10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
306776
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Adbustersi Ostuvaba päeva koduleht algab Fawzi Ibrahimi sõnadega: “Tänasel päeval on inimkond valiku ees, kas loobuda kapitalismist ja päästa planeet või päästa kapitalism ja loobuda planeedist."1 (Adbusters: 2012) Järjest rohkem on sotsiaalmeediast kuulda: elame ületarbivas maailmas. Kui paljud inimesed selle sõnumi vastu võtavad, sügavamalt ületarbimise peale mõtlevad või kui paljud sellest üldse aru saavad, seda kahjuks väga täpselt mõõta ei saa. Elades internetiajastul on väga lihtne levitada infot ületarbimise kohta ja selle kohta, kuidas vähem tarbida. Paraku kasutavad samu kanaleid ka tootjad ja "tarbi rohkem!" satub silme ette oluliselt suuremas mahus, kui "tarbi vähem!"2 . Kui iga inimene vaataks kriitiliselt üle oma tarbimisharjumused ja püüaks alustuseks igal aastal teha ühe ostuvaba päeva, siis oleks see juba väga suur samm keskkonnasäästmise suunas. Ostuvaba päeva teema
Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle. Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923 aasta lause: tarbimisühiskond on selline ühiskond, kus igapäevaste vajaduste rahuldamine teostub kapitalistlikul viisil.
Veel mõned nõudmise ja pakkumisega seotud mõisted. Turu tasakaal nõudlus on võrdne pakkumisega. Defitsiit nõudlus on suurem kui pakkumine. Ülejääk pakkumine on suurem kui nõudlus. Tarbimine ja säästmine. Inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest ja hinnangutest kaupade kasulikkusele. Vajaduse all mõistetakse majandusteaduses inimese puuduse tunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tarbijakulutused on majanduse kogukulutuste suurim komponent. Nii näiteks 2003. aastal tehti eratarbija kulutusi Eestis 65,4 krooni eest. See moodustas üle poole kõikidest selle aasta jooksul toodetud toodete ja teenuste kogumaksumusest.
Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes? Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta. Kapytoff leiab, et kaup/tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne. Traditsiooniliselt on erinevatel asjadel olnud erinevad vahetusringluse süsteemid (Nigeerias subsisteerimisasjad, auasjad, inimene/maa asjad), kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole. Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik (tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi). Samas on igas kultuuris olemas asju, mida ei saa müüa/osta
Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene ohtu nii enda kui ka teiste inimeste turvalisuse. Näiteks sõiduki juhtimine ebakaines olekus, kaklused massiüritustel, peretülide tekkimine, jne.
asjassepuutuvast informatsioonist-vallandajatunnus. Loomade käitumismustrid on kaasasündinud, inimeste omad kalduvad olema pigem õpitud, inimeste käitumismustrid on paindlikumad kui loomade ettemääratud järjestusega mustrid, ning neid kutsub esile suurem hulk vallandajaid. 2. Mis on automaatse mõjutamise kolm komponenti? 1 Vallandajatunnus 2 Klõps-vurr(automaatne käitumismuster), otsetee 3 Nõustumisprotsess, milles üks inimene viiakse nõustumiseni teise inimese palvega ja mida võib suures osas seletada inimese kalduvusega reageerida automaatselt, otseteed kasutades. II PEATÜKK Vastastikkus Vastastiku reegel ,, Anna ja sulle antakse" ..Me peame püüdma samaga tasuda selle eest, mis me teistelt inimestelt saanud oleme. põhineb inmeste kohuse- ja süütundel - võlgnevustundel, mille järel väike minu teene vastandub suure teenega teise inimese poolt. Nt. Krishnade annetus,
1 2. Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata.
ainult riideid, ehteid ja jalanõusid vaid võib leida ka mööblit, rattaid ja kõiksugu muid vajalikke tavatarbeesmeid. Ökoeluviisil on ka omad miinused - räägitakse sellest, kuidas rohelise eluviisi järgimine on kulukas, kuna poes tuleks hoolikalt uurida, missuguseid toiduaineid on mõtet osta, et need tervisele ja loodusele halvasti ei mõjuks. Samuti korteris või majas remonti tehes tuleks kasutada looduslikke ehitusmaterjale ja värve. Selline kardinaalne muutus võib olla ühe inimese jaoks liiga keerukas. Tõttöelda tuleks rohelist eluviisi omaks võttes alustada kergematest asjadest. Näiteks, kui käime poes ja ostame kaupa, pole vaja tingimata osta kilekotti, vaid võiks selle kodust kaasta võtta või veel parem, kasutada spetsiaalset riidest kotti. Muuta tuleks ka kõige tavalisemaid harjumusi nagu näiteks autoga sõitmist ilusa ilmaga võiks poodi jalutada või jalgrattaga minna, sest alati polegi autot vaja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid