harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1 b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine
ekspositsioon (peateema, kõrvalteema, sidepartii) 3.töötlus(töödeldakse pea- ja kõrvalteemat) 4.repriis(pea- ja kõrvalteema tulevad tagasi ekspositsioonis esitatud kujul) 5. coda- lõpetamine SONAAT- 3- või 4-osaline instrumentaalteos soolopillile 1.sonaat-allegro 2.tavaliselt aeglane, tavaline, lüüriline, tavaliselt ABA-vormis 3.tavaliselt tantsuline, menuett või skerzo 4.tavaliselt rondo või sonaat-allegro vormis (kui on 3-osaline sonaat, siis puudub tantsuline osa ja alles jäävad 1., 2., 4.osa) RONDO- nagu refrääniga laul, mis algab ja lõpeb refrääniga (ABACADA-tavaliselt ; ABACA- lihtsaim) KONTSERT- 3-osaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile KVARTETT- 4-osalises sonaadivormis teos neljale pillile I viiul, II viiul,
Organum, missa, motett Philippe De Vitry 10. Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansiajastu võrdkujuks? Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili põhijooned. Nimeta peamised heliloojad. 11. Tutvusta renessansiajastu peamisi muusikazanre, selgita paroodiamissa tähendust 12. Kirjelda ilmaliku laulu vorme 16.sajandil (sansoon ,frottola, villanella, balletto, madrigal). Sansoon- prantsuse ilmailk laul; Frottola- tantsuline laul, kus meloodia on ülemises hääles Villanella- Itaalia rahvuslik laul 16 saj teisel perioodil, 3-häälne, tantsuline laul/stiil Balletto- tantsuline laul rütmilise teksti ja refräänilise lõpuga (ha-ha-haa) Madrigal- polüfooniline ilmalik lauluvorm, tõsine armastus laul 13. Mida uut tõi protestantism muusika arengusse? (luteri koraal mis see on? Martin Lutheri tähtsus) 14. Ilmalike laulude esituskoosseisud 16.sajandil. Kõiki hääli võis mängida
Sonaaditsükkel sümfoonilisele orkestrile on Sümfoonia. Sonaaditsükkel ühele ja kahele instrumendile on sonaat, kolmele trio, neljale kvartett, viiele kvintett. Sümfoonia (žanr) Orkestrimuusika tähtsaim žanr. Sümfooniažanri rajaja on Viini klassik Haydn. Tüüpilisel sümfoonial on 4 osa: 1. osa- sonaadivormis, kiiretempoline ja dramaatilise meeleoluga. 2. osa- aeglase tempo, laulva ja lüürilise karakteriga. 3. osa- tantsuline (menuett) 4. osa- kiire tempo ja optimistliku meeleoluga. Esimesed sümfooniad olid ~20 minutit pikad. Koomiline ooper Tekkis 1733 aastal. Esimese koomilise ooperi tegi Pergolesi „Teenijanna-käskijanna“. Esimesed olid umbes 15 minuti pikkused, lühikesed. Aja jooksul said neist õhtut täitvad teosed. Koomika seisnes süžees: neiu, vanapoiss, härra nutikas ja noormees.
sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas · lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev · lõpus kõrgemad noodid II osa " Ase surm " · teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ärevaks tegev III osa "Anitra tants" · idamaine muusika · mänglev,hüplev · tantsuline · tempokas · kõrged noodid IV osa "Mäekuninga koopas" · ähvardav algus · salapärane · läheb kõrgemaks järjest · tempokaksmuutub · kiirenev · valjenev · mänglev · vahepeal on väga vali · pille tuli järjest juurde 2 teose võrdlus: · programmiline muusika E.Grieg"liblikas" · rõõmus · mänglev H.Eller "Liblikas" · tempokas · hüplev · lendlev K:II süit : "Solveigi laul"
Ülesehitus Pillid Näide Sonaat I kiire- tsükli põhiosa Enamasti klaver, aga W. A. Mozarti II aeglane on loodud ka teistele klaverisonaat C-Duur III tantsuline-menuett/ pillidele skertso IV kiire- finaal Kontsert Põhineb Kõikvõimalikud Teosed heliloojatelt sonaaditsükklil, kuid soolopilli ja nagu Joseph Haydn, on loodud soolopillile orkestripillid W. A. Mozart, ja orkestrile. See on Ludwig van
Ülesande täitmiseks kuula palun vastavaid lugusid kuulamise lehelt. 1. Mida on ühist kõigil 3 swingilool (kuulamispalad nr 3, 4 ja 5)? Too välja 2 ühist joont. * Õõtsuv & kiikuv muusika * Tantsuline rütm Neile on svingilugudele omane õõtsuv ja kiikuv rütmika. Esimene pala küll tantsulisem kui kaks viimast. Kaks viimast sobiksid hästi aeglaseks tantsuks. 2. Pala nr 7: Charlie Parker / Dizzy Gillespie „Bloomdido“ Nimeta need 2 puhkpilli, mis mängivad selles palas meloodiat? Trompet ja saksofon 3. Pala nr 8: Dave Brubeck „Take Five“ Mis pillid seda lugu esitavad? Klaver, saksofon, trummid.. Kuidas nimetatakse sellise esitajate (pillide) arvuga koosseisu? Cool Jazz 4
Romantism 1. Keskaeg 5. - 13. sajand Renessanss 14. 16. sajand Barokk 17. 18. sajandi I pool Klassitsism 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand Romantism 19. sajand u II aastakümnest alates 2. Romantismi märksõnad: 1. Tundeelu 2. õnnetu armastus 3. müstika, surm ja teispoolsus 4. loodus 5. ajalugu - huvi keskaegse kunsti vastu 6. rahvalooming 3. Romantismi väljendusvahendid: · Emotsionaalsus · Väljendusrikas meloodia; vabalt lainetavalt arenev · Värvikas harmoonia · Vormivabadus · Kontrastid rütm, tempo, dünaamika, tunded · Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile ...
- Üks jazz muusika enimmüüdud plaate on Miles Davise “Bitches Brew” 1970. Jazz 20. sajandi lõpul ja tänapäeval - Stiililine mitmekesisus, stiilipiiride ületamine - 1960. a hakati taasavastama oma juuri rahvuskultuurist - Kasutades erinevate maade rahvamuusikat sündis world jazz - 1980. a taasavastati sving ja bebop ja kujunesid ka uued stiilid Free funk - Jazz-rocki järellainetus - Tantsuline, jazz-rocki rütmid ja free jazzi vaba improvisatsioon - Ornette Coleman No wave - Müramuusika - Eesmärk: publiku sokeerimine - Ühendab endas loendamatult palju stiile, ka punk ja maailmamuusika - John Zorn, James Blood Ulmer, ansambel Defunkt. Hiphop-jazz - Hiphopist üle võetud funk’ilikke rütmifiguure. - Kasutatakse sämpleritega kopeeritud katkeid erinevate aegade jazz’i salvestustest. - Ansamblid Gang Starr, US3, The Roots
Koostöö Ashtanga Yoga Tallinn keha&meele keskusega Laura Õispuu 2 Missioon ja visioon Inspireerida ja anda inimestele võimalus parandada tervist ja elu kvaliteeti läbi positiivsete emotsioonide ja professionaalse õpetuse Olla professionaalse klienditeenindusega, ajaga kaasas käiv treening ja tervisesporditeenust pakkuv kasumit tootev spordiklubi Laura Õispuu 3 treeningud Alusta Tantsuline Liikuv ja lihtne Lihtne ja tõhus Keha ja meel lihtsalt EasyFit DanceStep Fit BODYPUMP® Fittest Pilates Easy GroovyMoves StepFit BODYBALANC BODYCOMBAT® E BODYJAMTM Ride Ride&Strength
Instrumentaalkontsert ühele (harva mitmele) solistile ja orkestrile loodud mitmeosaline teos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa kiires tempos ja sonaadivormis; 2. osa aeglane, laulva ja lüürilise iseloomuga; 3. osa kiire, särav ja rõõmus. Sümfoonia 4 osaline instrumentaalteos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa liikuvas tempos ja energiline, sonaadivormis; 2. osa aeglane, rahulik, lüüriline, vorme mitu (variatsioon, sonaat); 3. osa Menuett- tantsuline; 4. osa (finaal) kõige liikuvam osa, rondo vormis (ka muud vormid). Klassikalise sümfoonia ning keelpilli kvarteti ülesehitus on klassikaliselt ühesugune. Avamäng ühe osaline teos sümfoonia orkestrile sonaadivormis.
Dub FX´i näol on tegemist artistiga, kes tuuritab mööda Euroopat ja annab live esinemisi, jättes kõrvale kõik muusikalised instrumendid ja kasutades vaid enda häälelisi oskusi ning selle suurejoonelisuses veendusin ma alles kontserdi kestel. Dub FX ei tee koostööd suurte plaadifirmadega ning tal ei ole produtsenti. Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. Dub FX´I muusikas on nii meloodiat kui rütmi, põimitud on lüüriline viis ja tantsuline stiil. Peamisteks stiilideks on tema esituses hip hop, reggae ja drum and bass ning ühe mehena suudab ta luua muusikat, mida pillidel mängiks justkui terve ansambel. Rääkides tema esitusest, siis see oli üllatav ning ka väga originaalne, sest Dub Fxi ning tema naise kokkulaulmine sobivad kui põimitult ja nende vokaalne esitus on väga hea kõlaga ning kuulamise tegi meeldivaks nende teksti selgus. Ühelt healt kontserdilt ei saa olla puudu ka huumor ning ka seal ei olnud sellest puudust
• Rahvas temperamentne ja tantsulembeline, muusika on rütmikas • Tantsudes kajastuvad Hispaania ja Portugali tantsutraditsioonid Muusika üldiseloomustus • Ebatavalised taktimõõdud • Helilaadi madaldatud 7. aste • Antifooniline laulmisviis (vahelduvalt laulavad kaks koori) • Sealt päris osa rütmipille (nt marakaa) • Armastatuim pill kitarr Kuuba muusika • Hispaania ja Aafrika muusika segunemisel tekkinud • Rütmikas ja tantsuline • Taktimõõt 4/4 (vahel ka 3/4) • Kasutatakse erinevaid rütmipille, kitarri ja keelpille • Pärit erinevad tantsud: 1. rumba (afroameerika päritolu, taktimõõt 4/4) 2. Cha-cha-cha (samuti afroameerika 3. Habaneera (Hispaania päritolu tants, mis tekkis Kuubal 19 saj lõpul) 4. Paso Doble (Kuubal tekkinud Hispaania päritolu kolmeosalises taktimõõdus tants) 5. Salsa (Kuuba päritolu tantsumuusika, mille põhirütm tugineb rumbale ja cha-
Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Tema aluseks sai orkestriavamäng, mis jagunes kolmeks osaks: kiire - aeglane - kiire. 18. sajandi lõpuks oli sümfoonia omandanud kuju, mida me tavaliselt nimetame "klassikaliseks". Vorm oli laienenud neljale osale: esimene kiiretempoline osa, teine, lüürilise või traagilise karakteriga aeglane osa; kolmas - tantsuline osa, enamasti menuett; ja lõpuks kerge ja kiire finaal. Klassikalise sümfoonia pikkuseks oli enamasti 15 kuni 20 minutit. Seevastu Beethoveni II sümfoonia vältab juba 30 minutit ning tema III sümfoonia on ligi tunnipikkune mammutteos. Oma viimases, IX sümfoonias nägi Beethoven, et orkestrist üksi ei piisa tunnete väljendamiseks ja sümfoonia triumfeerivas lõpuosas koori laulma Schilleri oodi "Rõõmule".
Euroopat ja annab live esinemisi, jättes kõrvale kõik muusikalised instrumendid ja kasutades vaid enda häälelisi oskusi. Esitusviis oli just selline nagu see olema peaks ja see oli ka väga originaalne. Esituse kohta ühtegi halba sõna ei ole. Dub FX ei tee koostööd suurte plaadifirmadega ning tal ei ole produtsenti. Ta eelistab vaba ning loomingulist lähenemist, töötades koos oma naisega. Dub FX´I muusikas on nii meloodiat kui rütmi, põimitud on lüüriline viis ja tantsuline stiil. Ühe mehena suudab ta luua muusika, mida pillidel mängiks terve ansambel. Lisaks selle, tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean paljusi plaadikeerutajaid ja lisaks nendele veel ka Rauno Pella trummidel. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui üritus peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas järjest erinevad Dj-d kes umbes pooletunniste vahedega üksteise järel laval käisid, kelle hulgas olid Dj Trigga, Enno Lohu jt.
sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka kirjandust, olles ühendavaks motiiviks prantsuse luuletaja Francois Villon´i loomingus. Siiski, maailma esimeseks surmatantsumaaliks loetakse Cimetiére des Innocents´i kirikuaia seinal Pariisis asetsevat maali. See oli inspiratsiooniallikaks Lüübeki maalijatele, kelle vahendusel jõudsid need ka Tallinnasse. Lüübeki maalija, Eesti juurtega Bernt Notke taiest ,,Surmatants" on peetud Tallinna tähelepanuväärseimaks kunstiteoseks
Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama. Kratt tormab koju, süütab talu ja kägistab peremehe. Kurat ja kratt tantsivad talu varemetel ja lahkuvad peremehe hingega. Lähtudes reaalsust ja fantastikat ühendavast süzeest, jaguneb ,,Krati" muusika kaheks: · tantsuline rahvamuusikaga seotud osa · fantastiline, müstiline muusika
Saali sound oli väga hea, kõikide pillide võimenduseks oli pilli juurde pandud mikrofon. Nii oli publikule kõik arusaadavalt kuulda. Enamus numbritest olidki vaid instrumentaalsed palad, kuid olid ka üksikud vokaalesitused. Üheks instrumentaalpalaks kasutati aiavoolikust tehtud pilli, mis oli Jalmari enda tehtud. Selle pilli kohta kehtib reegel: mida pikem, seda madalam heli tuleb. Esitatud loos oli tunda mõjutusi iiri muusikast, see oli tantsuline ja kiire ning meloodias esines palju kaunistusi ja sünkoope. Loo teises pooles toodi saateks kitarr: algul toetas see akordidega, hiljem täitsa oma viisiga. Isiklikult poleks ma uskunud, et kitarr ja vilepill omavahel kõlalt sobivad, kuid selles lood lõid need hea terviku. Vokaalesitused tõmbasid mind rohkem kaasa. Üheks neist oli regilaul, mis rääkis kuidas noor tüdruk mehega ümberkäis. Selle oli Sandrale pärandanud tema vanaema.
tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil. Faktid Pealinn Havanna Pindala 110 860 km2 Riigikeel hispaania Rahvaarv 11 263 400 (2003) Rahvastiku tihedus 101,6 km2kohta Ajavöönd (maailmaaeg) 5 President Raúl Castro LIPP/VAPP Muusika Kuubas on peale suhkru ja tubaka väga tähtsad ka muusika ja tantsud, mis kannavad tugevaid hispaania ja Aafrika muusika mõjutusi . Kuuba muusika on rütmikas ja tantsuline. Põhilised taktimõõdud on 4/4 ja vahest ka 3/4. Tantsud Kuulsamad Kuuba tantsud on ... Mambo Rumba Tsatsatsa Salsa Paso doble Habaneera Mambo Mambo on Kuubal populaarne muusikavorm ja tantsustiil, mis kannab tugevaid Aafrika muusika mõjutusi. Algul oli selle mõte rituaalne . Mambotrummide vaheldusel suhtlesid inimesed jumalatega .Trumme oli palju ja igal ühel neist mängiti oma rütmi .
repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes. Eelkõige instrumentaalvorm, kuid esineb mõnikord ka vokaalmuusikas (ooperiaariad, missade Kyrie-osad). 4. Sonaaditsükkel on mitmeosaline teos, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. I osa kiire (allegro, tihti sonaadivormis) II osa aeglane (andante, adagio või largo) III osa tantsuline (menuett) IV osa kiire (tihti rondo) 5. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. 6. Kõik on klassitsismi ajastu muusikazanrid, mis on mood. üksteisest.
keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e
instrumentaalkontserdid orelile ja orkestrile. Orkester on väga tähtis ka vokaalteostes. Ühendab erinevad stiilid, itaalia keelpillimuusika, prantsuse puhkpillidest rikka stiili ja ka inglise konsortmuusika. Concerto grossosid 18. 6 esimest op.3 on erinevate puhkpillidega, igas erinev koosseis. Op. 12 keelpillidele + komponeeris 30nendatel aastatel. 4.osaline kirikusonaadi tüüpi, aeglane laulev esimene osa, teine osa fuuga, kolmas osa aeglane polüfooniline, neljas osa kiire ¾ tantsuline. Ooperid: Handel kirjutas oma esimesed ooperid hamburgis. Need olid Almira ja Nero. Tutvus põhjalikult itaalia ooperiga Napolis ja kohtus a. scarlattiga kellelt võttis eeskuju. Saavutas menu oma ooperiga ,,agrippina". Võitis londonis tunnustuse ooperiga ,,rinaldo"(ajalooline sisu), ja aastatel 1713-1729. Kirjutas suure osa oma 45st ooperist, mis enamasti olid antiigiainelised. Aga oli ka ajaloolise sisuga: näit. xerxses. Handeli ajal oli ooper enamasti
õnnestunult ja kaasahaaravalt esitatud. Üheks parimaks palaks, mis laval esitati oli kindlasti ,,Nii on meil moes", mida esitas Kaire Vilgats ning keda saatsid teised esinejad. Esitus oli tempokas, kõlav ja hästi esitatud. Diktsioon oli mõnes kohas veidi kehvemapoolne, kuid üldmulje on väga hea. Kaire Vilgatsi tugev, kandev ja ulatuslik hääl sobis sellesse muusikali justkui valatult. Esituse juurde kuuluv tantsuline pool oli läbi etenduse osavalt sooritatud, liigutused olid sünkroonis ja näitlejad olid kogu etenduse jooksul väga ühtehoidvad. Väga oskuslikult oli esitatud ka ,,Blow, Gabriel Blow" (lood olid esitatud eestikeelsetena), kus jällegi oli põhiliseks lauljaks Kaire Vilgats ning kelle esitusele andsid veelgi enam kõla ja tugevust teised lavalolijad. Laulud olid enamjaolt kõik väga rütmikad ja meeleolukad.
on kahese koosseisuga, ehk kõiki puupuhkpilli on orkesris kaks. Millele pani aluse? - Klassikalisele sümfooniale - Klassikalisele keelpillikvartetile - Klassikalisele sonaaditüsiklile Muusika ja vormid - Rondovorm - Sonaat- allegrovorm e sonaadivorm Klassikaline sonaaditsükkel: Kolmeosaline sonaaditsükkel: I kiire II aeglane III kiire Neljaosaline sonaaditsükkel: I kiire II aeglane III tantsuline IV kiire - Sonaat - Sümfoonia - keelpillikvartett
repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga, · Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, · Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. I-osa- kiire, sonaadi vormis; II-osa- aeglane(andante, adagio, lento); III-osa- tantsuline- enamasti menuett; IV-osa-kiire · Keelpillikvartett- tsello, 2 viiulit ja vioola. · Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos, · Kontsert- 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa. I-osa- sonaadi vormis, II-osa aeglane, III-osa- kiire. · Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatakse, · Sonaat- ühele või kahele pillile kirjutatud teos,
Nad otsustasid Coppéliuse majja hiilida, et võõra tütarlapsega tutvuda. Ka Franz tahtis samal ajal salaja redeliga aknast sisse pääseda. Sealt rullus lugu edasi maagilises töötoas, kus oli peidus ka teisi nukke. Kadus piir tõelisuse ja kujuteldava vahel. Loo lihtsus jättis rohkelt mänguruumi tantsijatele nukumeister Coppéliuse roll põhineski suuresti pantomiimil. Ka Swanilda sõbrannade, kellel oli etenduses suur tantsuline osa, iga liigutuse taga oli näha nende iseloom. Igas vaatuses oli rõhku pandud sõuelementidele, mis tegi etenduse jälgimise ka poistele atraktiivseks (plahvatused, kaminast tulev toss jms). Koreograafia põhines Marius Petipa versioonil ja pakkus kaunist klassikat Delibes'i imelise värvilise muusika saatel, mis sobis ideaalselt selle helge looga. Lavastaja Ronald Hynd oli tabanud väga täpselt teose helikeele ja nii oli muusika ja liikumine suurepärases kooskõlas
*EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii *TÖÖTLUS * Vaatleb ,,tegelasi" erinevatest külgedest * Helistikuline mitmekesisus *REPRIIS * Alghelistiku ja teemade naasmine Sonaaditsükkel * 3- või 4-osaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis * 4-osaline tsükkel esineb peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides -kiire--aeglane--menuett/skertso(tantsuline muusika)--kiire * 3-osaline tsükkel esineb peamiselt instrumentaalkontsertides ja sonaatides -kiire--aeglane--kiire Kolm erinevat mõistet!!! *SONAAT- zanr *SONAADIVORM- vorm, ülesehitus *SONAADITSÜKKEL- mitmeosaline tsükkel, mille eimene osa on sonaadivormis Klassikalised zanrid * SONAAT- sonaaditsüklil põhinev 3/4 osaline teos soolopillile klaveri saatel *SÜMFOONIA- sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile
lõpetab lõpupartii) 2) Töötlus (pingestatud, arendatakse teemasid) 3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile) coda kokkuvõttev lõik Klassikalised sonaaditsüklid: 3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu
vaidlevad). Repriis- teemad taas algkujul. Vahel on ka sissejuhatus ( lühike algusosa ) ja coda ( lühike lõpuosa). 13)Sonaat-allegro vormis tähendab ETR ekspostitsiooni, töötlust ja repriisi. Vt 12. 14)Sonaaditsükkel on 3 või 4 osaline instrumentaalteos, kus vähemalt 1 osa ( tavaliselt esimene ) on kirjutatud sonaat-allegro vormis. 1. kiire ( son-allegro ), 2. aeglane ( aba, variats jne ), 3. tantsuline ( rondo, variats, aba jne ), 4. kiire, ülikiire ( rondo, variats, son-allegro ). 15)Sonaat- sonaaditsükkel soolopillile või soolole klaveri saatel (klaverisonaat, viiulisonaat) 16)Instrumentaalkontsert- sonaaditsükkel soolopllile orkestri saatel (trompetikontsert) 17)Keelpillikvartett- sonaaditsükkel neljale keelpillile (1.viiul, 2.viiul, vioola, tsello) 18)Sümfoonia- sonaaditsükkel orkestrile. 19)Avamäng- üheosaline sonaat-allegro vormis toes orkestrile.
et kui tagasi pöördud pole sa mitte millegagi hakkama saanud. Ei ole kerge jätta oma kodumaad, kus eluaegsed sõbrad ja pere. Muidugi on see mõnele kergem kui teisele. Nõustun Margus Mikomäe kujundliku pildiga etendusest, mis ka mulle endale pähe kippus: lavastus on seotud ronimisega, mida kõrgemale sa ronid, seda rohkem sa näed, aga seda valusam on alla kukkudes. Läbivat rolli lavastuses mängib Freddie Mercury. Tuntud Queeni laulude järgi seatud tantsuline liikumine ei olnud nauditav: Ben(Kristo Viiding) sai end neil hetkedel küll vabaks lasta ning koos temaga koges seda ka publik, kuid isiklikult ma Mercury lavastusse sisse toomist ei nautinud. Freddy Mercuryst sai Beni iidol ja teejuht Londonis, tema võimas hääl oli mehele lohutuseks ja meeldetuletuseks, et kui väga tahta ja püüda on kõik võimalik. Avastus Freddie seksuaalse sättumuse
kulgeb tempokalt ja muidugi on tegelased valitud hea vaistuga. Selles muusikalis on võimalus nautida Kaire Vilgatsi võimeid täies mahus. Karakterrollides on ta silma ja kõrva jäänud ju paljudel etendustel, kuid Reno roll annab talle võimaluse ka kogu oma vokaalse võimekuse teostamiseks. Tema näitleja värvipalett on väga värvikas,kõnehääle tõttu äärmiselt varjundirikas ning äärmiselt julge ja võluv on tema tantsuline plastika. Märt Avandi, ked näeme tänu ETV'le kodudes igal neljapäeval ,,Tuulepealses maas" ning on asunud võrdväärse tegijana selliste suurepäraste näitlejate kõrvale, nagu selles seriaalis näha, kelle muusikalikogemus vist algas muusikalis ,,Cabaret" (G. Malviuse lavastus), pakkus äärmiselt meeldiva elamuse nii oma laulmise kui ka tantsulikkusega. Üllatav, et nii hõivatud noor näitleja on suutnud tegeleda oma
peas tutimüts. Lõpus, kui tuli õnneliku lõpu koht, olid ka tegelased rõõmu rõhutavates riietes. Näiteks printsil oli siis seljas valge kuub kuldsete kaunistustega ning valged saapad ning retuusid ja Lumivalgekesel oli seljas valge kleit. Valge ju sümboliseerib puhtust ja pulmad seostuvad ka minu jaoks vähemalt valgega. Muusika, mis saatis kogu etendust võikski jagada esiteks pöialpoiste muusikaks, mis oli lõbus, hoogne, tantsuline ja kohati naljakas. Teiseks võõrasema saatemuusika, mis oli kohati ehmatav, jõuline, kurjust ja viha toonitav ja samas ka kohati kohutavalt võimas. Kolmandaks siis Lumivalgekese ja printsi saatemuusika, mis oli õrn ja ilus ehk selline, mis läks kindlasti peale rohkem tüdrukutele kui poistele. Meloodiline ja kena muusika, mis vahepeal paisus ja siis jälle rahunes. Etendusest jäi meeldejääv mulje kindlasti tänu vahelduvatele ja uhketele lavadekoratsioonidele ja ka kostüümidele
kabanoss viineriga sai nüanss varjund biograafia elulugu suši riisisöök stuudio kunstniku tööruum revanš tasa tegema petank pallimäng šokolaad kõva, magus tahvel ballett tantsuline lavateos giid reisijuht duur helilaad batuut hüppevõrk elegantne stiilne, maitsekas keiser valitseja biskviit magus küpsis artikkel (arutlev)lugu akvalang vee all kasutatav hingamisaparaat detektiiv salapolitseinik
• ‘’Tuisk’’ • uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven • 4 instrumentaalkonsterti • eripära - lähedus sümfooniažanrile (solist pole esiplaanile tõstetud) • ‘’Hällilaul’’ ja ‘’Saksa reekviem’’ • mitteprogrammilise nn. absoluutse puhta muusika pooldaja 5) Richard Strauss (1864-1949) Saksamaa. • 15 muusikalist lavateost
3 osa Klassikaline keelpillikvartett (üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa Ka teistele kammeransambli koosseisudele luuakse teoseid sonaaditsükli alusel. Kammermuusika on ansamblimuusika - muusika väikesearvulisele koosseisule, kus igal esitajal on oma partii Sonaaditsükkel : I osa - kiire (allegro) II osa - aeglane III osa - tantsuline (menuett) IV osa - kiire Sonaadivorm (e. sonaat allegro vorm) Sissajuhatus ei esine alati Ekspositsioon kaks teemat, peateema taval. aktiivsem, põhihelistikus kõrvalteema taval. leebem, dominanthelistikus Töötlus - teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid.... Repriis ekspositsiooni kordus mõningaste muudatustega, loob raamid, terviku, põhihelistikus
Jalutuskäik - rahulik, kõrgemad noodid, ilus, meloodiline. Vana kindlus - mahajäetud maja, süngetes värvides. Tüleriiaed - kiired, kõrged jooksud, võimeneb. Härjavanker - võimas, madal, nagu kellamäng. Jalutuskäik. Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene (kõrge), hiljem kõrgem, ühtlane tempo, vaene ja rikas koos - võitlus, võimas. Jalutuskäik tantsuline. Limoges' turg - turunaiste vaidlus, hästi kiired staccato ti-ti-d, kõrge, teises käes jooksud. Katakombid. hästi aeglane, akordid kõrgemalt madalamale, vaiksem, jälle valju...Jalutuskäik - minimalistlik, üks käsi rahulikult, teine vaiksed värinad. Majake kanajalgadel - hakkab järsult, madalalt, võimsalt, kiirelt, jooksud, nõid luuaga. Kiievi väravad - rahulik, kõrgem+madal, vali, vahepeal hästi rahulik ja ainult kõrge, äkitselt valjuks ja kiireks. Aleksandr Borodin (1833-87)
vähemalt mitte siis kui laulja laulab justkui valede sõnadega. Kuna tekst oli eesti keeles ja subtiitrid olid eesti keelsed, siis täheldasin paratamatult seda, et nad laulsid valede sõnadega. Kui tekst oleks olnud võõrkeeles, siis see ei oleks saanud häirida. Võibolla oleks see kõik paremini väljakukkunud siis, kui see poleks ooper vaid muusikali ja balletti segu. Muusikal seetõttu, et orkester mängis nagu mängiks ta muusikalile- pidevad teema kordused jne. Ballett seepärast, et tantsuline külg oli tugevam kui muusikaline. Kokkuvõtteks võin öelda, et tagant järele mõeldes, nüüd, kui ma olen selle sisuga rohkem tutvunud, ning, kui ma loeks ka raamatu läbi, siis läheksin seda uuesti vaatama. Nüüd oskaksin seda vaadata ja ilmselt oleks ka minu ooperielamus parem.
b) kujuneb välja sonaat-allegro vorm c) keelpillikvartetis areneb minisümfoonia d) sümfoonia muutub tõsiseltvõetavaks Muusika üldiseloomustus · kujunesid välja klassikalised instrumentaalmuusika zanrid sümfoonia ja keelpillikvartett · Rõõmsameelne, humoorikas ning tantsuline Huvitavaid fakte elust ja · Beethoven on talle kui oma õpetajale teoseid loomingust pühendanud · Haydn alustas heliloojana alles 30. eluaasta paiku WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Lapsepõlv ja Sündis Salzburgis. Ta isa õpetas ise Mozartit erinevaid pille õpingud, mängima. Nooruses liikus ta pere tihti Euroopas ringi ja Mozart ja ta
TOONIKA DOMINANT TOONIKA TOONIKA EKSPOSITSIOON REPRIIS ● Kõikide mitmeosaliste teoste esimene osa Klassikaline sonaaditsükkel KOLMEOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - kiire Nt: sonaat, soolokontsert NELJAOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - tantsuline 4. osa - kiire Nt: sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett
-Segunes kirikumuusikaga -Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (L-Pr) või trüväärideks(P-Pr) Tuntumad laulikud: -Trubaduur Bernart de Ventador -Truväärid Richard lõvisüda -Minnesinger Walther von der Vogelweiden Muusikainstrumendid Orel: -portatiivorel -positiivorel Keelpillid: -fiidel -rebelk -psalteerium -lauto -harf -nurdy-gurdy -dulcimer Puhkpillid: -torupill Mitmehäälne muusika Organum: -mitmehäälsuse vorm -saavutas oma kõrguse Notre dame katedralis -regulaarne tantsuline rütm -õitseng oli 12-13.saj Meistrid: -Esimesed keda hakati nim. heliloojateks, olid kindla rütmisüsteemi kujundajad muusikas: -Leoninus- lõi 2 häälse organumi -Perotinus- lõi 3-4 häälse organumi Motett: -13.saj -Alumine hääl -laenati gregoriuse koraalist -Ülemine hääl-erinecad tekstid, kõrgus ja keel -Keelati kirikus kuna peeti liiga raskeks Kultuuriajaloo perioodid tekivad: 1.Mõttemaailma muutumisest 2.Kirjandusest 3.Kunstist 4.Muusikast
Pealegi saime ühe kolmanda Sallyka Stina kaudu soodsamad piletid. Etendus oli ühel sügisõhtul väga ammu, eriti palju ei mäleta sellest. Siiski tekitas see minus suurema huvi Frida Kahlo vastu. Lugedes seda raamatut, meenus nii mõnigi seik etendusest. Arvan, et etendus oligi selle raamtu järgi tehtud (või noh, eluloo järgi, aga raamat oligi ju elulugu )Etendus oli muusikaline tummetendus: dialooge ei toimunud ning kõik toimus muusika saatel. Samuti oli see väga tantsuline - kõik liikumine toimus tantsides, mis oli väga kreatiivne. Pärast bussiõnnetust haavata saanud Frida oli etenduses voodi (või mingi kerge voodi-imitatsiooni) külge aheldatud ja Diego tiris seda ringi ning tantsis sellega. See stseen oli väga südmlik ja mõjus. Kui Frida vihastas Diego peale, kui too pettis Fridat, oli see tantsides välja mängitud. Vihastunud Frida tantsis väga agressiivselt, kiirete liigutustega ning võimsalt. Kui Frida suri, tuli mul peaaegu pisar silma
Elas oslos,oli eraõps ja dirigent, oli sealse muusikaakadeemia asutaja. Roomas tutvus Lisztiga,kes inspireeris. Dirigeeris Bergeni Filharmoonikuid, rajas villa,kus asub ta majamuuseum. Oxfordi ja Cambridge'i audoktor. On norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja. Teos Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt"- rida palasid. Kuulamine: ,,peer gynt": ,,hommikumeeleolu"-eelista eestimaist, mägede keskel, koopalaul ,,anitra tants"-tantsuline,veits tiksumine,viiul,triangel ,,mäekuninga koopas"(,,trollide tants")-rütmikas,madal, hiljem satub hoogu,koopas jooksmine Jean Sibelius: Soome, sünd.Hämeenlinnas. 10 a mängis klaverit,esimesed kompostisioonikatsetused. 15a. viiulitunnid. õe ja vennaga musitseerisid pidevalt koos. Õppis helsingi ülikoolis juurat, astus helsingi muusikainstituuti. Õppis ka berliinis ja viinis. Dirigeeris helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,kullervo"
rütmigrupp, rõhutatakse kõlapildile, kollektiivne improvisatsioon, rõhutatud rütmimudelite kasutamine, Miles Davis (trompet), Herbie Hancock (klaver), John McLaughlin (rockkitarr). jazz 20 saj saksofon, kitarr, klaver, el pillid, erinevate rahvaste motiivid ja tämbrid, rütmilised, tantsulised, lõõgastav, vaba improvisatsioon, elektrilised võimendused, müra, erinevad rütmifiguurid, free funk (tantsuline, rütmikas, jazz rocki rütmid, vaba improvisatsioon, Ornette Coleman), no wave (James Blood Ulmer kitarr), hiphop jazz (Gang Starr, ansambel), new age jazz (Dave Liebam), acid jazz (James Taylor Quarter), smooth jazz (George Benson), nu jazz (Cinematic Orchestra), new traditionalism (Wynton Marsalis, David Murry).
