50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lauraluht
Õppematerjali autor
see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. TANGO Tango on 19. sajandi lõpul Argentina suurlinnade Buenos Airese ja Montevideo alamklasside seas sündinud tants. Tantsiti traditsiooniliselt orkestrisaatel, kuhu kuulusid: viiul, klaver,flööt, kitarr ja akordion. TANGO Tunnused: 4/4 taktimõõt Sensuaalne ja dramaatiline Ülekehad on kontaktis Sammud ja peapöörded on järsud, teravad Ladina-Ameerika võistlustants Silmapaistev tangode looja Astor Piazolla’ http://www.youtube.com/watch? v=bXhQNRsH3uc KUUBA Kuuba on riik Ladina- Ameerikas. Hõlmab suurema osa Kesk- Ameerika Kariibi meres asuvast Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared. KUUBA 15. sajandil saabus saarele Christoph Columbus ning Kuubast sai ligi 4. sajandiks Hispaania koloonia Riigikeel ongi hispaania keel
koloniseerisid. Hiljem asustati sinna ka orje Aafrikast, kes tõid kaasa oma kombed. Sellega segunesid sealsete elanike ja orjade kultuurid, millest kujunesid välja ka erinevad muusikavormid. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud sõnad temperament ja tants. Tänapäeval on paljudest Ladina-Ameerika tantsudest kujunenud seltskonna- ja võistlustantsud. Brasiilia Mitu sajandit Portugali kolooniana olnud Brasiilia on praegu Ladina-Ameerika suurim riik, hõlmates umbes poole Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiiliast võib peamiselt leida Portugali ja Hispaania tantsutraditsioone. Sealt pärineb ka Ladina-Ameerikas väga tuntud muusikainstrument kitarr. Aafrika muusikast on jäänud sinna ebatavaliste taktimõõdud ja indiaani traditsioon on esindatud mitmete tantsuelementidega ja rütmipilli marakaaga. Samba Samba on elavaloomuline tants, mis pärineb Rio de Janierost. Sambale on iseloomulik taktimõõt 2/4 ja vetruv liikumine
Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott, rumba, viini valss, tango, samba, tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele (nende alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep) ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt. Aeglane valss Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926, mil
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid