c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: a. Tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles b. Investeeringute kasv rahvatulu kasvul c. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral üles d. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral alla e. Kõik vastused õiged 4. Kui reaalintressimäär suureneb, siis: a. Investeeringute nõudluse kõver nihkub paremale b. Investeeringute nõudluse kõver nihkub vasakule c. Investeeringute nõudluse kõver nihkub üles d
tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastused järgnevatele küsimustele. Säästmine S sissetulekute Vastus 1 tasemel Y=100 on 50 Autonoomne tarbimine AC Vastus 2 võrdub -100 Autonoomne säästmine AS Vastus 3 võrdub 50 Tarbimine sissetulekute Vastus 4 tasemel Y=400 on 300 Säästmine sissetulekute Vastus 5 tasemel Y=300 on 50
suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. 6.1.1. Question 8 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Select one or more: APC ja MPC mõlemad vähenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad suurenevad APC väheneb, MPC ei muutu Feedback Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. 7.1.1. Question 9 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Tarbimise piirkalduvus (MPC - marginal propensity to consume) on tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu jagatis ning väljendab, kui suur osa igast täiendavast tuluühikust läheb tarbimiskulude katteks. Select one:
Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 tulevased hinnaootused oodatav sissetulek ja intressimäär valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus Question 2 Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS - Complete marginal propensity to save Mark 1.0 out of 1.0 ). Select one: True False Question 3 Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima
Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 võrra ning säästmise piirkalduvus MPS = 0,3 (30%). Mitme euro võrra suurenesid majapidamise kulutused (C)? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: ? Tagasiside MPC = 1 MPS; MPC = C / Y Küsimus 4 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS -marginal propensity to save). Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Vali üks: Tõene
· KMP-de eratarbimiskulutused C, · firmade (era)investeeringud I, · avaliku sektori ostud (valitsuse kulutused) G ning · netoeksport NX. Eeldame alustuseks, et tegemist on suletud majandusega ning vastavalt võime SKP kolme komponenti esitleda järgmise võrrandi abil: Y C I G Eeldame, et tarbimine C sõltub otseselt kasutatavast tulust YT (disposable income). KMP-d jagavad oma kasutatava tulu tarbimise (tarbimiskulutuste) C ja säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks võime kirjutada järgmise võrrandi: C= C0 + c (Y -T ) C tarbimine, kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused C0 autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine. Elatusmiinimum, ellujäämismiinimm ehk mingeid tarbimiskulutusi peab inimene kindlalt tegema, et ellu jääda, ei sõltu kulude tasemest. Eksonoomne muutuja c tarbimise piirkalduvus (MPC), T netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y kogutulu.
rahvatulu vahel. C = C0 + cQ Qd (0 < c < 1) kus C0 autonoomne tarbimine, cQd indutseeritud tarbimine, tarbimine Qd kasutatav sissetulek, c- marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC). 14 Lembit Viilup PhD IT Kolledz MPC - marginaalne tarbimiskalduvus on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja i l iseloomustab t b tarbimisfunktsiooni t bi i f kt i i tõusu. tõ MPC = C/ Qd APC - keskmine tarbimiskalduvus APC = C / Qd Keynesi mudelis on APC > MPC 15 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Vaatleme tarbimisfunktsiooni (C = C0 + c*Qd) arvnäite abil. Kui C0 = 100 ning g c = 0,8, , , siis funktsioon avaldub kujul j C = 100 +0,8Q, Qd.
450 400 10 30 500 435 10 30 550 470 10 30 Arvuta: a) Tasakaalutulu b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=YTC Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9
d) Mitte midagi eeltoodutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole: a) Kogutoodangu kasv b) Tööhõive kasv c) Eratarbimise langus d) Intressimäära kasv 5. Kui eurohoiuste intressimäär langeb, siis a) Rahanõudlus väheneb b) Raha nõutav kogus väheneb c) Raha nõutav kogus suureneb d) Rahanõudlus suureneb 2. osa ÜLESANDED 1. Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbimisfunktsiooni kohta: Yd 200 300 400 500 600 700 C 120 200 280 360 440 520 S E a) Täida tabeli kolmas rida (5 punkti) Oletame, et plaanitud investeeringud (Id) on 50, avaliku sektori kulutused (G) on 90 ja netoeksport (X-M) on 20. b) Täida tabeli neljas rida ja arvuta tasakaalutulu (10 punkti) c) Arvuta MPS (säästmise piirkalduvus) (5 punkti) 2
450 400 10 30 500 435 10 30 550 470 10 30 Arvuta: a) Tasakaalutulu b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand Ülesanne 2.1.5 Punkte 8 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C= 100 + Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I= 9
6. Milles väljendub konkurents? - Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. 7. Milles väljendub turumajanduslik paratamatus? (ressursside piiritus) - osad jäävad ilma 8. Isikud(mille poolest erilised?) : Adam Smith (Milton Friedman - monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga.) - rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. S. väitel tuleneb jõukuse kasv otseselt kolmest tegurist: Tööjaotusest; Turgude laienemisest ; Kapitali kogumisest ; John Mainor Keyness pakkus majandustegevuse uurimiseks välja uue lähenemise
*Poliitiliselt liberaalsed või mõõdukad ja peavad töötust tõsisemaks sotsiaalprobleemiks kui inflatsiooni. Postkeinslik koolkond (paul davidson, Alfred eichner) - Isekorrigeeruvaid jõude pole olmas - Enamikus majandustoimikutes domineerib määramatus (otsuseid tehakse rusikareeglite või intuitsiooni põhjal) - Turul domineerivad ametiühingud ja korporatsioonid - Raha on passiivne, kuid väga tähtis. TARBIMISFUNKTSIOONI KAASAEGSED TEOORIAD KEYNESI ABSOLUUTSE SISSETULEKU HÜPOTEES (AIH) Tarbimisotsuste aluseks on töölise jooksva sissetuleku absoluutne maht. C=C0+cQ, kus C0 on autonoomne tarbimine Funktsiooni tõus c= tarbimise piirkalduvus MPC ja on juurdekasvu suhe C/Q Keskmine tarbimiskalduvus (APC) on kogutarbimise ja kogusissetuleku suhe C/Q APC on suurem kui MPC, kuid väheneb sissetuleku suurenemisel, saades võrdseks MPC- ga sissetuleku väga kõrge taseme korral.
Tarbimise üldine seadus- selle kohaselt inimesed suurendavad sissetulekute kasvades oma tarbimist, kuid mitte sama suurel määral Keynes´i rist- tulude kasvades suurenevad tarbimiskulutused kuid mitte proportsionaalselt Autonoomne e sõltumatu tarbimine- tarbimise minimaalne füsioloogiline tase, mis ei sõltu tarbimise suurusest Tarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: rikkus, hindade tase, krediidi kättesaadavus ja hind, ootused Erinevad tarbimisfunktsiooni teooriad: * suhteliste tulude hüpotees-1 tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike absoluutsete tulude järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti kuuluvate inimeste tarbimistaseme järgi-demonstratsiooni efekt. 2 Tarbimine on mingil määral harjumuslik, kord omandatud tarbimismudelist on väga raske loobuda. *eluaegse tsükli hüpotees: tulude lühiajaline kõikumine avaldab vähe mõju jooksvale tarbimisele ja oodatavale eluaja tulule, eeldab superratsionaalset inimest, kes on
Tarbimine Need hõlmavad kulutusi kodumaiste kaupade ja teenuste tarbimiseks. Tarbimine, mis esineb juhul, kui kasutatav tulu on null on autonoomne tarbimine. Autonoomne tarbimine ei muutu, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimine, mis aga muutub, kui kasutatav tulu muutub on tuletatud ehk indutseeritud tarbimine. Tarbimiskulutuste ja kastutava tulu vahelist seost kajastab tarbimisfunktisoon: C=C0+cYd, kus C0 ja c on konstandid. Seda saab väljendada ja graafiliset, kus C0 väärtuse määrab tarbimisfunktsiooni väljendava kõvera lõikepunkt vertikaalteljega ja c väärtus mõõdab tarbimisfunktsiooni väljendava kõvera tõusu. C0 tähistab autonoomset tarbimist. Kui kasutatav tulu on väiksem kui C0 , siis tarbijad laenavad või kasutavad sääste, et tarbida vähemalt tasemel C0. Parameeter c väljendab tarbimise piirkalduvust (MPC marginal propention consumption ), mis on tarbimiskulutuste (C) ja kasutatava tulu (Yd) muudu suhe. Teisisõnu, näitab tarbimise
350 300 10 30 10 400 330 10 30 10 450 360 10 30 10 500 390 10 30 10 Arvuta: a) Tasakaalutulu 350 b) kogukulutused tasakaalutulu tasemel 350 c) avalda tarbimisfunktsiooni võrrand C = 90 + 0,6Y 35. (20 p) On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta: Tarbimiskulutused C = 100 + 0,6(Y T) Sääst S=YTC Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I=9 Avaliku sektori kulutused G = 16 Maksud T = 15 Leida:
B. seos säästmise ja käsutatava tulu vahel, C. seos säästmise ja intressitaseme vahel; D. seos tarbimiskulutuste ja elanikkonna arvukuse vahel; E. kõik vastused õiged ANSWER: E 12. Investeeringute mahtu mõjutab: A. intressimäär; B. ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused; C. tehnoloogiliste muutuste tase; D. tootmisseadmete koormatuse tase, E. kõik vastused õiged ANSWER: E 13. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: A. tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles; B. investeeeringute kasv rahvatulu kasvul; C. liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral üles; D. liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral alla; E. kõik vastused õiged ANSWER: Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 14. Antud käsutatava tulu taseme juures piirtarbimise- ja piirsäästmise kalduvuse summa on võrdne: A. 0; B. b)1; C. 100; D. 1000; E. 10000 ANSWER: B 15. Kui reaalintressimäär suureneb, siis: A
• Kaupade kvaliteet ei ole mõõdetav • SKP ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas • SKP ei peegelda välismõjusid Kogunõudlus ja kogupakkumine Graafikul P- üldine hinnatase, inflatsioon Graafikul Q- SKP, suurenemine tähendab majanduskasvu AS- kogupakkumine AD- kogunõudlus AD=C+I+G+NX Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T) Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y Investeering=füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital Investeering sõltub peamiselt inflatsioonist (i) (nt: intress-5%, inflatsioon=3%, reaalne intressimäär=5-3=2%) Reaalne intressimäär näitab: • Laenamise hinda • Alternatiivkulu, kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt Kogupakkumine näitab subjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. Pikk periood- 50-100 aastat Lühike periood- 1 aasta
· varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk Tarbimisfunktsioon (autor Keynes) annab seose tarbimise ja rahvatulu vahel. C = C0 + c*Qd (0 < c < 1) kus C0 autonoomne tarbimine, c*Qd indutseeritud tarbimine, Qd kasutatav sissetulek, c - marginaalse tarbimiskalduvuse parameeter (MPC). MPC - marginaalne tarbimiskalduvus (tähistatakse ka c) on tarbimise muutus sissetuleku väikese muutuse korral ja graafiliselt iseloomustab tarbimisfunktsiooni tõusu. MPC = DeltaC/ DeltaQd Oletame, et igaüks ühiskonnas otsustaks säästa suurema osa oma sissetulekust. kuna säästud muutuksid investeeringuteks, siis suuremad säästud tähendavad suuremaid investeeringuid ning suuremat SKP taset. Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sisendi muutudes: Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sisendi muutus Olgu tarbimisfunktsioon C = 100 +0,8Qd . Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut,
tuluerisusi b. majanduse tsüklilisuse vähendamist c. digitaalsete tehnoloogiate arengut arengut d. SKP reaalkasvu ühe elaniku kohta Raha pakkumine suureneb, kui a. kommertspank emiteerib aktsiaid väärtpaberibörsil b. eraisik ostab LHV aktsiaid c. riigi keskpank ostab kommertspankadelt väärtpabereid d. valitsuse eelarvekulutused suurenevad SKP arvestuses käsitletakse indiviidi kogutuludena kõiki tulusid enne makse ja tulusiirdeid. Keynes'i tarbimisfunktsiooni puhul kogutarbimine võrdub autonoomne tarbimine pluss tulust sõltuv tarbimismaht peale makse. Majandustsükli empiiriliseks põhjenduseks tuuakse: kõik vastused on õiged. Avaliku sektori roll majanduses (osakaal majanduses) on turumajanduse tingimustes väiksem kui erasektori osakaal. SKP kulutuste (tarbimise) alusel on a. reaalne SKP miinus nominaalne SKP b. eratarbimiskulutuste ja erainvesteeringute summa c. valitsussektori kulutused, erainvesteeringud, eratarbimine ja puhaseksport d
1. Indekseerimine on: a. hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks b. majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine c. majandusarengu prognoosimine indeksiteooria alusel d. hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks 2 . Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 3. Eeldades, et teil õnnestub osta valitsuse 100000 kroonine võlakiri, mis lunastatakse aasta pärast. Millise minimaalse nominaalse intressiga Te oleksite nõus, kui prognoositakse 4%
eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420=4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 26. Milline vastus on iseloomulik fiskaalpoliitikale? a. keskpanga maksupoliitika b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist c. keskpanga laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 27. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 28. Autonoomsete maksude multiplikaator leitakse järgmisest seosest: a. kT0 = c/(1+c) b. kT0 = - c/(1-c) c. kT0 = c/(1-c) d. kT0 = 1/(1-c). 29. John F
c) on säästude osatähtsus sissetulekutes; d) pluss tarbimise piirkalduvus MPC võrdub nulliga; e) on tarbimise piirkalduvuse MPC pöördväärtus; f) näitablineaarse f) näitab lineaarsesäästmisfunktsiooni säästmisfunktsioonitõusu. tõusu. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kasutades joonisel toodud tarbimisfunktsiooni graafikut ja 450 joont (Qd=C+S), vastake alljärgnevatele küsimustele, võttes aluseks vastusevariandina a) b) c) jne. toodud punktid või lõigud või arvutuseeskirjad. E t bi i C Eratarbimine Qd=C+S Säästmine S e C a)) 0G 0G d b) 0G c
Tarbimisfunktsioon näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost. C=Ca+cYd, kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine (mõnes kohas C0). Näide: C=2000+0,8Yd 2000 kulutus, mis on vaja ikkagi teha ka sel juhul, kui ei ole üldse jooksvat tulu. Oletame, et nüüd Yd=5000 (saad iga kuu 5000 juurde). Siis C=2000+0,8*5000 Konstant c tarbimise piirkalduvus (MPC): MPC = tarbimiskulutuse muut / kasutatava_tulu_muut. Avaldub tarbimisfunktsiooni tõusuna. APC keskmine tarbimiskalduvus. APC = tarbimine / kasutatav_tulu. Meie näite puhul: MPC = 0,8. ATC = 6000/5000=1,2 Vt. Joonis 11.1 mingi näide lihtsalt koos selle 45-kraadi abijoonega. Näite puhul veel: et mis maani saab veel tarbimise ära teha, et tulu kui sellist poleks (kõik tarbid ära): Yd=2000+0,8Yd , Yd = 10000 (ehk siis pmst leiad selle punkti, kus lõikab 45-kraadi abijoont C = Yd). Vt. Joonis 11.2 Säästmine Säästmine on tarbimise vastandolukord
ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Maksustavateks kingitusteks loetakse kõiki juriidilise isiku poolt tehtavaid kingitusi, sõltumata nende saajatest. Kingituseks ei saa lugeda ja tulumaksuga maksustada asjade kinkimist, mis ei kujuta endast saaja jaoks varalist hüve ja mille reklaamifunktsioon ületab nende tarbimisfunktsiooni - näiteks kataloogid, plakatid, pastakad, õhupallid jne. Maksuvabalt lubatakse teha teatud ulatuses vastuvõtukulusid (äripartnerite ja külaliste transport, majutamine, toitlustamine ja kultuuriline teenindamine). Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed on loetletud tulumaksuseaduses küll ammendavalt, kuid loetelu on suhteliselt pikk ning paljud mõisted on määratlemata. Kui juriidiline isik teeb kulutusi ja väljamakseid, ta peab põhjendama (kõigepealt enda jaoks) iga
VARIANT C 1. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: 1. hinnadvaluutakursidhinnad 2. hinnadpalkhinnad 3. * valuutakursstööstusvaluutakurss 4. hinnadhinnad 2. Milline alltoodud vastustest iseloomustab monetaarpoliitikat? a. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist b. * keskpanga rahapoliitika c. kommertspankade laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 3. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b. * keskmine tarbimiskalduvus suurem kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter c. keskmine tarbimiskalduvus sama suur kui marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter d. kasulik üldse tarbimisest eemale hoida 4. Kõige likviidsem allpool toodud varadest oleks? a. kinnisvara b. * võlakirjad c. * jooksvad deposiidid d. veoautod 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a
Autonoomne tarbimine tarbimise suurus, kui Yd=0 Kasutatavat jooksvat tulu ei ole, aga inimesed ei saa elada ilma tarbimiseta, seda tarbimist nimetatakse autonoomseks tarbimiseks, kuna tema suurus ei sõltu kasutatavast tulust. Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust, selle suurusest. Tarbimisfunktsioon- näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost. C = f (Yd) seos pikal perioodil, lähtub koordinaatide alguspunktist. Lühiajalise tarbimisfunktsiooni üldkuju on järgmine: C = Ca + cYd , kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine Ehk C = MPC x Yd Konstant c - tarbimise piirkalduvus (MPC): MPC = tarbimiskulutuse muutus / kasutatava tulu muutus. MPC avaldub tarbimisfunktsiooni tõusuna Säästmine (S), on tarbimise (C) vastandolukord, sest kasutatava tulu see osa, mida ei tarbita, moodustab säästu. Säästmisfunktsioon avaldub kujul: S = -Ca + MPS x Yd
See tähendab seda, et nad ei sõltu kasutatava tulu tasemest. · Avaliku sektori kulutused: o Avaliku sektori kulutused hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks avaliku sektori poolt. o Avalik sektor mõjutab tasakaalutulu kahel viisil: o avaliku sektori kulutused on kogukulutuste komponent, o mõjutavad nii maksud kui tulusiirded kasutatava tulu suurust. · Kolmesektorilises majandusmudelis tarbimisfunktsiooni võrrand: o C = C0 + cYd = C0 + c(Y TA + TR), · kus TA on maksud, TR on tulusiirded, (TA-TR) on netomaksud. o Lihtsuse huvides eeldame antud mudelis, et avaliku sektori kulutused on autonoomsed (kogutulust sõltumatud) kulutused kaupadele ja teenustele ning töötasudele. o Tegelikkuses sõltuvad maksud sissetuleku suurust, kuid lihtsustus ei muuda mudeli põhjal tehtud järeldusi. ·
PTK = ------------------------------- Muutus IKT-s Kui tarbimiskulud suurenevad 75 ühikut ja tulud 100 ühikut, siis PTK = 75/100= 0.75, s.t igast täiendavast kroonist tarbitakse 0.75 senti, 0.25 säästetakse. 7.3 SÄÄSTMISFUNKTSIOON Sääst on osa, mis jääb tuludest järgi peale tarbimist. Ta on tarbimise peegelpilt. Kuna säästmine on sisuliselt mittetarbimine, siis säästmisfunktsioon ongi tarbimisfunktsiooni peegelpilt. Säästmisfunktsioon näitab kui suure osa igast täiendavast tuluühikust säästetakse. Tasandil A toimub ülekulutamine, mis arvuliselt võrdub autonoomse tarbimisega. Sääst on 0 punktis B ja alates sellest punktist hakkame säästma, sääst muutub positiivseks (tasand C).
· töötus (ressursside alakoormatus) ei ole vabatahtlik, vaid pealesunnitud seisund · majandustsükleid võib tõrjuda stimuleerides kogunõudlust, kasutades selleks maksusüsteemi ning fiskaalpoliitikat (eelarve poliitika) Kogukulutused AE Tarbimisfunktsioon e ka üldmajanduslik tarbimisfunktsioon näitab soovitud tarbimiskulutuste taset erinevatel sissetulekute tasemetel teiste tegurite samaks jäädes. Kasutatav tulu Tarbimise piirkalduvus MPC on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitav, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kavatsevad kodumajapidamised kasutada täiendavaks tarbimiseks. Keskmine tarbimiskalduvus APC näitab tarbimiskulutuste C ja kasutatava tulu Y d vahelist seost igal tulutasandil. 27 Säästmisfunktsioon, säästufunktsioon väljendab soovitud säästmise ja
Y=50*K0,5*L0,5, kuusjuures K=100 ning L=100. Kui t1 suureneb 0,2-lt 0,25-le, siis C väheneb: 175 üh. 8. Klassikalises fikseeritud kogutoodanguga (kogutuluga) mudelis on reaalse intressimäära alanemise kõige tõenäolisemaks: maksukoormuse kasv 9. Kui klassikalises, fikseeritud kogutoodanguga (tuludega) mudelis on intressimäär liialt madal, siis investeeringud on liialt ...... ning toodangu nõudlus..... pakkumist. Suured; ületab 10. Olgu tasakaalu SKP (Y) 5000. Tarbimisfunktsiooni võrrand on C=500+0,6(Y-T). Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid kajastatakse horisontaalteljel ning hindasid vertikaalteljel, siis tootmistegurite: pakkumiskõver on vertikaalne 12
19. Teema 5 1. Tootmisfunktsioon y = f(k) väljendab seisukohta, et: ühe töötaja kohta tulev toodang on funktsioon töö(jõu) kapitalivarustatusest 2. Kui tootmisfunktsiooni f(k) graafik on kujutatud teljestikus, mille horisontaaltelje parameeter k (kapital töötaja kohta) järjest suureneb, siis taolise tootmisfunktsiooni:graafikujoone tõus järjest väheneb 3. Tarbimisfunktsiooni käsitlus Solow kasvumudelis eeldab, et ühiskond säästab: konstantse osa tuludest 4. Investeeringud töötaja kohta (i) kui funktsionaalne seos säästumäära (s) ning töötaja kohta tuleva toodangu (f(k)) vahel on kirjeldatav kui: sf(k) 5. Solow mudeli kohaselt ilmneb majanduse tasakaaluline ehk püsiseisund siis kui: töötaja kohta tulev kapital ei muutu 6. Kapitali akumulatsiooni kuldreegli tasemel k*gold. olevas mudelis, kus ei arvestata
9. Kui tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, siis majanduskasum võrdub 0 nulliga vastavalt Euleri teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse
potentsiaalsest · keskmine palk teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga · keskpanga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri (sh raha kattevara) ning kodu ja välismaised kohustused (sh emiteeritud kodune raha) · keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus · Keynesi rist graafiline kuju, mis tekib tarbimisfunktsiooni lõikumisel 45°joonega · kindel tollimaks tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult · klassikaline majandusteadus 18nda sajandi teisel poolel esile kerkinud mõtteviis majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele.
tüüpiliselt väiksem potentsiaalsest keskmine palk – teatud perioodi (tavaliselt kuu või aasta) jooksul kõigi töötajate teenitud palk kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga keskpanga bilanss – on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri (sh raha kattevara) ning kodu- ja välismaised kohustused (sh emiteeritud kodune raha) keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus Keynesi rist – graafiline kuju, mis tekib tarbimisfunktsiooni lõikumisel 45°-joonega kindel tollimaks – tollimaks, mis on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult klassikaline majandusteadus – 18nda sajandi teisel poolel esile kerkinud mõtteviis majandusteaduses, mis propageeris turgude vaba toimimist. Peamine tähelepanu pöörati majanduskasvuga seonduvate küsimuste uurimisele. klassikaline tasakaal – pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on
kapitalism on ebastabiilne ja turujõudude toimel jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. Majanduspoliitika peaks olema suunatud pikaajalise stabiilse hinnataseme tagamisele. Kogunõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleerimise võimet
Autonoomne tarbimine– tarbimise suurus, kui Yd=0 Kasutatavat jooksvat tulu ei ole, aga inimesed ei saa elada ilma tarbimiseta, seda tarbimist nimetatakse autonoomseks tarbimiseks, kuna tema suurus ei sõltu kasutatavast tulust. Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust, selle suurusest. Tarbimisfunktsioon- näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost. C = f (Yd) seos pikal perioodil, lähtub koordinaatide alguspunktist. Lühiajalise tarbimisfunktsiooni üldkuju on järgmine: C = Ca + cYd , kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine Ehk C = MPC x Yd Konstant c - tarbimise piirkalduvus (MPC): MPC = tarbimiskulutuse muutus / kasutatava tulu muutus. MPC avaldub tarbimisfunktsiooni tõusuna. MPC väärtus ei muutu, kui ei muutu tarbimisfunktsioon ja tema väärtus on nulli ja ühe vahel. MPC näitab, kui suur osa sissetuleku igast täiendavast rahaühikust ära tarbitakse.
amortisatsiooniks ja 10 000 kr läheb läbi teiste firmade lisandväärtuse samuti SKP-s arvesse. Järgmisel perioodil juba praksis ootab väiksemat nõudlust ja kohandab ka oma käitumise sellele, võib isegi mõne töötaja koondada. Järgnevalt kirjeldatakse multiplikaatorimudeli komponentide (st C, I ja S) olemust ja neid mõjutavaid tegureid. Tarbimist mõjutavaid tegureid on kõige parem kujutada tarbimisfunktsiooni abil: C = C0+cYd (9) 1 Läheb SKP arvestusse teiste firmade lisanväärtusena. 12 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 C0 tähistab tarbimistaset, mis ei sõltu tarbija sissetulekutest. Seetõttu nimetatakse seda
tasakaaluni, mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. 9
jõutakse sellise tasakaaluni mille korral eksisteerib tööpuudus. Võibki öelda, et kaasaegne makroökonoomika saab alguse Keynesi peateose "Tööhõive, intressi ja raha üldteoori" ilmumisega 1936. aastal. Vastukaaluks Keynesile, kes pooldas majanduse valitsusepoolset reguleerimist, kujuneb 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel Milton Friedmani (s. 1912) juhtimisel välja monetaristide koolkond, kes väidab, et keinsistlik tarbimisfunktsiooni mudel ei arvesta üldise hinnatasemega ning rahaga. Monetaristid väidavad, et raha pakkumisel on majanduses väga oluline roll ning seda ei tohiks piirata vaid ülesandega hoida intressimäärasid püsival tasemel. Monetaristid väidavad, et majandus on oma olemuselt stabiilne ning enamus majandusprobleeme tuleneb ebapiisavast pakkumisest. Majanduspoliitika peaks olema suunatud pikaajalise stabiilse hinnataseme tagamisele. Kogunõudluse mõjutamine rikub majanduse isereguleerimise võimet
c) on säästude osatähtsus sissetulekutes; d) pluss tarbimise piirkalduvus MPC võrdub nulliga; e) on tarbimise piirkalduvuse MPC pöördväärtus; f) näitablineaarse f) näitab lineaarsesäästmisfunktsiooni säästmisfunktsioonitõusu. tõusu. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kasutades joonisel toodud tarbimisfunktsiooni graafikut ja 450 joont (Qd=C+S), vastake alljärgnevatele küsimustele, võttes aluseks vastusevariandina a) b) c) jne. toodud punktid või lõigud või arvutuseeskirjad. E t bi i C Eratarbimine Qd=C+S Säästmine S e C a)) 0G 0G d b) 0G c
klientide vahel, kes mingil perioodil on ostnud sülearvuti, siis on tegu kingitusega konkreetsele kliendile, kes loosi alusel välja valiti ja see kingitus kuulub maksustamisele. Seega on oluline asjaolu, et selline tasuta kaasaantav toode oleks samadel tingimustel kättesaadav kõikidele klientidele. Ka ei saa kingituseks lugeda ja tulumaksuga maksustada asjade kinkimist, mis ei kujuta endast saaja jaoks varalist hüve ja mille reklaamifunktsioon ületab nende tarbimisfunktsiooni - näiteks kataloogid, plakatid, pastakad, õhupallid jne. Müügikampaaniaid tehakse kas ilma vahendajata või läbi vahendaja (edasimüüja) ning hüve andjaks loetakse see isik, kes kannab sellega seonduvad kulud. Selleks, et tulumaksuseaduse mõistes täiendavalt kaasa antavat hüve ei käsitletaks maksustatava kingitusena, vaid hinnapoliitikana, peaksid hüve andja poolt olema täidetud järgmised tingimused:
pikem järelmaksu periood, seda rohkem on neid, kes soovivad sellist moodust kasutada. Krediidi kättesaadavust mõjutab ka laenprotsent, see on üheks tingimuseks, millega krediiti antakse. Kõrge protsent heidutab tarbijaid kallimate kaupade ostmisest, samas stimuleerib see rohkem säästma, põhjustades tarbimiskulutuste vähenemise; ootused majapidamise tulevikuhinnangud sissetulekute, hindade, majanduse üldise seisundi kohta mõjutavad oluliselt jooksvat tarbimist. Erinevad tarbimisfunktsiooni teooriad: suhteliste tulude hüpotees see on irratsionaalne tarbimisteooria, mille analüüs baseerub 2 seisukohal: a) tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike tarbimistaseme järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti kuuluvate tarbimistaseme järgi; b) tarbimine on mingil määral harjumuslik, tarbimist mõjutab jooksvate tulude kõrval oluliselt ka eelneva perioodi tarbimistase;
annaabi.ee 
