Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teadmised kurgi kasvatamisest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kurgi, kurk, kurgid, viljad, purk, kurkide, purgi, kasvuhoone�rsed, gaas�etis, purki, kasvuhoones, süsihappegaas, lämmastik, maitseained, marinaad, küüslauk, kaalium, magneesium, toitaine, sõnnik, kaaliumi, keldris, soolvesi, pipart, keev, tera, juurestik, orgaanika, kaun, purgid, purke, sordid, kastmine, torget, ruutmeetrile, varase, otstesReferaat HAPENDAMINE Sisukord : * Mis on hapendamine ? Kuidas tehakse ? LK ; 2 -3 * Mida võiks hapendada ? LK ; 4 * Kellele hapendatud toit ei sobi ? LK ; 4 * Kurkide hapendamine. LK ; 5 * Tomatite hapendamine. LK ; 6 * Aedubade hapendamine LK ; 6 * Vanaema arvamus LK ; 6 * Kasutatud kirjandus LK ; 7 -- 1 -- Mis on Hapendamine ? Kuidas tehakse ? Toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide
HARAKA LASTEAED MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit, mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada
hapukapsad, hakitud sibul ja sool. Keeda nõrgal tulel. Supiliha juurde serveeri porgandi-toorsalat. Kört (Eesti) Valmistusained 2,5 l Piima 100 g Odrajahu 1 spl Võid Soola (suhkurt) valmistusviis Keevasse piima vala sõelutud odrajahu peene joana, sega. Maitsesta või ja soola või suhkruga. Serveeri õhtu-ja hommikusöögiks. Seljanka(Venemaa) Valmistusained 2 tk Suuremat sibulat 2 sl Õli 200 g Looma-või sealiha 150 g Suitsuvorst 100 g Kanaliha 1 l Vesi 2 tk Lihapuljongikuubik 1 purk Purustatud toamateid 1,5 sl Nisujahu 8 tk Must oliiv 3 tk Hapu või marineeritud kurk 1 dl Kurgimarinaad 1 leht Loorber 5 tera Must pipar veidi Aedtilli 0,5 tl Tüümiani 3 küünt Küüslauku Sool 0,5 tl Paprika Valmistusviis Haki sibulad ja kuumuta paksupõhjalises potis õlis. Lisa tükeldatud lihad ja vorst. Kuumuta 10 min segades, siis lisa keev vesi, puljongikuubikud, loorberileht ja pipraterad. Hauta kaane all 15-20 min. Sega purustatud tomatid
valjka või punaka või violetse Kasvuajal palju vett, muidu Väetise suhtes ei ole nõudlik Hilised otsekülv Ebaühtlane niiskus mõjub Varajast saaki võib korsitada, koorevärvusega) vili puitub ja on maitsetu Võib kasvatada kurgi, Mitte liiga sügavale mulla halvasti (lõheneb) kui saak on 6-7cm jäme. Pika rootusga lehed Niiskuse kõikumine võib kõrvitsa, kabatsoki alla Kasvab hästi ka kasvuaegse Lõika kääridega vahetult
Kurgi kasvatamine avamaal Päritolu ja levik- harilik kurk (Cucumis sativus) kuulub kõrvitsaliste sugukonda (Cucurbitaceae) on üks vanemaid köögiviljakultuure maailmas. Tänapäeval avamaal ja katmisalal kasvatatava kurgi esivanemad pärinevad Põhja-India mäestikust. Väljakaevamised hauakambritest viitavad kurgi kasutamisele juba enam kui 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et kurk levis Egiptusest Kreekasse ja Vana- Rooma riigi aladele. Alles 17 sajandi lõpul hakati kurki Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt, sellele viitab kurgi venekeelse nime οгурец suhteliselt suur sarnasus kõigi põhjamaade keeltega
Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm. Kohe peale tärkamist väetatakse ammooni
Kuidas valmistatakse ette värskeid köögivilju toidu valmistamiseks. Sorteeritakse, eemaldatakse mittesöödavad lisandid ja riknenud köögiviljad. Siis pesemine ja puhastamine. Tükeldamine ja säilitamine. 5. Kuidas eeltöödeldakse hapendatud ja soolatud köögivilju? Enne toiduks kasutamist surutakse hapendatud kapsastest liigne vedelik välja. Kapsajuure tükid eraldatakse ja vajadusel tükeldatakse kapsast peenemaks. Liiga hapusid kapsaid võidakse külma veega läbi pesta. Hapendatud kurgid loputatakse külma veega. Toitude koostiskomponendina kasutatavad kurgid kooritakse, lõigatakse pikuti pooleks ja puhastatakse seemnetest. Tükeldatakse. Lisandina kasutatavaid hapukurke ei koorita, need lõigatakse vastavalt soovile 6. Millega maitsestatakse köögiviljatoite? Sool, suhkur, maitserohelised ja teisi maitseaineid. Kooritud (riivitud) tsitrusviljadekoort, vürtsid. 7. Kuidas köögivilju keedetakse? Rohkes või väheses vedelikus, samuti veeaurus. Pannakse keema soolaga maits
seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö juures aitab ainult kogemus, sest liiga pikk söövitusaeg hävitab seemne, liiga lühikesest pole aga kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti. Kõigepealt tuleb siiski vastnopitud viirpuuseemned puhastada viljalihast. Kui seda ei tehta, idanevad seemned halvasti. Viljaliha on sitke ja ei tule kergesti seemne küljest lahti. Töö hõlbustamiseks asetada viljad koos vähese veega mõneks päevaks sooja kohta seisma. Viljad lähevad käärima ja nüüd eralduvad seemned hõlpsasti. Kui seemned kohe seejärel maha külvata, tuleks nende idanemist oodata 2-3 aastat. Selleks, et seemned idaneksid juba järgmisel aastal, on vaja neid töödelda. Seemned asetatakse lillepottidesse või kastidesse, kus on ühe kaaluosa seemnete kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või
peterselli. Maapirni-kartulisupp 1/4 l kartuleid kuubikuteks lõigatuna, 2 dl maapirni kuubikuid, 1 värske peet kuubikuteks, 1 l vett, soola, 5 pipratera või kadakamarja, 1 loorberileht, 2 spl hakitud porrut, 1 spl võid, 1/2 spl nisujahu, 1/2 dl koort. Köögivili keedetakse maitseainetega küpseks ja püreestatakse. Lisada või, keeta suppi veel mõni minut. Maitsestada koorega. Kookospähkel on kõigi pähklite kuningas Suured puud kasvavad sageli mererandadel, viljad satuvad merre ja hulbivad nädalaid või kuid vee pinnal. Randunud kusagil piisava niiskusega alal, hakkab vili idanema, kasvades puuks paneb aluse uuele palmisalule. Kookospalmid on kuni 25 meetri kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud. Puutüvi on voolujooneline ja väga tugev. Esimesi vilju hakkab puu kandma seitsmeaastaselt, kuid suure saagikuse saavutamiseks kulub veel aastaid. Õitsemisest kuni viljade valmimiseni
Võib ka, sel päeval jätta tarbimata, kui menüüs on mõni rasvane kala ( n. õhtusöögiks ahjulõhe NB! Ka imetamise ajal on omega 3 ning D vitamiin väga olulised. Omega 3 saab veel lisaks: kreeka pähklitest, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned. ISUD võivad olla märk kindlate toitainete tarbimise suurenemise vajalikkusest. Pähklivõi/pähklid: B vitamiin, valk, rasvad. Kõiki neid on raseduse ajal rohkem vaja. Oliivid, marineeritud kurgid: Na Banaanid: Kaalium, mis aitab keha vedeliku tasakaalu säilitada ja südamerütmi normaliseerida. Juust: Ca, P, Al. Süüa rohkem brokolit. Õunad: Ca, Mg, P, K. Lisaks kui toit on kõrge rasvasisaldusega, võib keha igatseda pektiine, et aidata kolesterooli taset vähendada. Melon: K, A, C, Ca, Mg, P, biotiini ja inositooli- nii, et see pole üldsegi mitte halb isu, millele alistuda. Piim: kaltsium, piim sisaldab ka trüptofaani, letsiini ja lüsiini
