Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jook, jooki, pudel, klaasid, pudeli, joomiseks, serveerimine, jooke, pokaalid, veinid, vahuvein, kokteil, teenindaja, sampanja, liköör, veinide, kokteili, iseteenindus, sooje, taldrikul, kelner, pokaalide, vastuvõttu, kokk, teenindajad, joogiklaas, vahuveini, garneering, kohvikutes, klient, osalise, catering, restoranid, konjak, selliseltJookide serveerimine Joogid on alati olnud toidulaual tähtsal kohal. Neid serveeritakse nii kuumalt kui ka külmalt. Joogid erinevad mitmeti: koostisosade, valmistusviisi ja ka populaarsuse poolest. Kodus peaks rohkem valmistama mitmekesisemaid jooke, mida tänapäeval pakutakse ka juba valmiskujul. Kohvi võib valmistada mitmesuguseid erinevaid. Lisada võib likööri, viskit, konjakit või teisi kangeid alkoholseid jooke ja vahustatud rõõska koort. Alkoholiga kohvi serveeritakse spetsiaalsest klaasist. Võimalusel soojendatakse klaasi, klaasi põhja pannakse teelusikatäis pruuni või valget suhkrut, lisatakse alkohol ja valatakse kohvi peale. Ning lõpuks lisatakse vahustatud koor, peale võib raputada kohvi- või shokolaadipulbrit. Piima, keefiri, hapupiima ja hapendatud petti võib kasutada nii iseseisva kui ka toitvate ja karastavate,ning ka magusate ja soolaste jookide valmistamiseks
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand JOOGIKLAASIDE SORTIMENT Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 1. Grogiklaas - on soodaveega segatud alkohoolsete jookide joomiseks(nt. Moijtto) 2. Õlleklaas - on mõeldud õlle joomiseks. - Kui ka on olemas plinkiv õlleklaas: See on täismõõtmetes moodne kitsas õlleklaas. - Tal on 4 erinevat vilkumisreziimi, mida on kerge vahetada lihtsalt nupule vajutamisega. - Ideaalne igasugustel koosviibimistel ja pidudel kasutamiseks. 3. Veinipokaal - Punase veini pokaal on kujult samasugune, aga suurem valge veini pokaalist. Mida tumedam on punase veini rant veepiiril, seda parem on vein. Veiniklaasi hoitakse ainult klaasi jalast.
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest
Liisi Vaasa suurus jalgadega klaasid või ilma jalgadeta värvus kuju Üldklaas ehk joogiklaas on piima, kalja, vee, mahla, gaseeritud jookide, aga ka õlle joomiseks. Õlleklaas on õlle joomiseks Punase veini klaas on punaste veinide joomiseks. Valge veini klaas on valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks Serriklaas on kangestatud veinide joomiseks. Sampanjaklaas on vahuveini ja sampanja joomiseks. Napsiklaas on kangestatud alkohoolsete jookide joomiseks Aroomiklaas on tugevalõhnaliste jookide, nagu konjak ja brändi, joomiseks On the rocks klaas on jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks. Veeklaas on gaseeritud või gaseerimata vee, aga ka kohviga või alkohooliga koos pakutava vee joomiseks Mahlaklaas on kuuma mahlajoogi ja tee joomiseks.
Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm .45-75
8. Toitlustusteeninduse alused 203 Kliendikeskne teenindus toitlustuses 203 Teeninduse liigid 206 Toitlustusteenindajale esitatavad nõuded 208 Ettevalmistustööd teenindamiseks 211 Ruumide ja laudade kaunistamine 221 Roogade ja jookide serveerimise tehnika 223 Erinevate roogade serveerimine 230 Klientide teenindamise protsess 242 Selvelauad 248 Catering-teenus 260 9. Töökorralduse alused toitlustuses 263 Teenindusruumid ja teenindusprotsess 263 Töökorralduse põhimõtted teenindussaalis 265 Saalitöö korraldamine, tööde järjekord ja
kas laua ääreni või on umbes 1-2 cm sellest eemal · Leivataldrik kaetakse praetaldrikust vasakule ja asetatakse praetaldriku suhtes sümmeetriliselt · Söögiriistad asetatakse üksteist 1cm kaugusele · Joogiklaasid paigutatakse praetaldriku keskkohast paremale Roogade serveerimisviisid *Taldrikuteenindus lihtne, ka ameerika moodi *Vaagnateenindus ringipakkumine, ka prantsuse moodi. *Teenindamine abilaualt või spetsiaalselt kärult ka inglise moodi *Koduses stiilis serveerimine ehk perelõuna, ka vene moodi *Toitude serveerimine ühelt suurel laual *Toitude serveerimine kandikul või kärul Toitude ja jookide serveerimine *Serveerida joogid enne toitu. *Serveerida külm toit enne kuuma toitu. *Portsjoneeritud toidud serveeritakse paremalt poolt. *Pöial ei tohi puutuda taldriku pealispinda. *Toiduportsjon asetatakse sööja ette nii, et põhiroog jääb kella 4-5 vahele. Kartulid jäävad vasakule, köögivili jääb paremale.
Margarita 1921-st aastast kokteili klassik. Iiri kohvi mõtles 1952-l aastal välja lennuvälja baarmen külmetavale ameeriklasele. Baari sisustus, seadmed ja töövahendid 1. Sheiker ehk raputi: 3 osa- roostevabast terasest (nõu, nupp, sõel). 2. Bostoni sheiker- kaheosaline, alumine osa roostevabast terasest, ülemine osa klaasist. 3. Seguklaas- segujookide valmistamiseks, mida peab segama jääga. Siit klaasist ei jooda vaid selles tehakse jook valmis ning kurnatakse sobivasse klaasi. 4. Baarisõel- spiraaliga, seguklaasi juures jää vältimiseks. 5. Baarilusikas- pika varrega, 25 cm, maht 5 ml. Segujoogi segamiseks, ei anta kliendile. 6. Kokteilisegaja, segamisaeruke. Sellega segab klient ise oma jooki; kaunistus. 7. Jäänõu- metallist, plastmassist või klaasist. 8. Metallist mensuurid (2, 4, 8 cl). Mõõtenõu. 9. Jäälusikas ja jäätangid jääkuubikute tõstmiseks. 10. Sidrunipress. 11. Noad. 12
Teenindaja töö ja tehnika Teenindaja (kelner, ettekandja) töös on välja kujunenud mitmed tehnilised võtted, mis hõlbustavad tööd, muudavad tööprotsessi efektiivseks ja ohutuks ning tagavad hügieenilisuse. Teenindaja kasutab toidunõude kandmiseks vasakut kätt (1 toidunõu ka paremas käes). Parema käega asetab teenindaja toidunõu kliendi ette lauale. Taldrikteeninduse puhul serveeritakse toit kliendile tema paremal poolt. Vaagenteeninduse puhul toimub toidu serveerimine kliendi vasakult poolt. Teenindaja põhitööd: · klientide teenindamine - tellimuse vastuvõtmine, arveldamine; · roogade ja jookide serveerimine; · puhaste nõude poleerimine; · kasutatud nõude koristamine; · laudade pühkimine; · laudlinade vahetamine. Teenindamise on reeglid selleks, et teenindada klienti võimalikult kiiresti, ohutult ja teda vähem häirides.
1. Teenindamismeetodid Serveerimine saksa moodi Saksapärase teenindamise all mõistame teenindamist lauas/nõude ja söögi lauale toomist. Taldrik asetatakse külalise ette paremalt poolt. Vaagnad ja kausid asetatakse lauale tema käe ulatusse. Lihavaagen asetatakse kahvlist vasakule, teised nõud magustoidulusikast ülespoole. Külaline teenindab end ise. · Serveerimine Ameerika moodi Ameerikapärase teenindamise all mõistame toidu taldriku peal lauale toomist. Toit pannakse taldrikule köögis ja ettekandja asetab selle külalise ette paremalt poolt. Serveerimine Inglise moodi Inglisepärase teeninduse all mõistame teenindamist serveerimislaualt (guéridon). Toidud asetatakse köögis serveerimisnõudesse. Peatoitu näidatakse külastajale ja asetatakse kuumalusele. Road pannakse serveerimislaual taldrikutele. Töötatakse mõlema käega.
hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsetel paremini esile tõusta. Olulise tähtsusega on ka temperatuuride sobivus. · Külma toidu juurde serveeritakse kerget jahutatud veini, vastasel juhul varjutab viimane toidu lõhna ja maitse. Ka külma toiduga serveeritavat täidlasemat veini tuleks jahutada. · Vürtsikate toitudega sobivad poolkuivad ja puuviljased veinid, milles on vähem happeid ning mõruaineid. Mida vürsisem on toit, seda madalama happesusega peab olema vein, vastasel juhul tundub toit tuliselt teravamaitselisena. · Toidu vürtsikust ning soolasust pehmendab veini magusus. · Toidu soolasust aitavad edukalt taandada ka kerged hapukad veinid ning noored suure tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi kokku soolaste juustudega.
