Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarbimisühiskond (0)

3 KEHV
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Mis saab siis kui need otsa saavad?
Tarbimisühiskond (Teema 3)
Inimkond on aja jooksul evolutsieerunud ja loodusresurssidest palju uut leiutanud, aga kahjuks on seda hakatud tänapäevases ühiskonnas kurjalt ära kasutama.
Tänapäevane ühiskond on muutunud mass produktiivseks ja keskkona peale ei näida väga mõeldavat. Toodetakse hästi palju asju ja kasutatakse mitte mõistlikult loodusresursse. Aga nagu kõik me teame on paljude taastumatute resursside varu, mida igapäev kasutame, praeguse tarbimise juures lähitulevikus lõppemas. Tähtsamad loodusvarad nendest on nafta , maagaas ja väärtmetallid. See peaks iga mõistlikku inimest panema mõtlema, kuna praegune ühiskond on nende resursside peale rajatud. Mis saab siis kui need otsa saavad? Sellele küsimusele on raske vastata, aga ilmselt on siis vaja välja mõelda loodussõbralikum ja säästlikum süsteem.
Suureks probleemiks on ka kile- ja plastikpakendid. Need on kasutusel igal pool ja neid ei saa ka väga taaskasutada, kuna näiteks nende põletamine eritab keskkonda väga mürgiseid gaase . Selletõttu visatakse need pärast kasutamist prügisse, mis jäebki lihtsalt seisma. See prügi pannakse tavaliselt prügimäele, mis reostab selle koha. Sellele oleks kindlasti vaja mõelda välja mingi lahendus, näiteks kuidagi neid pakendeid taaskasutada. Üks lihtsamaid viise ise aidata kaasa, lõpetada kilekottide ostmise ja kasutada vanu kilekotte, mida ei pea kohe ära viskama . Kui mõnikord pole midagi käepärast saab osta paberkoti. Sellele võiksid kaasa aidata ka poed, näiteks tõsta kilekottide hinda.
„Kui palju on asju mida me ei vaja.“- Sokrates . Tänepäeval toodetakse liiga palju ebavajalikke vidinaid ja odavaid tooteid, mis on ebakvaliteetsed. Inimased, aga just neid ostavadki kuna need on nii odavad ja ahvatlevad. Ebakvaliteedi pärast lähevad need aga kiiresti katki ja ostetakse jälle uus, selle asemel, et osta kvaliteetsem ja kallim toode. Palju sellist kraami tuleb näiteks Hiinast, ja sellist tootmist peaks kindlasti vähendama. Tootes kvaliteetsemalt kasutame vähem resursse ja kokkuvõttes hoiame raha ka kokku.
Tarbimisühiskond #1 Tarbimisühiskond #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sw0rdmast3r Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad
12
pdf

Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad

Keskkonnakaitse õppetool Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad Essee Tööstusökoloogia erialal Üliõpilane: Triin Rist Juhendaja: Tiina Niine Tartu, 2014 Erinevaid ressursse mida ebaefektiivselt tarvitatakse on palju, näiteks naftasaadused ja ka erinevad loodusvarad. Majanduslikult mõtleva inimese puhul, on tähtsaks see, et ise saaks kasu ning tahaplaanile jääb see, kas ja kui palju ressursse tulevastele põlvkondadele jääb. Majanduslikult mõtleva inimese jaoks on eelkõige tähtis ise kasu saada nind seeläbi rikastuda. Kuna praegune majandus on üles ehitatud tarbimisele, siis seeläbi ongi inimkonnale ette nähtud tarbida ebaefektiivselt. Eesmärgiks on tarbida võimalikult palju, kuna seeläbi majandus kasvab. Seega ei üldjoontes ei tahetagi inimestele selgeks

Keskkonna kaitse
Katastroofid-kliimamuutused
12
odt

Katastroofid, kliimamuutused

Enim ohustavad meie julgeolekut kliimamuutused 28.04.2007 00:01 Margaret Beckett, Suurbritannia välisminister Kliimamuutustest tingitud loodusõnnetused õõnestavad kogu maailma julgeoleku alustalasid, hoiatab Suurbritannia välisminister Margaret Beckett. Viimasel ajal on ÜRO Julgeolekunõukogu aruteludel tihti tõstatatud kliimamuutuste probleemi. Kongo saadik lausus selle kohta järgmiselt: «Mitte esimest korda maailma ajaloos ei toimu sõjalised kokkupõrked maa, joogivee ja rikkuste pärast, kuid võrreldes varasemate konfliktidega on olukord nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna olukord on vägagi mur

Geograafia
Jäätmeprobleemid
31
doc

Jäätmeprobleemid

SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1.Mis saab jäätmetest?................................................................................................................4 1.1 Mida teha vana külmkapi või pesumasina ehk elektroonikaromuga?...................4 1.2 Tasuta võetakse vastu ka romusõiduk ja vanarehvid..............................................5 1.3 Väldi "mustalt" tegutsevat ettevõtjat.......................................................................6 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka..............................................................6 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada?....................................................................8 3.Pesuvahenditootjad saastavad jätkuvalt Läänemerd................................

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid
Referaat-kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale
26
pdf

Referaat: kiirmoe kahjulik mõju inimesele ja keskkonnale

Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood ­ mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine .............................................................................................. 7

Bioloogia
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle. Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923 aasta lause: tarbimisühiskond on selline ühiskond, kus igapäevaste vajaduste rahuldamine teostub kapitalistlikul viisil. See tähendab, et meie igapäevaseid vajadusi rahuldavad tarbekaubad, mis saabuvad meieni läbi turu. Nad on toodetud mitte meie, vaid anaonüümse, impersonaalse turu jaoks. Kui me defineerime selliselt tarbimiskultuuri, mida kannab tarbimisühiskond, siis me oskame ka vaadata ajalooliselt, kunas tekkis selline ühiskondliku käitumise vorm, kus asju

Tarbimissotsioloogia
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
153
pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

August 2020 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium Sisukord Uuringu taust................................................................................................................... 4 Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5 Valimi profiil .................................................................................................................... 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ..

Kategoriseerimata
LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
100
pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed

Ökoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun