Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tarbimisühiskond" - 105 õppematerjali

tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks võtmeks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks.
thumbnail
2
doc

Tarbimisühiskond

Tarbimisühiskond - hea või halb? Tarbimine paistab olema hädavajalik tegevus tänapäeva ühiskonnas. Inimestel on pidevalt vaja midagi uut muretseda: uusi sokke, elutoale uut tapeeti või lõõgastavat reisi soojale maale. Kas pidev ostmine ja raharaiskamine tuleb pigem kahjuks või kasuks? Kas tarbimisühiskond on hea või halb? Aastaid tagasi polnud Eestis võimalik osta kõike mida hing ihaldas. Kaupa oli piiratud koguses ja valik üsna kesine võrreldes mitte sotsialistlike rikidega. Informatsiooni hankimine oli range kontrolli all ning rahvas ei olnud teadlik mujal maailmas toimuvast. Lihtrahva teadmised moest ja välisriikide kultuurist põhinesid üldjuhul geograafia õpikuandmete põhjal omantatud teadmistel. Inimesed ei osanudki soovida ja tahta midagi uut ja huvitavat, kui neil puudus...

Kirjandus
189 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tarbimisühiskond

müüa kaupa 2.anda ostjale infot 3.teenida kasumit Tarbijakaitse eesmärk-tutvustada inimesele tarbija põhiõigusi ja teadvustada tarbijakohustusi Tarbijakaitse ülesanded- 1.Levitada tarbijaõigustealast teavet 2.Jälgida et müüjad täidaks kehtivaid reegeleid Tarbija õigused-1.nõuda ja saada kaupa ja teenust, mis vastab nõuetele 2.saada kaupade kohta vajalikku infot 3.saada tarbimisõigusalast teavet 4.saada abi kui õigusi on rikutud Tarbija kohustused-1.lugeda läbi kasutusjuhend 2.jälgida hoolikalt hooldustingmärke 3.säilitada ostutsekk 4.enne ostulepingu allkirjastamist lugema läbi ja tutvuma tingimustega Müüja kohustused-1.vastutada müüdava kauba eest 2. Anda tõest infot müüdava kauba kohta 3. Andma tseki koos kaubaga ÜRO(1945)-1.tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek,2. arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid Ees...

Ühiskonnaõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tarbimisühiskond

Tarbimisühiskond (Teema 3) Inimkond on aja jooksul evolutsieerunud ja loodusresurssidest palju uut leiutanud, aga kahjuks on seda hakatud tänapäevases ühiskonnas kurjalt ära kasutama. Tänapäevane ühiskond on muutunud mass produktiivseks ja keskkona peale ei näida väga mõeldavat. Toodetakse hästi palju asju ja kasutatakse mitte mõistlikult loodusresursse. Aga nagu kõik me teame on paljude taastumatute resursside varu, mida igapäev kasutame, praeguse tarbimise juures lähitulevikus lõppemas. Tähtsamad loodusvarad nendest on nafta, maagaas ja väärtmetallid. See peaks iga mõistlikku inimest panema mõtlema, kuna praegune ühiskond on nende resursside peale rajatud. Mis saab siis kui need otsa saavad? Sellele küsimusele on raske vastata, aga ilmselt on siis vaja välja mõelda loodussõbralikum ja säästlikum süsteem. Suureks probleemiks on ka kile- ja plastikpakendid. Need on kasutusel igal poo...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tänapäevane tarbimisühiskond – millal saab küllalt?

Tänapäevane tarbimisühiskond ­ millal saab küllalt? Tarbimise teemat käsitledes peame alustama inimese kui liigi, sealjuures aruka liigi, kujunemise varasematest etappidest. Soovime me seda või mitte, kuid ilma teatava filosoofilise varjundi lisamiseta siinkohal käsitletavat teemat lühidalt lahti mõtestada ei ole võimalik. Iga inimühiskonna arengu etapp on olnud teataval määral tarbimisühiskond, teadvustati seda nähtust siis hea või halvana, või kas ületarbimise peale üldse mõeldigi ... Tarbimise intensiivsuse tagatiseks on ikka ja alati olnud ressurss ja võimalus seda juurde hankida põhimõttel: minul on otsas aga naabrimehel, näe, veel on. Kallale talle! Paraku ongi Maailma kõikmõeldavad varud jaotunud ebaühtlaselt, sealjuures leidub ka piirkondi, kus loodusvarasid on vähe või on ligipääs nendele väga raske. Või ei ole kliima bioloogilise ressursi loomiseks sobiv....

Ühiskond
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tarbimisühiskond

Ta elab suures majas, talle meeldib sõita uhke autoga, tal on kulukad hobid, ta reisib palju. Ta viskab palju asju ära, et uutele ruumi teha. Mida vaesem on inimene, seda vähem on tal võimalust endale lubada, tihti polegi tal raha, mida kulutada. Väga vaestel inimestel pole isegi eluaset, autost rääkimata ning nende igapäevaelu keerleb selle ümber, kuidas midagi hamba alla saada. Tema ei viska asju ära, tema kogub ja korjab. Need näited on äärmuslikud, enamus inimesi elab keskmiselt: mitte suures rikkuses, kuid ka äärmises vaesuses mitte. Enamasti arvavad inimesed, et neil on ikka millestki puudus, kuid ajapikku jääb neil üha rohkem asju hoopis üle. Üldistavalt võib öelda, et praeguseks oleme me jõudnud tarbimisühiskonda. Mida see tähendab? See tähendab, et meil on rohkem kui m...

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas ma olen sõltumatu tarbimisühiskonna tootlikest jõududest?

Kas ma olen sõltumatu tarbimisühiskonna tootlikest jõududest? Tarbimisühiskond ­ see on tänapäevane postmodernistlik ühiskonnavorm, kus tahetakse rahuldada inimese kõiksuguseid soove ja ihasid. Tarbimisühiskond on just kui heaoluühiskond, kuna soov täita paljude inimeste vajadusi on suur. Iga inimene sõltub oma valikute tegemisel ühiskonnast: suurest inimtegevuse ja suhete süsteemist, kus meie valikud mõjutavad teisi ja teiste valikud jällegi meid. Üldjuhul ei tule üksikisik ega ka üks väike inimrühm asjade tootmisega üksinda toime. Näiteks auto, mille valmistamiseks kulub kindlasti vajalikke teadmisi ja ka muid vajalike vahendeid, mida igal tavainimesel olemas just pole...

Filosoofia
61 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tarbimisühiskonna sünd

kes tõmbub tagasi reaalsusest sama kiiresti kui ta sellega kokku puutub, igavesti heites oma avasilmi-unistusi tuleviku suunas, kinnitades neid objektide külge, mida ihaleda ning sama kiiresti haakides unistusi nende küljest lahti, kui need on kätte saadud ning ära kogetud." Seega hedonism on isiklik ja ettekujutatud ning oluline ei ole mitte hinna üle vaidlemine, vaid asjadest unistamine või nendega enda vaimne rahuldamine. Seega algas tarbimisühiskond kuskil 18 sajandi lõpus. Romantiline ettekujutus enesearendamisest, esteetilisest naudingust. Romaanide levik oli esimene standardiseeritud kultuuri massidesse levik. Eesmärgiks on ühiskonnale vastandumine: mitte kaine arvestus ja säästmine vaid eneseväljendus, mõtekate kogemuste hankimine. Just protestantistlik tunnete kontrollimine võimaldas tundeid asjadega siduda ja naudinguid pikendada. (Dändi - Dorian Gray portree. Moraalne mina vahetatakse lõppematu hedonismi vastu.)...

Tarbimissotsioloogia
56 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse. Maailma arengu majandusideoloogia. Peale kommunistliku bloki kokkukukkumist ja riigi või plaani...

Tarbimissotsioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tarbi, inimene, tarbi veel!

Viimase sajandi jooksul on see olnud eriti märgatav, sest kiire tehnika areng on viinud ühiskonna sinnamaale, kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi. Lääneriikide elanikud tarbivad piiramatult, samas kui kolmanda maailma riigid kannatavad pideva puuduse käes. Praegu, kui räägitakse masendunult majandussurutisest, ei arvestata sellega, et Aafrikas ja Kagu-Aasias ei ole inimeste jaoks sisuliselt mitte midagi muutunud. Elatustaseme kasvuga seoses tõusid inimeste palgad ja nad said endale lubada kaupu, millest arvasid endi puudust tundvat. Jä...

Eesti keel
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas

Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Ühiskond on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele - ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks võtmeks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. Kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes ollakse pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise....

Ühiskonnaõpetus
178 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Kui palju on asju, mida ma ei vaja" (Sokrates)

" (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkap...

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Roheline mõtlemine tarbimisühiskonnas

Koos kiireneva elutempoga kasvavad iga päevaga ka meie tarbimine ja vajadused. Mõtlematult raisatakse loodusvarasid ning sellega võtame ka tulevikult võimalused puhtaks elukeskkonnaks. Inimesed on enamasti oma loomuselt egoistlikud ning seadnud esikohale oma heaolu ja mugavuse, kuid oleks naiivne mõelda, et loodusvarad on lõpmatud. Roheline mõtteviis leiab endale järjest rohkem poolehoidjaid. Eestis mõeldakse tarbimise ja saastamise kõrval üha rohkem säästmise peale, roheline argument muutub ka müügiargumendina iga päev olulisemaks. Inimesed kurnavad üha enam meie planeet Maad, mis on meie kõigi jaoks ühine elupaik ja meie kohus on hoida ja säilitada seda nii, et ka tulevastel põlvkondadel oleks kus ja millest elada. Tänapäeva kaasaegne ühiskond on suuresti rajatud naftale, kuid prognoositakse, et erinevad maavarad lihtsalt lõppevad ühel hetkel otsa. Ka Eestis...

Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Tarbimisühiskonna mõjud

Tarbimisühiskonna mõjud Tarbimisühiskond on üles ehitatud põhimõttele, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Tootjad ja teenuse pakkujad näevad suurt vaeva, et klientide tähelepanu püüda, mistõttu eksisteerib suur konkurents igas valdkonnas. Kõige enam mõjutab tarbimisühiskond tarbijaid, sest soovitakse omada kõiki kaasaegseid ja populaarseid tooteid, mis lõpuks muudavad maailma. Tarbimisühiskonna surve laskub inimesele juba lapsepõlves. Lapsevanemad ostavad oma väikestele lastele telefone, tahvel- ja sülearvuteid, mida lapsed tegelikult aja veetmiseks ei vaja. Arvutimängude mängmimist peetakse lapse jaoks paremaks ajaviiteks. Tegelikult ei viitsita ise oma järeltulijaga tegeleda ning valitakse parem variant enda, mitte lapse jaoks. Lapsepõlv peaks...

Ühiskond
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas õnn ja raha käivad käsikäes

Selliseid inimesi innustab raha hommikuti üles tõusma ja tööle minema, kuid sügaval sisimas ollakse aga hoopis õnnetu ja ei suudeta leida sisemist tasakaalu. Siinkohal võib järeldada seda, et ühiskonnas tähtsustatakse üle materiaalseid hüvesid. Iga inimese tegelik soov on olla õnnelik. Kui me kogu oma elu pühendame üksnes rahale- nii nagu tarbimisühiskond meile igapäevaselt sisendab, võib meil märkamata jääda põhjus, miks me üldse elame ning mille poole püüdleme. Selline teadmatus võib inimese muuta väga õnnetuks ning tekitab raskusi oma koha leidmisega elus. Robert Kiyosaki on öelnud oma raamatus ,,Rahavoo kvardant": ,,Õnn on see kui sul on piisavalt raha, et tegeleda meelepärasega." Nõustun selle näitega täielikult, sest tegelikult nõuab selline elu, mida tahetakse nautida, mingisugust ressurssi...

Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

kt 3

Sõltub laenu tüübist. Pikaajalises perspektiivis on näiteks õppelaen kasulik, sest sa õpid laenu toel ja hiljem heale töökohale minnes teenid sa selle tagasi. Kui näiteks riiete, või muu tarbekauba ostmise jaoks laenu võttes sa kaotad, sest pead kaubale veel laenu koormuse peale maksma ja erilist tulu sellest ei tule. Mõistel tarbimisühiskond on tavakasutuses negatiivne alatoon. Kas sellel võiks olla ka positiivseid jooni? Tootmine, müümine ja ostmine on kasulikud vaid müüjale, kuigi mina selles erilist midagi positiivset ei näegi. Inglased ütlevad: ,,Ma pole nii rikas, et osta odavat ülikonda." Mõtesta see ütlus lahti, kasutades omandatud teadmisi tarbimiskäitumisest. Et inimene pole selline, kes ostaks kalli asja asemel mingi halvema ja odavama asja. 3. Euroopa Liidu organisatsioonid:...

Ühiskonnaõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell ­ Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks riigid sõdivad?

Miks riigid sõdivad? Igal ajajärgul ajalooõpikutes on just kõige rohkem infot sõdade kohta, siit tekib ka küsimus: milleks riigid omavahel sõdivad? Ratsionaalselt mõeldes on see kõigile inimestele kahjulik, kuna sõdades on alati ohvreid ning seda kõigil osapooltel. Järgnevalt üritangi kirja panna oma arvamuse võitlemise põhjustest. Esiteks arvan, et põhjuslikud faktorid sõltuvad alati situatsioonist. Kindlalt võib väita, et mitte üheski sõjas ei ole mingit ,,valget rüütlit", kus üks riik on abivalmis ja aitab teist lihtsalt niisama, ootamata mitte midagi vastutasuks. Sõtta asutakse ainult kasutoovatel põhjustel kui võitlusest ei ole midagi vastutasuks oodata siis ka ei sekkuta. On mitmeid olukordi, mis põhjustavad sõda. Isiklikult ma arvan, et need on kõik majanduslikud ning omakasupüüdlikud. Näiteks USA asus sõtta Iraagiga, et vabastada neid diktaatorliku valitseja või...

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tarbimisühiskonna diktatuur

Tarbimisühiskonna diktatuur Praegust ühiskonnakorraldust nimetatakse lisaks tarbimisühiskonnale veel postmodernseks, postindustriaalseks, meedia- ja elektrooniliseks ühiskonnaks. Paljud arvavad, et see on uus ja enneolematu, kuid tegelikult on uued ainult kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida...

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jäätmekäitlus

Jäätmekäitluse areng 3-5 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 6 3. Jäätmete kogumine ja vedu 7-8 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 9 5. Jäätmete biokäitlus 10-11 6. Prügi põletamine 12 7. Jäätmekäitluse tulevik 13 8. Kasutatud kirjandus 14 Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning...

Bioloogia
153 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Energiamajandus

37% Transport 20% Kaod energia ülekandel ja tootmiseks 27% 2 TW elektrienergia genereerimiseks kulub ligi 5 TW energiat, kuna maailmas on elektrijaamade keskmiseks kasuteguriks 38% Heaolu sõltuvus energiatarbest Tarbimisühiskond on otseses sõltuvuses tarbitavast energiast, heaoluühiskond võib endale lubada juba madalamat energiatarvet Energiatarbimine ja inimarengu indeks Energiapoliitika Peamised küsimused: Millises ulatuses on tagatud energeetiline sõltumatus Milliseid on tulevikus kasutatavad energiaallikaid ja kuidas energiat tarbitakse (sektorite lõikes) Millised on energiamajandusega kaasnevad mõjutused keskkonnale Vahendid:...

Geograafia
145 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun