus, oma ülesannete täitmine. Kogu teenuse tajumine tervikuna. Firma maine! Turusuhtlus, reklaami- ja müügikampaaniad, koostöö partnerfirmadega. Ei saa määrata ainult ,,mida" ja ,,kuidas" parameetritega, vaid pigem LAHKNEVUSEGA loodetud ja kogetud kvaliteedi vahel. Usaldusväärsus, kiire reageerimine, kompetentsus, kättesaadavus, vastutulelikkus, viisakus, kommunikatsioon, ustavus, turvalisus, kl tundmine, väljanägemine. 10. Mis on teenuse tehniline kvaliteet? Ehk MIDA klient saab konkreetne soov nt toit, kaup, hotellituba tulemus. Ka nt auto korrasolek pärast remonti, riideeseme puhtus pärast keem puhastust, bussiühenduse täpsus, teeninduse kiirus. Seda isel-d oskusteave, tehniliste probleemide lahendamisvõime, tehn vahendite kasutamisoskused. 11. Mis on funktsionaalne kvaliteet? Ehk KUIDAS klient seda saab ehk millisel viisil, kus mängib rolli kogu teenindusprotsess.
Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid Kaebustega tegelemine Eesti teeninduse head ja vead Lõpetuseks Lisaks Teenindaja välimus Põhimõisted 5sõrme meetod on üheks täpsustamise meetodiks kuulamise puhul. See meetod on seotud
� Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) .� 117 100 küsimustikku .� 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus .� INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM .� VÕIMUDISTANTS .� EBAKINDLUSE VÄLTIMINE .� MASKULIINSUS- FEMINIINSUS Määramatuse vältimine Võimudistants Hofstede käsitlus riigiti Organisatsiooni neli arhetüüpi Rahvusvaheline juhtimine .� Kohalike olude tundmine .� Kliima, ajalugu ja kultuur- erinev tarbimine .� Infrastruktuurid ja traditsioonid .� Jaotuskanalid ja turundus .� Seadused .� Omahind vs spetsiifiline toode Planeerimine Planeerimise mõiste Keskkonna määramatusega toimetuleku protsess - Mis toimub maailmamajanduses? - Milline on seadusandlus täna/ homme? - Millised on ressursid täna/ homme? - Mida teevad konkurendid? - Millised on alternatiivsed tooted? Sisemine info 1. Tootmisvõimalused 2. Rahalised ressursid 3
teise poolt? Milliste sõnadega te sellist olukorda iseloomustaksite? Mis siis on kui (valiku)vabadus puudub? Sundolukord? Sõltuvusse asetamine? Ahistamine? Kas teile meeldib, kui teid asetatakse kellegi teise poolt sõltuvusse? Ilmselt mitte. See ei meeldi ka teie klientidele. Uuringud on näidanud, et külastajad on enamasti rahulolematud just seetõttu, et nendega käitutakse neid sõltuvusse asetaval moel ehk teenindustarkust eirates. Kui teenindaja paneb kliendid oma käitumisega sundolukorda ehk sõltuvusse iseendast, siis ei saagi rääkida teenindamisest, tegemist on endast lähtuva teenuste jaotamisega (osutamisega) ja jaotajaga (osutajaga), mitte teenindamise ja teenindajaga. Klient on siiani sageli sunnitud sellega leppima, pole pääsu, kui on vaja teenust saada ja valikuvõimalused puuduvad või on piiratud. Ilmselt olete kõik kokku puutunud jaotajaga, kes teenindamise asemel on teid pannud
meeskonnatöö oskused Strateegiline mõtlemine Erinevustega toimetulek Juhtimise õppimine Projektijuhtimine Efektiivne suhtlemine Kultuurierinevustega Otsustamine ja Koosolekute läbiviimine arvestamine probleemide lahendamine Rühmadünaamika Eetilised väärtused Personali juhtimine tundmine Loovuse arendamine Alluvate motiveerimine Efektiivne meeskonnatöö Initsiatiivikus tasu ja osalemise kaudu Usaldussuhete loomine Intervjuu läbiviimine Muudatuste juhtimine ja Teiste mõjutamine Firma poliitika vastuseisu ületamine Eestvedamine ja mõistmine
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3
Väliskeskkond: Poliitilised tegurid - poliitiline kord, seadusandlik süsteem. 1 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Majanduslikud tegurid - majanduslik olukord, SKP, inflatsioon, tööpuudus. Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine, haridus . Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 4. Kuidas väärtused organisatsioonis tekivad ja milline on tugevate väärtuste positiivne ja võimalik negatiivne mõju? Väärtused on põhimõtted, mida organisatsiooni liikmed eesmärgi täitmisel järgivad. Väärtused on
aineliste ja finantsressurside vajaduse. · Tehnoloogia - tehnoloogia on tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks. Väliskeskkond: · Poliitilised tegurid - poliitiline kord, seadusandlik süsteem. · Majanduslikud tegurid - majanduslik olukord, SKP, inflatsioon, tööpuudus. · Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine, haridus . · Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. · Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. · Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 3. Organisatsioonikäsitlused enne ja nüüd ENNE : Klassikaline teooria: Eesmärgiks oli leida mooduseid, et organisatsioon toimiks edukalt ja ilma tõrgeteta. Oli ainult 1 juht, kellelt tulid siis kõik korraldused, oli range distsilpliin ning nõuti kuuletumist
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
aineliste ja finantsressurside vajaduse. · Tehnoloogia - tehnoloogia on tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks. Väliskeskkond: · Poliitilised tegurid - poliitiline kord, seadusandlik süsteem. · Majanduslikud tegurid - majanduslik olukord, SKP, inflatsioon, tööpuudus. · Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine, haridus . · Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. · Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. · Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 2. Missugune on eesmärkide, visiooni ja missiooni roll organisatsioonikäitumise kujundamisel? Organisatsiooni eesmärk, põhiülesanne, on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei
of the org – values and aspirations, often unwritten – that go beyond the conventional statements of corporate objectives. The fundamental ideas around which a business is built. Things that influence a group to work together for a common aim. 139. Liidri isiksuse omaduste teooriate selgitus Liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. Isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motivatsioon, hoiak inimsuhetele. Edukate liidrite omadused ja oskused: Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida Meeskonnatöö- ja koostöö oskused Suhtlemise, sh kuulamisoskused
keskendumisvõime jne. Teotahe – valmisoleks midagi ära teha koos sooviga ka vastudada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Ideede elluviimine lisaks nende genereerimisele Suhtlemisoskus – väikeettevõtja puhul suhtlemine isiklukult hankijate, pangatöötajate, klientide ja töötajatega Kompetentsus – oma valdkonna/äri tundmine Enesekindlus koos otsustusvõimega – valmisolek mõõdukaks riskiks ja eesmärkide seadmine 12. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. Sattumine teelahkmele: Töökoha kaotus Õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis Konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida, Elukohavahetus
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
Juhtimise eksam 1.Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukaks tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. Org. on : kindel eesmärk, liikmed ja kord. Org. edu tagab õige juhtimine. Juht koordineerib teiste tööd ja muudab selle tervikuks Planeerib, motiveerib, organiseerib, kontrollib -> terviklik juhtimine 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis? Tippjuhtimine- üldised strateegilised eesmärgid ja üldine suunamine Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turuoluko
vajadusei ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste poole. 2 6. Konfliktid teeninduses Konfliktid teeninduses on igapäevane nähe. Klienditeenindajad peavad oskama konflikti lahendada nii, et klient lahkuks rahulolevana. Konfliktid tekivad, sest on vaja suhelda palju erinevate inimestega. See nõuab paindlikku suhtumist ja oskust tulla toime konfliktsetes olukordades. Sisekonflikt: teenindaja on konfliktis oma töö ja enda isikuga. Konflikt teenindaja ja kliendi vahel: tihti seisneb väheses või ebaadekvaatsees infovahetuses. Kui klient või teenindaja on iseloomust väga emotsionaalne on konfliktid kerged tekkima. 7. Konfliktide lahendamine teeninduses Iialgi pole võimalik ette näha konflikti kõiki põhjuseid ja lahendusvariante. Konflikti lahendused sõltuvad: teenindaja isiklikest omadustest kogemusest konkreetsest tegevusest ja olukorrast Konflikt laheneb kui teenindaja:
keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. · Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus 13. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. · Töökoha kaotus, · õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis, · konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida, · elukohavahetus, · isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine
keskendumisvõime jne. Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisoleks mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 15. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. Sattumine teelahkmele: Töökoha kaotus Õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis Konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida Elukohavahetus
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ....................................................................
keskendumisvõime jne. Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 13) Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis
allüksustesse hajutamata personali värbamine, orientatsiooni eesmärgil läbiviidav treening ja personaliarvestuse pidamine. Kontrollija kehtestab protseduurid ja poliitika ning jälgib nende täitmist esindab tippjuhtkonda. Siia kuulub tööohutus, töösuhted, võrdsete võimaluste tagamine töö saamiseks ja kompenseerimine. Personalijuhile esitatavad nõuded: Ärialased kompetentsid : tegevusharu tundmine, konkurentsi ja konkurentide mõistmine, strateegiline visioon, majanduslik mõtlemine, orientatsioon partnerlusele, globaalne mõtlemine ja sellealased teadmised, teiste osapoolte huvidega arvestamine. Muudatuste juhtimise ja teadmusjuhtimise alased kompetentsid : konsulteermine ja suhtlemine, grupiprotsesside suunamine, paindlike struktuuride loomine ja nendes töötamine, suhte võrgustike loomine, läbirääkimiste pidamine, inimressursside mobiliseerimine,
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada.
