inimestele · loodusressursside piiratus Miks säästvalt tarbida? Säästva tarbimise idee tuleb sellest, et loodusressursid on piiratud ja järeltulevad inimpõlved soovivad ka mingil määral midagi tarbida. Meie kanda on vastutus tulevaste põlvede ees. Vähemalt retoorikas on.
.......................................................................................................18 6 LISAD.........................................................................................................................................19 Lisa 1. Küsitlus.........................................................................................................................19 3 SISSEJUHATUS Kilekott tundub alguses olevat väga hea ja mugav asi. Aitab ostude poest koju tuua ja hoiab asju määrdumast. Aga kõik see heasoovlikus lõpeb sellel hetkel, millal see satub loodusesse. Kilekott laguneb looduses rohkem kui tuhat aastat, muutudes aastate jooksul väiksemateks helvesteks. Loomad ja linnud neelavad neid nagu toitu. Plastjäätmed on süüdi millionite kalade, lindude ja mereloomade surmas igal aastal. Kilekotid on olnud põhjuseks ka tuhandete inimeste surmas
Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt
Kasutada taastuvaid energiallikaid; chryssy 5 Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest.
Kui hukas on ilm? 16.01.2007 00:01 Ilma tujud sunnivad inimesi rohkem loodusega arvestama Küllap mõtlevad nii mõnedki, kes jälgivad viimaste päevade uudiseid maailmast, et ilm on hukka läinud: Rootsit ja Eestit räsiv torm kannatab välja väikese orkaani nimetuse, Malaisias uputab, USA keskosas seiskab jäätuisk elu tervetes osariikides. Ent jutt, et ilm on hukas nii otseses kui ka kaudses tähenduses on tegelikult sama vana kui inimkond. Kui mõelda viimastele aastatele, meenuvad tunamullune ülitugevate orkaanide hooaeg USAs, 2003. aastal kümneid tuhandeid inimesi tapnud kuumalaine Euroopas ning meie enda jaanuaritorm ja heitlikud talvekuud, mis toovad kord krõbedat pakast, siis jälle lumevabu nädalaid. Kõik need sündmused on toonud ohtralt tähelepanu inimese põhjustatud kliimamuutustele ja teadvustanud vajadust piirata kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, mis üleilmset soojenemist põhjustab.
kraan aga peaaegu 300 liitrit, läbijooksev WC-loputuskast aga 5500 liitrit vett ööpäevas. Sõltuvalt dussi all olemise ajast ja torustiku tüübist kulutab dusi võtmine 95-196 liitrit vett ühekorraga. Supeldes saab igaüks hoiduda vee reostamisest, kui kasutatakse vajadusel tualetti ega poetata prügi vette. Mure keskkonna pärast on haaranud meid kõiki. Miks siis ikkagi kaitsta loodust? Loodus pakub "ökoloogilisi teenuseid", milleta inimkond hakkama ei saaks. Kõige tähtsam on looduses vesi, mis on inimestele eluliselt vajalik. Kui pole vett, pole ka elu. Kasutatud materjal · http://ec.europa.eu/clima/sites/campaign/pdf/e_toolkit_br ochure_et.pdf · http://puhaselu.blogspot.com/2009/08/mida-mina-saan- teha.html · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/1eesti /vesi2.htm
Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale(www.miksike.ee). Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu. Printsiip "Kõikkide asjade vältimine, ennetamine". Esemed, asjad, mis ei leia kasutamist võivad olla tulevikus ressursiks. Jäätmed võivad olla mingile teisele tehasele tooraine. Jäätmeseaduse alusel mõeldakse jäätmete all mistahes vallas asju, mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasut. kõrvaldada või on kohustatud kasut
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j�
Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid, milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk. 24. Võrdle omavahel ökomärgiseid, ühele keskkonnaaspektile keskenduvaid märgiseid ja mahemärgiseid! Ökomärgis on vabatahtlik ja seda ei anta toidule ja jookidele. See märgis arvestab kogu olelusringi. viitab keskkonnasõbralikkusele
aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud ressursside vähenemisest. Eeldatakse, et 21 saj keskpaigaks on enamik ressursse ammendunud. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Optimistid lähtuvad järgmistest eeldustest. Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda.
Rahvastiku kirjaoskus Rahvastiku rassiline, keeleline, etniline ja usuline koosseis Inimtegevuse mõju keskkonnale 6 Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav.Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: õhu saastamine; osoonikihi kahanemine; globaalne soojenemine; pinnase saastumine; vee saastumine; mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; looduse mitmekesisuse vähenemine;
development, in both developing and industrialised nations, that meets the needs of the present without compromising the ability of future generations to meet their own needs" Roheline eluviis - ehk ökoloogiline elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Tasakaalukas elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja kestmise. Majanduslik aspekt - optimaalne loodusressursside kasutamine Taastumatud ressursid Taastuvad ressursid Sotsiaalne aspekt - inimene oskab väärtustada teisi inimesi ja oma keskkonda. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive tulevastele põlvedele. SA probleemid Kuidas kõikide ressursside kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Ületootmine ja ületarbimine Looduskaitse maailmas 1806 metsa kaitsealad Saksamaal 1864 Looduskaitse mõiste esmakordne kasutamine "Man and Nature" George Perkins Marsh
Ilu nõuab valu, kuid kiirmoega end ehtides pole valus mitte selle kandjal, vaid valmistamisega kokku puutuvatel inimestel ning planeedil Maa. Käesolevas töös käsitlen kiirmoe kahjulikku mõju keskkonnale ja inimesele. Pakun ka probleemile lahendusi, millest võiks abi olla. Kiirmoe tarbimise mõjust saab kõige paremini aru, kui visualiseerida toote eluringi sünnist surmani. Tuleb aga arvestada asjaoluga, et suurem osa rõivatööstusest on anonüümne rõivaeseme täpset teekonda ei teata, seega saab rääkida ainult üldisest taustast. [1] 4 1. Kiirmood mis see on? Oscar Wilde, kuulus inglise kirjanik, on moe kohta öelnud: "Fashion is a form of ugliness so intolerable that we have to alter it every six months" (Mood on midagi nii kohutavat, et peame seda iga kuue kuu järel muutma). Kuuest kuust on saanud paar nädalat ning seetõttu on kasutusele tulnud termin ,,kiirmood". [2] 1963. aastal sõlmiti masstootmise leping
· uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele · uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Keskkonnaökoloogia ja keemia ökotoksikoloogia mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemideni · Maastikuökoloogia maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes · Looduskaitse Ökoloogia liigendus põhineb looduse organisatsioonitasemetel ökosfäär ökosüsteem Elukooslus populatsioon organism (isend) elundkond organ kude rakk rakuorganell
vaatleme ennast kui üldiste nähtuste üksiknäiteid ning niiviisi võõrandume sügavalt ja valusalt omaena kogemusest ja inimlikkusest." (Susan Sontag, Stiilist, Vaikuse Esteetika lk 62-63) 1 2. Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas-pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale.
taastuvatega. keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus) - keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine. Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel). bioloogias tähenduses oleks see aga ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit, varjepaikade olemasolu jpt. 2 Keskkonnastrateegia 2.1 Eesmärgid Keskkonnaalased tegevusesuunad ja eesmärgid: · Reostuse ennetamine ja vältimine · Ressursikasutuse vähendamine
intensiivistamise või ekstensiivistamise abil. John Stuart Mill (1806-1873) kirjutised tähistavad klassikalise majandusteaduse kulminatsiooni. Ka tema töödes säilib väheneva tulu kontseptsioon, kuid lisanduvad teadmiste ja tehnilise progressi kasutamine nii põllumajanduses kui tootmises üldiselt. Mill võttis omaks palju laiemad vaated loodusvarade suhtes (looduse ilu jms esteetilised väärtused võivad kujuneda suuremaks väärtuseks kui varade poolt pakutav materiaalsus). Neoklassikaline ökonoomika: marginaalteooria ja väärtus 1870ndatel aastatel ilmus rida töid, mis hakkasid asendama klassikalist teooriat ja mida tervikuna hakati nimetama neoklassikaliseks majandusteaduseks. Üheks erinevuseks võrreldes klassikalise teooriaga oli uus lähenemine väärtuste selgitamisele. Klassikud nägid väärtuse allikana inimtööd. Neoklassikud selgitasid väärtust vahetuse kaudu
World 3, milles tollal vaid 28 aastane Dennis Meadows käsitles maailma kui keerulist süsteemi, mida on võimalik imiteerida matemaatilise modelleerimisega. World 3-s uuriti industrialiseerimise kõrge tempo, rahvastiku plahvatusliku kasvu, näljatsooni laienemise, taastumatute tooraineressursside ammendumise ning keskkonna saastumise tagajärgi (Valt, Savisaar. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, 1983). Arvestuses kasutati näitajaid: R looduslikud ressursid, P - rahvaarv, * - keskkonna saastatus, f - ühe inimese kohta aastas tulev toiduhulk, $ - tööstustoodang ühe inimese kohta Mudelist oli näha, et umbes XXI sajani alguseni jätkuks senine kasv, pärast 2030. aastat saabub aga väga kiiresti rahvaarvu ja toodangu järsk vähenemine ning keskkonna saastatuse järsk suurenemine. Miks? Põhjus on väga lihtne - senine areng ei arvesta Maa lõplike võimalustega (siit ka raamatu pealkiri ``Kasvu piirid'')
............ 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viiruste kõige tähtsam osa on genoom, mis sisaldab pärilikku infot. Genoomiks on DNA või RNA. § Genoomi katab valkudest struktuur nn. kapsiid. See on jäik, kindla ehitusega struktuur. Lihtsamate viiruste ehitus sellega piirdubki. Sellised on näiteks adenoviirused ja papilloomiviirused.
