Teleka vaatamine · Uuringu eesmärk Uurimuse eesmärk on saada ülevaade 5 noore naise teleka vaatamisest. Soovisin siis teada kui palju ja mida keegi vaatab. Korraldasin uuringu enda tutvusringkonnas, koostasin 10 teleka vaatamist puudutavat küsimust ning saatsin need laiali. · Üldkogum Uuring viiakse läbi Eestis lähimate tuttavate seas. · Valimi maht ja valikueeskiri Andmeid kogutakse küsimustiku abil, mille täitjateks on noored aastased naised (vanuses 25- 30).Valimi suuruseks on planeeritud 5 naist. Küsitluse viin läbi Tallinnas. · Küsitlusankeet (lahtised küsimused) 1.Kas teil on digi TV,Viasat,või mingi muu? 2.Mis kanalit te kõige enam vaatate vaatate? 3.Mis on teie lemmik saade? 4.Kas vaatate Inglise,vene või eesti keelseid kanaleid? 5.Kas vaatate inglise,vene või eesti keelseid saateid? 6.Mis on sinu lemmik film? 7.Kas vaatate õhtuseid filme? 8.Kas vaatate ka reklaame? 9.Kas te vaatate ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 ARUANNE Siduanalüsaator Täitja(d) Jekaterina Brõtsejeva 083933IATB Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 09.04.2012 (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K13 KÕ Anett Münter [email protected] TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodune töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2013 RISKIANALÜÜSI KIRJELDUS Riskianalüüs on koostatud minu, kui õppija töökohale oma kodus. Töö on tehtud Lääne- Viru Rakenduskõrgkoolis toimunud töökeskkonnaohutuse aluste loengutest saadud info ning slaidiesitluste põhjal. Tabel nr.1 kujutab endast riskimaatriksit, mille põhjal hinnati riskide suurust ning tabelis nr.2 on ära toodud riskianalüüsi tulemused. Töö lõpus on LISA 1, milleks on kontoritöö kontroll-loend. MINU, KUI ÕPPIJA TÖÖKOHA KIRJELDUS Õpitöö tegemiseks on elutoas eraldi nurk, kus asub töölaud, millel on lisaks ka üheksa riiulit ning sahtel. Laua enda pindala on päris suur ning kõrgus piisav, et oleks liht...
Erialase lõputöö tutvustus Foorumipostituse sisu peab olema järgmine: 1. Tutvustage loetud lõputööd (sh eesmärki, hüpoteese e. uurimisküsimus) lisage postitusele selle korrektne viide ja miks just see töö valituks osutus. 2. Millistele teooriatele autor tugineb, kuidas hindate teoreetilist käsitlust (piisav, pealiskaudne, aegunud, uudne, huvitav, igav, vmt)? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutati? Kuidas hindate saadud andmete kvaliteeti? 4. Milliseid andmetöötlusmeetodeid kasutati? Kas neid on piisavalt selgitatud ja põhjendatud? 5. Millised olid peamised tulemused, mida lõputöös tutvustati? Kas need olid uudsed, huvitavad või mitte? Lõputöö tsiteerimine (st teksti sõnasõnaline kopeerimine) ei ole siin töös lubatud. sõnastage vastused küsimustele oma sõnadega ja üldistades. Iga üliõpilane saab algatada ühe teema ja nii, et enne oma töö esita...
Ülesanne disain asub lehel Kia_an_näide Variand Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta ...
Alljärgnevalt on toodud Läänemaa põhikoolide mitmevõistlustel toimunud kõrgushüppe tulemused 2010 kui ka 2011 aastal. Võrdle poiste tulemusi mõlemal aastal. Korrasta andmed tabelisse. 1. Leia poiste keskmine tulemus mõlemal aastal (vastus ümarda sajandikeni). 2. Leia standardhälve (sajandikeni) ja variatsioonikordaja (vastus täisarvuna) 3. Leia mood. 4. Joonestage saadud tulemuste abil tulpdiagramm. 5. Leia variatsiooniulatus 2010 poisid Kõrgus (x) Sagedus (f) f*x Standardhälve ülemine osa 2010 1,00 1 1,00 0,13 1,05 1 1,05 0,10 1,15 1 1,15 0,04 1,25 1 1,25 0,01 1,30 2 2,60 0,01 2011 1,35 4 5,40 0,...
TARTU ÜLIKOOL Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut .......................... Teadustöö analüüs ja retsenseerimine ,,..................... teadustöö metoodika, II kodutöö" Füsioteraapia õppekava Tartu 2011 Uuritava magistritöö pealkiri on ,,Kiirjooksu kinemaatiline analüüs ja kiirjooksjate kehaliste võimete testimine". Töö autor on Mikola Misjuk. Töö koosneb 56 leheküljest, 19 tabelist ja 7 joonisest ja 5 lisast. Kasutatud on 48 kirjanduslikku allikat. Töö eesmärk on sõnastatud selgelt ja ühemõtteliselt. Kasutatud allikad on teaduskirjandusena usaldusväärsed ja nende maht on piisav. Eesmärgi argumenteeritud püsitamiseks nimetatud on 48 erinevat allikat, mille hulgas on eesti-, inglise- ja saksakeelset teaduskirjandust, teadusajakirju, internetimaterjale ja teadustöid. Töö eesmärk tugineb kirjanduse ülevaates käsitletud andmetele...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks Lahtikäiva metallist põhjaga silinder di...
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c ...
ARTIKLIPÕHINE UURIMUSTÖÖ VORMISTUSNÄIDIS LÕPPARUANNE Nimi Uurimistöö pealkiri Ülevaade Mis oli küsitluse eesmärk? Keda küsitleti? Millised olid küsitluse tulemused? SISSEJUHATUS Mis eesmärgil küsitlust läbi viidi ja milline oli hüpotees? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Kuna ja kes on veel taolisi küsitlusi läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? MEETOD Respondendid. Metoodika. Millist küsimustikku või ankeeti kasutati? Küsimustiku või ankeedi kirjeldus. Protseduur. Kuidas küsitlus läbi viidi? Milline oli küsitluse käik? TULEMUSED Kirjeldatakse saadud tulemusi ja esitatakse tulemusi graafiliselt ning tabelitena...
28.02.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Järeldused: Mõlema lahuse puhul nullpunkt suhteliselt kõrgel, sest lahused olid hägused. Lahus 1 spektrilt on näha, et - karoteeni lainepikkuse maksimum (kõrgeim Töö number 2. Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine piik) on 447 nm. Antud võrdlusmaterjalist nähtub, et -karoteen absorbeerib valgust neeldumisspektri järgi. lainepikkusel 445 nm. Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karo...
Laboratoorse töö: Resonantsvõimendi ARUANNE Täitja: Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud .10.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koor...
Sisukord 1.Referaat............................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 3.Teoreetiline osa.................................................................................................... 3 4. Praktiline töö...................................................................................................... 4 4.1 Ainetöös kasutatud skeem............................................................................ 4 4.2 Töös kasutatud komponendid ja nende suurused..........................................4 4.3 Spice’i tulemused....................................................................................... 5 4.3.1 Spice’i skeem.......................................................................................... 5 4.4 Valmistat...
TÖÖ PEALKIRI (SUURTÄHTEDEGA) Ees- ja perekonnanimi Kool, klass Ülevaade — Lühikokkuvõte kogu järgnevast artiklist. Milline oli uuringu või loovtöö eesmärk? Keda, mida ja kuidas uuriti või mida kuidas loodi? Millised olid peamised tulemused ja kordaminekud? SISSEJUHATUS Lühiülevaade teemast ja põhimõistetest. Mis eesmärgil uuringut läbi viidi või midagi loodi, millised olid uurimisküsimused ja milline oli hüpotees, küsimus või ülesanne? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Meetodi valiku põhjendus. Kes ja millal on veel taolisi uuringuid läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? Ülevaade kirjanduses leiduvast. Kõikidele kirjandusallikatest võetud mõtetele, meetoditele ja andmetele tuleb vormikohaselt viidata! ...
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. TÖÖVAHENDID Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. 2 mv2 Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga W k = 2 + lω2 (1), kus m on silindri mass (kg), v on masskeskme kulgeva liikumise kiirus (m/s), I on inertsmoment (kgm²) ja ω on nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s). Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused 2 2 võrdseks: mgh = mv2 + lω2 (2), kus h on kaldpinna kõrgus (m). Kui veeremisel puudub libisemine, siis võib nu...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 8. PINDALADE MÄÄRAMINE Eesmärk: Määrata pindala analüütiliselt, graafiliselt ja mehaaniliselt. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed (punktide 1, 2, 3, 4 5, 6 ja 7 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 7 " Plaani koostamine ristkoordinaatide järgi" Metoodika: Pindala arvutatakse Gaussi valemitest (kaks korda): Tabel 1.1. Pindala arvutamine TM-Baltic koordinaatide järgi Punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 2 3 4 5 6 7 - 653 604 246842113 1 377,856 -1000,734 ...
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Ka...
Teaduslik uurimismeetod: Kas banaanide küpsusaste mõjutab vähki tekitavate rakkude vastu võitlemist inimorganismis? Probleemi püstitus: Tihti märkame, et toas ainut mõnda aega seinud banaanile kipuvad tulema algul helepruunikad täpid, aja möödudes aga juba suuremad ja tumdadamad laigud. Banaan muutub järjest pehmemaks ning enamasti meelitab magus lõhn kohale ka äädikakärbseid, kes banaane noolima hakkavad. Kui selline, pruunistunud banaan lahti koorida, tuleb nähtavale tumenenud ning veidi kleepjaks ja limaseks muutunud ollus, mille paljud inimesed ära põlgavad ja hoopis komposti loobivad. Teadlased aga ütlevad, et just pruunide täppidega banaanid on kõige maitsvamad ja kasulikumad. Küpsetes banaanides on rohkem vitamiine, mineraalaineid, need aitavad seedimist ning sisaldavad vähirakkudega võitlevaid aineid. Kas see vastab tõele ja üleküpsenud banaanid on tõesti efektiivsemad ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10 TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Väände- ehk torsioonpendel põhi- ja väändevõnkumisest. lisakoormistega, nihik, kruvik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L. Tulemused kandke tabelisse „Traadi pikkus ja läbimõõt“. Töötamisel esimese seadmega: 1. Asetage muhvid pöö...
Tallinna Polütehnikum Päevane osakond EE.EA04.1.2318 Kodutöö Õpetaja: Koostaja: 28.05.2007 Tallinn,2007 ÜL 3.3(1) Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5. Nimivool An=3,57 A 6. Nimikasutegur =77,0 7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8. Käivitusmomendi kordsus ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Laboratoorne töö: Spektrianalüsaator Aruanne Täitjad: Esitajad: allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ................... Aruanne kaitstud: ...................... Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk Õppida tundma heterodüünanalüsaatori HP8590L omadusi ja kasutamist mitmesuguste signaalide spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhipa...
Individuaalsed ja vanuselised ajataju iseärasused lastel, teismelistel ja noorukitel V. P. Lisenkova N. G. Shpagonova Antud artiklis uuriti erineva vanusega laste ajataju. Uurimus põhines hüpoteesil, et laste adekvaatne ajataju kujuneb järk-järgult nende elutegevuse käigus. Eksisteerivad individuaalsed (üle- ja alahindamine; üle- ja alamõõtmine demonstreerimisel), vanuselised ja soolised eripärasused aja määratlemises vanusevahemikus 6-17. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida ning üldistada saadud katsetulemusi, kus kajastusid laste individuaalsed iseärasused ajalise intervalli määramisel, demonstreerimisel ning taasesitamisel. Uurimise alla võeti ka ajataju mõõtmine vanuselisest aspektist. Metoodika Katses võttis osa 392 inimest, vanuses 6-17. Eelkoolilastega viidi eksperiment läbi lasteaias, teistega aga koolides. Iga vanuse kohta oli umbes 30 katsealust, pooled neist tüdrukud ja pooled poisid. 6-aastaste seas ag...
Laboratoorsete tööde kollokvium Polümeeride füüsika ja keemia 1. Viskosimeetrilise molekulmassi määramise meetod: 2. Polümeeride lahuste viskoossuste mõõtmisel kasutatavad tähistused. 3. Viskosimeetrilise molekulmassi seos piirviskoossusarvuga. 4. Erinevate kontsentratsioonidega polüstüreeni lahustele tolueenis määrati viskoossused 25 kraadi juures, mille tulemused on toodud tabelis. Määrata selle polümeeri molaarmass, kui selle süsteemi konstandid Tabel viskoossuste mõõtmisel saadud tulemused: Kontsentratsioon l/g 0 2 4 6 8 10 Viskoossus 10-4 kg/m*s 5,58 6,15 6,74 7,35 7,98 8,64 Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga. 5. Tselluloosi nitreerimisel saadavad produktid ja nende kasutamine. 6. Tselluloosi atsetüleerimisel saadavad produktid ja kasutamine. 7. ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsika...
9.KVALITEEDIEDEND AMINE KVALITEEDIEDENDAMINE Kvaliteediühingud Euroopa Liidus on kaks suurt kvaliteediühingut: Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality, EOQ) (asut. 1956) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fond (European Foundation for Quality Management; EFQM) (asut. 1988) Euroopa Kvaliteedipoliitika Euroopa Kvaliteedipoliitika (European Quality Policy, EQP) algatas Euroopa Komisjon 1990-ndate aastate alguses. Euroopa Kvaliteedipoliitika eesmärkideks on : Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine Euroopa konkurentsivõime tõstmine, luues ettevõtetele soodsa keskkonna arenguks Sotsiaalse olukorra ja keskkonna seisundi parandamine. Euroopa kvaliteedivisioon Võidame üheskoos Rakendame Tuginedes edule ...
HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ōhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ x ∙ R ∙T μ (2) Cp kus x= Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , μ - moolmass (ōhu jaoks =29·10-3 kg/mol) Seega kui heli kiirus antud gaas...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Matemaatika andmestiku analüüs Aruanne õppeaines matemaatiline statistika Koostajad: Juhendaja: Eve Aruvee Tartu Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Tunnuste esmaanalüüs.......................................................................................................4 Seoste analüüs................................................................................................................... 8 Mudeli koostamine.......................................................................................................... 13 Kokkuvõte.................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Anallüütilise keemia õppetool Üliõpilane: Kaitstud: Õpperühm: SPEKTROFOTOMEETRIA SFM Töö eesmärk: Mn ja Cr kontsentratsiooni määramine. 0,1 N KMnO4 200 ml mõõtkolb 50 ml mõõtkolbid dest. vesi Mõõtpipetid Aparatuur- Spektrofotomeeter Töö põhimõte: Mõõta nii Mn standardlahuste (KMnO4) kui ka Cr standardlahuste (K2Cr2O7) neelduvused lainepikkustel =430 nm ja =550 nm. Seejärel mõõta uuritava lahuse neelduvus kahel lainepikkusel ja leida selles Mn ja Cr kontsentratsioonid. Kontsentratsioonid leitakse: C (Mn) = (A550 ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ((430 / 550) * A550)) / (`430 * ...
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
Vanemliku kasvatusstiili ja perekonna sotsiaalse staatuse mõjud laste akadeemilistele saavutustele Kokkuvõte teadusartiklist Referaat aines Sissejuhatus sotsioloogiasse Roksa, J., Potter, D. (2011) Parenting and Academic Achievement: Intergenerational Transmission of Educational Advantage. Sociology of Education. 84(4) 299-321. Käesolev referaat baseerub teadustööl milles uuritakse Ameerika kontekstis vanemliku kasvatusstiili ja perekondliku sotsiaalse staatuse mõjusid laste akadeemilistele saavutustele. Ning seda millisel määral vanemate sotsiaalne staatus lastele üle kandub. Autorid püstitavad hüpoteesi mille kohaselt sõltub vanemlik efekt nende endi päritolust. Ning otsivad vastust, kas vanemate praegune sotsiaalmajanduslik staatus determineerib nende laste akadeemilise edu läbi saavutatava sotsiaalse klassi. Meetod Infot koguti mi...
Iseseisev töö nr. 2. Hüpoteeside testimine. Iseseisva töö eesmärgiks on tutvuda programmiga “Stats” selle Help faili abil ning kontrollida praktikumitunnis püstitatud hüpoteese. Ülesanne 1: Valguskaugusmõõturit kalibreeriti baasjoonel pikkusega 100,020 m. Kalibreerimisel mõõdeti baasjoont 10 korda. a) Püstitage hüpoteesid? Nullhüpotees: mõõtmisel saadud joonepikkus võrdub etaloni pikkusega. Alternatiivne hüpotees: mõõtmistel saadud joonepikkus ja etaloni pikkus erinevad. Hüpoteeside kontrollimiseks selle ülesande puhul kasutame t-teststatistikut. See kontrollib valimi keskmisel põhinevat hüpoteesi kasutades selleks algandmetena valimi keskmist, standardhälvet, mõõtmiste arvu, usaldusnivood ja üldkogumi keskmist (hetkel kalibraatori pikkus). Usaldusnivoo tuleb võtta 0.025, sest tegemist "kahe sabaga". Programmi sisestatud suurused ja neile vastavad tulemused on näidatud järgneval joonisel (Joonis 1). Tulemused tulid samad, mis...
Õpilase nimi:.......................... Kuupäev: ............................... UURIMUSLIKU TÖÖ JUHEND 8. KLASSI BIOLOOGIA Töö eesmärk on võrrelda taimemahlade elektrijuhtivust Taimerakud sisaldavad mitmesuguseid soolasid, happeid jm ühendeid. Vastavate ainete vesilahust on palju raku vakuoolides, kuid loomulikult ka teistes raku osades. Tsütoplasma ongi ainete vesilahus. Taimede viljadest eraldatud mahlad on teatavasti erisuguse magususe ja hapususega, mis tuleneb mitmesuguste orgaaniliste hapete ja süsivesikute sisaldusest. Rakumahla kontsentratsioonist oleneb tema võime omastada väliskeskkonnast toitelahuseid. Omastamine toimub osmoosi teel: vesi (lahusti) liigub madalama lahustunud aine kontse...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, s...
RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD 12/22 Juhendaja: Karli Klaas Tallinn 2017 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja (............................................), mõõtelint, fotoväravaga ühendatud taimer (........................ ......................................) Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T, mille jooksul antud pendel sooritab ühe täisvõnke, avaldub järgmiselt: T =2 l g kus l pendli pikkus (m), g raskuskiirendus (m/s²). Valem kehtib ...
1.ptk Üksliikmed 8.klass Õpitulemused Näited 1.Üksliige - korrutis, mis koosneb muutujatest ja on normaalkujulised; ja arvudest ei ole normaalkujulised 2.Üksliikme kordaja - esimesel kohal olev kordaja on 10 arvuline tegur normaalkujulises üksliikmes 3.Sarnased üksliikmed - üksliikmed, mis ja on sarnased, sest täheline osa on erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse samasugune 4.Üksliikme teisendamine normaalkujule - kirjutame arvuliste tegurite korrutise esimesele kohale ning asendame samade muutujate korrutised astmetega astmealuste tähestikulises järjekorras 5.Üksliikmete koondamine - tuleb teha vastav Õ ül.161 tehe vaid üksliikmete kordajatega, täh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Laboratoorsete tööde protokoll 1. Kiudude põlemisproov 2. Tekstiilkiudude keemiline määramine Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 9.10.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Kiudude põlemisproov 1. Töö eesmärk: Tutvumine tekstiilkiududega. Kiudude tuvastamine. 2. Töö teoreetilised alused: Sissejuhatuseks: Tekstiilmaterjalide lähtetoormeks on tavaliselt kiud. Kiud on tekstiil(toor)materjal, mida iseloomustab painduvus, väike läbimõõt ja pikkuse ning läbimõõdu suur suhtarv. Erinevate kiudude pikkus võib keskmiselt varieeruda vahemikus 0,5-25 cm, kuid on ka pikemadi kiudusid. Keemilised kiud võivad olla kilomeetrite pikkused...
Laboratoorne töö nr. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Ülesanne 1. Leian laboratoorses tööd number 1 märgitud kolme punkti (A, B ja C) geodeetilised ja ristkoordinaadid. Mõlemad koordinaatide süsteemid on märgitud antud kaardi kaardiraamile ristkoordinaadid mustaga, geodeetilised punasega. Koordinaatide väärtusi tuleb lugeda lõunast põhja ja läänest itta. Geodeetiliste koordinaate tähisteks on laius B ja pikkus L, kus B vastab X- teljele ning L Y-teljele. Ristkoordinaatide puhul on X-i väärtus alati seitsmekohaline ja Y-i väärtus kuuekohaline. Ristkoordinaatide leidmiseks tõmban esmalt ühest punktist kaks joont musta raamistikuni nii, et joonestatav joon oleks paralleelne ristkoordinaatide ruudustikuga. Seejärel jälgin, kus lõikavad tõmmatud jooned X- ja Y-telge. Näiteks punkti A puhul lõikab tõmmatud joone X-telge 6589 ja 6588 vahel, neist viimane saab ristkoo...
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 A-B 1625 650 3250 ...
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3...
Ligikaudne arv ja selle tüvenumbrid .Ligikaudse arvutuse eeskirjad Matemaatika referaat : Nimi : Klass : Õpetaja Tallinn 2011 Sisukord 2 Mis on ligikaudsed arvud?..........................................3 .1 Mis on tüvenumbrid?................................................3 .2 Ligikaudse arvutuse eeskirjad.......................................4 .3 Kasutatud kirjandus..................................................6 .4 ?Mis on ligikaudsed arvud .1 3 Ligikaudne arv (ka lähend või lähismurd) mingi arvuga A (ülesande lahendiga, mõõdetava pikkusega vms.) ligikaudu võrduv arv a. Nii näiteks arvu sageli kasutatav lähend on 3,14. ...
Tallinna Tehnikaülikool Polümeermaterjalide instituut Tekstiilitehnoloogia õppetool Laboratoorsete tööde juhend 1. Värvi hõõrdekindluse määramine 2. Värvipüsivus pesemise toimele Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 25.09.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Värvi hõõrdekindluse määramine 1. Töö teoreetilised alused Värvikindlus on kiu ja värvaine seose tugevus, mis võib puruneda vee, keemiliste ainete, mehaaniliste tegurite mõjul. Tulemuseks on värvaine osaline eraldumine kiu koostisest, millega kaasneb värvuse muutumine ning materjaliga kokkupuutuvate esemete värvumine. Antud laboratoorne töö keskendub ühe mehaanilise teguri, hõõrdumise, mõjule värvuse püsivusel. Antud...
Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h).Mõõdetud keraamilise telliskivi ja õõneskeraamilise telliskivi andmed on tabelis 1.1.Ruumala arvutati kõikidele kehadele valemiga (1). Esines kehi, millel olid väljalõiked. Väljalõiked mõõdeti sarnaselt kehadele ja nende ruumala lahutati terve keha ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass...
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate an...
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel ...
Alustatud kolmapäev, 12. märts 2014, 23:00 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 12. märts 2014, 23:23 Aega kulus 22 minutit 33 sekundit Hinne Pole veel hinnatud Küsimus 1 Valmis Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Suure koduelektroonika poe kõrval tehtavatel puurimistöödel vigastati tööde käigus sidekaablit, mille tõttu oli poes keset päeva 6 tundi sidekatkestus. Kuna sel ajal tehnilistel põhjustel kaupa müüa ei saanud, siis nõuab pood puurimistööde teostajalt kahju hüvitamist. Kahjusumma arvutamisel arvestati, et saamata jäi 3/5 keskmisest päevakäibest, kuna pood on lahti 10 tundi päevas. Kahjusumma arvutamisel lähtus kauplus viimase 30 päeva päevakäivete aritmeetilisest keskmisest ning selle alusel saadi kahjunõude suuruseks ligikaudu 150 tuh kr. Puurimistöid teostanud ettevõtte esindaja aga ...
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. TÖÖVAHENDID Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, otsilloskoop. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lainete levimisel keskkonnas kehtib seos ν = λ · f (1), kus v on lainete levimise kiirus (m/s), λ on lainepikkus (m) ja f on sagedus (Hz). √ χRT Cp Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi kus ν = μ , χ = Cv , kus χ on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J /mol·K), T on kg/mol). Seega kui heli kiirus antud absoluutne temperatuur (K) ja μ on moolmass (ōhu jaoks μ =29·1...
Astendamine Naturaalarvuline astendaja 2³=222=8 00= - a0=1, kui a0 , st iga arv astmes 0 on võrdne ühega (kui see arv ei ole 0). Näide:11²=121 , 12²=144,1 3²=169 1³=1 2³=8 3³=27 4³=64 5³=125 6³=216 7³=343 10³=1000 20=1 21=2 22=24 23=8 24=16 25=32 26=64 27=128 28=256 29=512 210=1024 Tehted astmetega 1) am an = a m + n Näiteks: 2² 2³ = 22+3 = 25 = 32 Võrdsete alustega astmete korrutamisel võime astendajad liita ning saadud tulemusega astendada antud alust. 2) am : an = a m-n Näiteks: 36 : 34 = 36-4 = 3² = 9 Võrdsete alustega astmete jagamisel võime jagatava astendajast lahutada jagatava astendaja ning saadud tulemusega astendada alust. 3) (a b)n = an bn Näiteks: (2 4)² = 2² 4...
Suured maadeavastused Eeldused: · Hispaania ja Portugali rahvastel meresõidu kogemused. · Araablaste ja juutide geograafilised teadmised · Kavarellide ilmumine · uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine Põhjused: · Alternatiivsed mereteed · Leida uusi maid · vajadus idamaisete vürtside järele · uudishimu ja seiklusjanu · ristiusu levitamine · müüdid Raskused millega pidid maadeavastajad kokkupuutuma: · pärismaalased · merel ekslemine · pettumused Positiivsed maadeavastuste tulemused: · eurooplaste maailmavaade avanes · uute kaubateede kujunemine · uute kaubanduskeskuste esiletoomine · uute põllukultuuride levik euroopas · kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. · Avastus, et Maa on kerakujuline Negatiivsed maadeavastuse tulem...
Laboratoorne töö nr. 9 Pindade määramine Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutan saadud plaanil punktide ühendamisel tekkinud tüki pindala, kasutades selleks saadud punktide koordinaate. Allolevas tabelis vastab punktile 1 SM- 1, punktile 2 SM-3, punktile 3 SM-6 ja punktile 4 SM-8 koordinaadid. Leian tabelisse tulemused Exelis tabeli pealkirjas olevate valemite abil, kontrollin oma saadud tulemusi liittehtega, mille väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null (veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud...
Statistikatöö Arutame selle üle, mitu raamatut loeb läbi kooliõpilane aasta jooksul. Küsisime poistelt ja tüdrukutelt eraldi (10). 1. Kogume andmed: Küsisime kümnelt poisilt ja kümnelt tüdrukult mitu raamatut loevad nad aasta jooksul läbi? Tüdrukud 0; 1; 2; 2; 0; 30; 20; 3; 5; 50 Poisid 0; 3; 7; 1; 5; 2; 8; 4; 1; 4 2. Variatsioonirida ehk arvud kasvavas järjekorras Tüdrukud 0; 0; 1; 2; 2; 3; 5; 20; 30; 50 Poisid 0; 1; 1; 2; 3; 4; 4; 5; 7; 8 3. Sagedustabel ja graafik poiste ja tüdrukute andmete kohta eraldi TÜDRUKUD Raamatute arv (x) 0 1 2 3 5 20 30 50 Sagedus (f) 2 1 2 1 1 1 1 1 POISID Raamatute arv (x) 0 1 2 3 4 5 7 8 Sagedus (f) 1 2 1 1 2 1 1 1 4. Mood Mo (tüdrukud) = ...
annaabi.ee 
