1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater
Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908
aastal avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882. aastal Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908
aastal avatud Tallinna Linnateater ehk Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus "Häbi sel, kes petta tahab".Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 1906. aastal muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911. aastal Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920. ja 1930. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja
Eesti teatri sünd Sissejuhatus Oma referaati koostades tahan teada saada, millal hakati Eestis tegelema näitemängudega ning millised olid Eesti esimesed teatrid. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike
lavastused viisid 1884. a. mängusaali ümberehitusele (istekohti oli 340 ringis). 1887 ehitati suvisteks vabaõhuetendusteks uus aialava (istekohti oli 1100 ringis). Regulaarsemad etendused nõudsid ka regulaarsemat näiteseltskonda, tippajal umbes 100- liikmeline trupp (näitlejad + orkester, koor). Etendusi antakse kord nädalas. Repertuaar järgis suures osas Saksa Käsitööliste Seltsi suveteatrit (Molière, Shakespeare + eesti algupärandid). 9. Kutselise teatri loomine. Vanemuine ja Estonia kaks professionaliseerumise mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku
vaieldamatuks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine, nii et umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis ühtlaselt kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena Viljandi "Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru 4 "Kannel" (1927), Valga "Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel . F.Dostojevski, "Kuritegu ja karistus", Eesti Draamateater, 1921, lavastaja Paul Sepp Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna Draamateater (1917-24) Paul Sepa eestvedamisel ning seejärel püsivamalt kestma jäänud Draamastuudio Teater (asutatud 1924, hilisema nimega Eesti Draamateater), kus Leo Kalmet ja Kaarli
mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta. Ideoloogiline / poliitiline / majanduslik suunis või otsus teatrite juhtimiseks või suunamiseks. Mingi oluline asi, ja seda saab kommenteerida. Oluline asi. Referaat 20%, näidendite töö 20%, eksamitöö 60%. Teater ja ühiskond Eesti teater stalinismi-perioodil 19401953 1940. aasta juunipööre ja teatrid: · Poliitilised muutused ja sellest tulenev · Seltside sulgemine · Teatrite riigistamine · Muutused repertuaaripoliitikas tuli sisse ideoloogiline aspekt · Muutused teatrite koosseisudes Poliitiline pööre: Baaside leping 28.09.1939 N väed Eestisse 1940 NL väidab, et Eesti rikub lepingutingimusi 21.06.1940 riigipööre. Päts nimetab uue valitsuse J. Vares-Barbarus. Vabastab Laidoneri. Riigikogu saadetakse laiali, valitakse uur
millest tänapäevani on säilinud 7 täielikku teksti ja hulgaliselt katkendeid. Tuntumad tema loomingust on "Oresteia", "Aheldatud Prometheus" ja "Pärslased". Ta andis atika tragöödiale selle klassikalise kuju. Ehtsa dialoogi loomiseks tõi näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda näitleja. Ta võttis kasutusele ka lavatehnilisi uuendusi. 5 Vana-Rooma teater Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Kreekas olid hobuseraua kujulised teatrid, Roomas poolringikujulised. Koori kadumisega orkestriat enam ei vajatud. Seepärast oli rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt välja ehitatud , tihti kahekorruseline lavasein frons scaene. Rooma lava oli ilmses suguluses lihtsate ajutiste poodiumitega.
ka Baltikumis Korraldati streike ja miitinguid Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik Konstatin Päts 1804 aastal Tallinna linnavolikogu valimised baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. 1938.aastal ka vabariigi esimene president Jakob Hurt 1870 Eesti Aleksandkikooli president 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele "Vana kannel" Jannsen 1857 "Perno Postimees" Pärnus 1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala" Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson Friedrich Robert Faelmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Anton Hansen Tammsaare Eesti Vabariigi arengulugu aastatel 19181940 Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja lõpp Eestis 1917
aastani. 1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone (1903.aastal hävis endine teatrihoone Jaama tänaval) mis valmis Jaan Tõnissoni algatusel ja eesti rahva majanduslikul toetusel ning soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas "Vanemuise Seltsi" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906. aastal muudeti "Vanemuine" ja "Estonia" ning 1911. aastal Pärnu "Endla" kutselisteks teatriteks. "Vanemuise" juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu "Estonia" ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati "Estonias" lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas
TEATER LÄBI OMA AJALOO Referaat Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud...............
sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Selle uurimustöö eesmärgina püüan lähemalt vaadelda kuidas üldse sai alguse eestis teater. Millised arengud läbis teater enne, kuni tekkisid sellised teatrid, nagu seda meie praegusel ajal teame. Esimesed teated teatrist kooliteater Esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse (Publius T. Afer, u 190 159eKr) ladinakeelset komöödiat ,,Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suures osas seotud reformatsiooni ja luteri usuga, mis ühelt poolt nõudis
alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824. Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina "Permi Jago unne-näggo". 1875. Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Pärast mõningast omavahelist arutamist pannakse uuele seltsile F. R
Mõningaid Eesti soost näitlejaid esines ka 18. sajandi baltisaksa kohalikus teatritegevuses. Hoogsa arengu sai Eestis sisse 19. sajandi lõpu poole oli ka aeg kui toimus Eesti rahva seas vaimne eneseteadvuse areng, moderniseerimine Euroopa ühiskonna suunas, linnastumine. Oli alanud Ärkamiseaeg. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid. Valisin sellise teema, kuna on huvitav järgida kuidas Eesti ühiskonna arengujärgus toimusid suursugused fenomenid. Esimese teatri algusaeg August von Kotzebue algatusel valmis 1784. aastal Tallinnas esimene kivist asjaarmastajate linnateater ning 1789. kõlas eesti keel esimest korda laval Kotzebue "Isalik ootus" näidendi põhjal. Tallinna linnateater ehk Saksa teater asutati aga esinduslikuks teatrihooneks aastal 1809. Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal 1855
kujundada mängul põhinev rahvakasvatussüsteem. Olid välja töötatud Skaudiseadused. Rajanes salgatööl, põhiüksus lipkond (igal salgal oma lipp), jaguneti vastavalt vanuseastmetele: 8-12 aastased PERE (hundipojad e. hundud), 12-16 RÜHM (skaudid), 16-19 RING või SALK (kogemustega noortejuhid, individuaalne kasvatusviis – 6-8 poissi). Salkades kantakse vastavalt tähtsusele eri värvi kaelarätti. Tegevus algas juba 1907, Eestis 1911-1912 Pärnus, traditsioon Inglismaalt, kus tegutses maailma peaskaut Robert Baden Powell (skaudiraamatute autor). Eesti peaskaut koolidirektor Nikolai Kann. 1921 Eestis I üleriigiline skautide kongress. 1940 tunnistatakse organisatsioon ideoloogiliselt valeks ja keelatakse. Gaidlus Esimene gaidide rühm asutati 1919 Tallinnas. Gaidid kuulusid skautide malevasse, alles 1920 hakati eralduma ja koonduma iseseisvaks rühmaks.
Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud
tegevuse kestel saadud kogemuste abil on Pinna töötamise tempo teistega võr- reldes palju kiirem. Ta süttib kergesti ning kannab oma isiklikku temperamenti ja ekstaasi igasse kujju. Temal on tõeline teatriinstinkt ja intuitsioon nagu suurel andel peabki olema. Sageli voolab tema temperament üle antud piiridest ja siis Pinna viskab "üleaisa", "teeb silmi publikumile"." Nii rääkis Paul Pinnast Paul Sepp. (Raamatust "Paul Pinna: Minu eluteater ja teatrielu 1884-1944" , lk.193) Endel Pärn räägib, et Pinna olevat ta isegi karskuse ja teatri juurde tagasi too- nud. Surnud Pinna muidugi. Nimelt käinud nad Metsakalmistul Pinna haual ta sünnipäeva pidamas. Istunud ringis, joonud Pinna terviseks ja siis ikka nii, et kui Pinna kord, siis valanud Pärn sortsu Pinna hauale. Aga hommikupoole ööd tul- nud Pinna hauast välja, seisnud hauakivil umbes 40 sentimeetrit pikk ja öel- nud: "Pärn, miks sa minu vahele jätsid!"
piire. Rahvusliku teatri algus Et eesti teater sünniks, oli vaja: 1) eestlastest teatrihuvilisi 2) eestikeelset algupärast repertuaari 3) eestlastest publikut 1870. jaanipäeval, Vanemuise 5. aastapäeval kell 16 toimus aktus, kus kõnelesid Jakobson ja Jannsen. Kell 8 õhtul mängiti täissaalile eesti teatri esimene etendus - Koidula näitemäng ,,Saaremaa onupoeg". Katkend Koidula enda käega kirjutatud käsikirjast Wiera teater · 33 aastat (1870-1903) oli Vanemuine amatöörteater, mida juhtis 25 aastat August Wiera, kelle juhatusel toodi lavale 1613 etendust. · oli esimene eesti kutseline teatritegija, teatridirektor. · Wiera eesmärk oli rahva lõbustamine, ajaviite pakkumine. · Vanemuise 19. saj lõpu tegevust nim Wiera · Vaatajad tahtsid psühholoogiliselt
· Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva ,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a. asus ,,Vanemuise'' juhiks August Wiera ning kutselise teatrini jõudis ,,Vanemuine'' 1906. aastal, mil teatrijuhi töö võttis üle Berliinis lavastamist õppinud Karl Menning. Samal aastal muutus kutseliseks ka ,,Estonia'' ning veidi hiljem Pärnu ,,Endla'' · Sajandi lõpus jõudis Eestisse film, esialgu rändkinode lühietenduste näol. Esimeseks eesti soost filmimeheks oli fotograaf Johannes Pääsuke, kes juba enne maailmasõda jäädvustas filmilindile dokumentaalkaadrid Tartust ja Setumaast ning jõudis vändata esimese mängufilmi ,,Karujaht Pärnumaal'' · XIX sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst
5)Mis eelnes I üldlaulupeole? Baltisakslaste kultuuriüritused, piirkondlikud laulupeod, helil. 6)Emil Hörschelmann. I, II, III üldlaulupidu ja nende korraldamisega seonduv (lõhe korraldustoimkonnas). 7)Pidulised (kooriliigid), dirigendid, heliloojad, kelle laulud kavas olid. ÕP. lk. 42-53. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eestlaste kultuurielu hingeks, kes musikaalse inimesega oli varasemalt juhatanud ka koore Vändras ja Pärnus ning kaasa löönud Pärnu saksa lauluseltsis. Jannsen tegi kogumikud “Sioni-Laulo-Kannel” ning “Eesti Laulik”, mis said rahva seas väga populaarseks ning aitas kaasa eestlaste seas lauluharrastuse arengule. Jannsen rajas ka meeslauluseltsi Vanemuine (Tartus, 1865) ning paar aastat enne seda oli loodud juba esimene lauluselts Revalia. Laulupeo (1869a.) kavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu, millest suurem osa pärines saksa heliloojatelt (kuid eesti keeles)
rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees". Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Majandusliku raskused sundisid Jannsenit 1864 kolima Tartusse, kus ta asutas ajalehe "Eesti Postimees". Tartus saavutas Jannsen kiiresti rahvamehe
väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade õle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kustimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Graafikuid saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulptoritest paistsid silma Jaan Koort ja Anton Starkopf. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näitering, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid,
Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga kohaneda ja ise kõigepealt välkkiirelt ümber õppima asuda. Vabariigi kunstialaste töötajate nõupidamisel leiti: „Selleks, et kasvatada kunstivormidega teisi, peab ise olema ideeliselt veendunud, peab põhjalikult tundma marksistlikku teadust ühiskonnast.” (ERA, f R-1205, n 2, s 475, l 35). Kogu teatrielu iseloomustas küllaltki jäik reglementeeritus: näiteks 1946. aasta ÜK(b)P KK, s.t. üleliidulise otsusega „Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest” tõrjuti mängukavast välja Lääne näidendid. Ideoloogiline surve kultuurielule tugevnes veelgi seoses külma sõja kujunemisega. 1949. aastal avaldati „Pravdas” artikkel „Ühest antipatriootlikust teatrikriitikute rühmast”. Ainuõigeks kunstiliseks laadiks tunnistati ametlikult nn
Ibsen ’’Võitlus trooni pärast’’) Lavastajana oli Kaarli väga arukas ning ei surunud iial oma tahet peale vaid andis näitlejale vaid suuna kätte ja jälgis, et piire ei ületataks. Just selle pärast valisin tema – olen näinud vana lindistust tema esinemisest ’’Pisuhännas’’ Piibelehena. Kaarli Aluoja allkirjastatud foto Teater ENSV ajal Kaarel Kilvet on 13. juulil 1944. Pärnus sündinud ja 30. aprillil 2005. aastal surnud Eesti näitleja, lavastaja ja laulja. Kilvet oli abiellus Iiri ajutise asjuri Krista Kilvetiga (lahutatud) ja neil oli kolm tütart. Kilvet lõpetas Tallinna muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennuga 1969 aastal. 1970. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi näitleja ja lavastaja erialal, 1970.–1993. aastani töötas Eesti Riiklikus Noorsooteatris, 1979.–1987. asutas ja
keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu 1905.aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem
kirikule ning süvenes inimhinge sügavikesse. Kutselise teatri sünd. 19.sajandi teater pakkus rohkearvulisele vaatajaskonnale meelelahutusi ning jagas õpetusi, tehes seda asjaarmastajatele jõukohasel viisil. Unistused said teoks uue sajandi hakul. Pärast ,,Vanemuise" seltsimaja hävimist tulekahjus ehitati (enamjaolt üldrahvaliku korjanudsega kogutud raha eest) Tartusse uus rohke teatrihoone, teatri juhiks palgati Saksamaal lavastamisoskusi omandanud Karl Menning ning lavale astusid esimesed elukutselised näitjelad. ,,Vanemuine " kui kutseline teater alustas 1906 aasta augustis, avateoseks oli valitud August Kitzbergi draama ,,Tuulte pöörises". Vaid mõni nädal hiljem alustas Tallinnas esimest hooaega kutselise teatrina ,,Estonia". FAKTE JA VÄITEID 1) 1881.a. elas Eestis umbes 880000 inimest, neist 90% oli talurahvas. 2) 1884.a.õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 3) 1888.a
kultuurist võis üha rohkem leida inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri kultuurimõjusid. Kuna kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegid tublit tööd, levis ka Eesti kultuur välisriikidesse. Maailmasõdade vahel arenes Eesti kultuusist välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid uued professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Sel ajal, kui kõrgkultuur arenes ei hääbunud rahvakultuur, vaid seevastu hoopis rikastus ja kaasajatus. Haridus ja teadus Peale Esimest maailmasõda toimusid suured muutused ka Eesti hariduses. Senine venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega ning see toimus osaliselt ka juba sõja ajal. Varasema seisusliku haridussüsteemis asemele loodi ühtluskool. Selleks, et haridustaset Eestis
Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Johann Voldemar Jannsen 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva"
Kaarli kiriku apsiidimaal “Tulge minu juurde”, 1872. aasta ● Kingiks tsaar III-le; ● Raami valmistas eestlasest skulptor Amandus Adamson August Weizenber 1837.-1921. aasta ● Sündis Võrumaal; ● 1863.-1865. aasta- Berliini Kunstide Akadeemia ● 1865.-1868. aastal- Peterburi Kunstide Akadeemia ● 1870.-1873. aastal- Müncheni Kunstide Akadeemia Autoportree Ema portree Hamlet Kalevipoeg Vanemuine Koidula Dr. Karell Koit Hämarik J.W. Jannseni büst Amandus Adamson 1855.-1920. aasta ● Sündis Paldiski lähedal meremehe pojana; ● 1874. aasta- peterburi Kunstide Akadeemia Raam Köelri maalile “Ande keisrile, mis keisri kohus..” Koit ja Hämarik, 1895. aasta Merehelinate kuulaja 1901. aasta Maadleja G.Lurich, maailmanäituse kunstivõistluse võitnud töö Russalka- näkineid, 1902
1857 ,,Perno Postimees", Jannsen 1864 palvekirjaaktsioon (Mulgimaa talupojad esitavad keiser Aleksander II-le palvekirja, milles taotlevad eestlaste õiguste laiendamist) 1864 ,,Eesti Postimees", Jannsen 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1869 I Üldlaulupidu 1870-1877, juhtiv tegelane Jakob Hurt Sündmused: 3 1870 esimene eesti näitemäng ,,Saaremaa onupoeg" 1870 Eesti Põllumeeste Selts Tartus ja Pärnus 1870 Tartus algavad eesti üliõpilaste ,,Kalevipoja õhtud", millest kasvab hiljem välja EÜS 1872 Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872 Aleksandrikooli peakomitee ja abikomiteede loomine 1878-1880. aastate algus, juhtiv tegelane C. R. Jakobson Sündmused: 1878 ,,Sakala", Jakobson 1879 II laulupidu Tartus 1880 III laulupidu Tallinnas 1881 Eesti seltside nn suurmärgukirja esitamine Aleksander III-le 1881 lahkub Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi kohalt Hurt, asemele tuleb Jakobson
Kirjanik, luuletaja, aktivist. Peetakse futurismi isaks. Rohkem kunstnik kui luuletaja. Suur organisaator, kunsti patroon. Ta manifesteeris kümmet punkti: hädaoht, kiirus, masinlikkus, jultumus, võitlus, vallutamine, sõda, lammutamine jne said märksõnadeks. Tuleb välja, et futurism on suunatud tulevikku; futuristid hindasid tööstust, masinaid. Esialgne nimetus voolule oli dünamism. Nad põlgasid mineviku kunsti; tahtsid hävitada muuseumid, konventsionaalsed teatrid jne. Futuristlikel õhtutel loeti luulet, näidati kunsti ja teatraalseid sketse: teatraalsed kabareelikud stseenid. Eksperimenteeris etendaja-vaataja suhtega; Marinetti tahtis välja vihastada kodanlikud vaatajad. Sõda ülistas ta kui olulist energiaallikat. Pärast sõda tema ideed taandusid, kuna I MS tõi Itaaliale suuri kaotusi. Venemaa revolutsioon aga ärgitas vene futurismi tõusu pärast sõda.
aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Tänu Pallase Kõrgema kunstikooli ja Riigi kõrgema Kunstikooli tegevusele lisandus Eesti kunsti vanameistritele noorem põlvkond. Graafikuist saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulturitest paistsid silma jaan Koort ja Anton Starkopf. Teater&Film o Tallinn Estonia, lisaks tavalisele ka ooper ja ballett o Linnades kutselise teatrid o Igalpool väikelinnades olid asjaarmastajets näiteringe. o Tehti ka EST näitlejate liit o I täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" rääkis vabadusvõitlusest o Kõrge tse EST filmioperaatorid dokumentaalide vallas Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