loodusvööndite nihumine, liustike sulamine · Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid, hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid. Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi · Happevihmad - õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad veehappeliseks. Happesademed muudava looduslkud mullad ja veekogud happeliseks. See omakorda muudab veeorganismide ja taimede elutingimused raskemaks. · Sudu- mürgine suits+ udu nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid,
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
sotsiaalses mõttes. Kuna kogukondades toimivad ka lasteaiad ja koolid, antakse jätkusuutlikkust edasi ka oma hariduses. Kuna Euroopa ökokülade liikumise ja nende haridusasutuste näol on olemas praktilisi ja elulisi näiteid selle kohta, kuidas inimgruppidel on ühiselt võimalik ressursi- ja energiasäästlikult toimida, on ökokülade koolid ja lasteaiad headeks näideteks, kuidas õpetada jätkusuutlikkust eelkoolieas ka Eestis. Kuivõrd laste esmased tarbimisharjumused, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk ongi seetõttu luua lasteaiaõpetajatele jätkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1
erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet
· Osoonikihi hõrenemine- liiga raske, rohkem keemiat Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimisi. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik tekitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainele sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus”
institutsioonid ja uusi arenguid takistav rajasõltuvus. RIIGID ja rahvusvahelised organisatsioonid Riikide roll kapitalistlikus maailmamajanduses: 1. Riigid sätestavad tingimused kuidas kapital, kaubad ja tööjõud võib nende piire ületada; 2. Riigid loovad oma piirides omandit puudutavad reeglid; 3. Riigid otsustavad tööjõu ja tasu üle; 4. Riigid otsustavad, millised kulutusi ettevõtted peavad otse ja kaudselt kandma saaste-, toorme- ja transpordiinfrastruktuuri kulud; 5. Riigid otsustavad, milliseid majanduslikke protsesse võib monopoliseerida ja millisel määral; 6. Riigid kehtestavad makse; 7. Riigid võivad oma piirides tegutsevate ettevõtete võimalustele avaldada mõju riikidevahelises süsteemis. Tugevatel riikidel on ühine huvi toimiva maailmasüsteemi hoidmiseks. Samal ajal on tugevatest riikidest igaühel huvi selles süsteemis
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
Kaitsemets mets, mille põhifunktsioon on kahjulike tegurite mõju vältimine või leevendamine. Kaitsemetsi eristatakse kahjustava teguri (tuul, müra, tuli, mullaerosioon, laviin, rusuvool) või kaitstava objekti alusel (põllu-, tee- ja jõeäärsed, asula ja kuurordi ümbruse metsad). Kaitsemetsade majandamises peetakse esmatähtsaks kaitsefunktsiooni säilitamist ja parandamist. Kaitseriba maastiku aineringet, energia- ja infovoogu muutev looduslik või poollooduslik ökosüsteem, mille eesmärk on tagada kultuurmaistus ökoloogilist tasakaalu. Nt. veekogude kaitseribad pidurdavad eutrofeerumist. Hoiumetsad reservaadid ja erilist kaitset ning pikemaajalist säilitamist vajavad metsad
maagaas, etanooli lisandusega bensiin, kuigi nende kasutus on kaduvväike. 13. Taastuvate energiaallikate ebapiisav kasutamine arvestades olemasolevaid ressursse Valitsev poliitika ei soosi, Eurorahad suunatakse mujale kui taastuvenergiasse. Uuringute kohaselt oleks võimalik paarikümne aasta pärast tagada eesti ligi 70 %-line energianõudlus taastuvenergiaalikatest saadava energiaga. Puuduvad toetused ja tehnoloogia muretsemiseks ressursid. Väikelahendused ja muud vajavad suuri toetusi, ilma nendeta ei hakka midagi toimuma. Põlevkivi energia on odavam võrreldes taastuvenergiaga tarbija jaoks ja eelistatakse odavamat. Eesti Energiaturul omab enamuse võimust Eesti Energia, teistel on raske konkureerida. 14. Energiasäästu ning elektri ja soojuse koostootmise võimaluste ebapiisav kasutamine ajalooliselt väljakujunenud põlevkivielektri tootmise domineerimine (kasutegur
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