ole võimalik jalalaba põrandale toetada, tuleb varustada jalatugedega. (Ibid) · Seadmete hooldus - Töökoht ja kõik töövahendid ning seadmed peavad olema tervishoiu, tööohutuse ja olmetingimuste seisukohast täiesti korras. Hoolitseda tuleb ka ventilatsioonisüsteemide ja teiste seadmete korrasoleku eest, mis rikke korral võivad seada ohtu inimeste tervise või turvalisuse või halvendada nende olmetingimusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmist kontrollib piirkondlik tööinspektor, kes annab ettevõtjatele ka vastavat nõu. (Ibid) 5. ARENGUTENDENTSID Mööblikaubamajasid tekib juurde ning neist paljud müüvad Poolast sissetoodud laminaatmööblit. Samas, eestlane soovib siiski osta männipuidust mööblit ning selle tõttu on nõudlust nii mitmelgi edasimüüjal (mööblikauplused, internetikaubamajad). Eriti suur nõudlus on täispuidust kummutite osas. Piltlikult öeldes on eraklient viimaste aastate jooksul
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide
Teadmiste muundumisele oskusteks aitavad kaasa praktika ja praktikumid, kuid heaks juhiks kujunemine võtab enam aega kui seda üheski õppekavas on praktilisteks harjutusteks ette nähtud. Juhtimise õppimise/õpetamise vajalikkust see siiski ei vähenda ilma juhtimisalaste teadmisteta ehk teooria poolt ette antud ideaalse situatsiooni kirjeldust tundmata on praktikas edukaks juhiks kujunemine juhuslik ja hea õnnega seotud. Teooria tundmine aitab teadlikult liikuda heaks juhiks saamise suunas. Käesoleva peatüki mõisted peaks tulema paljuski tuttavad ette juba ,,Juhtimise aluste" aines kuulduist, samas on kordamine oluline ja teadagi mille ,,ema". Juhtimine on oskus teha tööd inimestega pannes nad tööle tulemuslikult. Juhtimise defineerimise üheks võimaluseks on öelda, et (Türk 2001:19): juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks
eristamise oskus, keskendumisvõime jne. - Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ka ellu viia. - Suhtlemisoskus – väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, klientide ja ka oma töötajatega. - Kompetentsus – oma äri alal, oma tegutsemisvaldkonna tundmine. - Enesekindlus koos otsustusvõimega – valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus. 14. Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. Sattumine teelahkmele: Töökoha kaotus Õppeasutuse lõpetamine Konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida Elukohavahetus Isikliku elu muutused Suured muutused piirkonna majanduselus
Heaolutase seostub soorituse, puudumise ja tervisega. See tõuseb seoses tööst haaratusega Org. psüh- võimed, vajadused, hoiakud jms, mis põhjustavad tööalast käitumist. Miks inimesed töösituatsioonis erinevalt käituvad? Kuidas in mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? Kuidas in mõjutavad töötingimused? Org.psüh rõhutab: 1) individuaalsete erinevuste olulisus 2) et tööalast käitumist mõjutavad tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad ( ühe ideega ei saa kõike ära lahendada) 3) tööga seotud probleeme oleks tarvis teaduslikult lahendada ( tihti on see liiga „minakeskne“, teaduslike reeglite järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimuse
infosüsteem, e tellimus) 3. Teenuste valikuline parendamine ja uute teenuste kasutuselevõtmine koostöö tugevdamiseks ning laiendamiseks 4. Uute võimaluste otsimine klientide rahulolu suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks (uurida, mida klient soovib) Suurem tõhusus, väiksemad kulud, lühenenud tellimustsükli aeg ja paindlikkus võimaldavad kliendil kiiremini reageerida turundusnõudlustele. Kui teenindaja suudab pakkuda kliendile mitmesuguseid garantiisid ja võtta endale täiendavaid funktsioone, muutub ta tarbijale eriliseks ja ainulaadseks. Inimesed ei osta endale mitte kaupu ja teenuseid, vaid hüvesid, mida nad kaupade tarbimisest ja teenuste osutamisest saavad = rahulolu. Tellimustsükkel Tellimustsükkel algab ja lõppeb kliendi juures. Tavapärase tellimustsükli faasid: · Tellimuse kavandamine(klient) ja koostamine(vastuvõtja)
a.ilmunud raamatus ,,Primal Leadership.Realizing the Power of Emotional Intelligence" (eesti keeles ilmunud 2003.a. Loomulik juhtimine) emotsionaalse intelligentsuse neli mõõdet: Personaalsed oskused: võimed, mis määravad, kuidas tuleme toime iseendaga. Eneseteadlikkus · Emotsionaalne eneseteadlikkus: oma emotsioonide mõistmine ja nende mõju äratundmine; kõhutunde kasutamine otsuste tegemisel · Adekvaatne enesehinnang: oma tugevate ja nõrkade külgede tundmine · Enesekindlus: oma väärtuste ja võimete kindel tunnetamine Eneseohjamine · Emotsionaalne enesekontroll: häirivate emotsioonide ja impulsside kontrolli all hoidmine. · Selgus: ausameelne ja usaldusväärne käitumine · Kohanemisvõime: Paindlikkus muutuvate tingimustega kohanemisel või takistuste ületamisel · Saavutusvajadus: soov täiustada tegevust sisimas seatud standarditest lähtuvalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