saj II pool- umbes 1825 Kui renessanss oli TASAKAALUKUSE, M6ISTUSP2RASUSE ajastu ja baroki ajal valitsesid tunded, emotsionaalne ulepaisutatus, siis KLASSITSISM on j2llegi m6istuse valitsemise aeg. Tasakaalu ja lihtsuse ajastu. Kujunes v2lja KLASSIKALINE SuMFOONIAORKESTER, sellisena on ta pusinud t2nap2evani. Kujunesid v2lja KLASSIKALISED MITMEOSALISED muusika- vormid, mida heliloojad t2nap2evani oma teoste loomisel kasutavad: SuMFOONIA-teos sumfooniaorkestrile, 4 osa: 1.kiire, 2.aeglane, 3.tantsuline (n2it.menuett) ja 4. kiire. Sarnase ulesehitusega on KEELPILLIKVARTETT, kus m2ngi- vad 2 viiulit, vioola ja tsello. 3-osalised on SONAAT (esitab soleeriv pill) ja INSTRUMEN- TAALKONTSERT (esitab soleeriv pill ja sumfooniaorkester). 1.osa kiire, 2.aeglane ja 3.kiire. Viini klassikud olid: JOSEPH HAYDN, WOLFGANG AMADEUS MOZART ja LUDVIG VAN BEETHOVEN ROMANTISM u.1825-1875 Taas valitsesid TUNDED! Levinud oli arusaam, et muusika peab inimestele millestki k6nelema. Seetttu
jõuharjutustega, et tagada vajalik pulsisagedus. STEP -aeroobika spetsiaalsete step- pingi kasutamisel põhinev treeningtund. Pingi kõrgus on reguleeritav vastavalt vajadusele. Mitmesuguste sammukombinatsioonidega astumine pingile ja sealt maha võimaldab anda osalejatele väga tugeva koormuse. Tempo algajatele on 118- 122 l/ min., edasijõudnutele 122- 128 l/ min. Sobib neile, kes ei pea lugu jooksust ja hüpetest, kuid soovivad treenida suure koormusega. · tantsuline step- pingil üles-alla astumisel kasutatakse enamasti tantsulisi liikumiskombinatsioone · bodystep- lihastreeningule suunatud stepaeroobika tund, kus efektiivsuse tõstmiseks kasutatakse sageli abivahendeid (kummilindid, kerged hantlid) · superstep- edasijõudnute tund, kus treenitakse suurema intensiivsusega ja kasutatakse keerulisemaid sammukombinatsioone. · HIP-HOP/ FUNKY
· Romantismi iseloomustab väljendusrikas meloodia, kõrvalastmete akordidele üles ehitatud värvikas harmoonia. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming.Kirjutati: programmilist muusikat, mis on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Sümfooniaid- kiire, aeglane, tantsuline, kiire. Soololaulu tsükleid poeem 1-osaline sonaadivormis, sümfoonilisi poeeme, operette. Franz Schubert. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu.
suunatud algajaile või edasijõudnuile. Tantsulise stepi tunnis liidetakse stepi põhisammudele erinevaid tantsulisi liikumisi, bodystepi tund seevastu algab lihtsa ja lühikese stepi kombinatsiooniga ja sellele järgneb lihastreening eeskätt lihasvastupidavuse arendamiseks. Koormuse tõhustamiseks kasutatakse sageli abivahendeid (kummilindid, kerged hantlid jm). Tund sobib oma lihtsuse tõttu ka algajaile, · Tantsuline aeroobika - treeningtund, kus kasutatakse tantsulisi liikumisi, mis on võetud erinevatest tantsudest. Algajate tundides kasutatakse lihtsamaid tantsulisi kombinatsioone, edasijõudnute tunnis on liikumised keerulisemad ja ka koormus organismile tugevam. · Bosu - treening - kujutab endast aeroobset treeningut koos tasakaalu ja lihastreeningu harjutustega, milleks kasutatakse õhuga täidetud poolikut kummipalli. AKROBAATIKA
-Tööle dirigendina "Vanemuise" teatrisse. -1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming : - 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) - Ooperid : Barbara von Tisenhusen" (1969), Reigi õpetaja (1979) Ballett "Kratt": Loodud aastatel 1937-1940. Esietendus toimus 1943.a. - Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor (torupilli- ja kandlelood). Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid - Sündmustik areneb 18. saj. keskel, mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. Hein Eller (1887-1970)- suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas -Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. -Loomingus impressionistlikke värve ja
Üldnimetuste, kategooriate, abstraktsõnade soosimine: ühiskondliku toitlustamise ettevõte söökla, restoran; akadeemiline zargoon: Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset või individuaal-diferentseeritud lähenemist unele. (Teadlased soovitavad igaühele und tema tunde ja vajaduse järgi) Bürokraatlikud stambid: seoses õppetööga, õppetöö raames, võetakse tarvitusele vastavad abinõud Teostas kontrolli, Minupoolne seisukoht, teine osa sümfooniast oli eriti tantsuline, koheselt. 6. Stampväljendid, püsiepiteedid pealiskaudne ja ebaveenev vastavad abinõud, hea näide, kaugemas perspektiivis, edu töös ja õnne isiklikus elus 7. Sõnade ja tüvede põhjendamatu kordumine lühikeses tekstilõigus Matkagrupp lähenes lähedalasuvale külale. Matkagrupi juht oli küla juba varem ka külastanud. Külaelanikud tulid matkagrupile vastu ja tervitasid külas varem viibinud grupijuhti. 8
JAZZ MUUSIKA AJALUGU Jazz muusika areng on kestnud üle sajandi. Selle aja jooksul on muusikat mõjutanud erinevad stiilid ja käsitlused. Enne oli muusika eesmärgiks meelelahutuslik, tantsuline, kunstiline ja loov. Jazz muusika arengule paneb aluse uus aristrokraat Ameeriaks ja selle tingisid uuskapitalistlikud suhted. Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877. Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme.
annaabi.ee 
