Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teadmised ilma autoriteedita". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõnelus, vaatlus, oletus, kriitilise, pealtnägija, empiristid, popper, traditsioon, seisukohtade, olga, dalton, alga, ühtekuuluvus, allikaid, teisisõnu, teoreetilise, ettekujutus, asjast, toetuma, falsifitseerimine, faktil, tahtma, kõnelda, kohtumine, dialoog, ühtekuuluvust, veenda, kuulama, autoriteedita, ülimaks, uurima, toetub, toimumist1 2. kodutöö POPPER Teadmised ilma autoriteedita Autori põhiidee: Popper seletab, kuidas on võimatu jõuda teadmiste algallikani, st igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)? Vaatlusest. Miks ei võimalda vaatlus (veerev lumepall) tõde kindlaks teha (Popper)? Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Kui hakata
hermeneutiline ring. Nende kolme kombineerimisel sain enda jaoks toimiva süsteemi, kuidas keerukat filosoofilist teksti lugeda ja teha see endale arusaadavaks. Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle enamvähem tuttavad v.a. hermeneutiline ring - see oli mulle uus, kuid idee oli lihtne ning sain seda edukalt rakendada. II OSA Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teema: Empirismi pädevus teadmiste päritolu selgitamisel Uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim ning ülim allikas tõe leidmiseks? Kust saame oma teadmised? Väited Põhiväide: Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. 3. Vaatlus omaette pole veel teadmine, vaid saab selleks siis kui analüüs on lõppenud. 4
Teadmised ilma autoriteedita 2/4 N8 Maria Kohtla 103548IAPB Popper käsitleb antud kirjatükis teadmise olemasoli ja selle õiget käsitlust tõeste faktide otsinguil. Popper väidab, et empiristide arusaam tõest (tõesed on need faktid, millest on teada algallikas mis peab põhinema vaatlusel) on väär. Faktide tõeseks midamiseks on vaja tema meelest pigem faktide kontrollimist ja võrglemist nii teiste allikate, kui allika iseendaga. Samas ka selle kriitilist hindamist ja lahtiarutamist. Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või rohkem rikutud.
Popper "Teadmised ilma autoriteedita" Locke "Essee Inimarust" Popper kirjutab oma essees "Teadmised ilma autorideedita" teadmiste allikatest, esitades vastuväiteid empiristide arusaamale, et teadmiste allikaks on vaatlus. Essee põhiidee on,et teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas. Teadmiste otsingul ei tasu pärida teadmiste allikate järele vaid tuleb uurida, kas esitatud väide on tõene ja kooskõlas faktidega. Inimestel tasuks algseima teadmisteallika ideest loobuda ning aru saada, et et kõik inimeste teadmised on inimlikud. Me võime küll tõde otsida, kuid me ei küündi temani kunagi. Empiristide arvavad,et teadmine tuleneb vaatlusest, sest raamatud on suurelt jaolt
alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine, ei tähenda see, et ma neid varasemalt ei teaks ja alles nüüd tundma oleks õppinud, vaid minu jaoks pole need efektiivsed. II osa 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti teemaks on „teadmised ilma autoriteedita“. Autori uurimisprobleemiks on tõestada, et empiristide argumentatsioon ei pea paika. Esiteks seab ta kahtluse alla empiristide pädevuse: „ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?“. Autor püüabki leida vastuse sellele, kust tulevad teadmiste allikad ja kas teadmistel üldse on autoriteetseid allikaid. Uurimismeetodiks on peamiselt empiristide väidete ja argumentide ümberlükkamine. 2. Väited 1) Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2) „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]
Gadamer: (1900-2002) 14) kõneluse kolme vormi iseloomustus (läbirääkimiskõnelus, ravikõnelus ja usalduskõnelus): Juba üksnes sõnaga “läbirääkimiskõnelus” rõhutatakse seda vastastikkust, milles kõneluspartnerid üksteisele lähenevad. Muidugi on siin tegemist sotsiaalse tegevuse vormidega. Läbirääkimistel äripartnerite vahel või ka poliitilistel läbirääkimistel puudub niinimetatud vastastikuse mõttevahetuse iseloom. Siin jõutakse, kui kõnelus on edukas, küll ka kokkuleppeni, mis ongi ta tõeline otstarve, kuid isikud, kes oma tingimuste vastastikuses vahetuses kokkuleppeni jõuavad, ei ole sealjuures nimetatud ega rakendatud kui isikud, vaid nad esindavad neid volitanud partei huve. Paneb end isegi läbirääkimiskõneluses maksma kõneluse üldine põhiomadus – et olla võimeline kõneluseks, peab suutma kuulata. Teisega kohtumine tõstab isiklikust piiratusest kõrgemale, isegi kui jutt käib vaid dollaritest või võimuhuvidest
Olen kasutanud veel mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja teksti liigendamist alateemadeks. Antud tehnikatest ei ole ma kasutanud hermeneutilist ringi. See tehnika on minu jaoks täiesti uudne. Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, siis kust ammutame oma teadmised?“ 2. Väited 1. Põhiväide „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4
teooriaid, milles tänapäeval ei osata kahelda? Millist probleemsituatsiooni käsitleb Popperi poliitiline filosoofia? Poliitilised probleemsituatsioonid filosoofias tekitasid Popperil küsimusi, näiteks: milline on totalitaarsete ühiskondade tekke- ja püsimisemehhanism? Kuidas oleks võimalik selliste reziimide tekkimist ära hoida? Millistele tingimustele peaks vastama ühiskond, et see areneks kõigi oma liikmete huvides? Millise epistemoloogilise järelduse teeb Popper 20. sajandi alguse teadusrevolutsioonist? Popper järeldab, et inimkonna käsutuses ei ole absoluutset tõesuse-kriteeriumit, vahendit, mille abil saaks täieliku kindlusega eristada tõeseid arvamusi meie arvamuste üldisest kogumist. Millise kriteeriumi alusel eristati Popperi-eelses teadusfilosoofias teaduslikku teadmist mitte-teaduslikkust? Teadmise allikana käsitati enesestmõistetavalt empiirilise vaatluse andmeid, on ju loodus-
GADAMER · Inimene peab oskama rääkida ja kuulema, probleem on selles kas ta tahab ja kas ta oskab mõlemad asjad tegema. Keel on olemas ainult kõneluses, sest keel on suur osa meie elus ja see uueneb ainult siis, kui inimesed kõnelevad teine teisega, vaatamata sellele, et keel on ka kirja pannud sümbolitega. Seltskondlik suhtlemine ei ole kõnelus, sest kõneluses peavad osaleda kõik inimesed. · Telefoonikõneluses teine ei ole valmis süganeda ja läheneda inimesele. Tal on barjer, ta ei näe emotsioone ja ta ei tea täpselt, kas teisel inimesel on tõsiselt rõõm teda kuulama. Rääkimine telefooni teel vaestab kõnelust. Ka kõik tehnika sided vaestavad kõnelust, inimestel kadub vajakus kõneleda reaalajas ja dialoog ei ole täis.
Oma eesmärgiks ei pea ta meetodi teistele pealesurumist, vaid tutvustamist, millest võib äkki kellelegi kasu olla. Descartes räägib, et tema õpingud ei teinud teda targemaks, vaid näitasid hoopis tema teadmatuse ulatust ning panid paljudes asjades kahtlema. Samas leiab ta, et koolis pakutavatest ainetest on väga kasulikud keeled, sest nende õppimine võimaldab tutvuda teiste filosoofide mõtetega. Filosoofia oli Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 autori arvates kõige aluseks, kuid ei pidanud oma kaasaja filosoofiat kuigi täiuslikuks. Enda täiustamiseks, oma filosoofiliste vaadete kujundamiseks ning maailma mõistmiseks reisis Descartes palju ning peabki reisimist oma saavutuste eelduseks. II Oma meetodi all peab Descartes silmas vabanemist kõigi eelnevate aegade jooksul tekkinud eelarvamustest ning oma mõtete struktureeritud ja sihikindlat korrastamist
fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2
1a. Varasemalt olen kasutanud allajoonimist, lühikokkuvõtete tegemist ning jooniseid, mõisteskeeme, samuti ka mõttekäikude ümbersõnastamist 1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas." 4) ,,teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitaiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsoon."
sellest, kas inimene suunab oma mõtted vaimu tegevusele. 8) Sest maailm on täis erinevaid väliseid ideid, mida on üsna lihtne omaks võtta. Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga, vaid arvab, et need kaks
II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1.) Empiristid kinnitavad, et vaatlus ongi teadmiste ülim allikas. 2.) Empiristide pika küsimustejada jõudmine lõppvastuseni, vaatluseni, ei anna meile kunagi lõplikult rahuldavat vastust. 3.) Teadmistel on igasuguseid allikaid. 4
Normaalteaduse konservatiivne, avastustele mitteorienteeritud iseloom ei tähenda, et see on teadlaste jaoks igav. Ehkki uurimuse tulemus on enamvähem ette teada, on tulemuse saamise viis enamasti teadmata. 4. Paradigma mõiste: nö sotsioloogiline tähendus, millised osad on paradigmal? Näiteid. Paradigma kui näidis, teaduse kui tegevuse mudel, mis hõlmab seadusi, teooriat, rakendusi ja aparatuuri. See on traditsioon nagu Ptolemaiose astronoomia, Newtoni dünaamika, Lavoisier keemia, ehk ka Friedmani rahandus? Paradigma kui väärtuste, hoiakute maailmapildi kompleks. Paradigma osad: 1.seadused, tõekspidamised 2.väärtused 3. ... 4. ... 5. Paradigma kui musternäidis, -näide paradigma mõiste filosoofilises tähenduses. Näiteid. Näiteks kõik füüsikud alustavad ühesuguste näidiste selgeksõppimisega. Nende
mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R.Popperi tekstis kaheldakse empirismi võimekuses teadmiste päritolu välja selgitada. Peamiselt arutatakse kahe probleemi üle. Esiteks, kas vaatlus on parim ja algseim allikas tõe välja selgitamisel ning teiseks, kust pärinevad meie teadmised? 2) Väited: 1. Põhiväide – „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „..
Vastavusreeglid pole nagu tavalised definitsioonid. Operatsioonilisus – kui pole vaadeldav, siis saab määratleda toime kaudu. Weber’i näide, et vaadelda toime kaudu, mitte otseselt ( ei saa samasid tulemusi, ei saa korrata katset). Sõltuvad asjad maa asukohast jne. V. 3. Seminar. Popperi empirismi kriitika ja falsifikatsionism. Miks Popperi meelest empirism ei pakutud teaduskäsitus ei ole asjakohane? Millies empirism ummikusse satub? Miks Popper nimetab empirismi optimistiks? Miks pessimism e skeptsism ei ole lahendus? Miks pragmatismi katsed ületada optimistliku ja pessimistliku vaate raskusi Popperi meelest ebaõnnestuvad? Miks ei ole meil mõtet empiristidega koos küsida teadmiste allikate järele? Kas see on ühtviisi igal teadusalal? Mida peab Popper silmas traditsiooni kui teadmiste allika all? Mida tähendab tema väide, et tõde on üle inimliku võimu? Kas Popperi falsifikatsionism
K. Popperi kriitika empirismile. Falsifikatsionism Antud sisukokkuvõte on Alan Francis Chalmersi teose "Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks" peatükkidest 4, 5, 6, kus on juttu falsifikatsionismist, ja Karl Raimund Popperi artiklist "Teadmised ilma autoriteedita", milles Popper empirismi kritiseerib. Falsifikatsionismi järgi eelneb vaatlusele teooria. Vaatlus ei ole usaldusväärne allikas teooriate kinnitamiseks. Teooriad tuleb rangelt vaatluste ja eksperimentide abil kontrollida ning nad eksperimente edukalt ei läbi tuleb nad kõrvale heita. Ühekordsete vaatlusotsustuste abil saab mõningaid teooriaid testida ning näidata, et teooria osutus valeks. Näiteks otsustus "Kõik rongad on mustad" näitab, et otsustus "kohas x nähti ajal t ronka, kes pole must" oli väär. Universaalotsustuste väärust on võimalik dedutseerida vastavast
olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. b) Formaalsed küsimused *Palju on 9245,66+56-7000, 05? *Matemaatikas, loogikas, . Mis uskumuste süsteem? *Uskumuste süsteemi määratlemise probleem. *Kelle grammatikas, heraldikas, males. *Vastuse saame kasutades aksioome, reegleid jms uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? b. "Piiskop c) Filosoofilised küsimused *Mis on aeg? Mis on inimese elu eesmärk maailmas
Üks meie õppejõud üritas näidata välismaailma (objektiivse) tajumise ebatäiuslikkust, küsides: kas UV-kiiri näete? Mina lisaksin siia: kas teate, et igas ülimalt väikeses punktis meie ümber on pimedus, meie aga keskmistame ruumis lendavatest footonitest mõnede energia, mis silma satuvad, ning ütleme, et on valge, et on aken ja uks. Kumb, kas pimedus või valgus on objektiivsem? Kas üksikjuhtum või keskmine? Hans-Georg Gadamer kirjutas artiklis 'Võimetus kõneluseks', et kõnelus kui info vahetamise vorm subjektide vahel, seab alati vastavusse kõnelejate maailmapildid, nägemused. Mina loen sellest välja, et maailmapilt tähendab ka inimese emotsioonide, hirmude, ambitsioonide kogumit, mis minu poolt otsitavat objektiivset teadmist juba oma olemuse (mõtlejast sõltuvuse) tõttu moonutavad. Seega leian, et Gadameri järgi ei ole võimalik tõeline, kõigi kõnelejate maailmapilte vastandav vestlus rohkema kui kahe subjekti vahel. Leian, et objektiivsusest on
Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine? 3. Mis eksisteerib? 4. Mis on vabadus? 2
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas?
Üks võimalik viis arutleda: Kui leidub analüütilisi väiteid, mis väljendavad ideedevahelisi suhteid, siis saab nende tõeväärtust teada aprioorselt, ehk kogemusest sõltumatult, kuna nende tõeväärtus pole määratud ära ühegi fakti poolt maailmas. Ning kui nende tõeväärtus pole määratud faktide poolt, siis ükskõik milline maailm ka poleks, jääb nende tõeväärtus ikka muutumatuks. Seetõttu väljendavad sellised väited paratamatuid tõdesid. Empiristid ja ratsionalistid Suhtumise alusel aprioorsesse teadmisse saab filosoofid tinglikult jagada kahte rühma: Empiristid - kõik teadmised objektiivsest reaalsusest on aposterioorsed. Mõistus opereerib kogemusest pärineva informatsiooniga. Kanti terminoloogias lükkavad empiristid tagasi sünteetilise aprioorse teadmise Ratsionalistid - objektiivse reaalsuse kohta võib saada aprioorset teadmist. Mõistus opereerib kogemusest pärineva
indiviidi puhul erinevad ja iseloomulikud. Need veendumused püsivad isiku ajus ning neid ei ole eriti lihtne muuta. Objektivismi seisukohalt vaadatakse aga teadust pigem indiviidi mõistusevälisena seda ei mõjuta inimeste veendumused. Objektidel on alati olemas teatud omadused, olenemata sellest, kas inimene on nende olemasolust teadlik või mitte. Objektivismi toetajatena võib mainida selliseid nimesid nagu Karl Popper, Imre Lakatos ja Karl Marx. Popper väidab, et teadmised objektiivses mõttes on teadmised ka ilma teadjata. Lakatos ütleb, et teooria objektiivne väärtus on inimmõistusest sõltumatu. Täielikult nendega nõustuda ei saa, kuna tavaliselt mõjutavad indiviidide siseveendumused neid palju ning neist täielikult vabaks ei saa keegi. Lakatosi objektivismist kõikvõimalike subjektiivsete elementide eemaldades kujundab Chalmers programmi viljakusastme teooria. Viljakusaste on 3
mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisukohtade tähistamiseks: elufilosoofia, äri-, usu- jne. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/ filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: 1
Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust. Anaximandros (610-547) - Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). See on ka jumalus, sest on surematu ja hukkumatu. Ta pidas selleks [algaineks] mitte vett või mingit teist niinimetatud elementi, vaid sootuks muud lõputut loomust, millest sünnivad kõik taevad ja nendes olevad maailmad. (Kreeklaste maailmas oli kõik [muu] piiriline.) Miski piiriline ei saa olla igavene ega lõputu, seega Anaximandrose oletus apeironi (piiritu) kohta enneolematu: kuna pole piire, saab olla lõputu-igavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu. Anaximenes (u. 585-525) (Anaximandrose õpilane) - temal arche piiritletud, õhk, mis on nii aine kui ka samas apeiron (piiritu). Pythagoras (580-500) - tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. See õpetus jälle midagi vahendlikku, mitte meelega tabatav.
See tähendab, et inimesel, kes alles alustab isemõtlemist, on suur oht selles pettuda, kuna ta lihtsalt ei ole harjunud seda tegema. Siit järeldub, et inimene peab olema moraalselt valmis isemõtlemiseks. 4) Valgustuse tingimuseks on vabadus, kusjuures vabaduse all mõtleb Kant võimalust oma peaga mõelda, nn avalikku tarvitust, mis ei tohi samas ühiskonda kui tervikut ohustada. Revolutsioon ei too kaasa mõtteviisi tõelist Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 muutust, kuna ühed eestkostjad asenduvad lihtsalt teistega ning inimestel ei tekki vajadust iseseisvalt mõelda. Küll on aga valgustatus saavutatav mõtlemisviiside reformimise teel, kuna valgustatus seisnebki iga indiviidi oskuses iseseisvalt mõelda ning seda tuleb ühiskonnas juurutada. 5) Inimese eratarvitus seisneb temale pandud kohustuste täitmises. Oma eratarvituses pole inimesel vabadust
Mida tähendab, et „tõene on see uskumus” mis töötab? Vale võib olla kasulik/ tõde võib olla kasutu. Võib olla kasulik uskuda hauatagusesse ellu, ent me ei järelda sellest, et uskumused et hauatagune elu on olemas, on tõene. Kasutu on näiteks tõde , et auditooriumi 3 rea laua-aluse temperatuuri teadmine. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Jamesi arvates on pragmatism eeskätt meetod vaidluste lahendamiseks. Vaidlusel on mõte ainult siis, kui seisukohtade erinevustest tulenevad mingid praktilised erinevused. Kui selgub, et mingit praktilist erinevust kahe seisukoha puhulei ole, siis on vaidlus mõttetu. Kuid intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui teil on olemas tõene idee ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud. Teil on see olemas; te teate; te olete teostanud oma mõtlemissaatuse. 12. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid
saada - sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele 21) Mis on epistemoloogia? Teadus teadmiste kohta! Mis teadmine üldse on? Mida võime teadmiseks pidada? Kust teadmisi saame ? Epistemoloogia on teadmisteoori, mille osa on tunnetusteooria. E nim seda osa filosoofiast, mis tegeleb teadmisega. Sellesse valdkonda kuuluvad küsimused "Mis on teadmine?, "Mis on tõde? Epistemeloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumus (usk, usaldus, oletus, arutlus, tõestus, teooria, teadmine) 2) kust pärineb teadmine (empirism ja ratsionalism); 3) mis on teadmine (st millised tunnused teevad tõese uskumuse teadmiseks); 4) kas teadmine on võimalik (skeptitsism? teadmise allika küsimus!) Klassikalised empiristid ainus teadmise allikas saab olla kogemus. See ka 22) Mis on skeptitsism? Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei
sellepärast ei saa öelda, et ta on tekkinud eimillestki, samuti ei saa olev muutuda olematuks. Järelikult on olemas ainult üksainus iseenesega identne liikumatu, jagamatu, muutumatu ja igavene olemine. Kui kõik on üks, siis muutumine ja liikumine on vaid näivused. Olemine on, mitteolemist ei ole, seda ei saa tunnetada ega sõnas väljendada. Et seda näha, ei tohi usaldada meeli, vaid tuleb kasutada mõistust. 6 ZENON Eleast (~490-430) eKr Apooriad (kr. ¢por^a) Parmenidese seisukohtade kaitseks. I grupp on suunatud asjade paljususe vastu. II grupp apooriaid on suunatud liikumise vastu. Parmenides väitis, et liikumist ei ole. Aga see läheb ju vastuollu kogemusega! Zenon näitab, et liikumise olemasolu eeldades lähme vastuollu mõistusega. Dihhotoomia (kaksikjaotus). Achilleus ja kilpkonn. Probleem ei seisne selles, kas Achilleus saab kilpkonna kätte, vaid selles, kuidas on see võimalik? Kuidas võib nii olla, et veatu loogiline arutlus annab valejärelduse
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja võimaldab suhtlemist.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada ük
annaabi.ee 