Taimehaiguste põhitüübid välistunnuste alusel Taimede välised haigustunnused sümptomid. Taimehaiguste põhitüübid: · Mädanikud · Närbumine · Laiksused · Padjandid e. pustulid · Kirmed · Eritised · Mumifitseerumine · Lehtede enneaegne varisemine Mädanikud · Kahjustunud kude muutub haisvaks pudrutaoliseks massiks - kartuli fomoos märgmädanik · Kahjustunud kude muutub pudrutaoliseks pulbriliseks massiks · Kartuli kuivlaiksus Närbumine Tekib veepuuduse tõttu mullas või taime juhtorganite vigastuste tagajärjel Laiksused Kahjustunud taimeosadel laigud: · Kudede suremine nekroosilaigud · Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1
Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort.Viljad valmivad augustis, õitsema hakkab kolmeaastaselt. Vajab kergeid, niiskeid, happelisi muldasid. Ei talu liigniisket üleujutatud kasvukohta. Vajab talvekatet. Kanada mustikas – Vaccinium myrtilloides. Sarnane ahtalehise liigiga, kuid põõsad on tavaliselt kõrgemad, kuni 1.15 m. Noored võrsed on kaetud udekarvadega. Elliptilised lehed on samuti kaetud karvadega nii pealt kui alt. Viljad on tavaliselt sinised, kaetud vahakirmega, väiksemad kui ahtalehisel mustikal. Küülikusilm-mustikas – Vacciunium ashei. Kasvult sarnane kännasmustikaga, süstemaatikud peavad teda kännasmustika lõunapoolseks vormiks. Taimede kõrgus võib ulatuda 2.5 meetrini. Kännasmustika viljad on seest heledad, valkjad, kuid küülikusilm-mustika marjad on rohelised. Taimed on soojalembesed ning seetõttu selle liigi sortide kasvatamine Eestis kõne alla ei tule.
Aedmaasikas Maasikas on üks väärtuslikumaid ja hinnatumaid marjakultuure. Varajase saagikande alguse, suure ja püsiva saagikuse, viljade varavalmivuse, nende meeldiva välimuse, hõrgutava aroomi ja suurepäraste maitseomaduste tõttu on maasikast saanud paljude marjakasvatajate lemmik kultuur. Maasikat saab kiiresti ja kergesti paljundada. Ta annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist. Maasika viljad valmivad Eestis kasvatatavatest marjakultuuridest kõige varem. Maasika marjad sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalike ning kergesti omastavaid suhkruid, orgaanilisi happeid, mineraalaineid, vitamiine ja teisi toitaineid. Eriti hinnatav on maasikamarjade C-vitamiini sisaldus, mille poolest maasikas on musta sõstra järel teisel kohal. Kõige tervislikumad ja väärtulikumad on maasikaviljad värskelt süües. Lauamarjana ei suuda maasikat ületada ükski marjakultuur.
Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja soojuse mõjul närtsivad köögiviljad kiiresti, peale vitamiinide kao halvenevad ka maitseomadused. Säilitamisel on oluline piisava niiskuse olemasolu. Säilitamiseks sobivad temperatuurid on köögiviljadel erinevad, näiteks värske kurgi maitse halveneb külmkapis oluliselt. Värske kurk võib pakkida toidukilesse ja hoida toatemperatuuril, kuid varjatult päikese eest. Ka banaane ja tomatit ja paprikat ei panda külmkappi, see halvendab nende maitset. Neile sobib temp +10o-+14o. Enamiku teiste köögiviljade jaoks on külmkapi köögiviljasahtli temperatuur +2o-+6o ideaalne. Säilitamisel ei tohi köögivilju hunnikusse kuhjata, nad tuleb laotada õhukese kihina. Siis on ka võimalikku riknemist kergem märgata.
Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsaliike ja sealt levis roosikultuur Babüloonia ja Assüüria kaudu Palestiinasse, Egiptusesse ja Euroopa antiikkultuuri aladele Vana-Kreekasse ja
27.04.2016 Marje Kask 17 Seemne eraldamine viljast · Koos seemnerüüga külvatakse vaid väheste liikide (saar ja vaher) seemneid. · Enamiku puuliikide seemned vajavad puhastamist. Kindlasti vajavad töötlemist luuviljad ja marjad, sest seemneid ümbritsev paks viljaliha takistab seemnete idanemist. 27.04.2016 Marje Kask 18 Seemne eraldamine viljast LIHAKAD VILJAD · Puunõus tambitakse viljaliha puruks puust nuiaga, lisatakse veidi sõredat liiva. · Seemned eraldatakse vee ja sõelte abil. Seemnetel lastakse vees settida ja valatakse vesi koos enamuse viljalihaga ära. · Seda seemet ei ole soovitatav kuivalt säilitada (ainult transportimisel). Seemned kas külvatakse kohe või stratifitseeritakse. · Käärimismeetod - sobib ainult paksukestaliste seemnete puhul. · Suurematest lihakatest viljadest (õunapuu, pirnipuu,
konksukesega. Oksa 10-15 cm pikkune tipp suunatakse mullast välja. Vagu täidetakse koheva mullaga. Enamasti on teise aasta sügiseks moodustunud piisavalt juuri, et võrsik emataimest eraldada ja püsivale kasvukohale istutada. Positiivne on, et mustikapeenar ei vaja palju hoolt, ainult 1-2 korda aastas rohimist. Jälgida tuleb veel seda, et mustikapeenar oleks piisavalt niiske ning peenart tuleb vajadusel kasta eriti suve alguse poole. Niiskuse puudumisel on taimede areng aeglane ning viljad hiljem väikesed (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas- kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). 8 Kasvunõuded Kultuurmustikate kasvukohaks sobib päikesepaisteline aed või põld, kergelt happeline juurumbrohtudeta pinnas. Kõige lihtsam on istutada kultuurmustika taimi olemasolevasse
2 Hurmaa Vanad kreeklased nimetasid hurmaad jumalate toiduks – pole küll teada, kas mõnusa maitse, kena välimuse või hoopis kasulikkuse tõttu. Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Ajalugu: Pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud ajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik hurmaa kasvab Hiina metsades. 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas.
Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. 20 Eosed Korjatakse terved eospead niiske ilmaga, sest siis ei lenda eosed laiali. Seemned Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist. Kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid Viljad kõige rohkem. Sobivaim aeg on hommik või õhtu
Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud
KOOL Eriala Nimi REFERAAT ROOSIDE VÄETAMINE Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................
Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht
lehed rohelised, redise koorevärvus punakasroosa, vähem levinud valge, lilla, mustja Väikesed lehed või valge värvusega moodustavad kompaktse redisesordid leheroseti tumeroheline, kollaste õrn lehestik, kohevad kroonlehetedega õied õisikud suured õienupud, lehed ja hallikasrohelised lehed, õied on taime helesinised õied dekoratiivsuseks tumeroheline, õied valged kuni kollakasvalkjad, viljad taime teeb dekoratiivseks rohelised, punased, tema kujult ja värvilt kollased, lillakasmustad erinevad viljad dekoratiivsed on taime Lehed rohelised, viljad viljad, suured õied ja oranzid, õied kollased lopsakad lehed Rohelised lehed tumapunaste roodudega. Lehtdekoratiivne roheline lihakad lehed vilja värvus valge, kreemjas, heleroheline, roheline, tumeroheline või erekollane, mõnel sordil on võrgutaoline või
14. HARILIK ANIIS • Lad. Pimpinella anisum Botaaniline iseloomustus • Sarikaliste sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 20...50 cm. • Kodumaaks peetakse Egiptust ja Lähis-Ida, kus kasvab looduslikult. Botaaniline iseloomustus • Vars ruljas, sooniline, harunev. • Alumised lehed neerjad, keskmised sulgjad, ülemised sügavalt lõhestunud. • Õied liitsarikates, valged. Õitseb juunis- juulis. • Viljad on munaja kujuga, kaheseemnelised ja valmivad augustis. Ajaloost • Kultuurtaimena kasvatatakse iidsetest aegadest. • Metsikul kujul teda enam ei esine. Kasvatamine • Kerge, lubja- ning toitaineterikas pinnas. • Päikesepaisteline kasvukoht. • Külvatakse kevadel otsekülvina, taimede vahe 10...15 cm. • Seeme idaneb vähemalt 3...4 nädalat. • Reavahe 25...30 cm. • Tärkamisest kuni seemnete valmimiseni
Küpsetatakse praeahjus (200 'C juures), mikrolaineahjus või grillseadmes. Serveeritakse kohe. Hamburgerid: kasutatakse hamburgersaiakesi, kae saiaviilu vahele pannakse kuum lihatoode, salatit või salatilehte ning kaste. Taskuleib ehk pita: lamedaks pressitud leivapall, mis ühelt küljelt lahti lõigatakse ning täidetakse. Sisse pannakse salatit, hiina kapsast või noort kapsast ja kergelt maitsestatud jogurtit või hapukoorekastet, sobivad ka marineeritud kurgi lõigud ning ka magusad paprika lõigud. Põhiliseks täiteaineks on kuum lihatoode. Hot dog aluseks kasutatakse spetsiaalset hot dogide kuklid, mis täidetakse kuuma vorstiga, vürtsikastmega, vahel lisatakse ka salatit või hiina kapsa lehti. Magusad võileivad: serveeritakse tee- või kohvilaudadel, võivad olla ka lastelaudadel. Aluseks sobivad kõik leiva- ja saialiigid, magusad küpsised, keeksi või biskviidiviilud. Katteks sobivad
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab
Eemalda foolium, kalla vormi lihaleem ja vein ning küpseta lahtiselt, sageli kastmega üle valades, veel 60 minutit. Tõsta liha ahjust ja lase puust lõikelaual fooliumiga kaetult 15-20 minutit seista, et lihamahlade liikumine peatuks, praad muutuks mahlasemaks ja hõlpsamini lõigatavaks. Kastmeks kasuta küpsetusleent, millele sega juurde tomatipüree ja hapukoor ning keeda veidi paksemaks. Põdraroog seente ja sibulatega 500 g kondita põdraliha 1 väike purk marineeritud pärlsibulaid 1 sl võid + 1 sl õli 200 g kukeseeni või pisikesi shampinjone 3 sl või rohkem pudelites müüdavat ulukileeme kontsentraati (Touch of Taste) 1 tl soola 2 sl Worcestershire'i kastet 2 sl tumedat sojakastet soovi korral suur sorts punast veini 8-10 kadakamarja Lõika liha paari cm suurusteks tükkideks, pruunista õli ja või segus. Lisa seened ja kuumuta segades veel mõni minut. Kalla peale nii palju vett, et see toiduaineid katab, lase keema tõusta. Lisa
(Calmia). Joonis 1. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Kasvab ta eelkõige just Euroopas, Aasia lääneosas ja leidub ka Aafrika põhjaosas. Kasvamiseks eelistab lodjapuu just niiskemaid kohti ja viljakamaid muldi (Calmia). Kui vaadelda lodjapuu lehti, siis on need kolme, ja harvem kuni viie tipulised ja sarnanevad väga vahtra lehtedega. Õied on tal valged, kerge roosaka või roheka varjundiga. Lodjapuud võib õitsemas näha mai lõpul ja juuni alguses. Viljad on kobarates, erepunased ja meenutavad vägagi pihlakate omi (Aiasõber). 13 Kasutus Lodjapuud kasutatakse kõige enam just ilupõõsana. Eriti populaarne on ta slaavimaades. Kuid lodjapuu on ka tuntud ammusest ajast ravimtaimena. Ravimina kasutatakse lodjapuu puhul marju, koort, lehti, noori võrseid ja õisi (Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkond)
Tänapäeval kasutatakse jalakat hoonete kaunistusmaterjalina, mööblitööstuses ja puuskulptuuride nikerdamisel. Jalakalehti ja noorte jalakate koort kogutakse talveks loomasöödaks. Jalakaniinega arstiti vanasti kõhulahtisust, lööbeid , suupõletikke. Kenad haljastuspuud. 3. Jugapuu (Taxus baccata) Euroopas vanimate puude eluiga küündib 4000 aastani (pikima elueaga okaspuu). Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta
igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011).
üldkatisega. Korvõisiku keskel on mõlemasugulised putkõied, serval ühesugulised putkjad emasõied, keelõisi pole. Korvõisikud asuvad hulgaliselt peavarre harudel ja moodustavad hõredama või tihedama pöörisja liitõisiku. Õitseb juulis, augustis ja septembris. Tuultolmleja. SEEMNED - Vähem kui 1 mm pikkused hallid kuni helepruunid, piklikud kiilukujulised või äraspidi munajad seemnised. Need on ühelt küljelt kumerad, teiselt lamedad või pisut nõgusad, pikikurrulised. Viljad valmivad oktoobris. Ajalugu Vana ja väga tähtis ravimtaim, tuntud juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Kaasajal tarvitatakse tema ekstrakti või tinktuuri sagedamini seedehäirete korral ja söögiisu tõstva vahendina. Eestis looduslik liik. Kasvatamine Vähenõudlik taim. Kasvab kuival liivasel ja kivisel pinnasel, teeservades, elamute lähedal. Koirohu naabruses ei pruugi kõigile taimedele meeldida. Paljundamine Paljuneb peamiselt seemnistega, harva vegetatiivselt risoomi abil.
korruselt saame loomseid valke ja süsivesikuid, vitamiine (B-, D) ja mineraalaineid . Tervislikkust tuleb silmas pidada ka toiduainete töötlemise viise ja võtete valimisel. Köögivilju koorime näiteks õhukese koorega ja vahetult enne kuumtöötlemist või keedame veeaurus või väheses vedelikus ning võimalikult lühikest aega, sest soovime vitamiine säilitada. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad eesti rahvusroad Tangud, tomatid, kurgid, seened, marjad verivorst, kama, hapukapsasupp, hernesupp, Mis on kama? Kasutamine Kama on traditsiooniline Eesti jahutoit mida valmistatakse mitme teravilja jahust. Kamajahu koostisse kuuluvad teraviljadest rukis, nisu, oder või kaer ning kaunviljad hernes või uba, sool. Terad keedetakse esmalt soolases vees, kuivatatakse päikesepaistel, pruunistatakse ahjus ning jahvatatakse. Kamajahu bioloogiline väärtus on väga suur.
Marinaadi valmistamine: Ratasteks lõigatud porgand keeta poolpehmeks, lisada viiludeks lõigatud sibulad, sool, maitseained ja keeta, kuni porgand ja sibulad on pehmed, siis lisada äädikas ja jahutada. Külmas vees leotatud silkudel eemaldada pea, sisikond ja luud. Silgud lõigata roogupidi pikuti pooleks. Seesmistele külgedele puistata soovi korral peeneks hakitud sibulat ja silgupooled rullida pea poolt alates kokku ning kinnitada peenikese puutikuga. Silgurullid asetada purki, peale valada jahtunud marinaad. [] Õllesupp 100 g jämedat riivitud leiba 6 kl. vett ½ l tumedat õlut 6spl. mett või suhkrut 1-2 spl. rõõska koort Leib keeta vees pehmeks, lisada õlu, mesi või suhkur ja lõpuks koor. Kuumutada keemiseni. [] Munakohv 1-5 muna 1 kl. koort 100 g sigureid Rukkijahu Lahtiklopitud munadele lisada koor, jahvatatud sigurid ja nii palju rukkijahu, et saab paks taigen. Taignast veeretada peenikene rull, lõigata kohvioasuurusteks tükkideks, küpsetada
annaabi.ee 
