· Pealkirja - ja vastutusandmete ala ; andmeallikas: tiitelleht · Kordustrükiandmed; andmeallikas : tiitelleht, eesmik, kolofoon · Ilmumisandmete ala ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik , kolofoon · Füüsiline kirjeldus ; andmeallikas : teavik tervikuna · Seeriaandmed ; andmeallikas : tiitelleht , eesmik, kaas, kolofoon · Märkused ; andmeallikas : mistahes allikas ; keel : eesti · Standardnumber 5. Mis on kataloogimine? - Tööprotsesside kogum, mis kidlustab kataloogide loomise ja fuktsioneerimise. 6. Mis on bibljokirje? - Kujutab endast andmekogumit teaviku kohta. 7. Mis on bibliograafiline kirjeldamine? - On esimene, kõige üldisem teaviku analüüs- sünteesi aste. 8. Mis on monograafia? - Üheosaline väljaanne. 9. Mis on jätkväljaanne? Ilmub iga aasta tagant. 10. Millised kataloogmise tööprotsessid ei ole standardis välja toodud? Liigitamine ja
Kui omavahel võrreldavaid andmeid on palju. 37. Millal on otstarbekas esitada andmeanalüüsil saadud tulemused tekstina? Kui analüüsitavat materjali on väga vähe, nt vastajate sugu ja vanus. 38. Millal eelistada sektordiagrammi tulpdiagrammile? Kui tahetakse näidata mingit osa mingist tervikust. 39. Millised on teadusinfo tunnused? Sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine. Ajakirjal/raamatul on ISSN/ISBN e. Identifitseerimist võimaldav rahvusvaheline standardnumber. Rahvusvaheline levik ja toimetuskolleegium/tuntud teaduskirjastus, akadeemiline institutsioon, uurimisasutus. Ajakiri on eelretsenseeritav, erialaterminoloogia kasutamine tekstis. Kvalifikatsioon – autoril(tel) teaduskraad, ajakirjal kvalifikatsioon. Ajakirja indekseeritakse, refereeritakse, avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides. Teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 40
näidanud. Ettekanne konverentsil "Kunstniku raamat" Eesti Kunstiakadeemias 14. aprillil 1997 Raamat on trükitud või käsikirjaline kaante vahele köidetud iseseisev mitteperioodiline väljaanne; graafiline informatsiooni säilitamise ja edastamise vahend. Raamat on infokandja, millel talletatud info säilib kaua ja seda on võimalik korduvalt kasutada. Näiteks on raamatud üldsusele kättesaadavad läbi raamatukoguvõrgu. Raamatutele väljastatakse unikaalne ISBN (raamatu rahvusvaheline standardnumber). ISBNi ei saa näiteks märkmikud, päevikud, värvimisraamatud, ürituste kavad. Raamat annab edasi selle autori või koostaja sõnumit, st lugeja ei täienda raamatut omalt poolt (vastupidiselt näiteks ristsõnamõistatuste kogumikele, värvimisraamatutele, õpilaspäevikutele, töövihikutele jms). Ülaltoodud kehtib ka pimedate (Braille) kirjas raamatutele. Raamatute alandatud käibemaksumäär võeti Euroopa Liidu käibemaksuterritooriumil
annaabi.ee 