· Kääbusapelsin shokolaadis · Valgehallitusjuust shokolaadis · Sinihallitusjuust shokolaadis Joogid : · Kohv, tee · Aperitiiv Sours liköör, mineraalvesi · Vein Georges Duboef Fleur, valge · Vein Georges Duboef Fleur, punane · Mineraalvesi Vichy Classque · Lauavesi Everin · Apelsinimahl NÕUD: 1. Suupistetaldrikud 16 ( 8 soolase , 8 magusa jaoks) 2. Riistad: suupistenuga 16 , suupistekahvel 16 3. Klaasid: ( klaasihoidjad, taldriku külge 8 ) , mahlaklaasid 8 , punaseveini klaasid 4 ,valgeveini klaasid 4, shampuse pokaalid 4 , veeklaasid (jalaga), kohvitassid 4 4. Serveerimisvahendid : kannud , kandikud , paberist salvrätid ( korvis) Kaunistused lauale ja ruumile: Laud kaetakse linaga mis ulatud peaaegu põrandani. Kuna tegemist on lastesünnipäevaga pannakse , lauale ja kardinatele lasteteemalised dekoratsioonid . Lauale lisatakse küünlad ja lilled.
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on
4 · "Kokteil" - kell 17 19 - kestus 2 tundi - seistes - külmlaud - alkohoolsed joogid ja kokteilid · Fursettvastuvõtt - seistes - rikkalikult külmi suupisteid - rikkalikult jooke - lõpuks kohv, konjak, sampanja - tihti ka kontsert · Soolaleivapidu · Aiapidu · Vastuvõtt lastele · Kellaviietee - päevane - mitteametlik - korraldavad tavaliselt naised · Jour fixe /zur fi:/ (lahtiste uste päev) - regulaarselt toimuv, kui kutse saadetud sügisel, siis kehtib kevadeni
Jääd saate te uuesti kasutada, kui olete selle hoolikalt loputanud. Shortdringid iseloomulikud jooned on gaseeritud vee (soodavesi, toonik vms) puudumine või väike hult ja joogi serveerimine ilma jääta klaasis. Joogi kogumaht ei ole suurem kui 15cl. Üks shortdrink juuakse ära suhteliselt kiirelt. Longdrink on janukustutaja, mida jätkub kauaks. See koosneb vähemalt 16cl vedelikust, kus kande alkoholi hulk ei tohiks ületada 6cl. Ülejäänud jook koosneb gaseeritud veest, mahladest, suhkruveest ja / või mõnest maitsejoogist (liköör, paar tilka bitterit). Enamik longdrinke serveeritakse koos jääga. KOKTEIL. Kokteil peaks aitama tagasihoidlikkusest üle saama ja parandama vestlust. See koosneb vaid 6cl vedelikust ja on silmale röömuks. Alkoholi sisaldus on suur. Kokteili serveeritakse alati külmana, kuid ilma jääta.
kokku aurutamisel). Täismahl ei lisata suhkrut ega lisaaineid. Eestis valmistatakse peamiselt kontsetreeritud mahlast. Nektarid Täismahla sisaldus on 25 50 % ülejäänud on vesi ja suhkur, sidrunhape. Looduslikud värvained konservandid ja antioksüdandid. Mahlajoogid Mahla sisaldus on alla 25 %. Karastusjoogid apelsinimaitselised - Fanta, sidrunimaitselised sprite, coca-cola, greibimaitselised laimimaitselised toonitud Fanta ja coca-cola valmistamisel eestis segatakse jook konsertraadist, veest, süsiihappegaasist. Kali Kali on käärimisel teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punastest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad vaid on kalja ja linnasemaitselised karastusjoogid. Energiajoogid On vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust, ergutavad kesknärvisüsteemi. Red bull, red energi,
a la taldrik ilma äärteta. Ymar kausike, suurem kui supikas, kui on vesi sees, kätepesuks, plus lisakterätik peab lema KLAASNÕUD: Kasutatakse jookide, salatite, puu ja köögiviljade, kondiitritoodete serveerimiseks. Kõige kvaliteetsem on kristall. Klaasil on kas pliid, balarium või hõbedat pandud. Siis on eriti helisev hääl. Kui ple kristallklaasi siis võib klaasi panna, mida läbipaistvam on klaas seda hinnalisem. Jalaga klaasid: Likööriklaas, pisike ovaalne, kange ja lahjal on vahe, 3-4, maks 7 cl kange likööriga, lahja oma võib 6 kuni 12 cl olla. Viinaklaas on 5-6 cl, peaks ka jalaga olla, võib kasutada ka pisikest likööri oma. Kange veini klaas: ovaalne, suurus al 8 kuni 15 cl, juuakse portveini. Cherriklaas on 11 cl, sihuke suht ovaalne. Valge veini klaas: 10-16/19 clni, ovaalne, ylevalt äärest läheb kitsamaks. Ovaalsem. Sobib ka roosale veinile.
