50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andu115
Õppematerjali autor
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte el tai
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: fe
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, seb
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomali
kliimavöödet. · Taimestik ja loomastik Kuna vahemerelise loodusvööndi pindala on üsna väike, esineb siin rohkesti haruldasi ja väga piiratud levikuga taimeliike. Kuna vegatatsiooniperioodil valitseb kuum ja kuiv ilm, taluvad paljud taimed hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tsaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Vahemerelisest vööndist on pärit
Enamasti on tegemist ka naabervööndites elutsevate või veelgi laiema levikuga loomadega. Näiteks elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved; Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla. INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma. Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt.
· Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine · Ekstratsellulaarne külmumine (vesi surutakse rakkudest välja) · Mükoriisa Troopilised metsad. · Ekvaatorist 20.-30. laiuskraadini · Jagunevad sesoonseteks (sademeid <2000 mm/a, 5 või enama kuu jooksul <100 mm) ja humiidseteks (sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm ) metsadeks · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed Vihmametsavöönd, täpsemalt igihalja troopilise ja ekvatoriaalse metsa vöönd, ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20-26º piires. Sademeid on aastas üle 2000 mm, kuu kesk-mine tihti niisama suur kui Eestis aasta keskmine. Vihm tuleb tugevate valingutena enamasti pärastlõunati. Pilves ilmaga on temperatuur peaaegu püsiv ja relatiivne õhuniiskus 100% lähedal. Selge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid