ah mis siis, ah mis siis, igal vennal vaateviis. Igal saksal oma standard, igal matsil oma mall, ah mis siis, ah mis siis, igal vennal vaateviis. Igal lollil oma lõbu, igal targal oma troost, ah mis siis, ah mis siis, igal vennal vaateviis. Igal pässil oma päsmer, igal riigimehel riist, ah mis siis, ah mis siis, igal vennal vaateviis. Luuletus on isamaaline. Sisuks on näidata, et kõik inimesed mõtlevad erinevalt. Silpide arvu
Tark on unustanud raua sünniloo ja ei saa raua tehtud haava parandada. Väinämöinen jutustab: Ukko lõi 3 ilmaneitsit, kelle rinnapiimast sai raud. Raud suikus soos, kuna sündis sepp Ilmarinen, sepp tagus rauast terariistad, kuid võttis raualt lubaduse , et ta ei hakka kurja tegema. Mesilase asemel lendas raua peale herilane ning tilgutas madude mürki. Raud sai vihaseks, murdis sõna ja lõikas lihasesse. Nüüd on targal raua üle võim, ta manitseb rauda ja käsib tehtu parandada. * Barcelonas olümpiamängudel maailmakoor esitas seda, korrati, kuna läks rahvale peale. Üks omanäolisemaid teoseid Veljo Tormise loomingus on kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid". See on loodud uudses zanris, kus on ühendatud regilaul ja tants. Algmaterjaliks on regilaululised jutustavad rahvalaulud, läbivaks teemaks emade, tütarde üldse naise elu ja saatus
elu osa ja tundub tavaline ning iseenesestmõistetav. Oma igas päevas kasutame erinevaid kommunikatsiooni- ja sidevahendeid, mis on paljudele teiste riikide elanikele kättesaamatud. Nii mõneski riigis ei soovita, et kodanikud saaksid suhelda vabalt teiste riikide inimestega ja mitte kõikjal ei ole virtuaalmaailm nii kättesaadav kui Eestis. Näiteks Hiinas peetud 29-ndate olümpiamängude ajal oli sealsetel elanikel esmakordselt võimalik blokeeringuteta Interneti kasutamine. Oskuslikul ja targal ning selgitaval kasutusel ei hakka virtuaalmaailm domineerima reaalse maailma üle. Kuid see oht on olemas. Meie inimeste igapäevaelus on virtuaalmaailma võimalused sama iseenesestmõistetavad kui näiteks jalanõude kandmine. Kui märgatakse, et ühel hetkel ollakse paljajalu, on see ehmatav. Sama ehmatav oleks kõikidest mugavustest ilmajäämine virtuaalmaailma kokkuvarisemise puhul. Reaalsus ja virtuaalmaailm on omavahel väga tihedalt põimunud
ka vaimukaid salongikomöödiaid ,,Leedi Windermere'i lehvik", ,,Tähtsusetu naine", ,,Kui tähtis on olla tõsine" ja ,,Ideaalne abikaasa". · Tema looming ei olnud kuigi mahukas, aga kõigel, mis ta kirjutas olgu muinasjutud, näidendid või seesama "Dorian Gray portree" , oli eriline sisemine sära. Wilde'i sära allikas oli tema loomulik vaimuteravus. See põhines tema ea kohta tähelepanuväärselt targal eluvaatlusel, aga veel enamgi oskusel neid järeldusi paradokside, täpselt tabavate vastanduste kaudu väljendada. · Wilde'i peateoseks sai romaan ,,Dorian Gray portree". · Veel on ilmunud: · Jutustused ,,Lord Arthur Savile'i roim" , ,,Canterville'i lossi vaim", ,,Näidismiljonär". Vanglas on kirjutatud jutud "Readingi vangla ballaad" ja dramaatiline monoloog "De Profundis" . · Romaan ,,Dorian Gray portree" · Muinasjutud
Tänapäeva ühiskonnas on meid pandud raamidesse, me ei oska enam ise mõelda ja ilmtingimata on vaja ,,targemat" inimest meid juhtima. Võib-olla on see lihtsalt mu noore ea mässumeelne mõtlemine, aga leian, et sellel seisukohal on siiski iva sees. Mida teha kõikide nende koolist õpitud teadmistega, kui ollakse õnnetu, üksik või rahulolematu? Jah, tõesti võib saada endale tavamõistes suurepärase töökoha, kus palk on muljetavaldav. Ent targal on amet, kus ta tunneb end hästi, ta teenib täpselt nii palju raha kui vaja, ja ta elab just nii, nagu ta ise seda soovib. Ta ei lase oma elu teistel juhtida ja tal on kindel siht ning eesmärk. Ta ei anna alla enne, kui on kõik soovitu saavutanud. Hariduse väärtuse määrab ära tema eesmärk inimest rikastada teadmiste ja oskustega. Enesestmõistetavalt on tarkus minu jaoks teadmiste ja sotsiaalsete
vaid ta õppis juba varakult lugemise selgeks. Piisavalt vanaks saades läks ta pisikesest maakohakesest end teostama ja täiendama laia ilma. Tagasi tulles austati teda väga ja Taavi poeg oli saavutanud rahulolu iseendaga, mis ongi ju elus üks tähtsamaid eesmärke. Rahulolu iseendaga teeb õnnelikuks. Õnnelikke ning haritud inimesi on siia ilma kindlasti vaja. Haridus võimaldab mõnel väga targal inimesel teostada innovaatilisi mõtteid. Ei oleks ju maailma kultuuri õnnistatud inimestega nagu Mozart, Leonardo da Vinci, Charles Darwin, kui neid ei oleks julgustatud juba väikesest peale. Haridus peakski endale tänapäevases ühiskonnas eesmärgiks võtma innovaatiliste ideede edendamise ning nende ideede leviku soodustamise. On ju praegune olukord maailmas muutunud peaaegu väljakannatamatuks. Postimehe andmetel ennustatakse kliimakatastroofi juba 2060. aastaks. Ehk mõni
meeltetajude kogumist. Üldise teadmine ja ratsionalism on samuti omavahel seotud. Ratsionalism väidab, et teadmiste allikas on mõistus ning üldine teadmine eeldab, et inimene on võimeline mõistuse abil tegema üksiku juhtumi põhjal üldistusi. Teisisõnu üldiseid teadmisi ei saada kogemuste teel, vaid mõistuse abil leitakse kogemuste vahel seoseid ning luuakse üldine teadmine. 6) Esiteks arvatakse, et tark teab kõike. Targal on kõige suuremal määral üldist teadmist, mittetargal aga üksikut, kogemuslikku teadmist. Teiseks peetakse targaks seda, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat. Erinevalt mittetargast suudab tark tunnetada meeltetajudest kaugemal asuvat. Kolmandaks, tark on see, kes teab igas teaduses täpseid põhjuseid ja on ühteaegu õpetamisvõimeline. Õpetamisvõimeline saab olla vaid tark
pandiks. Kindlasti on tänapäeval peaaegu võimatu saada edukaks ilma hariduse ja haritu- seta. Ma leian, et haridus ja diplom on tähtsad, aga ma ei ütleks, et kõige tähtsa- mad. Pole kasu uhkest lõputunnistusest, kui sa oma väärtust ei tea ning iseseisvalt mõelda ei suuda. Ma leian, et kasulikum on pigem vähem teadmisi ja oskus neid kasutada, kui väga suur hulk teadmisi, mida kasutada ei osata. Ma tooks võrdluse teadmistepagasi ja laoruumi vahel. Targal on laos võibolla vähem teadmisi, aga need on sinna korrektselt pandud ning ta leiab need vajaduse korral alati üles. Rumalal on laos rohkem teadmisi, aga seal on selline segadus, et kui teadmisi vaja läheb ei leia ta neid sealt üles, seega on ta teadmised kasutud. Siiski olen ma arvamusel, et haritus ja haridus käivad käsikäes. Ma leian, et hinded lõputunnistusel on vaid harituse mõõdupuuks. Lisaks haridusele ja haritusele läbime me kõik ka tahes tahtmata elukooli, mis
Notsu : Mind ei ole . Karupoeg : Nii ei saa olla . Notsu : Mina arvan ka nii . Aga no kujuta ette , mind ei ole . Sina oled üksi . Karupoeg vihastas : Miks sa mind kiusad ? Kui ei ole sind , ei ole ka mind , said aru ? 8. * Tüdruk, kellega läheks liblikaid püüdma ja sügisel lindudele lehvitama! Temaga jagaks jogurtiklaasi ka siis, kui see maamuna viimane oleks! Temaga joonistaks taevasse teise päikese ja vb isegi kuu keeraks teistpidi! :) 9. Targal naisel on miljoneid sünnipäraseid vaenlasi-kõik lollid mehed 10. Täiesti tavaline tüdruk, Täiesti tavalise iluga, täiesti tavalise käitumisega, täiesti tavalise olemisega, täiesti tavalise mõttemaailmaga, täiesti tavaliste pisaratega, täiesti tavaliste naeratustega, täiesti tavaliste juttudega. 11. Me ju armastame oma lähedasi, teeme tööd, mõnikord armastame elu ennastki -- miks siis veeretab saatus meie teele katsumusi? Sest see ONGI elu. Kui oleme enesele
massikultuur ongi. Wilde ise trotsis "ajastu käske" nii oma käitumisega kui ka teostega. Tema looming ei saanudki olla kuigi mahukas, aga kõigel, mis ta kirjutas olgu kunstmuinasjutud, salonginäidendid või seesama "Dorian Gray portree" , oli eriline sisemine sära. Seda ei saavuta see, kes kirjutab moevoolus, kasumi pärast. Wilde'i sära allikas oli tema loomulik vaimuteravus. See põhines tema ea kohta tähelepanuväärselt targal eluvaatlusel, aga veel enamgi oskusel neid järeldusi paradokside, täpselt tabavate vastanduste kaudu väljendada. "Dorian Gray portree" tervikunagi on selline paradoks. Tammsaare oma saate-essees osutab Wilde'i võimele jagada oma teadvus romaani kolme peategelasse nii, et lugeja ei saa päris täpselt teada, kelle "taga" on Wilde ise. See ongi "moraaliülese" kunsti peamisi tingimusi mis endastmõista ei tähenda, et moraal kui kõlbelisus Wilde'is puuduks
Kui sõna ees on . siis see on kolmanda välte sõna. Käänete kordamine: Käänded: 1. nimetav tark poiss kes? Targad poisid 2. omastav targa poisi, tarkade poiste 3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse Seesütlev targas poisis, tarkades poistes Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest Väliskohakäänded Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele Alalütlev targal poisil, tarkadel poistel Alaltütlev targalt poisilt, tarkadelt poistelt Erikäänded Saav targaks poisiks, tarkadeks poisteks Rajav targa poisini, tarkade poisteni Olev targa poisina, tarkade poistena Ilmaütlev targa poisita, tarkade poisteta Kaasaütlev targa poisiga, tarkade poistega Tegusõna Pöördsõna ja verb.
Alkeemiameistrid, keda Claude loeb, austavad naiselikkuse printsiipi, kuid preester peab end vallanud tunnet patuseks kinnismõtteks, millest tuleb vabaneda: “Loeme, mis Manu selle kohta ütleb: “Kus naisi austatakse, seal on jumalused rahul; kus neid põlatakse, seal on asjata jumalat paluda. Naise suu on alati puhas; see on voolav vesi, päikese kiir. Naise nimi peab olema meeldiv, mahe, ebamaine, see peab lõppema pikkade täishäälikutega ja sarnanema õnnistussõnadega.” Jah, sel targal on õigus; tõepoolest, Maria, Sofia, Esmeral... Neetud! Jälle see mõte!” Hirm irratsionaalsuse ees (mis tuleb sellest, et Frollo ei näe Esmeraldas neitsit, vaid nõida) lõhestab Frollo hinge ning tõukab ta meeletusse. Asja teeb ainult hullemaks, et Esmeralda armastab Phoebust. Frollo askees ja vagadus ei too talle autasuks Quasimodo on Jumalaema kirikus üles kasvanud. Tal on katedraaliga eriline suhe. “Jumalaema kirik sai talle
aastail 10191054. Jaroslav Tark oli hiilgav valitseja ta tugevdas riiki nii sisemiselt kui ka välimiselt, ta püüdis laiendada riigi piire. 1030. aastal tuli ta oma väega ka KaguEestisse, võitis eestlasi ning rajas Tartu linnuse kohale oma kantsi, millele anti Jaroslavi ristinime järgi nimeks Jurjev. Kuid kauaks Vene võim eestisse seekord püsima ei jäänud 1061. aastal aeti venelased siit minema. Jaroslav Targal oli suuri teeneid Kiievi linna kindlustamisel ja kaniks tegemisel. Tema algatusel loodi ka esimene kirjalike õigusnormide kogu ehk Vene õigus. Ta oli pannud oma pojad valitsema eri linnadesse. Pärast Jaroslavi surma tekkisid tema poegade vahel kodusõjad, mis viisid suurvürstivõimi langemiseni. (lk 5455)
Minu meelest on see keegi, kelle on palju üldisi teadmisi, kuid tal puuduvad kindlad faktilised teadmised. Mittetark on järelikult see isik, kelle on ainult olemas üksikud teadmised, aga ta ei tea kõikidest asjadest midagi, vaid omab mingeid üksikuid fakte. *Tark on see, kes suudab tunnetada raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatatavat. Kuna tajumine on kõikidele ühine, peab targal olema väga hea empaatia võime, et ka teisi mõista. Nimelt mittetark ei oma nn 6ndat meelt ja seega ei suuda mõista inimeste kerulisemaid probleeme. Samas on tark see, kes mõistab ka kõige kinnisemaid inimesi poole sõna pealt. *Peame targaks neid, kes teavad palju erinevatest teadustest ja on õppimisvõimelised. Minu meelest on ntud väite põhjal mittetargad need, kes ei ole õppimisvõimelised, ehk sisi neil puudub isegi soov ennast edasi arendada
Seda ta siiski ei teinud ja ka tema uurimine ei andnud tulemusi. Tundus, et kuigi ümbrikud olid väga õhukesest paberist, ei olnud nad siiski läbipaistvad, nagu algselt oli mõeldud. Valimiste ettevalmistus oli olnud liialt kiire. Umbes poole minuti pärast ulatas ta ümbrikud meile tagasi ja me lasksime need urni. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 63, 64) "Me saavutasime juulikuus suure Stalini targal juhtimisel hiilgava võidu", teatas Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär Karl Säre IV partei kongressil. "Suure Stalini lähedaselt kaastööliselt, Leningradi bolsevike juhilt sm. Zdanovilt tulnud abi oli äärmiselt suur. Töötava Rahva Liidu kandidaadid said 92,8 % kõikidest häältest. Kunagi varem pole Eesti valimistel olnud säärast innustunud osavõttu ega kunagi varem pole ükski poliitiline partei saanud sellist ülivõimsat enamust
TINGIS-KHAANI SURM Khaan kartis väga oma surma, selleks et leida igavese elu saladus kutsus ta kokku palju tarku ja arste. Ta käskis neil arstidel endil oma arstirohud sissevõtta, seepeale aga raius neil pead maha ja vaatles, kas nad jäävad ellu. Siis rääkis khaani truu nõunik hiinlane Elü-Tu-Tsai talle targast, Tang- Tunist, kes olevat avastanud kõik maa- ning taevasaladused ja teadvat ka surematuse saladust. Khaan lasi targal tema juurde tulla, too vastas khaani küsimusele miks müristab, khaan arvas, et inimesed vihastavad taevast oma kuritegudega. Aga tark rääkis, et jumalaid vihastab laste lugupidamatus vanemate suhtes ja sellast ka müristamine. Küsimusele surematuse kohta vastas tark, et on palju abinõusid, et suurendada inimese jõudu, ravida ta terveks haigustest ja kaitsta ta elu, aga ei ole ega pole olnud rohtu, mis teeks teda surematuks. Khaan oli rahul targa aususega ja lubas täita kõik tema soovid
õilsaid tundeid. Valitses Voldemar Panso kreedo: näitleja looming -- see on 1% annet ja 99% 4 tööd. Töö propageerimine koomilises võtmes oli muidugi võimatu. Ka 60-ndate lõpu teatriuuendus oli läbi ja lõhki tõsine ning harras nähtus. 197080-ndad olid suhteliselt tasakaalustatud kümnendid, teater jagas nii ülendavat kui madaldavat paatost, seda küll repertuaarikomisjonide ja kunstinõukogude targal juhtimisel. See oli stagnatsioon, kuid nii rahalises, kunstilises kui ka publiku armastuse mõttes üldse mitte halb stagnatsioon. Kaheksakümnendate keskel muutus üldpilt taas süngemaks. Koos rahvusliku ärkamisega hakati eestlast laval eksponeerima kui märtrit, kolhoosikorra ja KGB vägivalla all vaikselt, kuid uhkelt kannatanud õilishinge. Laulva revolutsiooni kõrgpaatos asendus 90-ndatel kiiresti taas lõbusama ilmega, ja seda juba avalikult meelelahutuslikus funktsioonis
Siis rääkis neitsi sõrmuse võimetest aga ta kõike võimeid ei teadnud kuna seal peal oli salakeel. Neitsi põues oli kuld võti mis selle karbi lahti tegi mees rääkis et ta ei usu seda mida sõrmus teha võib ja neitsi tahtis talle tõestada. Nii nad siis tõestasin ja neitsi õpetas talle mida kõike teha ei saa selle sõrmusega. Neitsi andis talle lahkel sõrmust proovida arvates et mees ei tee midagi aga mees põgenes sõrmusega ära ja läks targa juurde tagasi. Targal läks seitse nädalat aega kui ta salakirja loetud sai ja andis mehele õpetuse kuidas põhja konna tappa. Mees läks koju ja läks kuninga juurde kuna kuningas oli lubanud maad anda sellele kes põhja konnast jagu saab mee lasi endale raudhobuse ja oda meisterdada. Ta võitis koletise ja sai endale kuningatütre naiseks. Aga koletise laip jäi loodust saastama ja ta otsustas targa juurde minna aga tee peal
ka teistega neid arutada ning omadele järeldustele jõuda. Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta
Surmamõistetu istub oma kambris. Uks avaneb ja sisse astub valvur. "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!" 4. Joonistamise tund: "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust." 5. Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud. 6. Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. ,,Proovime pugeda lukuaugust!" ,,Proovi sina enne." Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili. ,,See ei õnnestu. Võti on ees!" 7. Psühhiaater patsiendile: "Kuna te olete minu juures esimest korda, siis rääkige kõik algusest peale ära." "Meeleldi, doktor. Kõik algas sellest, et kõigepealt lõin ma taeva ja maa. 8
suhtumise loodusesse. Küsimus seisneb selles, kuivõrd tähtsustatakse looduskeskkonda kui kõigi meie materiaalsete hüvede ja suure osa vaimsete hüvede allikat. Majandustegevuses valitseb praegu lineaarne tootmisviis – taastumatute loodusvarade hävitavalt ulatuslik ja taastuvate ressursside suhteliselt tagasihoidlik kasutamine. Samas tekivad suurtes kogustes jäätme- ja heitmehulgad, mida saaks efektiivsel ja targal kasutusel suunata taastootmisse. Just seetõttu on jäätmekäitlus muutunud säästva looduskasutuse üheks oluliseks näitajaks. Lineaarselt tootmisviisilt ringlevale tootmisele üleminekul on kaks peamist suunda: uuenevate loodusvarade eeliskasutus ning jäätmevähene tootmine ja jäätmete maksimaalne taaskasutamine. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid): Keskonnamõõdib mis iseloomsutab keskkonna seisundit ja selle mõju inimestele,
Selgus aga, et lõpuks olid selles oblastis kõik loomad maha notitud. Peasekretär lasi selle peale endale kuuli pähe. Mais põldude kuninganna! See oli Hrustsovi tähelepanu objektiks. Lootis maisikasvatusega paljud probleemid lahendada. Teda turgutas tagant juba Stalini ajal tuntud Lessenko (?), kes lubas kohe maisisordi aretamist. Hrustsov oli USA-s näinud väga võimsaid maisipõlde, aga klimaatiliste tingimuste tõttu ei olnud sel moel maisi kasvatada. Eesti õnneks Käbini targal toimetamisel väga palju maisikampaania all ei kannatanud. Esialgsed kavad suutis Käbin tagasi tõrjuda. Teatud edu, mis põllumajanduses oli 1950.ndate teisel poolel viis Hrustsovi mõttele, et pole vaja enam ?? Inimene peab pühenduma tööle kolhoosis või sovhoosis. Keelustati loomapidamine. Algul võeti vastu otsus, et ükski linlane ei tohi pidada, hiljem sama nõudmine maaelanikele. See selgelt mõjutas põllumajanduse allakäiku. Rünnak
oleme surelikud. Ütleb ju Kogujagi, et Bacon on veendunud, et avastused ja leiutised suurendavad inimeste heaolu, toomata kellelegi kahju. Eriti tõstab ta esile "tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on trükikunsti ja kompassi leiutamist ning püssirohu kasutuselevõttu. pimedusest kasulikum! Targal on silmad peas, aga alp käib Need olid suured edusammud inimeste vaimses valgustamises, pimeduses!" (Kg 2, 1314.) meresõitudes ja sõjaasjanduses. Jääb arusaamatuks, kuidas sai Bacon väita, et leiutised (muuseas ka püssirohu kasutuselevõtt) ei
kaks hirmu- üks alamatelt lähtunud (sisemine) ja teine võõramaalastest lähtuv (välimine). Valitsejal tuleb repekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. Kui valitsejal pole rahva poolehoidu, siis sõjaväe oma on tal hädavajalik sellises olukorras. Tuleb hoiduda tõsist ülekohut tegemast kellegile neist, kes teda teenivad ja tema riigi teenistuses olles teda ümbritsevad. XX PEATÜKK KINDLUSTE JA PALJUDE MUUDE ASJADE KASULIKKUSEST Paljud arvavad, et targal valitsejal tuleb teadlikult ning targalt suurendada vaenulikkust enda vastu, et selle mahasurumisele järgneks veel suurem au ja hiilgus. Enam ustavust leiavad uued valitsejad neis, kes alguses kahtlasena tundusid. Turvalisemaks võimulpüsimiseks ja kindla varjupaiga soetamiseks ootamatu rünnaku puhuks on valitsejatel saanud harjumuseks püstitada kindlusi, mis on kui suurauad neile, kes kavatseksid tema vastu midagi ette võtta. Kindluste kasulikkus sõltub ajast ning asjaoludest
Propageeritakse no minimajade ja minikorterite soetamist/ehitamist, et ruumi kokku hoida. 6. Kas nõustud väitega: "Tarbijal on alati õigus"? Ei ja jah. Tarbijal on õigus oma arvamusele ning õigus vabalt valida talle kõige sobivam toode/teenus. Kuid tarbijal ei ole õigust esitada utoopseid nõudmisi ning käituda „klient on kuningas“ mõtteviisi kohaselt kui ta ei ole ennast eelnevalt vastava toote/teenuse suhtes harinud. Sõnastaksin väite ümber „Targal tarbijal on alati õigus“. 7. Kas mood muutub turundustegevuse mõjul? Kas näiteks rõivatootjad peavad tootma seda, mis on (neist sõltumatult) moes, või suudavad nad moodi tuua selle, mida nad toodavad? Ma arvan, et hea turunduse puhul saab moodi muuta kuid kuna rõivatootjad on huvitatud, et riideid kindlasti ostetaks, siis juhinduvad nad eelkõige hetkemoest. 8. Kas nõustud arvamusega, et turundus muudab inimesed liiga materialistlikeks? Põhjenda!
- Kuulsa itaalia koloratuursoprani Adelina Patti (1843-1919) õde Carlotta Patti gastroleeris 1872-1875 Venemaal ja esines kirjeldatud ajal ,,Don Juanis". Positivistlik lähenemine annab häid tulemusi, kui vaadelda: ühiskondlik-poliitilise surve all valminud tekste. Näide: Eesti kirjandus nõukogude perioodil Juhan Smuul Poeem Stalinile Poeem Stalinile Maha kapitalism Astuge julgesti tööliste väed Heiskame lipud Ajaloo käänakul Stalini targal juhtimisel Töötavad väed Astuvad julgesti Lenini lipu all Ikka edasi Nüüd ja igavesti! (Lembit Anton) Hando Runnel: Keldrikakand Keldrikakand kena kakand,keldris söönd ja keldris kakand.Pole keldrist väljas käinud,pole välisilma näinud.Kõik, mis kehtib keldri õhus,kehtib ka ta peas ja kõhus.Ta ei ole isehakand,ta on sünnist saadik kakand. Poolfiktsionaalsete tekstide tõlgendamine Nt. päevik, kiri, autobiograafia, memuaarid, reisikirjad - life writing
kindlaks keisriametis olles, oleks see kalduvus aja jooksul rüvetanud tema head nime ja tuhmistanud tema kuulsust; et ta aga senati juhtimise all elas, ei jäänud tema hukutav iseloomujoon üksnes varju, vaid tõi talle ka au ja kuulsust. 10. Ütlen niisiis lõpetuseks - pöördudes tagasi selle juurde, kas valitsejal tuleks olla armastatud või kardetud -, et kuna inimesed armastavad omast tahtest ja kardavad valitseja äranägemise järgi, siis tuleb targal valitsejal tugineda sellele, mis on tema, mitte teiste otsustada; tal tuleb vaid näidata üles leidlikkust, et hoiduda vaenust, nagu öeldud. XVIII peatükk Kuidas tuleks valitsejatel järgida ausust23 1. Igaüks mõistab, kuivõrd kiiduväärt oleks valitseja juures see, kui ta täidaks oma lubadusi ning elaks ausalt, mitte kavalusega; siiski näeme kogemusest, et meie päevil on suuri asju korda saatnud need valitsejad, kes on pidanud vähe lugu aususest ja on
kindlaks keisriametis olles, oleks see kalduvus aja jooksul rüvetanud tema head nime ja tuhmistanud tema kuulsust; et ta aga senati juhtimise all elas, ei jäänud tema hukutav iseloomujoon üksnes varju, vaid tõi talle ka au ja kuulsust. 10. Ütlen niisiis lõpetuseks - pöördudes tagasi selle juurde, kas valitsejal tuleks olla armastatud või kardetud -, et kuna inimesed armastavad omast tahtest ja kardavad valitseja äranägemise järgi, siis tuleb targal valitsejal tugineda sellele, mis on tema, mitte teiste otsustada; tal tuleb vaid näidata üles leidlikkust, et hoiduda vaenust, nagu öeldud. XVIII peatükk Kuidas tuleks valitsejatel järgida ausust 1. Igaüks mõistab, kuivõrd kiiduväärt oleks valitseja juures see, kui ta täidaks oma lubadusi ning elaks
Mõmmi Salme peigmees on. Mis teha, kui metsas teisi mehi vabu mehi polnudki??? Onu Vootele läks keskööl Ülgase juurde ilma huntideta. Nad vaidlesid, Vootele ütles, et pole kunagi ühtki haldjat näinud ja seepärast pole vaja ka hunte ohverdada. Ülgas tungis vihas onule kallale. Too hammustas teda käest. Ülgas tõotas, et järv tõuseb üle kallaste ja uputab metsa ära. 9.peatükk Ülgas rääkis külas, et haldjas tulnud vihasena järvest härja kujul välja ja targal õnnestunud ta siiski maha rahustada oma nippide abil. Ta olevat ohverdanud hoopis 1000 nirki. L sai Hiie käest teada, et varsti on käes öö, kui naised kuuvalgel alasti vihtlevad. Seda ei tohi kunagi ükski mees näha. Säärane vihtlemine kuuvalguses annab elujõudu. Kord aastas tehti seda puu otsas tammevihaga täiskuuööl. Poisid luurasid öösel ja nägidki naisi vihtlema minemas. Nad hiilisid salaja järele. See oli väga ilus vaatepilt. Salme ja tema sõbranna olid väga ilusad
kindlaks keisriametis olles, oleks see kalduvus aja jooksul rüvetanud tema head nime ja tuhmistanud tema kuulsust; et ta aga senati juhtimise all elas, ei jäänud tema hukutav iseloomujoon üksnes varju, vaid tõi talle ka au ja kuulsust. 10. Ütlen niisiis lõpetuseks - pöördudes tagasi selle juurde, kas valitsejal tuleks olla armastatud või kardetud -, et kuna inimesed armastavad omast tahtest ja kardavad valitseja äranägemise järgi, siis tuleb targal valitsejal tugineda sellele, mis on tema, mitte teiste otsustada; tal tuleb vaid näidata üles leidlikkust, et hoiduda vaenust, nagu öeldud. XVIII peatükk Kuidas tuleks valitsejatel järgida ausust23 1. Igaüks mõistab, kuivõrd kiiduväärt oleks valitseja juures see, kui ta täidaks oma lubadusi ning elaks ausalt, mitte kavalusega; siiski näeme kogemusest, et meie päevil on suuri asju korda saatnud need valitsejad, kes on pidanud vähe lugu aususest ja on
aasta augusti algul, pärast seda, kui oli Wiesbadenis kõik kuni kellani maha mänginud. Pisut varem oli ta võtnud enese kanda ka venna võlad ajakirjast Epohh. Ta oli järjekordselt plank. Romaani teemaks polnud aga mänguri psühholoogia, vaid see, kuidas kurjategija võib eetilistel põhjustel ka ise karistust soovida ehk kuidas karistus kui teine samm patu lunastamisel (esimene on ülestunnistus) võib olla tema jaoks parem kui karistusest pääsemine ning kuidas targal juristil jääb üle sellele äratundmisele vaid kaasa aidata Dostojevski alustas tööd romaaniga, kaaslasteks koormavad rahamured, lühike tähtaeg, piinavad haigushood, väljakannatamatu armuvalu ja enesepõlgus mängukire pärast. Dostojevski loosung: "Ole alandlik uhke inimene!", s.t igaüks peab elama ligimesearmastusega ja ei tohi ennast liigselt esile tõsta, sest see võib viia kuriteoni. ,,Kuritöö ja karistus" oli väga menukas
- Koovi soovitusel läks Indrek ka Timuski juurde, kes kogus taimesid ja soovis teada saada nende eestikeelseid nimesid, andis Indrekule eestikeelse raamatu lugeda „Meie maakera minevik“ - Timusk õpetas Indrekule ridade vahelt tulemist, õpetas ja rääkis talle igasugu suurtest ja tähtsatest asjadest, Timusk oli tark mees, see pani Indrekut tundma end lollina, kuid noormees imestas ja mõtiskles selle üle et kuidas nii targal mehel on nii vilets väike tuba ja katkised ja vanad riided - Timust uurib Indrekult kas too usub jumalat, Indrek väidab, et vist/arvab, et usub, Maurus kuuleb seda, on segaduses poisi vastusest, nõuab talt aru, peab seda lugupidamatuks oma pere ees, kui kogu Indreku pere usub kindlasti, aga Indrek usub vist - Indrek tundis häbi, viis Timuskile direktori käsul temalt saadud raamatud tagasi, nüüd tundis end ka tema ees süüdlasena, kuid mitte kauaks, sest Timusk lahkub peagi VIII
Seneca arvates lähedaste ja sõprade arv ei mõjuta kuidagi meie õnnelikkuse ja tarkus taset, sest inimeste kadumine meie ümber ei muuda kuidagi vooruse taset meis endis. Isegi kui kaotada oma lähedane sõber või laps, tark ei masendu. Igasugune hirm ja rahutus oma tegevustes tähendab autust mida üks tark auline inimene ei saa endale lubada. Surm on loomulik protsess elust ja see ei vääri ära langemist. Seneca arvates on siiski ka targal õigus kurbusele lähedase kaotamise puhul. Kuid see kurbus ei tule aulisel inimesel mitte peast vaid seletamatust loomusunnist 4.LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Lucius Annaeus Seneca selgitab, et surma pole mõtet karta kuna surm on loomulik elu kohustus, mis tuleb nii kui nii. Surma tuleku eel ei tasu halada selle üle, vaid tuleb olla väärikas.
*** Kõige eest tuleb maksta - isegi lolli pea eest! *** Mure avab silmad ja treenib mõistust. *** Praktika annab teadmistele kvaliteedi. *** Kes oma tarkust rõhutab, seda inimest iseloomustades kriipsutatakse alla ta rumalus! *** Targal ja tähelepanelikul inimesel on silmad nii ees kui ka taga. *** Teadmistegagi saab kaubelda. *** Vahel koorub tarkus alles löögi all. *** Ettenägelik on ettevaatlik ka sõnadega. *** Inimajus asub rikkus, mida ei saa käega katsuda. ***
Näiteks: Mis sa teed? Keedan üles-alla käijaid (st. herneid); Mis isa teeb? Teeb heale paremat ette ~ Teeb kahju suuremaks (st. teeb rukkipõllule aeda ette); Mis ema teeb? Teeb teisele, mida see endale ise teha ei saa (st. riietab surnut); Mis vend teeb? Läks jahile; need loomad, mis kätte saab, jätab maha, need, mida ei saa, toob koju (st. tapab täiu või kirpe); Mis õde teeb? Nutab mullust naeru (st. hoiab last). Juttudes AT 875 ja 921 on episood, kus kuningas käsib targal tüdrukul või poisil tulla enda juurde, täites kaht välistuvat tingimust. Tark nooruk tuleb nende ülesannetega edukalt toime. Näiteks: tulla ei riides ega alasti tuleb kalavõrku mässituna; tulla ei hobusega ega jala tuleb siku või sea seljas; tulla ei teed ega teeäärt mööda tuleb teerööbast või kraavi mööda; jääda seisma mitte toas, mitte õues peatub nt. lävel, siku esijalad toas, tagajalad õues. Jutus "Keiser ja abt" (AT 922) küsib keiser vm
kõik ühekaupa, mitte karjakaupa). Sellise individuaalse õnne püüdlus ajendab üldse inimest ühiskonna poole. Ka küünikud vastandusid linnriigiga ning ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest erinevustest. Mitte polis, vaid tark inimene on piisav iseeneses. Küünikud ei hoolinud perekonnast, varast, kodakondsusest, haridusest, heast mainest jms. Pooldasid võrdsust, anarhiat, midagi idealiseeritud kommunismi laadset. Targal inimesel pole vaja ei kodu ega kodumaad, leidsid küünikud. Tolleaegses maailmas (5 saj eKr kuni 5 saj pKr) toimus areng ,,universaalse kogukonna" suunas, mis avaldus mitmel moel: · religioonid ei olnud enam niivõrd rahvuskesksed kui varem, mitmed religioonid pakkusid kõigile inimestele kogemust Jumalaga ja pakkusid emotsionaalset tuge (tolle aja kohta) kiiresti muutuvas maailmas; · inimmõtlemises sai populaarsemaks individualism, sissepoole elamine
sotsiaalsetest erinevustest. Mitte polis, vaid tark inimene on piisav iseeneses. Küünikud ei hoolinud perekonnas, varast, kodakondsust, haridusest, heast mainest jms. Pooldasid võrdsust, anarhiat, 11 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 mõneti idealiseeritud kommunismi. Targal inimesel pole vaja ei kodu ega kodumaad, leidsid küünikud. Tolleaegses maailmas toimus areng ,,universaalse kogukonna" suunas, mis avaldus mitmel moel: religioonid ei olnud enam niivõrd rahvuskesksed kui varem, mitmed religioonid pakkusid kõigile inimestele kogemust Jumalaga ja pakkusid emotsionaalset tuge (tolle aja kohta) kiiresti muutuvas maailmas, inimmõtlemises sai populaarsemaks individualism, sissepoole elamine, ka filosoofiad
Seintel polnud muud kui saledad liiliad * roosipõõsaste vahel, mida Mathieu Biterne aastal 1434 sinna oli maalinud. See aga oli kehv õhtueine! On kaunis paha õhtusöögita magama heita. Veel pahem on aga jääda tühja kõhuga ja mitte teada, kuhu magama heita. Gringoire'iga juhtuski nõnda. Polnud 61 leiba ega ulualust, igalt poolt pigistas teda häda ja ta leidis, et häda on väga karm. Juba ammu oli ta avastanud selle tõe, et Jupiter oli inimesi loonud misantroo-pia-tujus ja et targal mehel tuleb kogu aeg heidelda saatusega, mis ta filosoofiat kaitseseisukorras hoiab. Mis temasse puutus, siis polnud ta näinud, et teda kunagi nii karmilt oleks piiratud: ta kuulis oma kõhtu nurisevat ja leidis ebaõige olevat, et kuri saatus ta filosoofiat näljaga võita katsub. Ta vajus üha enam nukrameelsetesse mõtetesse, kui teda äkki neist välja kiskus kummaline, äärmiselt mahe laul. Noor mustlastüdruk laulis.
3406. Eksam on teadmiste loterii. 3407. Geniaalsus kannab sageli veidrikukuube. 3408. Mida suurem on tarkus, seda vähem leidub inimajusid, kuhu ta sisse mahub. 3409. Tarvitamisel teadmistekukkur ei vähene, pigem kasvab. 3410. Elu kaalub iga päev inimese mõistust. 3411. Inimajus asub rikkus, mida ei saa käega katsuda. 3412. Ettenägelik on ettevaatlik ka sõnadega. 3413. Vahel koorub tarkus alles löögi all. 3414. Teadmistegagi saab kaubelda. 3415. Targal ja tähelepanelikul inimesel on silmad nii ees kui ka taga. 3416. Kes oma tarkust rõhutab, seda inimest iseloomustades kriipsutatakse alla ta rumalus! 3417. Praktika annab teadmistele kvaliteedi. 3418. Mure avab silmad ja treenib mõistust. 3419. Kõige eest tuleb maksta isegi lolli pea eest! 3420. Teadmisi varudes ei tohi unustada, et neid tuleb ka uuendada! 3421. Ainult tark võib tunda muret oma mõistuse pärast. 3422
annaabi.ee 