JOOGID Kohv ja kohvijoogid. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g. Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C. Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka mõõdetakse vastava jahvatusastmega kohv, lasta korra keema tõusta, aga mitte keeta. Lasta kohvil 5 min sadestuda. Kohv kallata kohvipaksu pealt eelsoojendatud kannu. Võib serveerida koos lisanditega suhkur, piim, koor, brändi, liköör
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati
Mis on vein? Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine
......................... 12 9. austrite või melonikahvel.............................................................................. 12 10. kalakahvel................................................................................................... 12 11. salatikahvel................................................................................................. 12 12. praekahvel.................................................................................................. 12 3. Serveerimine.................................................................................................... 14 3.1 Roogade pakkumisjärjestus.........................................................................16 4. Erinevate toitude serveerimine........................................................................16 4.1 Liha............................................................................................................. 16 4.2 Pagaritooted........................................
..........................3 2.2 Valmistamine........................................................................................................ 4 2.3 Erinevused.............................................................................................................5 2.3.1 Rummid on võimalik jaotada esmalt kaheks: ................................................5 2.3.2 Järgmise jaotuse kohal jagunevad rummid neljaks: ......................................5 2.4 Serveerimine......................................................................................................... 6 3.Kaubamärgid................................................................................................................7 3.1 Malibu................................................................................................................... 8 3.1.1 Tootmine.........................................................................................................8
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel.
Veini serveerimise 5 põhireeglit! Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid meie teadmised selle ülla joogi serveerimisel on enamikel suhteliselt lünklikud. Veinimaailm ise on väga lai ning ka poodides on erinevate maade ja maitsetega veine rikkalikus valikus. Juhul, kui sa ei ole just eriline veiniekspert, siis küllap ostad seda maitsvat jooki põhiliselt hinna, värvuse (punane, valge, roosa) ja maitseomaduste (kuiv, poolkuiv, magus) põhjal. Kui soovid oma ostust kätte saada aga täit naudingut, on kasulik teada lihtsaid veinide serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Saab valmistada nii külmi kui soojasid magusaid võileibu. Valmistatakse nii nagu soolaseid väikseid võileibu. 100 g aluse kohta võetakse katet 75 100g. Valmistatakse nii, et neid saab süüa ilma noa ja kahvlita. 17. Kirjelda kissellide valmistamise tehnoloogiat (tooraine, valmistamise tehnoloogia ja serveerimine) Tooraineks kasutatakse: puuvilju ja marju, erinevaid mahlasid, mehudest püreedest. Tehnoloogia ja serveerimine: Kissellide tihendamiseks kasutatakse tärklist. Tavaliselt kasutatakse kartulitärklist, piimakisellide valmistamisel ka maisi- või riisitärklise kasutamisel kipub piimakisell veelduma. Tärklis segatakse vähese koguse külma veega/vedelikuga, valatakse ühtlase joana kuuma vedeliku hulka vedelikku samal ajal segades ja kuumutatakse. Pärast tärklise lisamist vedelikku kuumutades ei tasu kisselli liialt segada, siis muutub kissell venivaks. Valmis kissellid jahutatakse
23. Iseloomusta luuviljalisi ja tsitruselisi puuvilju, nende kasutamine. Luuviljalised ploom, avokaado, mango, virsik, nektariin, dattel ( pooleks ja keeran) Tsitruselised sidrun, laim, greip, apelsin, mandariin, kumkvaat 24. Nimeta vähemalt viis põhimaitseainet ehk vürtsi. Nende kasutamine. Nelk, pipar, vaniljekaun, loorberileht, kurkum, ingveri juur, tsilli, muskaat 25. Kirjelda külmade ja külmutatud magustoitude valmistamist, serveerimine Külmad magustoidud tarretis, kissell, magusad kastmed, puuviljasupp Puuviljasupi valm : õunad, rosin, mahl, suhkur panen keema , segan tärklise külma veega) tärklisega paksendan Külmutatud magustoidud jäätis, barfee, sorbetid 26. Kirjelda piimatooteid, nende kasulikkus, kasutamine Juust- parmesan, sulatatud juust, hallitusjuust, mozzarella, kitsejuust, kodujuust Piim ( 2,5%, 3,5% 1,5%) Hapukoor Nendest toodetest saab kaltsiumi, 27. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtteid
Iseteenindavad on paljud kohvikud, einelauad, kiirtoitlustuskohad, aga mingil määral ka restorani lihaletiteenindus. Iseteenindussööklas valib klient letilt toidu, võtab sobilikud söögiriistad ja viib lauda. Mustad nõud koristab harilikult saalitöötaja, tõstab kärule ja veeretab otse nõudepesuruumi. Mõnel pool on ette nähtud, et külastajad ise tõstavad kasutatud nõud mitmele poole saali paigutatud kärudele. Kiirtoitlustuskohtades väljastatakse toit ja jook harilikult ühekordseks kasutamiseks mõeldud nõudes ja anumates ning ka söögiriistad, kui need on olemas, on ühekordseks kasutamiseks. Klient koristab enda järelt ise. Iseteeninduse korraldus Iseteeninduse puhul vajalikud toimingud võib jaotada kolmeks: ettevalmistus, teenindus ja teenindusjärgne töö, mis on ühised kõigi teenindusvormide puhul, välja arvatud rootsi laud või lihaletiteenindus. Ettevalmistus
Valge rumm on ka mitmesuguste segujookide koostisosaks. Tuntuimad neist: Cuba Libre, Daiquiri , Mojito, etc. Tumedaid rumme kasutatakse erinevate rummipõhiste kuumade valmistamisel. Näiteks: Tod`i, Grokk, Puns. Eksklusiivseid, pikki aastaid tammevaadis küpsenud rumme serveeritakse aroomiklaasis ning nauditakse peale sööki koos sigariga. Sampanja Veini pikas ajaloos (u 7000 a.) on sampanja suhteliselt noor jook, mille sünniaeg jääb 17. sajandisse. Täpne avastaja on tegelikult teadmata, kuigi levinud on kaks peamist verisooni: 1) nimetatakse Hautervillesi kloostri veinikeldri ülemat Dom Perignoni 2) Londoni veinikaupmehed, kes avastasid, et Champagne maakonnast imporditud veinid uuesti käärima hakkasid. Selge on vaid see, et samapanja "avastamiseks " on vajalikud kaks tingimust: jahe piirkond ja hermeetiline veinianum.
· Minestrone (itaalia) paks köögiviljasupp peekoni, singi, vorstiga (serveeritakse riivitud juustuga (parmesan)) EESTI RAHVUSKÖÖGIS · Kalasupp · Liha-klimbisupp · Hapukapsasupp · Hernesupp(vastlapäev) · Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna · Pardimuna · Hanemuna · Kalkunimuna · Faasanimuna · Jaanalinnumuna Kanamuna · Umbes 10% koor, 30% rebu, 60% munavalge · Munade suurus o S 53g
Selle kursusetöö eesmärgiks on õppeaasta jooksul õpitu kinnistamine ja saada kursusetöö tegemise kogemus. Valisime kursusetöö teemaks Hiina köök, kuna see oli meile täiesti võõras teema, ning nii tekkis võimalus midagi juurde õppida ja saada uusi teadmisi. Kursusetöös kirjutame põhiliselt toiduainetest, mida kasutatakse Hiinas juba väga kaua aega. Ka tutvume lühidalt hiina ajalooga. Samuti koostame ühe näilise ürituse kus pakume traditsioonilisi Hiina toite ja jooke. Paneme kokku selle ürituse tarvis toitude kalkulatsioonid, pakkumise ja eelarve. Viimaseks ülesandeks analüüsime ühte konkreetse toidu toitainete sisaldus, et aimu saada mida ka üks Hiina traditsiooniline toit sisaldab. 1 HIINAST JA HIINA KÖÖGIST 1.1 Ajaloost Hiina tsivilisatsioon arenes teistest eraldi sest ta oli eraldatud kõrbete ja vahemaaga. 10000 aastat e.m.a inimesed Hiinas elasid küttimisest ja korilusest. Umbes 5000 aastat e.m.a hakkas
3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima
annaabi.ee 
